Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus
10. märts 2017 kell 14.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
L. S.a ja A. S. hagi kohtutäitur Natalja Malahhova vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
11 750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: L. S.a (IK xxx, elukoht xxx) Hageja II: A. S. (IK xxx, elukoht xxx) Hageja I ja II määratud esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond, e-post [email protected] ) Kostja: Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (Rakvere tn 17, 41533 Jõhvi, e-post: [email protected] )
Viru Maakohus
RESOLUTSIOON
1.Jätta L. S.a ja A. S. hagi kohtutäitur Natalja Malahhova vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud solidaarselt L. S.a ja A. S.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Hagiavalduse kohaselt viib Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova hagejate suhtes läbi täitemenetlusi nr 042/2009/4542), nr 042/2010/3103, mis on ühendatud täiteasjaga nr 072/2008/2658 ühte menetlusse. Lisaks oli L. S.a suhtes algatatud veel kaks täiteasja nr 042/2010/3104 ja nr 042/2012/797. Täiteasjades nr 042/2010/3103 ja nr 042/2010/3104 ei teavitatud L. S.at täitemenetluste algatamisest ning äiteasjas nr 042/2012/797 ei teavitatud A. S.it täitemenetluse algatamisest.
2.Kohtutäitur arestis 23.09.2011 hagejatele kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr 2869608), et see müüa. Arestimisaktil märgiti võlgnikuks A. S.. Kohtutäitur edastas enampakkumise teated 24.10.2011, 07.12.2011, 30.01.2012 ja 22.02.2012 ainult A. S.ile, kes ei osalenud enampakkumistel. Korteri alghinnaks määrati 12000 eurot. Kuna enampakumised nurjusid, määrati alghinnaks 9000 eurot ja hiljem 6750 eurot. Korter müüdi 22.02.2012 enampakkumisel hinnaga 8250 eurot. Hagejad ei olnud täiteasjast nr 042/2012/795 teadlikud.
3.Hagejad leiavad, et täitementluse läbiviimisel rikkus kohtuäitur seaduse nõudeid ja hagejate õigusi, mis tõi kaasa nende omandi müügi ebaõiglaselt madala hinnaga, millega põhjustati hagejatele varaline kahju summas 11 750 eurot. Kohtutäitur eiras teavitamiskohustust täitemenetluses, jättes teavitamata nõuetekohaselt täitetoimingutest, mille tõttu kaotasid hagejad võimaluse teostada õigeaegselt oma õigusi täitemenetluses. Juhul kui kostja oleks täitnud seadusest tulenevaid kohustusi, sh. teavitanud hagejaid nõuetekohaselt täitemenetlusest ja täitetoimingutest, siis oleksid hagejad saanud teostada õigeaegselt oma õigusi täitemenetluses ning müüa korteriomandi turuhinnaga, mis välistaks kahju tekkimise. Hagejate arvates oli korteriomandi turuväärtus 2012. aastal 20 000 eurot. Täitemenetluses võõrandati hagejatele kuuluv korter 8250 euro eest. Seega on hagejatele tekkinud kahju 11750 eurot (20000–8250). Hagejad tuginevad võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 127 lg 1ja 4, 1043, 1045 lg 1 p 7, 1050 lg 1 ja paluvad kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 11750 eurot.
4.Hagejad ei nõustu kostja aegumise vastuväitega. Hagejad said korteri hindamisest teada kohtutäituri 20.06.2013 vastusest. Hagiavaldus esitati kohtusse 27.05.2016. Seega ei ole hagi esitatud 3 aastast aegumistähtaega ületades. Nimetatud puudus annab aluse täitetoimiku materjalide kontrollimiseks. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et tegemist on eesti keelt mitte valdavate isikutega, kes ei suuda täitemenetluse käigus toimunust aru saada. Korteri hindamisaktil oli L. S.i allkiri võltsitud. Kohtutäituri vastusest nähtub, et korter hinnati arestimisaktis ning hindamisakti ei tehtud.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohul kohaldada aegumist. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). KTS § 9 lg 1 ja 9 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Hagejad on kostja vastu esitanud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude VÕS § 1043, 1045 alusel. Riigikohus on asunud seisukohale, et TMS § 223 lg 1 nimetatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg (3-2-1-42-07 p 13 ja 3-2-1-8-07 p 11). Hagejad väidavad, et neid ei teavitanud nõuetekohaselt täitemenetluste alustamisest. Kohtutäitur sellega ei 2/6
2-16-8408 nõustu. Täiteasjas nr 042/2010/3103 sai A. S. 22.10.2010 täitmisteate kätte isiklikult 28.10.2010. Täiteasjas nr 042/2010/3104 Liidia S.ale 22.10.2010 saadetud täitmisteade anti kätte A. S.ile 28.10.2010. A. S. sai 22.02.2012 vara enampakkumise akti isiklikult kätte 28.02.2012. Selgitused menetlusdokumentide kättetoimetamise viisi kohta on ära toodud täitmisteates. Täitmisteade toimetatakse kätte TsMS sätestatud korras.
6.Kinnistusraamatu andmetel oli arestimise hetkel (23.09.2011) korteriomandi omanikuks märgitud A. S.. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka TMS § 140 lg 1. Võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (nr 3-3-1-15-12, p 42). L. S.a ei ole kohtutäiturit teavitanud, et vara (korteriomand) kuulub talle ja ei ole esitanud tahteavaldust vara arestist vabastamise kohta.
7.Hagejate väide, et 2011 aastal oli korteriomandi väärtus 20 000 eurot, ei ole tõendatud. 23.09.2011 toimus korteriomandi asukohaga xxx (reg osa nr 2869608) arestimine hagejate juuresolekul. Hagejad keeldusid arestimisaktile alla kirjutamast. Korteri arestimisel arvestab kohtutäitur korteri seisukorda, antud juhul vajas korter remonti (viimase 20-30 aasta jooksul ei olnud korterit remonditud). Enampakkumisel müüdavate korterite hinda mõjutab ka see, et uued omanikud ei saa reeglina koheselt kinnisasja valdust endale, kuivõrd enampakkumisele järgneb tihti eelmiste omanike väljatõstmine. Eeltoodust tulenevalt on enampakkumistel müüdavate korterite müügihind reeglina madalam. Hagejad ei ole vaidlustanud kinnisasja arestimise akti, sh. korteriomandi hinda, mis oli arestimisaktis 12 000 eurot.
8.Hagejate väide, et A. S. ei olnud teadlik täiteasjast nr 042/2012/797, ei vasta tõele. A. S. sai täitmisteate koos täitedokumendiga kätte isiklikult 10.04.2012. L. S.ale 04.04.2012 saadetud täitmisteade koos täitedokumendiga (22.02.2012 vara enampakkumise akt) anti postitempli kohaselt kätte isiklikult 11.04.2012. Kohtutäitur ei nõustu hagejate väitega, et nad ei olnud teadlikud täiteasjast nr 042/2012/795. Samuti sellega, et korteri asukohaga xxx linn hindamisaktil oli L. S.a allkiri võltsitud. L. S.a esitas 11.06.2013 avalduse korteri hindamisakti väljastamiseks. 20.06.2013 vastuses selgitas kohtutäitur, et korteriomandile ei ole eksperthinnangut (hindamisakti) tehtud, viidates TMS §-le 74. A. S. sai 22.02.212 vara enampakkumise akti, millega korteriomand müüdi 8250 euro eest kätte isiklikult 28.02.2012 (tl. 92). Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 4, 73). Kostja esitas aegumise vastuväite, leides, et hagejate kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva 3/6
2-16-8408 nõude kolme aastane aegumistähtaeg on möödunud. Hagejad on seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuna nad said korteri hindamisest teada kohtutäituri 20.06.2013 vastusest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 9 kohaselt aegub kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates.
10.Hagejad peavad nendele kohtutäituri poolt õigusvastaselt tekitatud kahjuks seda, et kohtutäitur müüs nendele kuuluva korteri enamakkumisel madalama hinnaga (8250 eurot) kui oli korteri turuväärtus (20 000 eurot). Kuna hagejate kahju hüvitamise nõude aluseks olev kohtutäituri tegu (korteriomandi müük enampakkumisel) leidis hagi kohaselt aset aastal 2012, ei ole KTS § 9 lg-s 9 sätestatud maksimaalne (absoluutne) 10-aastane aegumistähtaeg möödunud. Seega vajab selgitamist, kas hagejate nõue on aegunud KTS § 9 lg 9 järgi. Selleks tuleb esmalt lahendada küsimus, kuna aegumistähtaeg kulgema hakkas, ehk millal hagejad said väidetavast kahjust ja kohtutäiturist kui kahju hüvitama kohustatud isikust KTS § 9 lg 9 mõttes teada. Riigikohus on asunud seisukohale, et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks (RKKKo 3-11-41-16 p 21).
11.Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga et aegumistähtaeg algas ajast, millal hagejad said korteri hindamisest teada, so. kohtutäituri 20.06.2013 vastusest (tl. 90). Kohtutäituri vastuses ei ole märgitud korteri alghinda, ega muid andmeid, mis võimaldaksid hagejatel järeldada, et tegemist on sellise teoga mille tagajärjel tekib hagejatele kahju. Lisaks ei tekita kohtutäituri poolt korteri hinna määramine iseenesest kahju. Kohus leiab, et kuna hagejad peavad kahjuks väidetava korteri turuhinna ja enampakkumise müügihinna hinnavahet (11750 eurot) ja kahju põhjustanud teoks on korteri müük enampakkumisel alla hagejate väidetava turuhinna, siis algas aegumistähtaeg ajast, millal hagejad said teada korteri müügist enampakkumisel 8250 euroga. Samal ajal said hagejad teada ka kostjast kui kahju hüvitama kohustatud isikust. Toimiku materjalide kohaselt sai A. S. 22.02.2012 vara enampakkumise akti, millega korteriomand müüdi 8250 euro eest kätte isiklikult 28.02.2012 (tl. 92) ja L. S.a koos täitmisteatega kätte isiklikult 11.11.2012 (tl. 85), millele on ka hagiavalduses viidatud (tl. 3). Järelikult algas A. S.i kahju hüvitamise nõude aegumstähtaeg 23.02.2012 kell 00.00 ja lõppes 23.02.2015 kell 24.00. L. S.a kahju hüvitamise nõude aegumstähtaeg hakkas kulgema 12.11.2012 ja lõppes 12.11.2015 kell
24.00.Hagi on esitatud 27.05.2016 ning järelikult on mõlema hageja nõuded aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
12.Kohtu hinnangul on vähemalt küsitav, kas asja enampakkumise müügihinna ja turuhinna vahet saab üldse käsitleda kahjuna. Täitemenetluse seadustik ei kohusta kohtutäiturit asja enampakkumisel müüma turuhinnaga. Enampakkumisel müüakse vara võimalikult kõrge hinnaga (parim pakkumine), mis aga ei tähenda seda, et see peaks olema turuhind. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et reeglina müüaksegi võlgniku 4/6
2-16-8408 vara enampakkumisel alla turuhinna. Kohtutäituril on õigus pakkumine tagasi lükata siis, kui pakkumine ei kata alghinda (TMS § 89 lg 1 p 1). Samas tuleneb poolte seisukohtadest, et enampakkumine on eelnevalt kahel korral nurjunud ning vara müüdi alghinnast kõrgema hinnaga.
13.Hagejad leiavad, et kui kohtutäitur oleks neid teavitanud nõuetekohaselt täitetoimingutest, siis oleksid hagejad saanud korteriomandi müüa turuhinnaga ja kahju ei oleks tekkinud. Kohus leiab, et eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et väidetava kahju ja rikkumiste vahel oleks olemas ka põhjuslik seos, isegi kui asuda seisukohale, et hagejaid tõesti ei teavitatud täitetoimingutest. Täitetoimingutest teavitamine ei taga täitemenetluses vara müüki turuhinnaga, sest täitemenetluses müüakse vara enampakkumisel parima pakkumise hinnaga. Lisaks ei ole hagejad oma väite, et korteri turuhind oli 20 000 eurot, tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et kahju hüvitamise eelduseks on see, et isik oleks kasutanud kahju vältimiseks kohaseid õiguskaitsevahendeid. Analoogiliselt RVastS §-dega 3, 4 ja 6 tulevad kõne alla niisugused taotlused ja kaebused, mis aitaksid sellises õigussuhtes kahju tekkimist vältida (RKHKo 3-3-1-47-08 p 22). Hagejatel oli võimalik esitada kaebused kohtutäituri tegevusele/tegevusetusele, sh. vaidlustada kaebusega kohtutäituri määratud hinda (TMS § 217) ja esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223 lg 1). Hagejad eeltoodud võimalusi kasutanud ei ole. Hagi hind TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt 11 750 eurot. Järelikult on käesolevas asjas hagi hinnaks 11 750 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kuna kostja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist hagejatelt ja menetluskulude nimekirja ei esitanud, järeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik 5/6
2-16-8408 /allkirjastatud digitaalselt/
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.