lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-13442/9

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-13442/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1314
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-13442

Tsiviilasi

A.T. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. oktoobri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.T. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): A.T. (ik: XXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 11. oktoobri 2017 määrus ja saata asi Viru Maakohtule A.T. hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.

ASJAOLUD

1.A.T. (hageja) esitas 11.09.2017 maakohtule hagi Viru Vangla meditsiiniosakonnalt hüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt seadis Viru Vangla meditsiinitöötaja Kersti Kevato hageja elu ja tervise ohtu ning tekitas hagejale füüsilist ja hingevalu, mis kestis nädala (peavalu, iiveldus). Intsident leidis aset 24.08.2017, mil K. Kevato ei andnud hagejale töölt vabastust, kuigi hageja oli oma terviseprobleeme ka varem kaevanud. Hageja pidi seetõttu tööle asuma ning selle tagajärjel ta kukkus. Maakohus jättis 20.09.2017 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, täpsustades, kas nõue on varaline või mittevaraline ja milline on nõude summa, ning selgitades kostja tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikku seost. Hageja esitas 26.09.2017 täiendatud hagiavalduse, kus märkis, et soovib mittevaralise kahju hüvitist 1000 eurot. Maakohus andis 04.10.2017 määrusega hagejale uue tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o lisada tuli tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja vastas 09.10.2017, et on kõik tõendid esitanud koos hagiavaldusega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 11. oktoobri 2017 määrusega A. T hagi menetlusse võtmisest, tagastas hagiavalduse koos lisadega hagejale ja jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt ei ole igasugune ebamugavustunne ja füüsiline kannatus aluseks mittevaralise kahju tekkimiseks ja selle hüvitamise nõude esitamiseks. Mittevaralise kahju tekkimise ja hüvitamise eelduseks on objektiivse teokoosseisu olemasolu (tagajärg ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive; tegu ja nende vaheline põhjuslik seos), millele lisanduvad teo õigusvastasus ning teo toime pannud isiku süü. Antud juhul ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, kuna puudub nii hagejal esinenud tuvastatud terviserike kui ka põhjuslik seos kostja käitumise ja hageja väidetavate üleelamiste vahel. Väide kahju tekkimise kohta on paljasõnaline ja põhineb üksnes hageja oletustel. Eeldusel, et hageja kohtule esitatud asjaolud ja tõendid on õiged, leidis kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning seega tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda. Hageja on esitanud oma haigusloo ning andmed võetavate ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta. Kostja teo (läbivaatuse tulemusena hageja töökohustustest vabastamata jätmise) ning hageja hilisema kukkumise ja halva enesetunde vahel puudub põhjuslik seos, kuna hageja on selgitanud, et saab pikaajalist ravi ja tal esinevad ravimite kõrvaltoimed – pearinglus, iiveldus, mille olemasolu kohta on hageja esitanud pika ajavahemiku vältel samasisulisi kaebusi. Nendest kõrvalnähtudest hoolimata on hageja arstide hinnangul üldiselt töövõimeline. Hageja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et 24.08.2017 intsidendi ajal peale kukkumist „tegi kehaga veidi tõmblevaid liigutusi, kuid oli teadvusel, orienteeritud ajas, kohas ja isikus“, „vererõhk mis normis“; „elulised näitajad on kõik normis, mingit ohtu tervisele ei ole ning isik on töövõimeline.“ Hageja töövõime olemasolu on kinnitanud varem ekspertarvamus ja perearst 10.06.2017 läbivaatusel. Hageja on 25.08.2017 peale õhtust loendust kutsunud arsti ja näidanud marrastusi, mis on väidetavalt tekkinud peale eelmise päeva minestamist. Tervisekaardist viiteid vigastustele

väidetava minestamise päeval ei nähtu. 26.08.2017 on tervisekaardis kanne „läbivaatamisel teadvusel, orienteeritud ajas ja kohas, koldelist neuroloogilist leidu ei ole. Nüstagmi pole“. Arvestades hagis toodud asjaolusid, ei ole kohtul võimalik leida mingit hageja tavapärasest tervislikust seisundist erinevat täiendavat terviseriket. Samuti ei ole hagis välja toodud ega ka võimalik esitatud asjaolude põhjal leida põhjuslikku seost 24.08.2017 meditsiinitöötaja tegevuse või tegevusetuse ja hageja kukkumise ning väidetavate hilisemate üleelamiste ja füüsiliste kannatuste vahel, kuna hageja kaebused ei erine tema varasematest kaebustest tarvitatavate ravimite kõrvaltoime osas, seda olukorras, kus mitme peale väidetavat kahjusündmust (25. ja 26.08.2017) läbi viidud arstliku läbivaatuse käigus ei ole hagejal objektiivselt tuvastatud mingi täiendava haigusseisundi või terviserikke tunnuste olemasolu. Haigusloo väljavõttest ilmneb, et hageja on 2016. ja 2017. a jooksul korduvalt pöördunud erinevate kaebustega arsti poole, pidades enesel esinevaiks erinevaid terviserikkeid, mille olemasolu haigusloost nähtuvalt objektiivselt edaspidi tuvastatud ei ole. Seega viitab hageja käitumine, et hageja hindab oma tervislikku seisundit subjektiivselt tegelikust oluliselt halvemaks, samas kui väidetava terviserikke olemasolu ei ole arstlikul läbivaatusel võimalik objektiivselt tuvastada. Hageja oletused üleelamiste ja kannatuste kohta, mis ei põhine hageja tervisliku seisundi objektiivselt tuvastatud muudatustel, ei saa olla aluseks mittevaralise kahju nõude esitamiseks ega menetlusse võtmiseks. Kuna isikul ei ole peale väidetavat kahjusündmust läbi viidud korduvate meditsiiniliste läbivaatuste käigus tuvastatud mingeid kahjusündmuse (terviserikke tuvastamata jätmine ja isiku tööle suunamine) tulemusel tekkinud tervisliku seisundi muudatusi, ei ole tsiviilasja asjaoludest tulenevalt võimalik järeldada, et kostja oleks terviseteenust osutades teinud ravivigu, mis iseenesest võiks anda alust mittevaralise kahju nõude esitamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.A. T esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. oktoobri 2017 määruse tühistamist ja esitatud mittevaralise kahju nõude summas 1000 eurot rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) uuris kohus hageja esitatud asjaolusid ja tõendeid ebapiisavalt. Esitatud tõendid tõendavad hagejal diagnoositud haiguseid ja tarvitatavaid ravimeid, asjaolu, et ta on varem samade probleemidega pöördunud arstide poole, et hageja tervis on halvenenud ning et töö ajal halvenes hageja tervislik seisund veelgi, mistõttu ta kukkus ja sai vigastuse peavalu näol, mis kestis ühe nädala. Hageja sai vigastuse (peavalu, iiveldus), kuna meditsiiniõde K. Kevato diagnoosis valesti või hindas eelarvamuslikult hageja kaebuseid; 2) on hagejal õigus esitada kahju hüvitamise nõue, kuna ta on üle elanud füüsilise ja hingelise valu ning kannatused põhiseaduse § 25 mõttes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 11.10.2017 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o osas, milles taotleti maakohtu määruse tühistamist.
5.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS § 371. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata põhjendusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, kuna täidetud ei ole objektiivne teokoosseis: puudub nii hagejal esinenud tuvastatud terviserike kui ka põhjuslik seos kostja käitumise ja hageja väidetavate üleelamiste vahel; hageja oletused üleelamiste ja kannatuste kohta, mis ei põhine hageja tervisliku seisundi objektiivselt tuvastatud muudatustel, ei saa olla aluseks mittevaralise kahju nõude esitamiseks ega menetlusse võtmiseks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 13.09.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11), et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Sealjuures ei saa kohtud vastavalt Riigikohtu juhistele (nt 02.05.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13) asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, nagu maakohus antud juhul on teinud. Seega TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Võimalik hagi tõendamatus ei saa olla TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud asjaolusid, kuidas Viru Vangla meditsiiniõde on hageja arvates rikkunud tema õigusi ja milles tema poolt hagejale põhjustatud mittevaraline kahju seisneb. Hagiavalduses on esitatud selge nõue saada mittevaralise kahju hüvitist 1000 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole sellistel asjaoludel võimalik teha järeldust, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Millises ulatuses ja kas üldse kuulub esitatud hagi rahuldamisele, tuleb maakohtul lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus.

6.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja