4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Niina Salihhova kanda Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Torujõe 2 (hageja) esitas 25.05.2015 hagi Niina Salihhova (kostja) vastu võlgnevuse 2288,67 euro ja viivise 331,91 euro, lisaks riigilõivu 275 euro ja õigusabikulude 120 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt teostab alates 14.07.2004 hageja elumaja (asukohaga Torujõe 2, KohtlaJärve) haldamist ja majandamist. Korteriomand asukohaga XXX, Kohtla-Järve, (mitteeluruum) kuulub kostjale. Kostja on KÜ Torujõe 2 liige. Kostja ei ole täitnud KÜ 02.01.2014 üldkoosoleku otsust ega KÜ põhikirja (p.3.2.6. ja p.3.2.7). Kostja pole oma kohustusi hageja ees täitnud ja tema põhivõlgnevus moodustab 17.05.2015 seisuga 2288,67 eurot. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 ja KÜ Torujõe 2 põhikirjale (p. 3.2.10) on kostjale arvestatud viivis suurusega 0,07 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja esitas 15.02.2016 avalduse nõude suurendamiseks seoses võlgnevuse suurenemisega ning palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3033,24 eurot ja viivis 822,47 eurot (kokku 3885,71 eurot). Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjale kuuluvates ruumides puudub keskküte juba 1990ndate aastate lõpust. Dokumendid said sel ajal vormistatud. Hageja esitas kostjale arveid keskkütte eest osaliselt, sest kostjal oli alternatiivküte. Alates 2014. aastast hakkas korteriühistu arvestama keskküttetasu 100 %, kuigi kostjale kuuluvates ruumides ei ole midagi muutnud. Kostja leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel, sest hagi allkirjastas isik, kellel puudus esindusõigus.
1998. aastal viidi kostja mitteeluruum üle alternatiivküttele. Alates 1998. aastast maksab kostja kütte eest osaliselt (s.o vastavalt mitteeluruumi köetavale jääkpinnale). Hageja ei ole põhjendanud, miks OÜ RevPro Est poolt tehtud arvestus ei ole kohaldatav. Kütte eest tasu nõudmine suuruses 100 % korteri (antud juhul mitteeluruumi) üldpinnast olukorras, kus kostja korteris puuduvad keskkütteradiaatorid ning püstakud on isoleeritud 18 aastat tagasi, on kostja arvates vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Alates 1998 aastast maksis kostja kütte eest osaliselt ning alates korteriühistu Torujõe 2 asutamisest (s.o alates 2004. aastast) aktsepteeris seda ka hageja. Hageja ei ole esitanud põhjendusi või tõendeid, mis õigustaksid nõuet tasuda kütte eest lähtudes korteri üldpinnast. Hageja poolt ei ole tõendanud arverida „soojusenergia korter“ 100 %. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit arvestatud summade kontrollimiseks kuude kohta, s.o nt. igakuised kommunaalettevõtte poolt esitatud üldarved terve elamule ja selle jagamise metoodikat. Kostja vaidleb arvestatud summade suurusele vastu. Kostja mitteeluruumil on iseseisev küttelahendus, mis ei sõltu kaugküttesüsteemist. Kostja korteris on paigaldatud alternatiivküte alates 1998. a, mida hageja teadis ja aktsepteeris. Kostja maksab mitteeluruumi kütmise eest 12,49 % summast ning antud protsendiga oli hageja nõus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 27. märtsi 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 740 eurot. Rahuldamata osas, so summas 120 eurot, jättis maakohus kostja menetluskulud kostja enda kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja on mitteeluruumi, asukohaga XXX, Kohtla-Järve, omanik (I kd, tl. 16). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on korteriühistu Torujõe 2 liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (I kd tl. 8-14) tulenevaid kohustusi. Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse summas 3855,71 eurot, sh 3033,24 euro põhivõlgnevuse ja 822,47 euro viivise väljamõistmise nõudes. 15.02.2016 nõude suurendamise taotluses märkis hageja, et kostja põhivõlgnevus 01.02.2016 seisuga moodustab 3033,24 eurot ja viivisevõlgnevus 822,47 eurot (I kd tl. 82-83). Hageja poolt on jällegi täpsustamata, milliste teenuste eest on kostja jätnud tasumata. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et kuna temale kuuluvas mitteeluruumis on keskkütteradiaatorid eemaldatud juba aastatel 1994-1995 ning kuna 1998. aastal on ta läinud üle alternatiivküttele (tal on paigaldatud elektriküte), siis ei pea ta tasuma keskkütte eest hageja poolt nõutud ulatuses. Kostja on alates 2004. aastast kuni 2013.a lõpuni tasunud kütte eest osaliselt, esialgu 15 % ulatuses, seejärel 12,49 % ulatuses ehk 20,88 m2 eest. Kuni 2014. aastani see rahuldas korteriühistut ja probleeme ei tekkinud. Kostjal puudub võimalus vajalike dokumentide saamiseks, kuna dokumendid on arhiivist hävitatud. Kostja tasub kütte eest RevPro Est OÜ poolt 2012. aastal tehtud arvestuse alusel. (II kd tl. 166-186).
Vastavalt VÕS § 6 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Maakohus leidis, et hageja, aktsepteerides umbes 9 aasta jooksul, et kostja tasus soojuse eest mitte 100 % pindala ulatuses, so 167,10 m2 eest, vaid 20,88 m2 eest, on antud juhul käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Maakohus märkis, et 02.01.2014 üldkoosoleku protokollist nähtub, et on vastu võetud otsus nõuda kostjalt välja dokumendid alternatiivküttele ülemineku kohta, nende esitamata jätmise korral aga arvestada soojust 100 % ulatuses. Nimetatud protokollist nähtub, et kostjale anti tähtaeg keskküttesüsteemi taastamiseks kuni 03.02.2014. Samas on märgitud, et dokumentide mitteesitamisel on korteriühistul õigus pöörduda kohtusse nimetatud dokumentide väljanõudmiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja taolise hagiga kohtu poole pöördunud. Samuti ei ole hageja pöördunud kohtu poole hagiga kohustada kostjat keskkütet taastama. Maakohtu arvamusel on ka nimetatud otsus vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohtule jäi ebaselgeks hageja viide korteriühistu põhikirjale, kuna kostja läks alternatiivküttele üle 1998. aastal, so ca 6 aastat enne korteriühistu moodustamist – seega ei oleks kostja saanud ka parima tahtmise juures järgida korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Maakohus leidis, et hageja, pöördudes kohtusse võlgnevuse nõudega, ei ole õigeaegselt kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid, so eelkõige keskkütte taastamise kohustamiseks. Kõiki neid toiminguid tulnuks teha enne, kui hageja muutis soojuse tasu arvestamist. Antud juhul aga hageja, kes peaaegu 9 aasta vältel aktsepteeris kostja üleminekut alternatiivküttele, oli ja on teadlik sellest, et kostjal puudub küte, mille eest tasu nõutakse, käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Antud asjaoludest lähtuvalt ei andnud maakohus hinnangut ja ei analüüsinud poolte poolt esitatud hulgalisi dokumente, samuti ei hinnanud kostjale esitatud arvete õigsust.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Viru Maakohtu 27. märtsi 2017 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) puudub kostjal õiguslik alus väita, et tema mitteleuruumis on alternatiivküte. Kostjal puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et vaidlusaluses ruumis on õiguslikul alusel paigaldatud alternatiivküte. Kostja ignoreerib nii üldkoosoleku otsust kui ka korteriühistu põhikirja. Kostja ei täida korteriühistu seaduslikke nõudeid; 2) ei andnud maakohus hinnangut hageja poolt esitatud tõenditele, sh korteriühistu põhikirja ja korteriühistu üldkoosoleku 02.01.2014 otsusele. Kohus jättis tähelepanuta kostja kohustuse täita korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuse nõudeid; 3) leidis maakohus, et kostja muutis oma korteriomandi küttesüsteemi seaduslikel alustel, kuid asja materjalidega pole see tõendatud. Maakohus on käesolevas tsiviilasjas asunud
kostja seisukohale, mis on vastuolus TsMS §-ga 7. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma vastuväidete kohta; 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 6. Hea usu põhimõtet rikub eelkõige kostja, kelle tegevuse tõttu kannatavad kõik korteriühistu liikmed ja nende pereliikmed; 5) jättis maakohus tähelepanuta ja kohaldamata järgmised õigusnormid: MTÜS § 18 lg 1, KÜS § 13 lg 1 ja 4. Korteriühistu 2. jaanuari 2014 üldkoosoleku otsus oli täitmiseks kohustuslik. Kostja ei viidanud käesolevas asjas otsuse tühisusele. 2. jaanuari 2014 üldkoosoleku otsus jäi jõusse ning on kohustuslik kõikidele korteriühistu liikmetele; 6) esitas kostja kohtusse 1. juunil 2016.a. korteriomanike nimekirja koos allkirjadega, mis väidetavalt annavad talle nõusoleku korteriomandi asukohaga XXX, Kohtla-Järve (mitteeluruum) üleminekuks alternatiivküttele. Nimekirjas on kostja allkirjad punktides 10 ja 18, st kostja annab iseendale nõusoleku. Nimetatud dokument asub Kohtla-Järve Linnavalitsuses ja kuulub nende dokumentide hulka, mis on seotud mitteeluruumi, asukohaga XXXX, Kohtla-Järve (mitteeluruum) üleminekuga alternatiivküttele, mille omanik on kolmas isik, kes on täitnud kõik vajalikud alternatiivküttele üleminekuga seotud toimingud. Maakohus ei andnud sellele asjaolule hinnangut; 7) määras maakohus 25.04.2016 kohtuistungil, et pooltel tuleb esitada täiendavad tõendid kohtule hiljemalt 23.05.2016, dokumentide hilisemal esitamisel võib kohus keelduda nende vastuvõtmisest. Kostja esitas täiendavad tõendid 1. juunil 2016. Seega kostja lasi mööda täiendavate tõendite esitamise tähtaja. Hageja sai need dokumendid kätte
7.juunil 2016. Maakohus võttis menetlusse kostja poolt pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel esitatud dokumendid, vaatamata hageja vastuväitele.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti märkinud, et kostja peamiseks vastuväiteks oli see, et hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6); 2) tunnistas hageja kümne aasta jooksul alates korteriühistu asutamisest (s.o alates 2004. aastast), et kostja mitteeluruum on seaduslikult üle viidud alternatiivküttele ning ei esitanud kostjale mitte ühtegi pretensiooni. 2014. aasta jaanuaris muutusid järsult hageja sama juhatuse seisukohad. Kostja arvates on ebaõiglane ja põhjendamatu asjaolu, et kütte tasu suurust on muudetud üksnes kostja suhtes. Teised korteriühistu liikmed, kelle korterites on paigaldatud alternatiivküte, jätkavad tasumist kütte eest OÜ RevPro Est poolt tehtud arvestuse alusel; 3) ei ole usutavad ja on valed apellatsioonkaebuse väited nagu „kostjale kuuluvas mitteeluruumis M1 puudub alternatiivküte“ ning „kostja ei tõendanud mis viisil ta küttis korteriomandit vaidlusalusel perioodil“. Hageja eelpool märgitud vastuväiteid ei olnud maakohtus hageja poolt esitatud ega tõendatud. Hageja teadis 10 aastat, et kostja mitteeluruumides on alternatiivküte (elektriküte) ja tunnistas seda seaduslikuks; 4) esitab hageja apellatsioonkaebuses tõendamata paljasõnalise väite, et kuna kostja kütab temale kuuluvat ruumi mittenõuetekohaselt, siis ülejäänud korteriühistu liikmed on sunnitud maksma oma korterite täiendava kütmise eest; 5) ei ole kostja nõus, et maakohus jättis tähelepanuta kostja kohustuse täita korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuse nõudeid. Samuti on vale hageja väide, et maakohus
jättis tähelepanuta ja kohaldamata teatud õigusnormid (s.o MTÜS § 18 lg 1, KÜS § 13 lg 1 ja lg 4); 6) jääb kostja seisukohale, et hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Kütte eest tasu nõudmine suuruses 100 % mitteeluruumi üldpinnast olukorras, kus kostja mitteeluruumis puuduvad keskkütteradiaatorid ning püstakud on isoleeritud 18 aastat tagasi, on kostja arvates vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega; 7) on vale hageja väide, et tema esitas põhivõlgnevuse detailse arvestuse, ehk esitas dokumendid, mis kajastasid võlgnevuse kujunemist. Kostja vaidleb arvestatud summade suuruste vastu. Riigikohus jõudis tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 (p. 14) seisukohale, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma. Eeltoodu alusel jääb kostja seisukohale, et hageja nõude suurus ei ole tõendatud; 8) palub kostja ringkonnakohtul jätta tähelepanuta kostja endise lepingulise esindaja poolt ekslikult esitatud tõendi, s.o Torujõe 2 korteriomanike allkirjad (II kd tl 100).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus jättis põhjendamatult käsitlemata KÜ Torujõe 2 põhikirja. KÜ Torujõe 2 põhikirja p. 3.2.16 kohaselt, „enne ühistu asutamist või käesoleva põhikirja vastuvõtmist toimunud elektri- või muuliigilisele küttele üleviimised otsustab uuesti ühistu juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama oma kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks. Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte ja (või) soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist soojuse ja sooja vee eest tasu arvestamisel arvesse“. Käesoleval juhul eemaldas kostja oma mitteeluruumis keskkütteradiaatorid enne korteriühistu moodustamist. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et seetõttu ei peagi kostja küttesüsteemi osas järgima põhikirjaga sätestatud korda. KÜ Torujõe 2 põhikirja p-i 3.2.7.b. kohaselt küttekulu arvestamine toimub korteri reaalosa üldpindala alusel. Ringkonnakohus märgib, et selline arvestuse metoodika vastab ka korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-s 1 toodud kulude kandmise põhimõttele ning alates 22. oktoobrist 2006 kehtiva korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-s 1 sätestatule, mille järgi toimub majanduskulude arvestus eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui põhikiri ei sätesta teisiti. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad keskküttesüsteemi püstikuid kaasomanikena AÕS § 72 järgi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. Korteriomanik võib KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus
läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-116-11, p 23).
8.Maakohus tuvastas asja materjalide alusel, et kostja mitteeluruumist on keskkütteradiaatorid eemaldatud 1994-1995. aastal ning alates 1998. aastast on üle mindud alternatiivküttele ja sellest ajast kuni 2014. aastani korteriühistu sisuliselt aktsepteeris nimetatud asjaolu, kuna kostjale arvestati küttekulusid kuni 20,88 m2 eest. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole nõuet esitanud perioodi eest, mis eelnes 2014. aastale ning ühistu käitumisest saab järeldada, et korteriühistu loobus küll eelnimetatud ajavahemikul kostjalt kogu pindala alusel kütte eest tasu nõudmast, kuid see ei toonud iseenesest kaasa kostjal õiguse tekkimist keelduda KÜ põhikirjale vastavas ulatuses kütte eest tasumast ka edaspidi.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal oleks võimalik tugineda enda õigusele tasuda soojusenergia (kütte) eest vastavalt korteri nn köetava jääkpinna suurusele üksnes juhul, kui tal oli elamu üldisest küttesüsteemist eraldumiseks kõigi kaasomanike nõusolek. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 3-2-1-155-14), et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskasutuses olevad torustikud nagu keskküttesüsteem kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on seega ühtlasi ühise asja oluline muutmine. Tegemist on küsimusega, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1). Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kui majas on üks ühine küttesüsteem, siis on nõutav kõigi korteriomanike nõusolek. Seega maja ühise küttesüsteemi muutmiseks 1999. aastal nii, et hageja korteril oleks võimalik sellest eralduda, oli hagejal vaja teiste kaasomanike nõusolekut. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli küttesüsteemist eraldumiseks kõigi kaasomanike nõusolek. Kostjal oli tõendamiskoormis tõendada, et teised korteriomanikud olid nõus vaidlusaluse ruumi XXX eraldumisega üldisest keskküttesüsteemist ning ka sellega, et keskkütteradiaatorite eemaldamise tulemusena tekib XXX omanikul õigus tasuda kütte eest üksnes vastavalt ruumi nn köetava jääkpinna suurusele. Niisuguse tahteavalduse olemasolu ei ole kostja tõendanud.
10.Ringkonnakohus märgib, et hageja kui korteriomaniku kohustus tasuda kütteteenuse eest vastavalt talle kuuluva korteriomandi reaalosa suurusele ei sõltu iseenesest sellest, kas hageja korter on ühenduses elamu ühise keskküttessüsteemiga või mitte. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-166-13 (p 10) märkinud, et omaalgatusliku keskküttesüsteemist eraldumise korral tuleb korteriomanikul KOS § 13 lg 1, KÜS § 151 lg 1 ja korteriühistu põhikirja järgi tasuda kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele.
11.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud lugeda hagejalt alates 2014.a kütte eest tasumist vastavalt tema mitteeluruumi reaalosa suurusele ka hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2) vastuolus olevaks seoses sellega, et pika aja vältel (2004 – 2014) temalt seda ei nõutud. Asja materjalidest nähtub, et KÜ Torujõe 2 üldkoosoleku 02.01.2014. a otsustati p-s 4, et „Seoses sellega, et mitteeluruumi M 1 omanikul puuduvad dokumendid, mis tõestavad alternatiivkütte olemasolu ning õigust alternatiivkütte kasutamiseks, alates 01.01.2014. a arvestada kesküttekulud 100 %
mitteeluruumi M1 omandi pinnast. M1 mitteeluruumi omanik peab taastama keskkütte hiljemalt 03.02.2014..a.“. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjal paluti dokumentatsioon küttesüsteemist eraldumise kohta esitada, kostja seda ei esitanud ning talle pidi olema teada üldkoosoleku otsus selle kohta, et ta peab tasuma edaspidi põhikirjaga kooskõlas, st vastavalt üldpinna suurusele. Õige on apellandi väide, et kostja ei ole täitnud 02.01.2014 üldkoosoleku otsust, millega kohustati kostjat taastama vaidlusaluses mitteeluruumis keskkütesüsteem. Kostja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud, seega on tegemist kehtiva ja täitmisele kuuluva otsusega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja pidi esitama dokumentide väljaandmise nõude ja vajaduse korral ka küttesüsteemi taastamise nõude enne käesoleva hagi esitamist.
12.Maakohus ei hinnanud kostjale esitatud arvete õigsust ega hageja esitatud dokumente võlgnevuse suuruse kujunemise kohta. Ringkonnakohus leiab, et hageja on nõude olemasolu ja suuruse tõendanud. Kostja vaidles üldsõnaliselt hageja nõude selgusele vastu, kuid ei esitanud konkreetseid vastuväiteid, mis oleksid andnud aluse hagejal esitada täiendavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuses loetleb hageja nõude suurust tõendavad dokumendid, uusi tõendeid hageja ringkonnakohtule ei esitanud, seega oli kostjale maakohtus tagatud võimalus esitada kõik oma vastuväited ja tõendid ja esmakordne tõendite hindamine ringkonnakohtu poolt ei sea pooli uude olukorda ega muuda poolte tõendamiskoormist. Hageja esitas kostja võlgnevuse kohta seisuga 17.05.2017 tõendi (I kd lk 17) ja kostjale esitatud arved (I kd lk 18 -24), Korteriühistule Torujõe 2 esitatud arved, millel on muuhulgas kajastatud p 4. soojusenergia korteri m2 kohta ja p 4.1. soojusenergia üldkulud (I kd lk 86-89) samuti KÜ Torujõe 2 16.06.2015 a protokoll viiviste arvestamise aluse kohta ((I kd lk 109). samuti on hageja esitanud kuluaruanded „rahaliste liikumiste aruanne“ kuude lõikes KÜ Torujõe 2 kohta koos KÜ-le esitatud arvetega (II kd lk 8-45). Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga on hageja esitanud piisava detailsuse astmega kulude arvestuse ja kostja võla suuruse kohta tõendid. Kui kostja leidis, et mõne kuu kohta tõend puudub või ei nõustu ta hindadega või metoodikaga, siis pidi kostja vastavalt esitama hageja tõendite osas vastuväite. Kostja vastuväiteid, mida ringkonnakohus saaks hinnata, esitanud ei ole.
13.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue summas 3 855,71 eurot, sh põhivõlg 3 033,24 eurot ja viivis 822,47 eurot on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
14.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, seetõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna maakohus määras kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, mistõttu tuleks muuta ka menetluskulude jaotust, siis jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (RKTKo 3-2-1-142-15 p 22). Ringkonnakohus võib selliselt toimida iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Käesolevas asjas määrab maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist kindlaks menetluskulude rahalise suuruse tervikuna.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.