OÜ Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 721,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), tehinguline esindaja Krista Arraste Kostja XXX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 13.09.2017 ja 23.10.2017
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXilt Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus kogusummas 10 644,86 eurot, millest põhivõlgnevus on 9 391,60 eurot, intressi võlgnevus 563,00 eurot, kuutasu 6,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 653,64 eurot ja sissenõudmiskulud 30,00 eurot.
3.Välja mõista XXXilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõudelt (9 391,60 eurot) alates 31.12.2016 kuni põhinõude täitumiseni 0,06% päevas. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud täielikult kostja XXXi kanda.
Välja mõista XXXilt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 1 118,33 eurot. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga 708517691.
6.XXXil tuleb Aktiva Finants OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub kohtule 30.12.2016 esitatud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 664,86 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 9 391,60 eurot, intressi võlgnevus 563,00 eurot, kuutasud 6,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 653,64 euro ja sissenõudmiskulud 50,00 eurot. Samuti palub hageja kosjalt välja mõista viivised, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja nõue kostja vastu tuleneb AS LHV Finance ja kostja vahel 07.04.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust (edaspidi müügileping) nr 555607; AS LHV Finance ja kostja vahel 19.11.2015 sõlmitud väikelaenulepingust nr 771562 (edaspidi leping 1) ning AS LHV Finance ja kostja vahel 20.01.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr 862808 (edaspidi leping 2).
3.Müügilepingu kohaselt ostis kostja järelmaksu lepinguga kauba summas 3 440 eurot. Müügilepingu kohaselt oli müüjaks CBF Medical OÜ, ostjaks kostja ja faktooriaks AS LHV Finance. Vastavalt müügilepingule kohustus kostja kauba eest tasuma maksegraafikus ettenähtud tingimustel alates 2015 maikuust. Lisaks kohustus kostja tasuma intressi määraga 21,90% aastas, so 0.06% päevas. Vastavalt lepingutingimustele kohustus kostja maksma lepingu sõlmimise tasu. Lepingu nr 1 alusel andis AS LHV Finance kostjale laenu summas 6 000 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuiste osamaksetena alates jaanuarist 2016 hagejale laenumakseid. Samuti on kokku lepitud, et kostja tasub laenusummalt intressi 0,06% päevas. Lepingu nr 2 alusel andis AS LHV Finance kostjale laenu summas 1 500 eurot. Kostja kohustus hagejale tasuma alates märtsist 2016 laenumakseid, intressimakseid ja kuutasu. Laenulepingu üldtingimuste p 2.9 alusel kohustus kostja tasuma kuutasu.
4.Kuivõrd kostja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud edastas hageja kostjale kolme lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse, milles esialgne võlausaldaja märkis, et kui kostja ei tasu täiendavaks tähtajaks, siis loetakse ülesöelduks. Müügilepingust tulenev nõue vastu on põhivõlg 2 359,80 eurot, intressi nõue 119,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 164,24 eurot. Lepingust nr 1 tulenev nõue kostja vastu on põhivõlg 5 589,22 eurot, intressi nõue 369,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 389 eurot. Lepingust nr 2 tulenev nõue kostja vastu on põhivõlg 1 442,58 eurot, intressi nõue 74,71 eurot, kuutasu nõue 6,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 100,40 eurot. Kokku on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 653,64 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised põhinõudelt summas 9 391,60 eurot alates hagi kohtusse esitamisest kuni täitmiseni, 0,06% päevas.
5.Kuna kostja müügilepingust ja lepingutest nr 1 ja 2 võlgnevust AS LHV Finance ei tasunud, luges AS LHV Finance 05.09.2016 nimetatud lepingud erakorraliselt üles öelduks ning loovutas nõuded hagejale.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
6.Kohtule e-kirjaga 01.05.2017 esitatud vastuses tunnistab kostja võlgnevust hageja ees ja soovib tasumiseks sõlmida mõistliku maksegraafiku. Kostja on jätkuvalt töötu ja peab ülal kahte alaealist last.
MENETLUSE KÄIK
7.Kohus määras 13.09.2017 ja 23.10.2017 kohtuistungid eesmärgiga lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissi sõlmimisega. Kostja kohtuistungitele ei ilmunud. Mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil hageja, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
9.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta
esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus tuvastab, et AS LHV Finance ja kostja sõlmisid 07.04.2015 järelmaksuga müügilepingu; 19.11.2015 lepingu nr 1 ning 20.01.2016 lepingu nr 2. Seega tulenevad hageja kohustused kostja vastu lepingutest. Kostja tunnistab võlgnevust hageja ees ning soovib sõlmida maksegraafiku.
11.Hageja nõue kostja vastu järelmaksuga müügilepingust nr 555607 võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 256 alusel, mille kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
12.Hageja nõue kostja vastu väikelaenulepingutest nr 7715623 ja nr 862808 tulenevalt võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 401 lg 1alusel, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
13.VÕS § 164 lg 1 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 alusel nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtule esitatud 14.09.2016 võlateatisest nähtuvalt loovutas esialgne kreeditor AS LHV Finance vastavalt lepingule nr NL-281015 kostja ja AS LHV Finance vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega Aktiva Finants OÜ-le (tl 13). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et AS LHV Finance on loovutanud kehtivalt oma õiguse tehingutest tulenevate varaliste nõuete osas hagejale ja poolte vahel on kehtiv võlasuhe.
14.Kostja kohustus järelmaksuga müügilepingu nr 555607 kohaselt tasuma kauba eest maksegraafikus ette nähtud tingimustel, järjestikuste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks alates maist 2015. Nimetatud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 21,90% aastas, so 0,06% päevas (tl 14). Lepingu nr 1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale laenu summas 6 000 eurot järjestikuste osamaksetena iga kuu 15. kuupäevaks alates jaanuarist 2016. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma laenu jäägilt intressi 21,90% aastas, so 0,06% päevas (tl 21). Lepingu nr 2 alusel kohustus kostja tagastama laenu 1 500 eurot järjestikuste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks alates märts 2016. Antud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma laenu jäägilt intressi 21,90% aastas, so 0,06% päevas (tl 32).
15.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepingutega. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase
täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis AS LHV Finance kostjale 19.08.2016 teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda 19.11.2015 sõlmitud väikelaenulepingust nr 771562, 20.01.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr 862808 ja 07.04.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr 555607 tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 02.09.2016 (tl 45). Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu AS LHV Finance luges nimetatud lepingud erakorraliselt üles öelduks ning loovutas nõuded hagejale.
16.Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud faktooringulepingu ning tarbijakrediidilepingute lepingute ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus lepingud ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Lepingu erakorralise ülesütlemise seisuga 05.09.2016 oli kostjal tasumata järelmaksuga müügilepingu alusel põhivõlg perioodi 10.07.2016 – 05.09.2016 eest 2 359,80 eurot. Lepingu 1 alusel oli erakorralise ülesütlemise seisuga 05.09.2016 tasumata põhivõlg perioodi 15.06.2016 – 05.09.2016 eest 5 589,22 eurot. Lepingu 2 alusel oli erakorralise ülesütlemise seisuga 05.09.2016 tasumata põhivõlg perioodi 10.07.2016 – 05.09.2016 eest 1 442,58 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale nimetatud lepingute alusel põhisumma kokku 9 391,60 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AS LHV Pank on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingutest nähtub kokkulepe intressimäära osas. Krediidi kulukuse määr müügilepingu puhul on 25,50%, lepingu 1 puhul 24,24% ja lepingu nr 2 puhul 30,14% aastas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure intressimääraga. Lepingu erakorralise ülesütlemise seisuga 05.09.2016 oli kostjal tasumata järelmaksuga müügilepingu alusel intressid perioodi 10.07.2016 – 05.09.2016 eest 119,04 eurot. Lepingu 1 alusel oli erakorralise ülesütlemise seisuga 05.09.2016 tasumata intressid perioodi 15.06.2016 – 05.09.2016 369,25 eurot. Lepingu 2 alusel oli erakorralise ülesütlemise seisuga 05.09.2016 tasumata intressid perioodi 10.07.2016 – 05.09.2016 74,71 eurot. eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et intress seisuga 13.12.2013 summas 1 381,52 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Hageja on esitanud viivisnõude kostjate vastu müügilepingu ning lepingute 1 ja 2 alusel kokku 653,64 eurot. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud järelmaksuga müügilepingu tüüptingimustest, mille p 4.6 kohaselt, kui ostja ei ole maksetähtpäevaks tasunud osamakset või mis tahes muud lepingu alusel tasumisele kuuluvat summat, on faktooril õigus nõuda ostjalt viivist, mida arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt eritingimustes sätestatud määras, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pooled on müügilepingus kokku leppinud viivisemääras 0,06% päevas (tl 14). Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud lepingute 1 ja 2 tüüptingimustest, mille p 7.2 kohaselt juhul, kui laenusaaja jätab maksetähtpäevaks tasumata või tasub mittetäielikult osamakse või mis tahes muud lepingu alusel tasumisele kuuluva summa, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist, mida arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt eritingimustes sätestatud määras, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pooled lepingutes 1 ja 2 kokku leppinud viivisemääras 0,06% päevas (tl 21 ja 32).
19.Hageja on viivisenõude arvestamisel lähtunud VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise
määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja poolt nõutav viivisemäär on lepingutega kokku lepitud määr. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust. Kohutu hinnangul on tegemist mõistliku viivisemääraga. Hageja arvestab viiviseid alates lepingute ülesütlemisest 05.09.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni seisuga 27.12.2016 müügilepingu alusel 164,24 eurot, lepingu 1 alusel 389,00 eurot ja lepingu 2 alusel 100,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27.12.2016 summas 653,64 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.Hageja on palunud lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt välja mõista ka viivis põhivõlgnevuselt 9 391,60 eurot alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis põhivõlalt 9 391,60 eurot alates hagi esitamisest, so alates 30.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
21.Lisaks eelnevale palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja nõue on esitatud ja võiks rahuldamisele kuuluda VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja saatis kostjale kaks meeldetuletuskirja, so 19.08.2016 (tl 45) ja 14.09.2016 (tl 13). Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda esimese kirja eest 25 eurot ja teise kirja eest 5 eurot. Seega rahuldab kohus sissenõudmiskulude nõude osaliselt, so summas 30 eurot.
22.Hageja on esitanud kostja vastu nõude ka lepingu nr 2 alusel kuutasu 6,6 euro väljamõistmiseks. Kohtule AS LHV Finance ja kostjaga vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr 862802 lepingutingimuste kohaselt on kuutasu 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Lepingu 2 alusel oli erakorralise ülesütlemise seisuga 05.09.2016 tasumata kuutasu 6,62 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et lepingus kokku lepitud kuutasu 6,62 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt kogusummas 10 644,86 eurot, millest põhivõlgnevus on 9 391,60 eurot, intressi võlgnevus 563,00 eurot, kuutasu 6,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 653,64 eurot ja sissenõudmiskulud 30,00 eurot.
24.Kostja märgib 01.05.2017 e-kirjas kohtule, et tunnistab võlgnevust hageja ees ning soovib sõlmida maksegraafiku. Kostja on töötu ja peab ülal kahte alaealist last. Kostja ei ole esitanud kohtule põhistatud taotlust TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrata kohtuotsusega kindlaks selle täitmise kord. Selles tulenevalt jätab kohus kostja nimetatud väited tähelepanuta.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 99,81 % ulatuses ja jättis rahuldamata 0,19% ulatuses. Seega tuleb nimetatud protsent ümardada ja jätta menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
27.Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 468,33 eurot, kokku 1 118,33 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 650 eurot. Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 86 eurot järgmiselt. 30.12.2016 hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine 50 min, 71,67 eurot; 30.12.2016 hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2 h ja 57 min, 253,33 eurot; 14.09.2017 ettevalmistamine 13.09.2017 istungiks ja osalemine 13.09.2017 kohtuistungil 40 min, 57,33 eurot ning ettevalmistamine 23.10.2017 istungiks ja osalemine 23.10.2017 kohtuistungil 1 h, 86 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
28.Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades põhjendatud ja vajalik. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 86 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu 86 eurot peab kohus käesoleva tsiviilasja raames mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 1 118,33 eurot (riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 468,33 eurot). Hageja palub menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga 708517691. Seega rahuldab kohus hageja nimetatud taotluse.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase avalduse esitanud.