OÜ Junior Invest hagi AS SEB Pank vastu 1730 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.08.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Junior Invest apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1730 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Junior Invest (registrikood 12099660), tehinguline esindaja Alexandra Khamudullina Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), tehinguline esindaja Kristiina Taube
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta OÜ Junior Invest apellatsioonikaebus menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23.08.2017.a otsus ja saata asi uueks menetlemiseks maakohtule.
Rahuldada OÜ Junior Invest apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
1(5)
Tsiviilasi nr 2-16-125000
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Junior Invest (hageja) esitas 24.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS SEB Pank (kostja) vastu 1 730 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 12.01.2017 kostjale makseettepaneku, mis toimetati kätte 16.01.2017 ning 20.01.2017 esitas kostja vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.02.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.03.2017 hagiavalduse kostjalt 1 730 euro väljamõistmiseks. Kohus jättis 31.03.2017 ja 18.04.2017 määrustega hagiavalduse käiguta ja juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagiavaldus ei vastanud TsMS § 363 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Nimelt hagi oli põhistamata ja hageja ei esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja majutusteenuse osutamisega. Hageja sõlmis 06.06.2011 kostjaga kaupmehelepingu nr KP12278, mille objekt oli hageja müügikohas kaardimaksete võimaldamine. Hageja pangakontole laekusid summad klientidelt, kes kasutasid kaardimakse võimalust. Ajavahemikul 2013 - 2014. a võttis kostja hageja kontolt maha 1 730 eurot. Hageja oli teinud makseterminali kasutades 30.07.2013 kaarditehingu e-kirja teel edastatud kaardiandmetega. Tegelik kaardi valdaja vaidlustas 30.07.2013 kaarditehingu summas 1730 eurot ja kostja esitas hagejale lepingu punkti 7.7 alusel nõude dokumentide esitamiseks. Kaupmehelepingu nr KP11278 punkt 8.1 kohaselt on kaardi valdaja poolse tehingu vaidlustamise korral kaupmehel kohustus tõendada kaardi valdaja nõusolekut tehinguks. Selleks peab kaupmees lepingu punkti 7.7 kohaselt esitama pangale kaardimakse kviitungi koopia koos juurde kuuluvate dokumentidega, mis tõendavad tehingu toimimist kaardi valdaja ja kaupmehe vahel. Hageja ei esitanud kostjale selliseid dokumente, mis tõendaksid kaardi valdaja nõusolekut tehinguks. Hageja pöördus kostja poole selgituste saamiseks, kes viitas ühele tüüptingimuste punktile, kuid ei toonud hageja hinnangul välja faktilisi asjaolusid. Hageja palus mõista kostjalt välja 1730 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta see aegumise tõttu või nõudeõiguse lõppemise tõttu rahuldamata. Kostja hinnangul ei olnud hagis esitatud väited põhjendatud ning hagis esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus piisav ega selge, et teha kindlaks millistel asjaoludel hageja nõue põhineb. Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei toonud kohtu ette hagi rahuldamist võimaldavaid asjaolusid. Aegumise kohaldamise taotluse alusena eeldas kostja, et hageja pidas oma hagiavalduses arvelduslepingu all silmas kaupmehelepingut nr KP11278. Kostja hinnangul oli eksitav hageja väide, et lepingu alusel sai hageja õiguse pangakonto kasutamiseks. Kaupmeheleping reguleeris kaarditehingute vastuvõtmist ja kaupmehele kaarditehingutest laekunud summade väljamaksmist. Kostja oletas, et hagi võib olla seotud kaarditehinguga, mis oli kajastatud hageja esitatud kviitungil nr 573, kuigi hageja ei viidanud hagiavalduse tekstis konkreetsele tehingule. Samuti hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 23.10.2013 ja hageja nõue aegus 23.10.2016. Hageja oli esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24.10.2016 ehk pärast aegumistähtaja lõppu. Lisaks märkis kostja, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-st 3 tuleneb lisaks aegumistähtajale ka kohustuse täitmise nõudeõigust lõpetav tähtaeg. Üldjuhul on VÕS § 108 lg 3 järgne tähtaeg märksa lühem aegumistähtajast. Hageja sai võimalikust nõudest teada 29.10.2013. Kostja hinnangul oli 24.10.2016 ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks mõistlik aeg nõude esitamiseks möödunud. Kostja esitas hagile ka sisulised vastuväited, milles märkis, et tegelik kaardi valdaja vaidlustas kviitungil nr 573 märgitud 30.07.2013 kaarditehingu summas 1 730 eurot ja kostja esitas hagejale nõude dokumentide esitamiseks.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-125000
Hageja ei esitanud kostjale selliseid dokumente, mis oleksid tõendanud, et hageja sooritas tehingu ja sai kaardi valdajalt tehinguks nõusoleku kaardi valdaja juuresolekul. Kostja esitas kohtule dokumendi, millest nähtus, et hageja oli teinud makseterminali kasutades 30.07.2013 kaarditehingu e-kirja teel edastatud kaardiandmetega ilma kaardi valdaja juuresolekuta. Tehes tehingu e-kirja teel edastatud kaardiandmete alusel võttis kaupmees riski, et tal ei ole võimalik tõendada kaardi valdaja nõusolekut tehinguks, ning pidi arvestama tagasinõude võimalusega. Seega esitas kostja 23.10.2013 hagejale tagasinõude summas 1 730 eurot, sest tehing polnud sooritatud kaardi valdaja poolt. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 23.08.2017.a otsuse, millega jättis rahuldamata OÜ Junior Invest hagi. Otsuse kohaselt ei olnud hagi alusena esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus piisav ega selge, et teha kindlaks, millistel asjaoludel hageja nõue põhineb. Hageja tugines hagi esitades arvelduslepingule, kuid hageja kohtule arvelduslepingut ei esitanud. Hageja ei selgitanud, kuidas oli tema nõue kostja vastu seotud poolte vahel sõlmitud kaupmehelepinguga. Hagist ei nähtunud, et kostja oleks kaupmehelepingut rikkunud ehk millist lepingu sätet ja kuidas oleks võinud kostja rikkuda. Kohtule jäi arusaamatuks, mis alusel võis hagejal olla rahaline nõue kostja vastu. Ebaselgeks jäi maakohtule ka see, millist oma nõude aluseks olevat asjaolu soovis hageja tõendada 30.07.2013 maksekviitungiga ja kostja 29.08.2013 e-kirjaga ja kuidas maksekviitung oli seotud hageja võimaliku nõudega kostja vastu. Hageja esitas 21.08.2017 maakohtule taotluse seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel rahuldamata hageja 21.08.2017 taotluse, sest taotluse menetlemine oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimist ja hageja ei põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul oli hageja nõue põhistamata ja tõendamata. Teadmata hageja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, ei saanud maakohus kontrollida hageja nõude põhjendatust ja võtta seisukohta, kas hagejal oli pooltevahelisest võlasuhtest tulenev nõue kostja vastu. Hageja ei tõendanud, et tal on rahaline nõue kostja vastu. Kuivõrd hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt 1 730 eurot, tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 23.08.2017.a otsuse ning teha uue otsuse, millega mõistetakse vastustajalt apellandi kasuks välja 1730 eurot ning jäetakse kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellandi hinnangul on vastustajapoolne raha äravõtmise põhjendus absurdne, kuna apellant leiab, et interneti teel tehtava makse puhul ei pea ja ei saagi välismaal asuv klient viibida teenuse osutajaga samas kohas. Apellant on seisukohal, et antud vaidluses lasus just vastustajal tõendamis- ja selgitamiskohustus. Maakohtu ainuke etteheide apellandile on esitatud tõendite osaline tõlkimata jätmine vene keelest eesti keelde. Seejuures kohtunik valdab vene keelt ning vastustaja üks töökeeltest on vene keel, seega on hagi rahuldamata jätmine tõlgete esitamata jätmise tõttu otsitud ja pahatahtlik. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse, maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p-i 5 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest hoolimata ja tsiviilasi tuleb saata uueks
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-125000
menetlemiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus rikkus olulisel määral menetlusõigust ning eksimust ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei toonud kohtu ette piisavalt asjaolusid, mis võimaldaksid hagi rahuldada. Ringkonnakohus rõhutab, et sellises olukorras tuleb kohtul täita selgitamiskohustust ning hagejale selgitada, mis asjaolud on vaja hagejal hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua. Oluline on täita selgitamiskohustust sisuliselt, st selgitades, milliseid asjaolusid konkreetselt tuleb hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua ja tõendada. Selgitamiskohustuse täitmiseks ei ole piisav see, kui kohus annab üldisi selgitusi selle kohta, et hageja peab kohtu ette tooma ja tõendama kõik hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud, või et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ei ole piisavad. Selgitamiskohustuse täitmise eesmärk on see, et kohus tagaks kohtusse pöördunud hagejale tema õiguste kaitsmise võimaluse olukorras, kus hageja pöördub kohtusse murega, mis võib väärida õiguslikku kaitset. Sellises olukorras ei tohi jääda hagi rahuldamata ainuüksi seetõttu, et hageja ei too teadmatusest kohtu ette konkreetseid asjaolusid, mis hagi rahuldamist võimaldaksid.
8.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtusse, raha saamisele suunatud nõude. Nõude alusena tugines hageja sellele, et tema ja kostja vahel oli arveldusleping, mille alusel pidi kostja hoidma hageja rahalisi vahendeid ning tegema ülekandeid üksnes hageja korraldusel. Hageja väitis, et kostja kandis hageja kontolt ilma hageja korralduseta maha konkreetse rahasumma, mille tagastamist hageja kostjalt nõudis. Maakohus heitis hagejale ette, et hageja ei esitanud kohtule arvelduslepingut vaid esitas hoopis kaupmehelepingu. Iseenesest ei pea hageja kohtule tõendeid esitama, kui kostja võtab hageja poolt esitatud faktiväite omaks. Kostja poolt kohtule esitatud avaldused viitavad sellele, et kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja ja kostja vahel oli mh ka arveldusleping, mille alusel kohustus kostja hageja korralduste kohaselt ülekandeid tegema. Juhul, kui kostja avaldustest omaksvõtt piisavalt selgesti ei nähtunud, tulnuks maakohtul vastava asjaolu osas selgus luua. Juhul, kui maakohtu jaoks oleks arveldusleping olnud asja lahendamise jaoks oluline, oleks maakohus saanud teha hagejale konkreetse ettepaneku esitada täiendava tõendina arveldusleping. Kostja avaldused viitavad ka sellele, et kostja võttis omaks selle, et kostja kandis hageja arvelt ilma hageja korralduseta üle hageja poolt nõutava rahasumma. Juhul, kui see nii oli, tulnuks maakohtul hinnata, kas kostjal oli selliseks käitumiseks õiguslik alus, nagu kostja väitis või kas hageja nõue oli aegunud.
9.Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja tõi kohtu ette piisava selgusega elulised asjaolud, mille pinnalt oleks maakohus saanud kostjalt üle küsida, kas kostja võtab omaks, et hageja ja kostja vahel oli arveldusleping ja et kostja kandis hageja arvelt enda arvele ilma hageja korralduseta hageja poolt nõutava rahasumma. Kui see nii oli, tulnuks maakohtul sisuliselt hinnata kostja poolt hagile esitatud vastuväiteid, st seda, kas kostjal oli kaupmehelepingust tulenevalt õigus ilma hageja nõusolekuta hageja pangaarvelt raha üle kanda. Maakohus oleks võinud sisuliselt hinnata ka kostja aegumise vastuväidet. Käesoleval juhul jättis maakohus kõik hagi aluseks olevad asjaolud ja kõik kostja poolt hagi suhtes esitatud vastuväited- nii sisulised kui ka aegumist puudutavad vastuväited hindamata, piirdudes otsuse tegemisel sisuliselt üksnes tõdemusega, et hageja on esitanud ebapiisavate asjaoludega selgusetu hagi. Käesoleval juhul sõltub tsiviilasja lahendamine eelkõige kostja vastuväidetest, st sellest, kas kostjal oli õiguslik alus raha ilma hageja nõusolekuta hageja arvelt üle kanda või kas hageja poolt kostja suhtes esitatud nõue on aegunud. Neid asjaolusid ei ole maakohus aga üldse hinnanud. Kuigi kostja esitas maakohtu menetluses hagile nii
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-125000
sisulised kui ka aegumisel põhinevad vastuväited, ei saa ringkonnakohus ise asjas sisulist lõpplahendit teha, sest maakohus jättis hindamata kõik asjas tähendust omavad asjaolud. Kuna tuvastamata ei jäänud mitte mõni üksik asjaolu vaid kõik asjaolud, ei saa ringkonnakohus sisuliselt kogu tsiviilasja ise lahendada, mistõttu tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et ka aegumise vastuväite esitamine ei tähenda, et asja saaks lahendada ilma aegumise aluseks olevate asjaolude hindamiseta. Aegumise kohaldamine eeldab seda, et maakohus kvalifitseerib vaidlusaluse õigussuhte, millest nõue võiks tuleneda ning hindab, millal konkreetselt muutus hageja poolt esitatud nõue sissenõutavaks või millal oleks hageja poolt esitatud nõue muutunud sissenõutavaks eeldusel, et hagejal oleks olnud kostja suhtes hageja poolt kirjeldatud elusündmusest tulenev nõue kostja suhtes. Sissenõutavus on oluline aegumistähtaja alguse kindlaksmääramisel. Sellele lisaks tuleb maakohtul aegumise hindamisel võtta seisukoht aegumistähtaja pikkuse osas. Aegumise kohaldamise kontekstis peab olema hagejal võimalik esitada aegumise peatumise või katkemise tõendamise eelduseks olevaid asjaolusid ja tõendeid.
10.Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et konkreetsel juhul ei saa nõustuda maakohtuga selles, et hageja poolt esitatud hagi oleks olnud sedavõrd ebaselge ja sedavõrd poolik, et maakohus ei oleks saanud või pidanud tsiviilasja sisuliselt lahendama. Kuna maakohus tsiviilasja sisuliselt ei lahendanud, tuleb saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks.
11.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.