Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
23.veebruar 2017,Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
E. E. ́i hagi taevaskoja Paradiis OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviiasja hind
4 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E. E. , isikukood: xxxxxxxxxxx; Hageja lepinguline esindaja Kalle [email protected]
2-16-17148
Kekki,
e-post:
Kostja Taevaskoja Paradiis OÜ, registrikood 12848505, Kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige) R. S. e-post: [email protected] Viimase kohtuistungi toimumise 18.jaanuar 2017 aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
2.Jätta Taevaskoja Paradiis OÜ menetluskulud E. E. ́i kanda. Määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue 1.E. E. (hageja) esitas 14.11.2016 hagi Taevaskoja Paradiis OÜ (kostja) vastu 4500 euro nõudes. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled sõlmisid 17.05.2016 müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale haagis-kioski Humbaur HVK 132921 hinnaga 9000 eurot. Hageja tegelik soov oli müüa haagi-kiosk 10 000 euroga, kauplemise tulemusena vähendas hageja hinda 1000 euro võrra ja müügihinnaks jäi 9000 eurot. Kostja kandis samal päeval hageja pangakontole pool müügisummast so 4500 eurot. Kirjalikult sõlmitud müügilepingu kohaselt tuli teine osa summast so 4500 eurot maksta pärast haagis-kioski autoregistris ümberregistreerimist. Hagejale teadaolevalt on haagis-kiosk autoregistris ümber registreeritud kostja poolt juuni 2016 alguses. Kostja on jätnud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata, vaatamata korduvatele telefonivestlustele ei ole kostja võlga tasunud. Kostjal on tasumata pool müügisummast so 4500 eurot. Õige ei ole kostja väide, justkui oligi haagise müügihinnaks 4500 eurot. Hageja tuli kostjale vastu, sest kostja väitis, et temal pole hetkel võimalik rohkem tasuda ja sellepärast lisatigi lepingusse klausel, et peale autoregistris registreerimist tasutakse ülejäänud ostusumma 4500 eurot. Hageja märgib ka, et kohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-16-11151, kus kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Viidatud tsiviilasjas oli hageja esindajaks teine isik, kes ei tasunud õigeaegselt riigilõivu. Esindaja vastu on esitatud nõue. Need asjaolud ei ole seotud esitatud nõudega. Kostja vastus 2.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja leiab, et tegeldakse väljapressimisega. Mingist 9000 eurost ei ole juttugi olnud, haagis-kioski hinnaks oli 4500 eurot. Taevaskoja Paradiis OÜ kandis 4500 eurot samal päeval T. E. ́i arvele, mis nähtub ka kohtule esitatud dokumentidest. Kokku sai lepitud, et ülekanne tehakse pärast autoregistrisse kannete tegemist, kuid kuna hagejal oli väga raha vaja, siis tehti ülekanne samal päeval. Kui nüüd E. E. väidab, et ta pole raha saanud, siis on see abikaasade omavaheline asi. Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud vande all ära pooled, poolte esitatud tunnistajad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagiavaldusele lisatud müügilepingu koopiast ja kohtuistungil poolte käes olnud müügilepingute koopiatest nähtuvalt on 17.05.2016 Jõhvis E. E. ́i ja Taevaskoja Paradiis OÜ, keda esindas R. S. vahel sõlmitud müügileping (müügileping, tl-d 11, 60,61). Müügilepingu punkti 1 kohaselt on E. E. müünud ja Taevaskoja Paradiis OÜ ostnud haagis-kioski (müügilepingus märgitud sõiduki) HUMBAUR, HVK 1329121, vin-kood WHD13292160359496, registreerimismärgiga xxx xxx. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et müügilepingu punkt 2 on E. E. i poolt täidetud so haagiskiosk ja registreerimistunnistus anti üle Taevaskoja Paradiis OÜ esindajale. Müügilepingu sõlmimist ja haagise üleandmist on kinnitanud pooled vande all antud ütlustes. E. E. kinnitas ütlustes, et müügikuulutus kioski kohta oli ajalehes, müügihinnaga 10 000 eurot, müüja andmetena olid abikaasa kontaktandmed, tekkis ostja Taevaskoja Paradiis OÜ, saadi kokku, näidati kioskit, ostja kauples hinnast alla 1000 eurot, ise ei olnud kohal, kui lepingut täideti (tl 53 pöördel). R. S. ütluste kohaselt leidsid ajalehest kuulutuse ja helistasid Jõhvi, läksid kioskit vaatama, alguses oli, et kiosk ei sobi, sest oli väiksem, tahtsid 4 meetrilist, see oli 3 meetriline, kui nad oleksid vajanud, kauplesid hinda alla, siis selgus, et kioskil on kohtutäituri arest, kuna müüjatel oli raha saamisega kiire, said kokkuleppele ja maksid kioski eest 4500 eurot. Lepingu koostasid koos Tatjanaga kahes eksemplaris, teine eksemplar jäi Tatjana kätte (tl 54). Tunnistaja T. E. i (hageja abikaasa) ütluste kohaselt panid kioski müügikuulutuse interneti Kuldne Börs lehele, helistati, sooviti tulla vaatama, kiosk asus Sillamäel, ostjale meeldis, hind oli 10 000 eurot, kaubeldi alla 1000 eurot, müügilepingu koostasid koos naisterahvaga (R. S. ), asjaajamine käis vene keeles, müügileping koostati naisterahva poolt eesti keeles, müügilepingule kirjutasid alla naisterahvas ja tunnistaja oli mees (tl 54 pöördel). Tunnistaja A. I. ́u (R. S. ́i abikaasa) ütluste kohaselt leidsid kuulutuse Soovist, helistasid, läksid vaatama, alguses kohtusid naisterahvaga (T. E. ), siis tuli ka mees, haagis oli ühes kohas, asjad teises kohas, selgus, et nad olid võlgu ja ei saagi müüa, enne tuleb raha kellelegi üle kanda. Abikaasa rääkis eesti keeles ja niipalju kui oskas ka vene keeles, ise rääkis eesti keeles, muretses lepingu blanketi, ise lepingu sõlmimise juures ei olnud, lepingut ei koostanud, vaatas lepingut alles koju sõites (tl 55). Eeltoodust järeldab kohus, et poolte vahel sõlmiti 17.05.2016 müügileping haagis-kioski HUMBAUR osas, mis hageja poolt ka täideti st müüja andis ostjale üle nii müügilepingu eseme kui ka registreerimistunnistuse.
5.VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub ostja müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust ja hagiavaldusele lisatud T. E. i pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 17.05.2016 Taevaskoja Paradiis OÜ poolt kantud T. E. i arvele 4500 eurot selgitusega müügi keoski ost (tl 7). Kohtule esitatud müügilepingutest nähtuvalt on hageja ja kostja valduses olevad müügilepingud küll erinevalt täidetud, kui ei ole märgitud ostuhinda. Müügilepingu alla on R. S. poolt käsikirjas
3 (7)
kirjutatud: „ostja maksab peale Autoregistri registreerimist omanikule 4500.- (neli tuhat viissada eurot)“. R. S. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et sellele tekstile kirjutas alla ainult tema. Raha so 4500 euro ülekandmine hagejale on tõendatud ka E. E. i, T. E. i ja A. I. ́u ütlustega. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et ostja, Taevaskoja Paradiis OÜ kandis müüja poolt nimetatud isikule so T. E. ́ile üle haagis-kioski ostusummana 4500 eurot.
6.Poolte vahel on vaidlus müügihinnas. Hageja on seisukohal, et haagis-kioski müügihind oli alguses 10 000 eurot, kauplemise tulemusena 9000 eurot, kostja andmetel oli müügihind alguses 6000-6500 eurot, kauplemise tulemusena lepiti kokku 4500 eurole. Hageja on oma väite tõendamiseks lisanud väljatrüki Kuldne Börs müügikuulutusest. Müügikuulutuse kohaselt müüakse HUSABERG haagis-kioskit hinnaga 10 000 eurot (tl 30). Kohus leiab, et esitatud tõend ei ole piisavalt usaldusväärne. Viidatud kuulutuse väljatrükk on teostatud 24.11.2016, kuulutust on 29.05.2016 muudetud. Kohus on lugenud tõendatuks, et müügileping sõlmiti poolte vahel 17.05.2016, seega puudub mõistlik seletus, miks oli pärast haagis-kioski müümist vajalik kuulutust muuta. VÕS § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 selgitab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Viidatud sätte lg 3 järgi ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et hageja poolt haagis-kioski müügikuulutuse avaldamist interneti väljaandes tuleb VÕS § 16 lg 3 järgi tõlgendada kui ettepanekut esitada pakkumus. Seega ei oma müügikuulutuses märgitud haagis-kioski hind poolte vahel sõlmitud müügilepingu seisukohast tähendust. Hageja, E. E. avaldas kuulutuse kindlaks määramata isikutele, milles tegi ettepaneku müüa haagis-kiosk hinnaga 10 000 eurot. Hageja ettepanekule vastas kostja, Taevaskoja Paradiis OÜ oma esindaja R. S. ́i kaudu ja tutvunud haagis-kioskiga, tegi hagejale ettepaneku müügilepingu sõlmimiseks. 6.1 Hageja poolt väidetud kokkulepitud haagis-kioski müügihind so 9000 eurot ei nähtu ka poolte vande all antud ja tunnistajate ütlustest. Ütlustest nähtuvalt on E. E. ja tema abikaasa T. E. jäänud oma väidete juurde, et müügihinnaks lepiti kokku 9000 eurot. Taevaskoja Paradiis OÜ juhatuse liige R. S. ja tema abikaasa aga jäänud oma seisukoha juurde, mille kohaselt oli haagis-kioski müügihind 6000-6500 eurot, kauplemise tulemusena lepiti kokku 4500 eurot. Ütlused on kokkulangevad osas, et kuna E. E. il oli võlgnevus, haagis-kiosk oli kohtutäituri poolt arestitud. T. E. i ütluste kohaselt oli haagis-kioski arestist vabastamiseks tarvis maksta kohtutäiturile 5000 eurot, sellise rahasumma tasumiseks kasutati ka Taevaskoja Paradiis OÜ-lt saadud 4500 eurot.
4 (7)
Eelneva alusel leiab kohus, et müügilepingu esemeks oleva haagis-kioski hinna tuvastamisel ei saa VÕS § 29 lg 1 järgi lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest, sest lepingupoolte ühist tahet ei saa esitatud tõendite alusel tuvastada.
7.VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Poolte vahel sõlmitud müügilepingust nähtuvalt on ostja so Taevaskoja Paradiis OÜ võtnud endale kohustuse maksta peale Autoregistri registreerimist omanikule 4500 eurot. Müügilepingus ei ole märgitud teisi rahalisi kohustusi, mida kostja oleks pidanud täitma. Seega ei ole sarnasel mõistlikul inimesel võimalik aru saada, et märgitud summas oleks olnud osamakse. Tunnistaja T. E. i ütluste kohaselt oli mehele kuuluv haagis-kiosk kohtutäituri poolt arestitud, müümiseks pidi aresti maha saama, aresti mahasaamiseks oli vaja ostjatelt raha saada. Mõtlesid, et koostavad lepingu, et ostja maksab pool hinnast ja kui arest on haagis-kioskilt maha võetud, maksab teise osas. Enne toimus lepingu sõlmimine ja siis raha ülekandmine (tl 54 pöördel) E. E. ́i ütluste kohaselt selgitas ta ostjatele, et haagisel on arest peal, pärast täiturile tasumist kulub aresti mahavõtmiseks kolm päeva, leppisid kokku, et pool raha makstakse kohe ja pool pärast haagise ümber registreerimist (tl 53 pöördel). Tunnistaja A. I. ́u ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas enne oli lepingu sõlmimine või raha ülekandmine, alguses oli nii, et kui nemad saavad oma paberid korda, siis teeme selle ülekande, neil oli rahamure nii suur, et tegid kohe ülekande (tl 55). R. S. ́i vande all antud ütluste kohaselt jõuti müügilepingu sõlmimiseni nii, et alguses oli haagis-kioski ülevaatamine, siis nad uurisid, kas saavad haagis-kioskilt kohtutäituri arvesti kustutada, enne sõlmisid lepingu ja siis toimus raha ülekandmine. Enne sõlmisid lepingu, siis selgus, et haagiskioskil on arest peal, kandis raha üle ja siis said aresti maha võtta (tl 54). Kohus möönab, et iseenesest saab õigeks pidada hageja väidet, et olukorras, kus haagis-kioski müügihind oleks juba olnud tasutud, ei oleks kostja märkinud lepingusse kohustust, et pärast registreerimist kannab hagejale 4500 eurot. Samas tuleb arvesse võtta ka kostja vastuväiteid, et enne nad sõlmisid lepingu, mille järgi oli temal kohustus tasuda pärast haagis-kioski ümberregistreerimist 4500 eurot, kuid siis selgus, et haagis-kiosk on kohtutäituri poolt arestitud ja aresti kustutamiseks tuleks hagejal võlgnevus tasuda. T. E. i ütlused kinnitavad, et kohtutäiturile võlgnevuse tasumiseks oli vaja raha saada ka kostjalt. Tunnistaja A. I. u ütluste kohaselt oli kokkulepe, et müüjad saavad oma asjad korda ja siis toimub maksmine. Kohus peab eluliselt usutavamaks kostjate antud ütlusi, mis on kooskõlas ka esitatud kirjalikult sõlmitud müügilepinguga. Kohus rõhutab asjaolu, et kirjalikult sõlmitud müügilepingust tuleneb kostjale rahaline kohustus tasuda pärast haagis-kioski ümberregistreerimist hagejale 4500 eurot, teisi rahalisi kohustusi ei ole müügilepingus pooled kokku leppinud.
Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Taevaskoja Paradiis OÜ-l oli müügilepingust tulenev kohustus maksta E. E. ile haagis-kioski eest pärast selle ümberregistreerimist 4500 eurot. Kohus on tuvastanud sellegi, et nimetatud kohustus on kostja poolt täidetud 17.05.2016 ülekandega T. E. i arvele.
5 (7)
8.VÕS 76 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele, täidetuks loetakse kohustus, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus on tuvastanud, et müügilepingu kohaselt oli kostjal kohustus maksta hagejale 4500 eurot peale Autoregistri registreerimist. Kostja kandis nimetatud summa üle mitte peale Autoregistris registreerimist, vaid kohe müügilepingu sõlmimise päeval so 17.05.2016. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja poolt täidetu vastu võtnud. VÕS § 76 lg 4 järgi kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 91 lg 3 kohaselt rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Kohus leiab, et kostja poolt on müügilepingust tulenev rahaline kohustus täidetud küll enne kokkulepitud tähtaega, kuid hageja on täidetu vastu võtnud ja VÕS § 76 lg 4 järgi tuleb eeldada, et täitmine oli täielik, summa oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
9.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 17.05.2016 müügilepingu haagis-kioski Humbaur müümiseks, hageja on täitnud omapoolse kohtuse st müügilepingu ese ja registreerimistunnistus on kostjale üle antud. Samuti on kostja täitnud müügilepingust tuleneva kohustuse so on tasunud ostuhinna ja müügilepingu eseme vastu võtnud. Seega on pooled müügilepingust tulenevad kohustused täitnud ja VÕS § 186 p 1 järgi on võlasuhe poolte vahel lõppenud. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esitatud hagi rahuldamata, seega jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.
11.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 18.01.2017 kohtuistungil kohus määras, et pooltel tuleb koos lõplike kirjalike seisukohtadega esitada 03.02.2017 ka menetluskulude nimekiri. Kostja ei menetluskulude nimekirja esitanud.
Kohus märgib, et kuna kostja menetluskulud ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6 (7)
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.