Hageja: OÜ Blaumont Invest 11176328 asukoht: Tallinn, Lodumetsa tee 38 Esindaja: Triin Reinmaa Creditreform Eesti OÜ e-post: [email protected] Kostja: Tiit Rokk xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx e-post: xxx@xxx
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Tiit Rokkilt OÜ Blaumont Invest OÜ kasuks põhivõlg 607 (kuussada seitse) eurot ja 48 senti ja sissenõudmiskulud 40 (nelikümmend) eurot. Tiit Rokk on kohustatud tasuma viivist põhinõudelt (607.48 eurot) alates 18.02.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot. Kostja on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni mentluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Liisinguandja MOGO OÜ ja kostja (liisinguvõtja) sõlmisid 09.01.2015 liisingulepingu nr FLG09012015/0043, mille alusel omandas liisinguandja ja andis tasu eest liisinguvõtja kasutusse mootorsõiduki MAZDA B2500 reg m xxx xxx (väljalaskeaasta 2002). Liisingulepinguga lepiti kokku liisingusummas 2350, millelt tuli tasuda intressi 3% kuus ehk 36,04% aastas. Liisingusumma koos intressiga tuli tasuda 72 kuu jooksul ja liisingu brutosummaks oli 6117.84 eurot.
2.Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles liisinguandja 07.08.2015 lepingu üles. Liisingueseme jääkväärtus liisingulepingu ülesütlemise hetkel oli 2302.66 eurot, tasumata põhiosa makse 10.06 eurot, tasumata intressimaksed (vahemikus 09.04.- 09.07.2015) 224.26 eurot ja jooksva kuu intressimakse 70.50 eurot.
3.Pärast liisingueseme valduse taastamist liisinguandjale 24.08.2015 alustati liisingueseme müügiprotsessi. Liisinguandja müügispetsialisti hinnangul oli liisingueseme jääkväärtus selle tagastamise hetkel koos käibemaksuga 2000 eurot. Liisinguandja alustas sõiduki müüki võlgnevuse väärtusega, kuid esimese kolme nädalaga langes hind turuväärtuseni. Kuna hind langes väga madalale, müüdi sõiduk oksionil hinnaga 1420 eurot (koos käibemaksuga). Müügileping sõlmiti 20.01.2016.
4.Kuna müügist saadud summa 1183.33 eurot ei katnud tervikuna liisingueseme jääkväärtust 2302.66 eurot, peab kostja hüvitama liisinguandjale jääkväärtuse ja müügihinna vahe 1119.33 eurot, millele lisandub tasumata liisingumakse 10.06 eurot ja tasumata intress 294.76 eurot liisingulepingu ülesütlemise seisuga.
5.20.06.2016 loovutas liisinguandja oma nõude kostja vastu Creditreform Eesti OÜ-le ja 29.06.2016 loovutas Creditreform Eesti OÜ nõude hagejale, millest teavitati kostjat posti teel 05.07.2016.
6.Hageja taotleb kostjalt 2500 euro (10.06+294.76+1119.33) väljamõistmist, 50 euro sissenõudmiskulu väljamõistmist VÕS § 113-2 lg 1 alusel ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 1025.85 eurot. Hageja on kostjale arvestanud viivist alates 18.02.2016 liisinguandja 04.02.2016 nõudeavaldusest lähtuvalt lepingus kokkulepitud viivise määraga 0,50% päevas tasumata jäänud väljaostumaksete summalt 1119.33 eurot. Kuna hagi esitamise seisuga ületab viivis (2473.72 eurot) põhivõla suuruse, on hageja seda vähendanud 1025.85 eurole.
7.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme jääkväärtuseks on selle turuväärtus eseme liisinguandjale tagastamise hetkel. Võttes arvesse müügiprotsessi, oli liisingueseme lõplik turuväärtus 1420 eurot. Liisinguandja müügispetsialist on seda 22.09.2017 hindamisaktis kinnitanud. Liisinguese oli RMK auto ja väga kulunud. Hageja ei viivitanud hagi esitamisega. Võttes
arvesse aegumistähtaega, ei saa hagi esitamist 03.03.2017 pidada ebamõistlikuks, kui liisinguvõtja oli nõude kostjale esitanud 04.02.2016. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, miks kohus peaks viivisenõuet vähendama. Hageja on seda juba teinud. Liisinguandja on teinud kulutusi liisingulepingu sõlmimisel. Pärast liisingulepingu lõppemist jäid need kulutused hüvitamata kostjast tulenevatel põhjustel. Liisinguandja ei saanud kasutada temale kuuluvat raha 1119.33 eurot uute lepingute sõlmimisel ja tulu teenimisel. Samuti on liisinguandjal jäänud saamata intressitulu. Kostja peab nimetatud summa kasutamise liisinguandjale hüvitama. Riigikohtu 09.01.2015 määrus ei ole kõnesoleval juhul kohaldatav, kuna õiguse üldpõhimõtte kohaselt kohaldatakse tehingutele nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust.
9.Kostja palub hagi mitte rahuldada, kuna liisinguandja ei teavitanud kostjat hinna alandamisest, rikkudes sellega head tava tarbija suhtes. Kostja hinnangul realiseeriti Mazda B2500 alla turuhinna. Kostjale teadaolevalt oli kõige odavam analoogiline sõiduk kõnesoleval perioodil müügil hinnaga 3200 eurot. Liisingulepingu sõlmimisel tutvus laenuandja samas seisukorras olnud sõidukiga ja nõustus hinnaga 2300 eurot. Kostjale ei antud võimalust ennast kaitsta, kuna teda ei teavitatud hinna alandamisest. Hüvitamisnõude esitamisel tuleb arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise ajal (2000 eurot, mille hageja oma hagis on välja toonud), mitte selle müügihinda. Hageja on viivitanud hagiavalduse esitamisega, tekitades sellega ebamõistlikult suure viivisenõude kostja vastu. Lisaks sellel on viivise määr ebamõistlikult suur, ületades seadusjärgse viivise määra üle kahekümne korra, mistõttu palub kostja viivist vähendada, toetudes VÕS § 162 lg 1. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.09.01.2015 sõlmis kostja Mogo OÜ-ga liisingulepingu, mille objektiks oli sõiduk MAZDA B2500. Liingueseme hinnaks oli lepingu järgi 2300 eurot, millele lisandus intress. Tegemist oli kapitalirendilepinguga ja kostja kohustus tasuma sõiduki hinna ja intressi igakuiste maksetega 72 kuu vältel. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja liisingulepingu 07.08.2015 üles. Liisingueseme jääkväärtus liisingulepingu ülesütlemise hetkel oli 2302.66 eurot ja kostja võlgnevus hageja eest seoses tasumata väljaostumakse ja intressiga oli kokku 304.82 eurot. Sõiduk tagastati liisinguandjale 24.08.2015 ja liisinguandja realiseeris selle 20.01.2016 hinnaga 1420 (koos käibemaksuga). Sõiduki tagastamise hetkel oli liisinguandja müügispetsialist hinnanud sõiduki väärtuseks 2000 eurot (koos käibemaksuga).
11.Vaidlus puudub nii lepingu sõlmimise kui selle ülesütlemise asjaolude suhtes. Kostja vastuväited on seotud tagastatud liisingueseme edasimüügihinna ja ebamõistlikult kõrge viivisenõudega. Kostja hinnangul tulnuks kahjude kindlaksmääramisel lähtuda sõiduki jääkväärtusest selle tagastamise hetkel või müügispetsialisti määratud väärtuses 2000 eurot. Viivise määr 0,5% tagastamata summalt päevas on ebamõistlikult suur, ületades oluliselt seadusejärgse viivise määra, samuti on hageja viivisenõuet kunstlikult suurendanud, viivitades hagi esitamisega.
12.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hüvitisnõude arvestus ei ole korrektne. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisingiesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, lg 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja on hagis märkinud, et liisinguandja müügispetsialist hindas liisingueseme väärtuseks selle tagastamise hetkel 2000 eurot (koos käibemaksuga), mis on ka usutav, arvestades liisingueseme hinda lepingu sõlmimisel ja lepingu kestvust (7 kuud). Oksjoni tulemuste alusel müügispetsialisti poolt koostatud parandatud hindamisakt, kus sõiduki turuhinnaks on märgitud tegelik müügihind, ei ole asjakohane tõend. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja hüvitamisnõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, mitte tegelikku müügihinda.
13.Kostja poolt liisinguandjale hüvitamisele kuuluvad kulutused on: 1) tasumata liisingumaksed enne lepingu lõpetamist 10.06 eurot, 2) tasumata intress 294.76 eurot, 3) ostuhinna finatseerimise kulud, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega 2302.66 eurot, kokku seega 2607.48 eurot. Nimetatud kulutustest tuleb maha arvata liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel 2000 eurot. Seega on kostja kohustatud liisinguandjale hüvitama 607.48 eurot. Kuna tegemist oli kapitalirendilepinguga, eeldab kohus, et sõiduki jääkväärtus on maksegraafikus koos käibemaksuga.
14.Kohus nõustub kostjaga ka selles osas, et liisingulepingus kokkulepitud viivise määr 0,5% tasumata summalt päevas on ebamõistlikult suur. Riigikohus on 10.05.2016 määruses nr 3-21-25-16 asunud seisukohale, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada igal konkreetsel juhul asjaoludest lähtuvalt, kuid eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivise määr ületab kolmekordselt seadusjärgset viivist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud Riigikohtu määrus ei ole 09.01.2015 sõlmitud lepingu suhtes kohaldatav, kuna õiguse üldpõhimõtete kohaselt kohaldatakse tehingutele nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust. VÕS § 42 kehtis ka ajal, kui OÜ Mogo kostjaga lepingu sõlmis ning nimetatud seaduses väljendatud põhimõtteid sai ja pidi ettevõtja tüüplepingu koostamisel arvesse võtma. Riigikohus ei kehtesta seadusi, vaid tõlgendab kehtivat õigust. Kuna liisingulepingu p 8.3 sätestatud viivise määr ületab viivise arvestamise perioodil kehtinud seadusjärgset viivise määra 22 korda ja liisingulepingu p 8.3 puhul on tegemist tüüptingimusega, on see VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine.
15.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni selle täitmiseni. Vaidlus puudub selles, et kostja on kohustuse täitmisega viivituses olnud liisinguandja 04.02.2016 nõudeavaldusest lähtuvalt 18.02.2016 alates, seega on ta nimetatud kuupäevast alates kohustatud tasuma hagejale viivist põhinõudelt 607.48 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
16.VÕS § 113-2 lg 2 järgi võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt temaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 113-2 lg 2 p 2 järgi on sissenõudmiskulude kogusumma 500 kuni 1000 euro suuruse nõude puhul 40 eurot. Kuna hageja nõude suuruseks on 607.48 eurot, tuleb kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
17.Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 972 eurot, millest 250 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 722 eurot on õigusabikulu. Kostja oma menetluskulude nimekirja ja vastuväiteid hageja menetluskulu nõudele esitanud ei ole.
TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, vähendades ca 1⁄2 võrra hageja põhinõuet ja oluliselt määral viivisenõuet, kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 486 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.