Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli Xxxxavaldus XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus jättis 20.06.2017 määrusega Xxxx avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ja menetluskulud Xxxx kanda. Määrus jõustus 26.09.2017. Kohus ei ole menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaega andnud. Võlgnik esitas 18.05.2017 ja 20.06.2017 menetluskulude nimekirja. Võlgniku menetluskuluks maakohtus on 2 430 eurot (õigusabi + tõlkimine). 26.06.2017 esitas võlausaldaja vastuväited menetluskuludele. Võlausaldaja leiab, et kuigi XxxxOÜ selgitas oma menetluskulude nimekirjas, et ajutine haldur on saatnud kõik päringud otse lepingulisele esindajale ning lepinguline esindaja on ette valmistanud ajutise halduri palvel kõik vastused ja dokumendid ajutise halduri päringule, leiab Xxxx käesolevalt, et nimetatu ei õigusta vastavate kulude vastaspoolelt väljamõistmist. Olemuselt ei ole Xxxx OÜ 20.06.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud kulud menetluskulud, samuti ei ole selliste tööde teostamine lepingulise esindaja poolt põhjendatud. Need toimingud ei kvalifitseeru õigusabi osutamise alla. Seega 09.06.2017 ja 12.06.2017 kulude väljamõistmine ei ole täies ulatuses põhjendatud. Ilmselgelt ei ole see põhjendatud, et lepinguline esindaja asus tegema raamatupidaja tööd. Nimetatu puhul on tegemist kas otseselt raamatupidamisdokumentatsiooniga, raamatupidamises olemasolevate lepingutega või raamatupidaja jaoks hõlpsasti kättesaadavate väljavõtetega, mida oleks saanud raamatupidaja ka ise komplekteerida ja edastada. Samuti on Xxxx seisukohal, et põhjendamata on nõuda temalt sisse tõlkekulusid Xxxx OÜ lepingulise esindaja tunnihinna alusel. xxxx leiab, et juhul kui Xxxx OÜ ei soovinud kasutada rahaliselt mõistlikumat tõlkebüroo teenust, tuleks tõlkimise puhul rakendada oluliselt väiksemat tunnihinda kui seda on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades võlgnikku esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Indrek Naur on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda võlgniku lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 120 eurot. Kuna õigusteenuse osutamise hinnad on tõusnud, loeb kohus põhjendatuks advokaadi Annika Tõlgo tasu samuti summas 120 eurot tunnis. Võlgniku õigusabikulud -

12.05.2017 – 18.05.2017 Xxxx pankrotiavalduse ja lisadega tutvumine. Selgituste küsimine kliendilt, Riigikohtu lahendite analüüs, Xxxx majandusandmete analüüs (2015 – 2016 aruanded), Xxxx vastuväidete ettevalmistamine, Vastuväite edastamine läbi etoimiku kohtule - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte üle 6 h ulatuses, arvestades muuhulgas menetlusdokumendi sisu,

-

19.05.2017 Kohtuistungiks ettevalmistumine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,92 h ulatuses,

-

09.06.2017 - kinnistute hindamisaktide komplekteerimine ja edastamine; Xxxx 2014 ja 2015 majandusaasta aruannete komplekteerimine ja edastamine; pikaajaliste kohustuste dokumentide komplekteerimine ja edastamine, vastamine ajutise halduri päringule; ekrediidiinfo andmete komplekteerimine ja edastamine; ajutise halduri küsimustele vastamine, andmete komplekteerimine; 2016.a käibe saldode komplekteerimine ja edastamine; 2017.a käibesaldode komplekteerimine ja edastamine; SEB ja Swedbank jääkide, hankijate ja ostjate nimekirja komplekteerimine ja edastamine; põhivara müügidokumentide komplekteerimine; pikaajaliste laenulengute komplekteerimine; ajutise halduri palvel selgituste tõlkimine vene keelest eesti keelde; põhivara, kassa laenu ja pikaajaliste kohustuste nimekirja komplekteerimine ja edastamine – kohus nõustub võlausaldajaga selles, et nimetatud dokumentide komplekteerimisega oleks pidanud tegelema ja tõenäoliselt hakkama saanud võlgniku raamatupidaja ja kui mitte raamatupidaja, siis ettevõtte juhtivtöötajad. Seega ajakulu nimetatud toimingute eest ei ole põhjendatud. Küll aga leiab kohus, et õigustatud on ajakulu ajutisele haldurile vastamise eest 1 h ja tõlkimise eest 25 minutit (kuna tõlketöö tavapärane tunnihind on natuke üle 60 euro, siis loeb kohus tasuks tõlkimise eest 30 eurot),

-

12.06.2017 – tütarettevõtte xxxx bilansi ja kasumiaruande komplekteerimine, selgitamine ajutisele haldurile; pikaajalise allutatud laenulepingu komplekteerimine ja edastamine; SEB ja Swedbank 2017.a väljavõtte komplekteerimine ja edastamine; liisingulepingute komplekteerimine ja edastamine – lähtudes eelmises punktis toodud põhjendustest on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi üksnes selgitused ajutisele haldurile 0,75 h ulatuses,

-

16.06.2017 – võlausaldaja vastuväitega tutvumine ja sellele vastuse ettevalmistamine; istungiks ettevalmistumine, istungil osalemine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,92 h ulatuses.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus võlgniku avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 11,59 h s.o 1 390,80 eurot (11,59 h x 120 eurot) ja tõlkekulud 30 eurot. Kohus jätab rahuldamata võlgniku õigusabikulude (sh tõlkimine) nõude 1 039,20 euro ulatuses. Seega mõistab kohus võlausaldajalt välja võlgniku kasuks menetluskulud summas 1 420,80 (so 1 390,80 + 30) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.