Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
17. mai 2018 Tartu
Tsiviilasja number
2-17-4058
Tsiviilasi
Alexander Sharonovi hagi VKG Elektrivõrgud vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2013/137
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. märtsi 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alexander Sharonovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Alexander Sharonov (isikukood XXXX) Vastustaja: VKG Elektrivõrgud OÜ (registrikood 10855041), esindaja Valeri Simson
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. märtsi 2018 määrus osas, milles maakohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu 50 eurot ühe maksena.
2.Teha uus määrus, millega jätta Alexander Sharonovi menetlusabi taotlus rahuldamata, kuid võimaldada Alexander Sharonovil tasuda määruskaebuselt riigilõiv kahe osamaksena.
3.2.Võimaldada Alexander Sharonovil tasuda määruskaebuselt riigilõiv 50 eurot kahe osamaksena à 25 eurot.
3.3.Alexander Sharonovil tuleb tasuda riigilõiv summas 50 (viiskümmend) eurot kahe osamaksena. Esimene osamakse summas 25 (kakskümmend viis) eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest 14 päeva jooksul. Teine osamakse summas 25 (kakskümmend viis) eurot tuleb tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva kuu jooksul kuu 20. kuupäevaks. Riigilõivu osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole AS-is SEB Pank EE571010220229377229, AS-is Swedbank EE062200221059223099, Danske Bank A/S Eesti filiaalis EE513300333522160001 või Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 unikaalse viitenumbriga 99917100010599. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-17-4058. Tartu Ringkonnakohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument, millel on näidatud kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti.
4.Kui Alexander Sharonov jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks tasumata, jätab kohus määruskaebuse läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2).
5.Rahuldada Alexander Sharonovi määruskaebus osaliselt.
6.Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud (TsMS § 189 lg 1 p 3). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Alexander Sharonov (hageja) esitas 14.03.2017 hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2013/137. Maakohus jättis 19.02.2018 määrusega hagi läbi vaatamata. Hageja esitas 09.03.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse koos menetlusabi taotlusega riigilõivu 50 euro tasumisest vabastamiseks. Taotleja märkis, et tema majanduslik olukord ei ole muutunud ning eelnevalt on teda vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 150 euro ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 25 euro tasumisest.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohtuasjade registrist (KIS) nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-16-8408 vabastati taotleja riigilõivu tasumisest osaliselt. Kohus leidis, et kuna taotlejal on kindel sissetulek pensioni näol, ei ole ta maksejõuetu ja suudab tasuda riigilõivu 50 eurot. Maakohus tegi taotleja maksevõime hindamisel kindlaks, et taotlejale makstakse igakuiselt pensioni 315,48 eurot. Seisuga 26.03.2018 on taotleja arvelduskonto saldo Swedbank AS-is 59,09 eurot. Taotlejale menetluses määratud esindaja Valli Murde poolt kohtule esitatud avaldusest nähtub, et taotlejale selgitati, miks jäeti hagi läbi vaatamata ning taotleja avaldas 27.02.2018 vestluse käigus selgesõnaliselt, et ei soovi vaidlustada maakohtu 19.02.2018 määrust. Taotleja tugineb määruskaebuses asjaolule, et TsMS § 423 lg 2 p 2 märgitud sõna „võib“ ei tähenda seda, et kohtul on kohustus jätta hagi läbi vaatamata, vaid tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ning kohus peab selgitama kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võetud asjaolusid.
Kohus leidis, et kuna varasemalt on ringkonnakohus leidnud, et ei ole alust arvata, et taotlejal puuduvad võimalused riigilõivu 50 euro tasumiseks ja taotlejale makstav igakuine pension on võrreldes 2017. aastaga suurenenud, on taotleja suuteline tasuma määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus menetlusabi taotluse rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Alexander Sharonov (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus määruskaebuse esitaja jätta kostja kanda. Määruskaebuse esitaja palus lõpetada teda esindanud advokaadi Valli Murde volitused ning määrata määruskaebuse esitajale teine advokaat. Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et määruskaebuse esitajal on rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Arvestades määruskaebuse esitaja kohustusi, ei ole sissetulek piisav, et tagada elementaarsed vajadused. Samuti on alates 01.01.2018 miinimumpalk 500 eurot kuus, seega on Vabariigi Valitsus leidnud, et antud summa võimaldab rahuldada isiku eluvajaduste minimaalse määra. Maakohtu poolt viidatu ringkonnakohtu lahendiga võrreldes on majanduslik olukord muutunud. Lisaks sellele leidis ringkonnakohus siiski, et määruskaebuse esitaja ei ole võimeline tasuma menetluskulusid korraga. Tõele ei vasta määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras määratud esindaja väide, et määruskaebuse esitaja teatas esindajale nõusolekust maakohtu 19.02.2018 määrust mitte vaidlustada. Seetõttu taotleb määruskaebuse esitaja esindaja vahetamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu 50 eurot ühe osamaksena, ning võimaldab hagejal tasuda riigilõiv 50 eurot kahe osamaksena.
5.Maakohus jättis 19.02.2018 määrusega hageja hagi läbi vaatamata, mille peale esitas hageja määruskaebuse koos menetlusabi taotlusega. Hageja 28.04.2018 menetlusabi taotlusest nähtub, et hageja on vanaduspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 315 eurot kuus. Hageja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumiseks vabastamiseks. Hageja elab koos abikaasa ja tütrega. Hageja abikaasa sissetuleku suurus on menetlusabi taotluse kohaselt 300 eurot kuus. Hageja märkis, et tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühed kuu kohta on 615 eurot, s.o 200 eurot eluasemekulud, 15 eurot transpordi kulud ja 400 eurot kulutused toidule. Hageja ei oma kinnisvara ega sõidukeid. Hagejal on kohustusi 2130 euro ulatuses, mille igakuine makse on 250 eurot.
6.Hageja on käesolevas tsiviilasjas taotlenud menetlusabi eelnevalt kahel korras. Esmalt hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks, mille maakohus rahuldas osaliselt ning vabastas hageja riigilõivu summa 150 eurot tasumisest ning võimaldas ülejäänud riigilõivu (150 eurot) maksta hagejal kahe osamaksena. Maksmisele kuulunud riigilõivu (150 eurot) tasus hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja (I kd, tl 87).
Samuti taotles hageja menetlusabi hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks vabastamise näol. Maakohus rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas hageja riigilõivu 25 euro tasumisest ning kohustas hagejat tasuma riigilõiv 25 eurot. Samas nähtub toimikust, et hageja oli menetlusabi määruse tegemise ajaks riigilõivu 50 eurot juba tasunud (I kd, tl 119).
7.Hageja esitas maakohtu määruse peale, millega maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata, määruskaebuse, millelt tuli tasuda riigilõiv 50 eurot. Hageja esitas mh menetlusabi taotluse, mille maakohus jättis rahuldamata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata 28.03.2018 määrusega, kuid esitas hagejale 16.04.2018 nõude esitada vormikohane menetlusabi taotlus. Mh selgitas maakohus, et võib nõuda menetlusabi taotlejalt esitatud andmete põhistamist TsMS § 186 lg 1 ja 5 alusel. Selliselt on maakohus käitunud ringkonnakohtu hinnangul vastuoluliselt, kuna jättis menetlusabi taotluse rahuldamata toimikus olevate andmete pinnalt, kuid määruskaebuse esitamisel maakohus justkui leidis, et toimikus olevad andmed ei ole piisavad.
8.TsMS § 182 lg 2 p-i 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Hageja keskmine ühe kuu sissetulek on 315,48 eurot. Arvates sellest maha hageja märgitud kulud eluasemele (200 eurot) ja transpordile (15 eurot) jääb alles 100,48 eurot. Seega ei ületa riigilõiv 50 eurot hageja kahekordset keskmist kuu sissetulekut (2 × 100,48), millelt on mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile maha arvatud. Järelikult ei ole TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaselt alust hageja menetlusabi taotlust rahuldada ning maakohus jättis õigesti menetlusabi taotluse rahuldamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodule vaatamata, tuleb kohaldada TsMS § 181 lg 31 ning võimaldada hagejal tasuda riigilõiv 50 eurot kahe osamaksena. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud andmeid arvestades ei ole riigilõivu tasumine kahe 25 eurose osamaksena hagejat liigselt koormav. Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud. Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses (TsMS § 189 lg 1 p 3, lg 2).
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks on põhjendatud lahendada pärast 19.02.2018 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist, kuivõrd määruskaebuse lahendamise tulemusest selgub, kas tsiviilasja lahendamine jätkub.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.