Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-17148
Tsiviilasi
Eduard Ennuksoni hagi Taevaskoja Paradiis OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eduard Ennuksoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Eduard Ennukson (isikukood XXX, lepinguline esindaja Kalle Kekki Vastustaja (kostja): Taevaskoja Paradiis OÜ (registrikood 12848505), seaduslik esindaja Reet Siilbek, lepinguline esindaja Piret Kägo
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellandi ja vastustaja taotlused võtta asja materjalide juurde apellatsioonikaebusele ja vastusele lisatud täiendavad tõendid.
2.Jätta Eduard Ennuksoni apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017. a otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eduard Ennuksoni kanda. Mõista Eduard Ennuksonilt välja 240 eurot Taevaskoja Paradiis OÜ kasuks apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eduard Ennukson (hageja) esitas hagi Taevaskoja Paradiis OÜ (kostja) vastu 4500 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.05.2016 müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale haagis-kioski Humbaur HVK 132921 hinnaga 9000 eurot. Hageja tegelik soov oli müüa haagis-kiosk 10 000 euroga, kauplemise tulemusena vähendas hageja hinda 1000 euro võrra ja müügihinnaks jäi 9000 eurot. Kostja kandis samal päeval hageja pangakontole pool müügisummast s.o 4500 eurot. Kirjalikult sõlmitud müügilepingu kohaselt tuli teine osa summast s.o 4500 eurot maksta pärast haagis-kioski autoregistris ümberregistreerimist. Hagejale teadaolevalt on haagis-kiosk autoregistris ümber registreeritud kostja poolt 2016. a juuni alguses. Kostja on jätnud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata, tasumata on pool müügisummast. Õige ei ole kostja väide, justkui oligi haagise müügihinnaks 4500 eurot. Hageja tuli kostjale vastu, sest kostja väitis, et temal pole hetkel võimalik rohkem tasuda ja sellepärast lisatigi lepingusse klausel, et peale autoregistris registreerimist tasutakse ülejäänud ostusumma 4500 eurot. Hageja märkis ka, et kohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-16-11151, kus kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et tegeletakse väljapressimisega. Kostja väitel ei ole 9000 eurost juttugi olnud. Haagis-kioski hinnaks oli 4500 eurot. Taevaskoja Paradiis OÜ kandis 4500 eurot samal päeval Tatjana Ennuksoni arvele, mis nähtub ka kohtule esitatud dokumentidest. Kokku sai lepitud, et ülekanne tehakse pärast autoregistrisse kannete tegemist, kuid kuna hagejal oli väga raha vaja, siis tehti ülekanne samal päeval. Kui nüüd hageja väidab, et ta pole raha saanud, siis on see abikaasade omavaheline asi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 23.02.2017 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3.1.Kohus märkis, et vaidluse aluseks olev müügileping on sõlmitud 17.05.2016 hageja ja kostja vahel (tl-d 11, 60, 61). Pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingu punkt 2 on hageja poolt täidetud s.o haagis-kiosk ja registreerimistunnistus anti üle kostja esindajale. Müügilepingu sõlmimist ja haagise üleandmist on kinnitanud pooled vande all antud ütlustes. Tatjana Ennuksoni pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 17.05.2016 kostja kandnud Tatjana Ennuksoni arvele 4500 eurot selgitusega „müügi keoski ost“ (tl 7). Kohtule esitatud müügilepingutest nähtuvalt on hageja ja kostja valduses olevad müügilepingud küll erinevalt täidetud, kuid ei ole märgitud ostuhinda. Müügilepingu alla on Reet Siilbeki poolt käsikirjas
kirjutatud: „ostja maksab peale Autoregistri registreerimist omanikule 4500.- (neli tuhat viissada eurot)“. Reet Siilbek on vande all antud ütlustes kinnitanud, et sellele tekstile kirjutas alla ainult tema. 4500 euro ülekandmine hagejale on tõendatud ka hageja, Tatjana Ennuksoni ja Andres Ilviku ütlustega. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et ostja, Taevaskoja Paradiis OÜ kandis müüja poolt nimetatud isikule s.o Tatjana Ennuksonile üle haagis-kioski ostusummana 4500 eurot.
3.2.Poolte vahel on vaidlus müügihinna üle. Hageja on seisukohal, et haagis-kioski müügihind oli alguses 10 000 eurot, kauplemise tulemusena 9000 eurot, kostja andmetel oli müügihind alguses 6000-6500 eurot, kauplemise tulemusena lepiti kokku 4500 eurole. Hageja on oma väite tõendamiseks lisanud väljatrüki Kuldne Börs müügikuulutusest. Müügikuulutuse kohaselt müüakse HUSABERG haagis-kioskit hinnaga 10 000 eurot (tl 30). Kohus leidis, et esitatud tõend ei ole piisavalt usaldusväärne. Viidatud kuulutuse väljatrükk on teostatud 24.11.2016, kuulutust on 29.05.2016 muudetud. Hageja poolt haagis-kioski müügikuulutuse avaldamist interneti väljaandes tuleb tõlgendada kui ettepanekut esitada pakkumus (VÕS § 16 lg 3). Seega ei oma müügikuulutuses märgitud haagis-kioski hind poolte vahel sõlmitud müügilepingu seisukohast tähendust. Hageja avaldas kuulutuse kindlaks määramata isikutele, milles tegi ettepaneku müüa haagis-kiosk hinnaga 10 000 eurot. Hageja ettepanekule vastas kostja oma esindaja Reet Siilbeki kaudu ja tutvunud haagis-kioskiga, tegi hagejale ettepaneku müügilepingu sõlmimiseks.
3.3.Hageja poolt väidetud kokkulepitud haagis-kioski müügihind s.o 9000 eurot ei nähtu ka poolte vande all antud ja tunnistajate ütlustest. Ütlustest nähtuvalt on hageja ja tema abikaasa Tatjana Ennukson jäänud oma väidete juurde, et müügihinnaks lepiti kokku 9000 eurot. Kostja juhatuse liige Reet Siilbek ja tema abikaasa aga jäänud oma seisukoha juurde, mille kohaselt oli haagis-kioski müügihind 6000-6500 eurot, kauplemise tulemusena lepiti kokku 4500 eurot. Ütlused on kokkulangevad osas, et kuna hagejal oli võlgnevus, siis haagis-kiosk oli kohtutäituri poolt arestitud. Tatjana Ennuksoni ütluste kohaselt oli haagis-kioski arestist vabastamiseks tarvis maksta kohtutäiturile 5000 eurot, sellise rahasumma tasumiseks kasutati ka kostjalt saadud 4500 eurot.
3.4.Poolte vahel sõlmitud müügilepingust nähtuvalt on ostja võtnud endale kohustuse maksta peale autoregistris registreerimist omanikule 4500 eurot. Müügilepingus ei ole märgitud teisi rahalisi kohustusi, mida kostja oleks pidanud täitma. Seega ei ole VÕS § 29 lg 4 alusel tõlgendades sarnasel mõistlikul inimesel võimalik aru saada, et märgitud summa oleks olnud osamakse. Kohus möönis, et iseenesest saab õigeks pidada hageja väidet, et olukorras, kus haagis-kioski müügihind oleks juba olnud tasutud, ei oleks kostja märkinud lepingusse kohustust, et pärast registreerimist kannab hagejale 4500 eurot. Samas tuleb arvesse võtta ka kostja vastuväiteid, et esmalt sõlmiti leping, mille järgi oli kostjal kohustus tasuda pärast haagis-kioski ümberregistreerimist 4500 eurot, kuid siis selgus, et haagis-kiosk on kohtutäituri poolt arestitud ja aresti kustutamiseks tuleks hagejal võlgnevus tasuda. Tatjana Ennuksoni ütlused kinnitavad, et kohtutäiturile võlgnevuse tasumiseks oli vaja raha saada ka kostjalt. Tunnistaja A. Ilviku ütluste kohaselt oli kokkulepe, et müüjad saavad oma asjad korda ja siis toimub maksmine. Kohus pidas eluliselt usutavamaks kostjate antud ütlusi, mis on kooskõlas ka esitatud kirjalikult sõlmitud müügilepinguga. Kohus rõhutas, et kirjalikult sõlmitud müügilepingust tulenes kostjale rahaline kohustus tasuda pärast haagis-kioski ümberregistreerimist hagejale 4500 eurot, teisi rahalisi kohustusi ei ole müügilepingus pooled kokku leppinud.
3.5.Eeltoodu alusel luges kohus tuvastatuks, et kostjal oli müügilepingust tulenev kohustus maksta hagejale haagis-kioski eest pärast selle ümberregistreerimist 4500 eurot. Kuna täiendavaid kohustusi vaidlusalusest võlasuhtest kostjale ei tulenenud, siis hagi rahuldamiseks alus puudub.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega kohustada kostjat tasuma hagejale 4500 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt kahtles maakohus kohtuotsuse punktis 6 nimetatud Kuldse Börsi kuulutuse ehtsuses ja on tuginenud väitele, et kuulutust on muudetud 29.05.2016. Hageja leiab, et maakohus on tõendina esitatud kuulutust Kuldses Börsis haagise müügi kohta hinnanud ebaõigesti. Hageja kinnitab, et kuulutust ei ole muudetud ning esitab tõendi selle kohta, et kuulutus lõppes 29.05.2016 ning et kuulutust ei ole muudetud. Maanteeameti infosüsteemi väljatrükk tõendab, et Reet Siilbeki ütlused, kus ta väitis, et haagis on kolme meetrine ja sellepärast vähendati müügihinda, ei ole tõesed. Haagise pikkus on 4,47 meetrit ja vastab kuulutuses esitatule. Hageja esitas maanteeametile päringu haagise registreerimisaja kohta, kuna maakohus väitis, et pole oluline millal haagis registreeriti, vaid lepinguga endine omanik juba loobus haagisest. Maanteeamet esitas tõendi haagise registreerimisaja kohta. Hageja leiab, et lepingus tehtud märge, kus ostja kohustub pärast haagise registrisse kandmist tasuma müüjale 4500 eurot on oluline, kuna ostja ei saanud haagist kohe registreerida ja nimetatud märge ülejäänud ostusumma tasumiseks näitab seda, et selle aeg saabus alles peale haagise registris registreerimist s.o 09.06.2016. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tuli kogu haagise müügihind lugeda tasutuks.
5.Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning maakohtu otsus tsiviilasjas muutmata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et sõltumata sellest, kas kuulutust muudeti või mitte, ei välista see võimalust, et kuulutus ilmus samaaegselt mitmes portaalis ja ajalehes. Asja müügiks pakkumisel tavaliselt lisatakse kuulutus mitmesse ajalehte kostja vande all antud selgitustest ja tunnistaja A. Ilviku ütlustest nähtuvalt oli müügihinnaks 4500 eurot. Lepingu sisust tulenevalt pidi kostja tasuma hagejale 4500 eurot peale Autoregistris registreerimist, seega on kirjas summa ja tasumise tähtaeg, teistsuguseid kokkuleppeid lepingust ei nähtu ning selliselt mõistis lepingu sisu ka kostja. Kostja jääb selle juurde, et pidas 3 meetri pikkust haagist liiga lühikeseks ning tegelikult soovis ta pikemat haagist. Vastustaja ütlusi kinnitab ka apellandi poolt esitatud väljavõte, millelt nähtub, et veokasti pikkus oligi 3100 mm ehk 3,1 meetrit. Apellandi poolt viidatud 4,47 meetrit oli kogu haagise pikkus ehk veokasti ja sinna juurde kuuluva ühendussüsteemi pikkus. Veokast ehk kiosk üksinda oligi 3,1 meetrit pikk. Kostja aga soovis tegelikult suuremat müügipinda, samas 4500 euro eest oli ta lõpuks nõus soetama ka natuke lühema kioski. Müügilepingust ei tulene, et 4500 eurot oli ainult üks osa või pool müügihinnast. Kui apellandi väide vastaks tõele, siis oleks lepingus kirjas ka kogu ostusumma ja oleks sõnaselgelt viidatud, et tegemist on osalise tasumisega. Kohtule tõendina esitatud lepingust nähtub, et ostja on kinnitanud, et tasub ostu eest alles peale registreerimist, mis on ka usutav ja loogiline, sest kohapeal selgus, et kaup on tegelikult täituri poolt arestitud ja ilma aresti alt vabastamiseta ei oleks vastustajal olnud võimalik kauba omanikuks saada. Ostja kirjutas hinna ja tasumise tähtaja lepingusse eraldi omakäeliselt justnimelt seetõttu, et müüjal ei tekiks nõudeõigust enne, kui kaup on võimalik ostja nimele vormistada. Kuna müüjal ei olnud vahendeid kohtutäiturile tasumiseks ja kauba aresti alt vabastamiseks, siis otsustas ostja müüja palvele vastu tulla ja kandis summa müüjale juba samal päeval.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Apellant esitas apellatsioonkaebuses taotlused lisada asja materjalide juurde uued, maakohtus esitamata tõendid: - e-kirjavahetus ajalehe „Kuldne Börs“, millega apellant soovib tõendada, et tema poolt avaldatud haagise müügikuulutust ei olnud muudetud; - väljavõte Maanteeameti registrist haagise tehniliste andmete kohta: hageja soovib tõendada, et haagise pikkus oli 4,47 m; - 01.03.2017. a avaldus Maanteeametile, milles hageja palub väljastada tõendi selle kohta, millal on haagise tehnilisse passi kantud uus omanik ning Maanteeameti 06.03.2017. a vastus. Kostja ei vaielnud hageja poolt esitatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmisele vastu, kuid soovis omalt poolt samuti esitada täiendava tõendi haagise Humbaur müügikuulutuse kohta portaalist auto24.ee. Ringkonnakohus peab võimalikuks poolte taotlused uute tõendite asja materjalide juurde võtmiseks rahuldada, kuivõrd pooled ei ole vastastikku esitatud lisadokumentide suhtes vastuväiteid esitanud, lisatavate tõendite maht on väike ja tõendid võivad aidata kaasa asja õigemale lahendamisele.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega maakohtule, mille kohaselt kohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid valesti ning rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jaotanud õigesti tõendamiskoormise ning on seda pooltele piisavalt selgitanud. Kuna hageja soovib tugineda sellele, et poolte vahel lepiti haagise hinnana kokku 9000 eurot (millest pool on tasumata), siis tuli hagejal seda TsMS § 230 lõikele 1 tõendada. Kohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, kõrvutanud neid omavahel ning analüüsinud iga tõendi tõenduslikku väärtust. Ringkonnakohtu arvates puudub käesoleval juhul alus hinnata tõendeid maakohtuga võrreldes erinevalt. Ringkonnakohus järgib esimese astme kohtu põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
9.Apellant vaidlustas maakohtu hinnangu „Kuldse Börsi“ kuulutusele, milles maakohus märkis, et kuulutust oli muudetud. Kuulutuse väljatrükilt (tl 30) nähtub märge: „ID 79725873, muudetud 05:30 29.05.2016“. Hageja esitas täiendava tõendi, mille kohaselt kuulutust ei olnud muudetud, vaid see aegus 29.05.2016 kell 05:30. Samas ei oma asjaolu, kas haagise müügikuulutust tegelikkuses muudeti või mitte, hagi lahendamisel sisulist tähtsust. Iseenesest ei ole vaidluse all, et hageja on pakkunud haagist müügiks mh hinnaga 10 000 eurot. Asjaolu, et „Kuldse Börsi“ müügikuulutuse kohaselt pakuti haagist esialgu müügiks hinnaga 10 000 eurot, ei tõenda aga, missuguses hinnas pooled tegelikult kokku leppisid. Müügilepingu sõlmimise eelselt on pooltel vabadus pidada läbirääkimisi ning õigus leppida kokku niisuguses hinnas, mis on mõlemale poolele aktsepteeritav. Tavapäraseks saab pidada seda, et läbirääkimiste tulemusena esialgselt küsitud hind väheneb. Isegi kui eeldada, et haagise turuväärtus võinuks olla 9000 – 10 000 eurot, ei tähenda see, et kokku ei võinud leppida oluliselt madalamas hinnas. Muuhulgas on hageja ise kinnitanud, et haagisele oli seatud kohtutäituri poolt müügikeeld (arest), mis võis olla hinda mõjutavaks teguriks. Vastustaja esitas omalt poolt täiendava tõendina väljavõtte auto24.ee portaalist, kus samalaadset haagist on pakutud müügiks hinnaga 4000 eurot. See ei tõenda iseenesest samuti, millises müügihinnas leppisid omavahel kokku käesoleva vaidluse pooled, kuid võimaldab siiski järeldada, et
kostja poolt hagejale tasutud hind 4500 eurot ei ole ilmselgelt sedavõrd madal, et selle hinnaga lepingu sõlmimist ei saaks pidada usutavaks.
10.Apellant vaidlustas ka asjaolu, et kostja seadusliku esindaja väidete kohaselt oli hageja poolt pakutud haagis väiksem kui kostja tegelikult soovinuks osta; hageja pakkus 3 meetri pikkust kioskit, kuid kostja soovis 4 meetri pikkust. Kostja nõustus ostma väiksema kioski 4500 euro eest. Hageja esitas täiendava tõendina liiklusregistri väljavõtte haagise andmetega, millest nähtuvalt on haagise pikkus 4,47 m; sh veokasti pikkus 3,1 m. Kostja kinnitas apellatsioonkaebuse vastuses nimetatut, märkides, et 4,47 m oli kogu haagise pikkus (s.o veokast koos ühendussüsteemiga), kuid veokast ehk kiosk üksinda oligi 3,1 m pikk. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei anna alust heita maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ega asja valesti lahendamist. Haagise tegelik pikkus ei kuulu tõendamisesemesse, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse all, kas hageja poolt kostjale võõrandatud haagis vastas lepingu tingimustele või mitte. Samas on kostja omalt poolt põhistanud, et hageja pakutud haagis oligi väiksem kui see, mida kostja oleks õiguspoolest soovinud ning tegelikke vastuolusid poolte väidete vahel selles osas ei esine.
11.Maakohus on oma otsuses hinnanud ka asjaolu, et kirjalikus lepingus sisaldub kostja kirjutatud lause, et 4500 eurot kuulub tasumisele peale autoregistris registreerimist vaatamata sellele, et poolte väidete kohaselt tasuti 4500 eurot juba enne registrikande muutmist (kohtuotsuse p 7). Ringkonnakohus ei korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi. Apellatsioonkaebuses esiletoodu seisneb vaid oletustes ning arutelus, miks niisugune lause lepingule lisati. Maakohus on asjas esitatud tõendite kõrvutamise abil põhjendanud ka näivat vastuolu, millele hageja oma apellatsioonkaebuses viitab. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on tõlgendanud pooltevahelist lepingut VÕS § 29 lõikest 4 juhindudes, mille kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seega ei ole iseenesest välistatud, et pooled said lepingu sõlmimiselt kokkuleppe tingimustest erinevalt aru, kuid praegusel juhul lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks, et mõlemapoolselt lepiti kokku just neis tingimustes (müügihind), mida väidab hageja. Objektiivsed tõendid kinnitavad aga, et kokku lepiti haagise hinnas 4500 eurot, millele tugines kostja.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Maakohus jättis menetluskulud hageja (apellandi) kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 240 eurot. Kulud on tehtud õigusabile; vastustaja esindajal kulus 3 töötundi vastuse koostamisele, töötunni hind on 80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on mõistliku ja põhjendatud menetluskuluga, mistõttu kuulub vastustaja taotlus rahuldamisele. Ringkonnakohus mõistab hagejalt välja 240 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.