2-16-113784/52 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Pärnu Maakohus keeldus 09.08.2016 hagi menetlusse võtmast ja edastas hagiavalduse koos lisadega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus andis tsiviilasja üle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Kostja esitas 09.06.2017 vastuhagi 403,42 euro ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohtus 12.10.2017 toimunud istungil esitas hageja taotluse hagist loobumiseks ning võttis vastuhagi õigeks. Kohus tegi 13.10.2017 õigeksvõtul põhineva otsuse. Esimese astme kohtu määrus 13.10.2017 määrusega võttis Harju Maakohus vastu hageja hagist loobumise, lõpetas menetluse hageja hagis kostja vastu ja määras tagastada hagejale pool riigilõivu, s.o 112,50 eurot ja kostjale samuti poolt riigilõivu, s.o 50 eurot. Menetluskulud (nii hagi kui ka vastuhagi) jättis kohus hageja kanda. Resolutsiooni punktis 6 mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 861,20 eurot. Kohus märkis resolutsiooni punktis 7, et hagejal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus lõpetas menetluse otsust tegemata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja on hagist loobunud. Tuginedes TsMS § 429 lg-tele 1 ja 4 leidis kohus, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus leidis, et kõik (nii hagi kui ka vastuhagi) menetluskulud tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 jätta hageja kanda. Kohus leidis, et kuivõrd hageja loobus hagist, siis kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele pool hagilt tasutud riigilõivust so 112,50 eurot, kandes selle arvele, millelt lõiv tasuti. Ülejäänud hagilt tasutud riigilõiv jääb hageja enda kanda. Pooled loobusid vastuhagi õigeksvõtul põhinevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Seega tuleb vastuhagis hagejale TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, so 50 eurot, kandes selle arvele, millelt lõiv tasuti. Pool vastuhagilt tasutud riigilõivust s.o 50 eurot jääb TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja menetluskuluks on riigilõiv vastuhagilt 100 eurot (I kd lk 183) ja kulu õigusabile kokku 2522,02 eurot (10.01.2017-07.07.2017 kulud summas 2155,43 + 08.07.201712.10.2017 kulud summas 322,39 + 12.10.2017 istungil osalemise kulu 44,20; II kd lk 6-8 pöördel, 44 ja 45). Arvestades kostja menetluskulude detailseid aruandeid on õigusabi osutatud 16 tundi ja 10 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot/tund + käibemaks. Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 16 tundi ja 10 minutit järgmiselt: 1) 10.01.2017 kliendiga nõupidamine, e-toimiku materjalidega tutvumine, kohtule teate saatmine ja e-kirjavahetus kliendiga 1 tund ja 9 minutit; 2) 12.01.2017 e-kirjavahetus kliendiga 6 minutit; 3) 07.02.2017 kaja koostamine, kliendiga suhtlemine 1 tund ja 45 minutit; 4) 09.02.2017 kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 8 minutit; 5) 14.02.2017 kliendi tõenditega tutvumine, kostja vastuse koostamine 1 tund 56 minutit; 6) 23.02.2017 kohtule vastuse koostamine, e-kirjavahetus kliendiga 13 minutit; 7) 27.02.2017 e-kirjavahetus kliendiga 7 minutit; 8) 01.03.2017 nõupidamine kliendiga 9 minutit; 9) 29.03.2017 ekirjavahetus kliendiga 4 minutit; 10) 03.04.2017 kohtukutsega tutvumine, e-kirjavahetus

kohtu- ja kliendiga 10 minutit; 11) 07.04.2017 kohtumäärusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 17 minutit; 12) 12.04.2017 kohtuistungile sõitmine, nõupidamine kliendiga, kohtuistungil osalemine 2 tundi ja 46 minutit; 13) 13.04.2017 kohtumäärusega tutvumine, ekirjavahetus kliendiga 8 minutit; 14) 17.04.2017 kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 9 minutit; 15) 21.04.2017 e-kirjavahetus kliendiga 11 minutit; 16) 25.04.2017 kohtutäiturile päringu koostamine 16 minutit; 17) 02.05.2017 täituri vastusega tutvumine, ekirjavahetus kliendiga 5 minutit; 18) 17.05.2017 nõudekiri vastaspoolele 33 minutit; 19) kohtu kirjaga tutvumine 1 minut; 20) 22.05.2017 e-kirjavahetus kliendi- ja vastaspoolega 19 minutit; 21) 30.05.2017 vastaspoole vastuste ja kohtu kirjaga tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 16 minutit; 22) 01.06.2017 ja 02.06.2017 vastuhagi koostamine 1 tund ja 30 minutit; 23) 09.06.2017 e-kirjavahetus kohtu- ja kliendiga, vastaspoole vastuse ja kohtukutsega tutvumine ning vastaspoole vastusele seisukoha koostamine 46 minutit; 24) 12.06.2017 vastaspoole lisatõenditega tutvumine 8 minutit; 25) 20.06.2017 kohtumäärusega tutvumine 6 minutit; 26) 05.07.2017 kohtukirja ja vastaspoole vastusega tutvumine, ekirjavahetus kliendiga 10 minutit; 27) 07.07.2017 menetluskulude nimekirja koostamine 21 minutit; 28) 24.07.2017 vastuhagi vastusele seisukoha koostamine 1 tund ja 2 minutit; 29) 01.08.2017 seisukoha täiendamine ja kohtule esitamine 12 minutit; 30) 11.09.2017 ekirjavahetus vastaspoolega 11 minutit; 31) 12.09.2017 e-kirjavahetus vastaspoole- ja kohtuga, telefonikõne kliendiga 5 minutit; 32) 22.09.2017 e-kirjavahetus vastaspoole- ja kliendiga 4 minutit; 33) 04.10.2017 e-kirjavahetus kohtuga 1 minut; 34) 05.10.2017 kohtukutsega ja vastaspoole taotluse ning kohtu kirjaga tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 12 minutit; 35) 12.10.2017 e-kirjavahetus kliendiga, kohtuistungiks valmistumine 17 minutit; 36) 12.10.2017 istungil osalemine 17 minutit. Hageja vaidles kostja õigusabi kulude suurusele vastu ja leidis, et need on osalt ülemäärased. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, samuti asjas peetud istungite arvu ja nende kestust, leidis, et kostja menetluskulud on osaliselt ülemäärased. Arvestades dokumentide sisu ja mahtu on hagi ja selle alusdokumentidega tutvumiseks, kliendiga suhtluseks, nõuete analüüsiks, kaja ja kostja vastuse koostamiseks kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 2 tundi. Põhjendatuks tuleb lugeda istungitel osalemiseks kulunud aega 52 minutit (35 ja 17 minutit). Vajalikuks ajakuluks saab lugeda istungiteks ettevalmistumisele kulunud aega kokku 30 minutit. Põhjendamatuks tuleb lugeda 12.04.2017 kohtuistungile sõitmise aega ja kohtutäituriga suhtlemisele kulunud aega, kuna tegemist ei ole õigusabikuludega, mida saaks käesolevas menetluses nõuda. Samuti ei ole kostja menetluskulude nimekirjade koostamisele kulunud aeg põhjendatud. Kuna menetluskulude esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohus ei pidanud hüvitamist vajavateks kuludeks ka vastuhagi vastusele seisukoha koostamise aega, kuna kohus on küsinud seisukohta vaid taotlusele, mitte vastusele. Seega on põhjendatud vaid taotlusega tutvumiseks ja vastamiseks kulunud aeg kokku 20 minutit. Kohus pidas osalt ülemääraseks ka kostja erinevate menetlusdokumentidega tutvumise aega ja kliendiga nõupidamisi. Kohus leidis, et vastaspool ei ole kohustatud hüvitama kliendi ja tema esindaja kõiki nõupidamisi/kohtumisi täies ulatuses. Samuti ei ole vastaspool kohustatud hüvitama kõiki kostja esindaja menetlusdokumentide parandusi/täpsustusi/täiendusi. Kohus pidas põhjendatuks kliendiga nõupidamiseks ja kohtuga suhtlemiseks kokku aega 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Seega on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 5 tundi ja 12 minutit s.o 676 eurot + km (811,20), mis tuleb hagejal hüvitada. Lisaks tuleb hagejal hüvitada pool

vastuhagilt tasutud riigilõivust s.o 50 eurot. Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistis kohus hagejalt kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Määruskaebus 01.11.2017 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 13.10.2017 määruse resolutsiooni punkti 6 osas ja teha uus lahend, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja õigusabikulud 2522,02 eurot ja pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Kostja on seisukohal, et kohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud oluliselt menetlusnorme, mistõttu on tehtud ebaõige lahend. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja kulud esindajale maakohtus olid 2522,02 eurot ehk kokku 16 tundi ja 10 minutit, mida kohus vähendas 5 tunni ja 12 minutini ehk leidis, et põhjendatud on 811,20 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub 50 eurot vastuhagilt tasutud riigilõivust. Kostja ei nõustu kohtuga, et kaja ja kostja vastuse koostamiseks ning suhtluseks kliendiga oli põhjendatud vaid kaks tundi. Arvestades, et tegemist oli tavatu vaidlusega: kostja jaoks oli arusaamatu, kuidas keegi tema nimel ja tema isikut kasutades sai hagejalt kaupu nõuda, siis on ilmselge, et suhtluseks kliendiga ja asja materjalide läbitöötamiseks kulus rohkem aega kui mõne teise, lihtsakoelise vaidluse puhul. Seetõttu kulus kõigi asjaolude selgitamiseks ning esindaja ja kostja vaheliseks suhtluseks tavapärasest rohkem aega. Lisaks on kostja kaja ja kostja vastuse mahtu arvestades seisukohal, et nende dokumentide koostamiseks kulunud aeg on igati põhjendatud. Samuti on kostja seisukohal, et erinevalt kohtu arvamusest on kohtutäituriga suhtlemisele kulunud aeg põhjendatud menetluskulu antud vaidluses. Hageja lasi kostja nimel kaupu tellida suvalisel isikul, ilma tuvastamata, kellega on tegu ja seejärel algatas kostja suhtes täitemenetluse pärast kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist, mille tõttu pidi kostja esindaja ka kohtutäituriga suhtlema, et selgitada välja vastuhagis hageja esitatav nõue ja selle suurus. Kui hageja oleks mingilgi hetkel korraks peatunud, et teha vastutustundliku ettevõtjana kindlaks, kes hagejalt reaalselt kaupu tellis, siis ei oleks tehtud ei tagaseljaotsust ega algatatud täitemenetlust. Hageja käitus äärmiselt pahausklikult ning tekitas sellega kostjale suuri menetluskulusid, mida ei oleks pidanud talle kunagi tekkima. Seega on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane leida, et antud kulu ei ole käesolevas vaidluses põhjendatud. 04.07.2017 kirjaga saatis kohtunik Moonika Tähtväli kostjale hageja vastuse kostja vastuhagile koos taotlusega hagi läbivaatamata jätmiseks ning kohustas kostjat esitama seisukoha hageja taotlusele. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna kohus ei palunud seisukohta vastaspoole seisukoha kohta, siis ei olnud antud ajakulu seisukoha koostamiseks põhjendatud. Kostja ongi 01.08.2017 esitatud menetlusdokumendis vaielnud vastu hageja taotlusele, milles hageja palus jätta vastuhagi menetlusse võtmata ning selles dokumendis esitas kostja ka omapoolsed argumendid, miks antud taotlust ei tohiks rahuldada ehk täitis kohtunõude esitada seisukoht taotlusele ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Samuti leiab kostja, et menetluskulud kliendiga suhtlemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks olid põhjendatud ning vajalikud ning kohus ei ole põhjendanud, mis ulatuses ja miks ta neid kulusid vähendas. Kohus on lihtsalt märkinud, et vastaspool ei ole kohustatud kõiki menetluskulusid täies ulatuses hüvitama. Kostja palub kohtul arvestada asjaoludega, et kõik menetluskulud antud asjas olid vajalikud, kuna kostja ei olnud kunagi hagejalt kaupu tellinud, hageja ei käitunud hoolsalt nii kaupu tellinud isikuga lepingu sõlmimisel, kohtumenetluse ja ka täitemenetluse algatamisel, mistõttu tekkis kostjale kohustus, mida ta ei olnud endale

kunagi võtnud. Seetõttu pidi kostja otsuse vaidlustama ja kandma menetluskulusid ning seega on kostja suhtes ebaõiglane menetluskulude nii suures ulatuses vähendamine. Vastus määruskaebusele Hageja on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus on õigesti hinnanud menetluses esinevaid asjaolusid ning õigusabikulude mahtu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.10.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni punkti 6 osas, millega maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 861,20 eurot. Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse vaidlustatud osas tühistada ja teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja õigusabikulud summas 2522,02 eurot ja pool vastuhagilt tasutud riigilõivust. Vastuseks määruskaebuse väidetele peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Samuti on vaidlustatud määrus kolleegiumi hinnangul piisavas ulatuses põhjendatud. Maakohus on õigesti hinnanud kostja põhjendatud menetluskuluks ka pool vastuhagilt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et tegemist on tavatu vaidlusega, kuna kostjale oli arusaamatu, kuidas keegi tema nimel ja tema isikut kasutades sai hagejalt kaupu nõuda, mistõttu kulus suhtluseks kliendiga ja asja materjalide läbitöötamiseks rohkem aega kui mõne lihtsakoelise vaidluse puhul. Asjaolu, et kostjale jäi antud asjas asetleidnu arusaamatuks, ei anna alust pidada käesolevat vaidlust tavapärasest keerukamaks ja selle raames teostatud toiminguid aeganõudvamaks. Kolleegiumi hinnangul ei ole antud juhul tegemist keskmisest õiguslikult keerukama ega ka mahukama vaidlusega, mis annaks alust menetluskulude väljamõistmiseks maakohtust suuremas ulatuses. Maakohtu hinnang kostja õigusabikulude põhjendatusele vastab asjas esitatud dokumentide sisule ja mahule ning vaidluse keerukusele. Põhjendamatu on ka määruskaebuses väidetu, mille kohaselt oli kohtutäituriga suhtlemine antud menetluses vajalik selgitamaks välja vastuhagis esitatud nõuet ja selle suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust järelduseks, et kostja vastuhagi nõuete esitamiseks olnuks vajalik kohtutäituriga suhelda. Kostja 09.06.2017 vastuhagis esitatud rahaline nõue summas 403,42 eurot seisneb täitemenetluse raames kostja poolt tasutud summas, millest 299,01 eurot on kohtutäitur tasunud hagejale ning millest 104,41 eurot on täitur arvestanud täitekulude katteks. Seejuures on kostja vastavate summade