2.Mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja põhivõlgnevus summas 1050 eurot ja seisuga 12.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1050 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata alates 13.09.2017 lisanduva viivise nõudes.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks menetluskulud 318,35 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (318,35 eurot) tuleb kostjal XXX tasuda hagejale XXX käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja
2-17-115817 tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja XXX esitas 12.09.2017 hagi XXX vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1050 eurot, viivise võlgnevus alates 29.09.2014 kuni 12.09.2017 summas 1050 eurot ja lisanduv viivis kindla summana alates 13.09.2017 kuni otsuse tegemiseni ja edasi 0,1% kuni põhinõude kohase täitmiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja andis kostjale 29.08.2014 laenu 1050 eurot üheks kuuks. Vastavalt samal päeval kostja poolt omakäeliselt kirjutatud võlakirjale pidi võlasumma olema tagastatud hiljemalt 29.09.2014. Iga viivitatud päeva eest on intress 0,1%. Pooled leppisid kokku alljärgnevas „Kostja /sai/ võtab laenu hagejalt summas 1050 euro üheks kuuks ja kohustub tagastama 29. septembril 2014. aastal ning iga viivitatud päeva eest maksab viivist 0,1% päevas“. Hageja oletab, et kostja ei teinud vahet sõnade intress ja viivis vahel ning sellepärast kirjutas intressi viivise asemel, kuid edasi kirjutab, et maksab 0,1% iga viivitatud päeva eest - vastavalt kokkuleppele ja võlakirjale hageja esitab viivise nõude 0,1% päevas põhisumma ulatuses. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele kostja poole ei ole viimane võtnud ette olulisi meetmeid võla likvideerimiseks. Kokku alates 29.09.2014 kuni 12.09.2017 moodustavad viivised 1131,90 eurot (1050 euro*0,1%*1078 päeva). Hageja vähendab viivise nõuet põhivõla suuruseni. Hageja leiab, et kostja peab maksma viivist kuni kohustuse täitmiseni, kuna tema, võttes laenu üheks kuuks ja tulenevalt tema poolt esitatud 16.08.2017 vastusest, ei kavatsenud raha tagastada. Järelikult oma käitumisega tekitas kostja hagejale kahju ja ei võimaldanud kasutada raha omal äranägemisel.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja esitas 22.10.2017 vastuse ja vastuväited hagiavaldusele. Kostja teab XXX’i juba ligi 40 aastat. Kunagi töötasid pooled koos suures arvutikeskuses, suhted olid väga head ja rohkem kui sõbralikud. Kui hagejal olid raskused tööga, siis palus ta kostjat võtta teda arvele ettevõttes AS Exel (registrikood 10526683), et jookseks tööstaaž. Loomulikult võttis kostja hageja arvele. Kostja oli selle raamatupidamisfirma juht ligi 25 aastat. Kui riik tõstis miinimumpalka, siis suurenesid ka palgamaksud. Kostja ütles seda hagejale, et tema ei saa maksta hageja eest makse. See kestis mitu aastat, iga kuu tõi hageja kostjale maksud sularahas. Seejärel pooled lõpetasid omavahelised suhted. Aprillis 2013. aastal jäi kostja väga raskelt haigeks ja tekkisid väga suured raskused. Arst ütles, et kui kostja soovib elada, tuleb tal oma äritegevus viia lõpuni. Teist võimalust ei olnud ja vaja oli tasuda rendimaksud. Kõik varad olid aresti all, kostjal oli laenuleping AS-iga Swedbank ja pandiks oli kõik kinnisvara. Äri ei saa lõpetada ühe päevaga ja rahavoogudega oli päris jama ning kostja pöördus sõprade ja tuttavate poole. XXX vastas, et praegu lihtsalt ei ole ja proovi küsida XXX’ilt, sest tema tegutseb sellega ja annab laenu, siiski kõrge protsendiga.
4.Kostja helistas XXX’ile ja kohtus temaga Tallinnas Magistrali keskuses. Kostjale oli vaja suuremat summat, kuid aitas ka summa 1000 eurot. Protsendi suurust kostja ei mäleta, kuid tema arvates oli 60% aastas. See on tohutult suur, kuid häda oli suurem. Hageja ütles, et kostja peab enne kirjutama paberile alla, siis saab raha, mida kostja ka tegi. Kostjal seda paberit ei ole ja raha ka ei ole. Kostja ootas paar päeva ja helistas hagejale. Vastus oli selline, et hageja ei tea, kes on, et temal on kõik aresti all jne. Hageja ei ole krediidiasutus, kuid see on tema põhitegevus. Hageja petab inimesi ja riiki. Paari aasta pärast helistas hageja igal õhtul, et kus raha, tagasta jne. Kostja
2-17-115817 pidi blokeerima tema telefoninumbri. Siis kirjutas hageja, et kostja tegi oma valikud ja et ta teab, kus kostja elab jne. Kostja vastas hagejale tõsiselt, et hageja jätaks ta rahule, tema ei ole kellelgi võlgu ja hageja pettis teda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et XXX ja XXX sõlmisid laenulepingu ja allkirjastasid 29.08.2014 võlakirja (tl 21-22), mille kohaselt andis hageja kostjale 1050 eurot üheks kuuks laenuks, võlasumma pidi olema tagastatud hiljemalt 29.09.2014 ja pooled leppisid kokku iga viivitatud päeva eest viivises (võlatunnistuses nimetatud intress) 0,1% päevas. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale laenu summas 1050 eurot üle andnud.
7.Hageja on kohtule täpsustanud, et ta andis kostjale sularaha üle 50 eurostes kupüürides, kostja luges üle ja allkirjastas võlakirja (vt tl 64). Kostja on hagi vastuses (tl 45-46) väitnud, et on allkirjastanud paberi raha saamise kohta, kuid ei ole hagejalt raha saanud. Raha saamise vajadust põhjendas kostja hagivastuses oma haiguse ja sellega seotud suurte raskustega. Samas on kostja väitnud maksekäsu kiirmenetluses, et hoopis hageja pöördus kostja poole palvega aidata ning kostja ütles, et see maksab 5000 eurot. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses väidetu kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja toob kostjale 1000 eurot ja peale töid /teenuseid paari päeva pärast veel 4000 eurot. Kostja sõnul andis tema kui majandusspetsialist hagejale head nõu. Kuna kostja vastuväited rahalise kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta on sama menetluse raames maksekäsu kiirmenetluses ja sellele järgnenud hagimenetluses sedavõrd erinevad, siis leiab kohus, et kostja väiteid võlakirja andmise asjaolude kohta ei saa pidada usaldusväärseks. Oluline on, et kostja ei eita laenu saamise kohta võlakirja allkirjastamist.
8.Kostja peamine vastuväide hagile see, et vaatamata võlakirja allkirjastamisele kostja tegelikult raha ei saanud. Kohus selgitas kostjale 23.10.2017 kirjas põhjalikult (tl 55-56), et kostjal tuleb esitatud vastuväiteid laenulepingu väidetava rahatuse osas ka tõendada. Vaatamata kohtu poolt antud selgitusele kostja oma vastuväiteid laenulepingu väidetava rahatuse osas ei tõendanud. Seetõttu lähtub kohus sellest, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohta 29.08.2014 koostatud võlakirjal on poolte allkirjad ning kohus loeb võlakirjaga tõendatuks, et kostja sai hagejalt laenu 1050 eurot võlakirjas märgitud tingimustel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et laenulepingu rahatuse tõendamiskohustus lasub kostjal, kes peaks tõendama, et ta lepinguga ettenähtud raha ei saanud (vt Riigikohtu 23.01.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-05 p-d 1114, samuti Riigikohtu 10.10.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02 ja 26.09.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-05). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
2-17-115817 määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole vaatamata kohtu poolt antud selgitustele tõendanud laenulepingu rahatust ehk tema poolt väidetud asjaolu, et ta ei ole hagejalt laenusummat saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited on põhjendamatud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja kohustuseks vastavalt 29.08.2014 allkirjastatud võlakirjale oli laenu tagastamine, kuid vaidlus puudub selles, et kostja ei ole laenu tagasimaksmise kohustust täitnud. Tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 on laenusaaja kohustatud tagasi maksma sama laenusumma, mis on laenulepingu kohaselt välja makstud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kuna kostja on jätnud hagejale õigeaegselt tagastamata laenusumma 1050 eurot, on põhjendatud hageja põhivõlgnevuse nõue summas 1050 eurot.
10.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates 29.09.2014 kuni 12.09.2017 summas 1050 eurot, lisanduv viivis alates 13.09.2014 kindla summana kuni otsuse tegemiseni määraga 0,1% päevas ja alates otsuse tegemisest määraga 0,1% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenu tagastamise tähtaeg möödus 29.09.2014 ja hageja nõue kostja vastu muutus vastavalt võlakirjale sissenõutavaks 30.09.2014. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist alates 30.09.2014, mitte alates 29.09.2014. Kuna aga hageja on oma viivisenõuet kuni 12.09.2017 vähendanud põhivõla suuruseni (vt tl 35), siis ei mõjuta viivise arvestus ühe päeva võrra väiksemas ulatuses nõutava viivise suurust. Asja materjalidest ei tulene, et kostja oleks taotlenud viivise vähendamist, mistõttu tuleb sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldada tervikuna. Kohus mõistab käesoleva otsusega kostjalt välja hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise hageja põhinõude ulatuses, s.o summas 1050 eurot.
11.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Seega jätab kohus hagi rahuldamata alates 13.09.2017 lisanduva viivise nõudes, kuna hageja kasuks välja mõistetud viivise summa 1050 eurot on juba võrdne kostja põhivõla summaga.
12.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
2-17-115817 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus valdavas osas hagi rahuldab ning hagi jääb rahuldamata üksnes edasiulatuva viivise nõudes, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv 250 eurot (tl 1 pöördel ja tl 36) ja õigusabikulud 68,35 eurot (tl 64 ja pöördel), kokku 318,35 eurot. Samuti on hageja taotlenud välja mõista kostjalt menetluskulud summas 123,35 eurot (tl 64 pöördel) Eesti Vabariigi kasuks ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
14.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on 4 h 40 min. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 40 eurot/tund (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 40 eurot ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks hagi puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumiseks ja puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi koostamist (40 min), kuna kohtu hinnangul tuleb eeldada, et hageja esitab koheselt korrektse ja nõuetele vastava hagiavalduse. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja kulu hagiavalduse koostamisele ja esitamisele (1 h 20 min) ning leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud 50 minuti ulatuses. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 3 h 30 min, mis tunnitasu 40 eurot/tund alusel vastab summale 140 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekirjas on viidatud, et Justiitsministri määruse 05.01.2017, nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ § 7 kohaselt tasub abivajaja õigusabilepingu sõlmimisel lepingutasu 5 eurot ja õigusabiteenuse eest koos esindusega kohtumenetluses. Hagejale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 4 h 40 min, millest kohtu hinnangul on põhjendatud 3 h 30 min x 40 eur/h, kokku summas 140 eurot. Hageja omaosaluse osa õigusabiteenustest on hageja esindaja kinnitusel kokku summas 68,35 eurot (lepingutasu 5 eurot ja õigusabiteenused 63,35 eurot). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks saab välja mõista need kulud, mis hageja ise on teinud ehk kulude omaosalusmäär. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 318,35 eurot, sealhulgas riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulude omaosalus 68,35 eurot ning menetluskuludelt (318,35 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja esindaja poolt esitatud taotluse õigusabikulude summas 123,35 eurot väljamõistmiseks Eesti Vabariigi kasuks, kuna nimetatud nõude rahuldamiseks väljamõistmiseks käesolevas asjas puudub kohtu hinnangul seaduslik alus. Hagejale ei ole antud menetlusabi TsMS alusel ega riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse alusel.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
2-17-115817
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.