Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta kostja V. L. kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot ning mõista nimetatud summa V. L.lt KÜ Xxxxxx xx kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes

Tsiviilasi nr 2-17-4499 menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud 21.03.2017 hagiavalduse (tl 2-6) kohaselt kuulub xxxxx xxxxxx Xxxxxx xx xx asuv korteriomand nr x (registriosa nr xxxxxxx) kostja V. L.le alates 27.10.2005. Nimetatud majas on moodustatud korteriühistu Xxxxxx xx (hageja, ka KÜ), mille liikmeks on kostja alates korteriühistu asutamisest 18.07.2011. Korteriühistu põhikiri (tl 10-20) kinnitati 22.06.2011 üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu on igakuiselt esitanud kostjale korteriarveid, kostja ei ole neid korralikult tasunud alates 2013.aasta juunikuust, mistõttu on kostjal pidev võlgnevus, mis suureneb iga kuuga. Hagetavaks perioodiks on 01.06.2014-28.02.2017. Korteriühistu on teinud kostja võlgnevuse arvestuse perioodi eest 01.07.2013-28.02.2017 (tl 21-24), võttes aluseks kostjale hagetavas perioodis esitatud arved (tl 25-62) ja kostja poolt ja tema eest makstud summad. Aeg-ajalt kostja on tasunud erinevad summad, mis hageja arvestas varasema võlgnevuse katteks, kuid seda ei piisanud kogu võlgnevuse kustutamiseks. Kostja on kogu aeg lubanud korteriühistule likvideerida võlgnevust, kuid ei täida oma lubadusi. Eelnimetatud arvestuse kohaselt tekkis kostja võlgnevus alates 2013.a juulikuust arvete mittekohase tasumisega ja alates sellest ajast võlgnevus kogu aeg kasvab. 28.02.2017 seisuga on kostja võlgnevus korteriühistu ees 1236 eurot. Alates juunist 2014 nõudis hageja kostjalt põhivõla tähtaegse tasumata jätmise tõttu ka viivist, mille summa 28.02.2017 seisuga oli kasvanud 536.51 euroni. Kokku on kostja võlg hageja ees 1799.51 eurot, mis koosneb majandamiskuludest, tasudest osutatud kommunaalteenuste eest ning viivisest. Viivis on arvestatud, lähtudes korteriühistuseadusega ettenähtud määrast 0,07% päevas, arvates tasustatavale kuule järgmise kuu esimesest kuupäevast. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest soovib korteriühistu kostjalt viiviste väljamõistmist ka alates 01.03.2017 kuni kohase täitmiseni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja V. L. märgib oma 19.05.2017 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 79-85), et ei tunnista hagi, sest leiab, et ta on tasunud kõik temale esitatud kommunaalteenuste arved ning temal ei ole mingeid võlgnevusi hageja ees. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja enda pangakonto väljavõtted perioodist 01.06.2014 – 28.02.2017 (iga aasta kohta eraldi, kokku 4 väljavõtet, kahepoolsena tl 90-92). Kostja on alati maksekorralduse selgituses märkinud, milliseid konkreetseid arveid ta tasub. Seega ei saanud võlgnevuse kustutamisel hageja määrata teisiti, kui oli määranud maksekorraldustel kostja. Hageja võinuks võlgnevuse kustutamise järjekorra määrata ise üksnes siis, kostja seda ise ei olnuks maksekorraldustel teinud. Kuid sellisel juhul pidanuks hageja kostjat sellest koheselt ka teavitama. Hageja seda teinud ei ole. Kostja leiab, et hageja viivise arvestus ei ole arusaadav, kuna märkimata on iga arve kohta eraldi viivitatud päevade arvu ja viiviste summa. Kostja märgib ka, et osaliselt on viiviste nõue nagunii aegunud ja kostja taotleb viiviste nõudele aegumise kohaldamist. Hagist saab välja lugeda, et viiviseid nõutakse ka 2013.a väidetavalt tasumata jäetud arvetelt. Viivise nõude puhul ei ole tegemist korduvate kohustustega ning seega algab iga üksiku arve alusel arvestatud viivisenõue kolme 2 (7)

Tsiviilasi nr 2-17-4499 aasta jooksul alates viivise nõude aegumisest. Kostja arvates on 2013.a viivisnõuded aegunud tervikuna, osaliselt on aegunud ka 2014.a arvete kohta arvutatud viivised. Hageja märgib 06.06.2017 seisukohavõtus (tl 95-99) kostja esitatud kontoväljavõtete kohta, et nende järgi ei ole kostja korralikult tasunud korteriarveid ajavahemikul 01.06.2014-28.02.2017. Nt 2014.a. jaanuari kuu arve nr 2014005 summas 330,05 eurot ja 2014.a. veebruari kuu arve nr 2014020 summas 283,56 eurot on kostja tasunud alles 28.09.2014 ja seda osaliselt – summas 191,85 eurot, mis oli jagatud pooleks, s.o. summa 95,75 eurot läks arve nr 2014005 katteks ja summa 95,75 eurot arve nr 2014020 katteks. 2014.a. augusti kuu arve nr 2014110 summas 175,12 eurot on kostja tasunud 28.09.2014 ja seda osaliselt - 44,99 eurot ulatuses, selgitusega: „arve nr 2014110 tasumine, v.a. haldustasu ja remondifond“. Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõte ei kajasta muid kostja korteri eest tehtud makseid (näiteks, 02.06.2014, 08.09.2014 ja 17.10.2014), mis olid tehtud kostja poja T.L.`a poolt ja arvestatud korter x 2014.a arvete katteks, mis on nähtavad kostja võlgnevuse arvestusest. Kostja on 2015.aastal tasunud erinevad summad nii 2014.a arvete (septembri, novembri ja detsembri eest) kui ka varasema võlgnevuse katteks selgitusega „V. L. korter x võlgnevuse tasumine“ (näiteks, 15.02.2015 summas 300 eurot ja 26.02.2015 summas 350,68 eurot), mis on arvestatud kostja varasema võlgnevuse katteks, mis on täiesti kooskõlas võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 88 sätestatuga. 2015.aastal on kostja tasunud perioodi 2015.a jaanuar-juuni eest, jättes tasumata täies ulatuses korteriarveid perioodi eest 2015.a juuli-november. Hageja leiab, et ei saa arvestada korteri nr x arvete katteks kostja poolt korteriühistule 31.03.2015 tasutud 324,88 eurot selgitusega: “T. L., krt xx arve nr 2015027 tasumine“. Kostja on 2016.aastal tasunud korteriarved perioodi eest 2015.a august-september, 2015.a november-detsember täies ulatuses ja 2015.a oktoobri eest osaliselt – 29.03.2016 summas 53,48 eurot. 30.12.2015 on kostja tasunud korteriühistule 192,28 eurot selgitusega: „arve nr 2015080 tasumine“, mis oli arvestatud vastava arve katteks. Kostja tasunud korteriühistule 2016 aastal korteriarved perioodi eest 2016.a jaanuar-veebruar, aprill, juuni-september, november2, jättes tasumata korteriarveid 2016.a märtsi, mai, oktoobri kuude eest. 31.01.2017 on kostja tasunud korteriarve 2016.a detsembri kuu eest, jättes tasumata ülejäänud arveid. Kostja ei ole reageerinud hageja 02.12.2016 ettepanekule sõlmida maksegraafiku 6 kuuks võla tasumiseks. Hageja selgitab, et nõuab viiviste tasumist alates 2014.a juunikuust korteriühistu 05.06.2014 üldkoosoleku otsuse alusel ja leiab, et viivise nõuded ei ole aegunud TsÜS § 144 järgi, kuna aegumistähtaeg korteriühistu nõude kostja vastu 2014.aastal väljastatud arvete alusel põhivõla osas algab 31.12.2014 ja korteriühistu nõue aegub 31.12.2017. Hageja aga esitas oma nõude kostja vastu (hagetava perioodi eest 01.06.2014-28.02.2017) 21.03.2017, s.o enne aegumist. Kostja nõudmisel esitas hageja kohtule viiviste detailse arvestuse, mis summalt, mis perioodi eest ja mis ulatuses viivis nõutakse (tl 100-103). Kostja jäi 01.08.2017 vastuses varasemate vastuväidete juurde ja esitas lisaks tasaarvestuse vastuväite (tl 122-127), leides, et hageja on aastaid põhjustanud kostjale kahju sellega, et hageja ei likvideerinud katusest vee läbijooksu kostja korteri kohal ja kostja korteri juures trepikojas. Kostja ehitas ise oma rahaliste vahenditega trepikoja selliseks nagu ta hetkel on, kuna hageja keeldus remondist. Hageja süü läbi rikuti ära trepikoda ja kostja korter sai oluliselt kannatada (hallitus korteri lagedes ja seintes, maha tulnud värv, rikutud tapeedid jne). Kostjale tekkinud kahju on summas 4000 eurot ning selle summaga tasaarvestab kostja oma väidetava kohustuse hageja ees ehk siis tegelikult võlgneb hageja kostjale üle 3000 euro. Kostja on õigustatud tasaarvestuse avalduse esitama ning võib seda teha ka kohtumenetluses. Kostja esitas tõendina fototabelid (tl 128-133), millised kostja arvates kinnitavad, et kostjale on tekkinud hageja süü läbi kahju. Kostja palub jätta hagi seoses kostja poolt esitatud tasaarvestusavaldusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 12.08.2017 edastas kostja kohtule täiendavalt

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-17-4499 2012.a erinevate isikutega peetud e-kirjavahetuse ja veel fotosid seoses katuselekkega (tl 134141). Muid tõendeid kostja tasaarvestuse aluseks oleva nõude kohta kohtule ei esitanud. Hageja 30.10.2017 seisukohavõtus (tl 145-148) jäi esitatud hagi juurde ja vaidles tasaarvestuse avaldusele vastu. Hageja leiab, et kostja nõue ei ole selge ega tõendatud. Teadmata on, millal toimus kostjale väidetava kahju tekitamine ja millest seisneb tema kahjunõue, kostja ei ole esile toonud konkreetset kohustust, mida korteriühistu rikkus väidetava kahju tekkimise ajal. Kohtule esitatud piltidest ei nähtu, millal on need tehtud. Hageja andmetel on kostja poolt esitatud pildid tehtud trepikojast 2012.aastal ehk enne trepikoja remonti, mis toimus 2013.aastal. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit tema korterile tekitatud kahju kohta. Tasaarvestuse nõude tõendamiseks esitatud kostja abikaasa ja korteriühistu 2013.a. kirjavahetuse ning kostja ja linnavalitsuse 2012.a. kirjavahetuse järgi väidetav kahju nagu oleks tekkinud 2011-2012 aastatel või isegi varem - enne korteriühistu moodustamist (21.06.2011) ja selle tekitajaks on mitte korteriühistu, vaid naaberkorteri omanik. Vaatamata sellele on korteriühistu teinud trepikojas remondi omal kulul 2013.aasta lõpuks ning 2014.aastal on teinud ka fassaadi remondi. Kostja perekond ei ole eraldi teinud mingeid rahalisi kulutusi trepikojas ega kulutanud oma isiklikku raha mingile muule remondile majas. Seega kostja väide talle kahju tekitamisest on täielikult alusetu. Hageja arvates, isegi kui kahju nõue oleks olemas, oleks see 01.08.2017 tasaarvestuse nõude esitamise seisuga aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi. Kostja kinnitas hageja 30.10.2017 seisukoha kättesaamist e-kirjaga 17.11.2017, omalt poolt enam kohtule midagi ei ole esitanud. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohus lahendab asja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind arvestatuna põhinõudelt ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand Xxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxx. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist vastavalt hageja esitatud arvetele ajaperioodi eest 01.06.2014-28.02.2017 summas 1236 eurot ning lisaks sama perioodi eest arvestatud viivist summas 536.51 eurot ja alates 01.03.2017 jooksvat viivist. Antud asjas on tegemist võlgnevuse väljanõudmise vaidlusega, mis tuleb lahendada korteriühistuseaduse (KÜS) sätete alusel. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri 4 (7)

Tsiviilasi nr 2-17-4499 kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja põhikirja punkt p.4.2.1 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid. Korteriühistu põhikirja p.4.2.6. kohaselt on korteriühistu liige muu hulgas kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse osutatud ja tarbitud teenuste maht. Hageja poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest ja 06.06.2017 esitatud arvestuse tabelitelt (sisaldavad nii põhivõla kui viiviste arvestust) nähtuvalt on kostja võlgnevus hageja ees seisuga 28.02.2017 summas 1236 eurot. Vastavalt hageja poolt esitatud arvetes märgitule tuleb kuu viimasel päeval koostatud kommunaalteenuste arved tasuda hiljemalt järgmise kuu 25. kuupäevaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd hageja on kostjale arveid esitanud, milles on märgitud kohustuse täitmise tähtaeg, on nõue sissenõutavaks muutunud. Kostja on esitanud vastuväited, et ta on kõik arved tasunud, kuid kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on arveid tasunud mitmeid kuid hiljem või jätnud arved üldse tasumata. Näiteks on 2015.aasta aprillikuu eest esitatud arve nr 2015050 (tl 41, summa 239.56 EUR, maksetähtaeg 25.05.2015) tasutud alles 29.07.2015, sama aasta juuli arve nr 2015095 ja novembri arve nr 2015155 tasumist ei nähtu üldse. Kuigi kohus nõustub kostja vastuväitega puutuvalt VÕS § 88 lg 1 kohaldatavusse – võlgnikul on õigus määrata, millise kohustuse eest ta raha tasub, kui kohustusi on mitu – ja kostja on pangaülekannetel märkinud, millise arve eest summa tasutakse (või siis nt kogunenud võlgnevuse tasumine 15.02.2015 ja 26.02.2015 maksetega – tl 90 pöördel), ei muuda see mingil moel hageja nõudeid viiviste osas. Kui kostja tasub esitatud arvete eest regulaarselt hilinemisega ning hageja kohaldatav viivise määr ajas ei muutu, ei ole aritmeetiliselt vahet, kas viivist arvestatakse kogu tekkinud/olemasolevalt põhivõlalt või konkreetselt arvelt. Hageja esitatud viivise arvestuste tabelist (mis sisaldab ka arvete numbreid, tegelikke tasumise tähtaegu, maksetähtaegu) ei tulene, et viivist oleks arvestatud ka viiviselt, mis ei ole seaduse kohaselt lubatav. Tulenevalt KÜS § 7 lõikest 4 võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kõik hageja nõutavad summad on majandamiskulud KÜS viidatud sätete mõttes. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjal ei ole ühtegi seaduslikku alust majandamiskulude tasumata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hageja kostja võla kujunemist piisavalt selgitanud ning esitanud selle tõendamiseks kommunaalteenuste arved ja viiviste arvestuse tabelid. Kostja ei ole oma arvetel märgitud tarbitud vee, elektri ja prügi osas vastuväiteid esitanud, mittenõustumine haldustasu või remondifondiga (mis nähtub mh 28.09.2014 makselt) ei ole asjakohane vastuväide. Selleks on kostjal teised õiguskaitsevahendid, nagu nt ühistu koosolekute otsuste 5 (7)

Tsiviilasi nr 2-17-4499 vaidlustamine, samuti on kostjal ühistu liikmena õigus nõuda üldkoosolekul dokumente, mis näitaksid, kuidas nimetatud tasu kasutatakse. Põhjendamatud on ka kostja väited viiviste võimaliku aegumise osas, sest asjas puudub vaidlus, et viiviste nõudmise aluseks on lisaks eelviidatud seadusesättele (KÜS § 7 lg 4) hageja 05.06.2014 otsus ning viiviseid on hakatud arvestama 1. juunist 2014. Viiviste arvestuse tabelist see ka nähtub. Kuna hageja esitas haginõude märtsis 2017, ei saa selline nõue aegunud olla, sõltumata sellest, millist tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätet (kas § 146 või 154) kohaldada – aegunud saaks olla nõue, mille sissenõutavaks muutumisest on möödunud vähemalt kolm aastat. Kostja seisukoht, et tagantjärele viivisenõude esitamine ja/või selle koguneda laskmine on põhjendamatu, ei ole veenev, sest kostjale on viivisesumma avaldatud kõikidel arvetel, liiatigi on esitatud 02.12.2016 pöördumisest (tl 105) näha, et juba 11.04.2016 üldkoosolekul arutati kostja võlgnevuse küsimust ja koosolekul osales kostja esindaja. Kostjale pakuti maksegraafikut, samuti selgitati pöördumises võimalikke viivisenõudeid. Seega on nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud hageja nõuded põhivõla osas summas 1236 eurot ning viivise osas summas 563.51 eurot. Kostja on menetluses esitanud tasaarvestuse vastuväite põhjendusel, et kostjale on tekkinud hageja süül katuselekke tõttu kahju 4000 eurot, kuna hageja ei likvideerinud katusest vee läbijooksu kostja korteri kohal ja kostja korteri juures trepikojas. Kohtu hinnangul on kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olev kahjunõue hageja vastu täielikult sisustamata ja asjaolusid kinnitavate tõenditega tõendamata. Kostja tasaarvestuse avaldusest ei selgu, millal ja kuidas kostjale kahju tekkis, samuti mitte põhjuslik seos hageja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kostja esitatud fotod ega e-kirjavahetus on kahju olemasolu ja hageja hüvitamiskohustuse tõendamiseks ilmselgelt ebapiisavad. Arusaamatu on ka see, miks kostja hageja tegevusetuse osas juba aastaid tagasi midagi ette ei võtnud (e-kirjavahetus on aastatest 2012-2013), mh ei ole vaidlustanud ühistu otsuseid või esitanud nõudeid ühistu tegematajätmistest tulenevalt. Kui kostja on teinud kulutusi hageja kohustusi täites, siis tuleb neid ka tõendada, kuid käesoleval juhul ei ole selge, kas nõue tuleks esitada korteriühistu või teiste korteriomanike vastu, kuivõrd trepikoda on korteriomanike kaasomandis. Samuti on õige hageja vastuväide, et 2012. või 2013.aastal hageja tekitatud hüpoteetiline kahju kostjale (mis ei ole küll tõendatud) on nõudena tänaseks aegunud, sest TsÜS § 150 lg 1 kohaselt aegub selline nõue kolme aasta jooksul alates ajast, mil isik kahju tekkimisest teada sai. Käesoleval juhul on tekkinud kahjust kostja hagejat ekirjavahetuse kohaselt informeerinud juba 2012.aastal, kuid nõue esitati alles 01.08.2017 menetlusdokumendiga, ja seega aegunult, mille kohaldamist on hageja TsÜS § 143 alusel ka nõudnud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on oma menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud, kostja oma sisulist seisukohta menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude 6 (7)

Tsiviilasi nr 2-17-4499 kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja palub menetluskulude nimekirjas (tl. 147, punkt 17 ja 18) kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1250 eurot, millest 1000 eurot moodustavad õigusabikulud ning 250 eurot riigilõiv. Õigusabikulu on esitatud OÜ Õigusbüroo Jelena Smorodina 21.03.2017 arve nr 12, 11.06.2017 arve nr 25 ja 30.10.2017 arve nr 52 alusel (tl 63, 149, 153). Kostjale on menetluskulude nimekiri kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses viidatud kulutus lepingulise esindaja osutatud õigusteenusele on põhjendatud ja vajalik summas 1000 eurot (käibemaksuta, kuna hageja esindaja ei ole käibemaksukohuslane). Kostja ei vaidle vastu hageja lepingulise esindaja poolt esiletoodud ajakulule menetluses osalemiseks kokku 10 tundi ega tunnitasule 100 EUR. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud õigusabi tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), kui ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus 11.04.2014 lahendis asjas nr 3-2-1-11-14 sisuliselt möönnud, arvestades inflatsiooni olemasolu ja hindade tõusu kui üldteada asjaolusid, et alates 2013.a võib mõistlikuks pidada ka advokaadi tunnitasu suurust 140 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodud kohtupraktikat arvestades saab kohtu hinnangul igal juhul põhjendatuks lugeda ka hageja esile toodud tunnihinda (100 eurot). Kostjalt kuulub ka väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 250 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb käesolevaga kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista hageja lepingulisele esindajale tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 1000 EUR ja riigilõiv 250 eurot, kokku 1250 eurot. Summa ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.