Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

2-16-16862

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

OÜ Dileksa esitas 08.11.2016 Viru maakohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Kohus määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi 02.12.2016 ja kohustas ajutist haldurit esitama aruannet. Ajutine haldur esitas 28.11.2016 kohtule aruande, mille kohaselt oli OÜ Dileksa põhitegevusalaks ehitustööd, kuid 2014. a vähenes järsult tellimuste maht, mistõttu oli võlgnik sunnitud teostama töid madalamate hindadega. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kahe aasta jooksul ei ole kontol tehinguid toimunud. OÜ-le Dileksa on tehtud kustutamishoiatus, kuna on esitamata majandusaasta aruanne. Haldur esitas juhatuse liikmele J K nõude dokumentide esitamiseks ja vastamiseks, kuid juhatuse liige seda teinud ei ole. Juhatuse liige rikkus oma seadusest tulenevat kohustust, kuna jättis majandusaasta aruande õigel ajal esitamata. Samuti viitab see asjaolule, et raamatupidamine ei ole ettevõttes korrektne. Juhatuse liige esitas ise kohtusse pankrotiavalduse. OÜ-s Dileksa ei ole praegu töötajaid. OÜ-l Dileksa on konto SEB Pank AS-is, konto saldo on 0,62 eurot, muud vara ei ole. Samuti ei ole vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul on kohustus AS-i SEB pank ees 7,16 eurot; Creditreform Eesto OÜ ees 413,03 eurot; Puškini 10 korteriühistu ees 6163,86 eurot ja kohtutäitur Kristel Maalmani ees 747,56 eurot. Kokku moodustavad kohustused 7331,61 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus Kristel Maalmani poolt sissenõudja Puškini 10 KÜ avalduse alusel, täitemenetlus on peatatud. Ajutise halduri hinnangul puudub võimalus majandustegevuse jätkamiseks, kuna võlgnikul ei ole raha. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluskulude katteks, palub haldur lõpetada menetlus raugemisega, kui keegi ei maksa kohtu deposiiti 1800 eurot. Kohtuistungil 02.12.2016 jäi haldur esitatud aruande juurde, avaldaja jäi avalduse juurde.

2-16-16862 Kohus avaldas 08.12.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku OÜ Dileksa pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1800 eurot 7 päeva jooksul alates määruse avaldamisest. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole vara ja vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune materiaalne vara, ei ole ka raha. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi üle 7300 eurot. Kuna võlgnik ei ole esitanud haldurile dokumente, ei ole ka praegu võimalik öelda, kas hagi esitamine juhatuse liikme vastu oleks perspektiivikas, aga ka sellise menetluse läbiviimiseks ei ole osaühingul mingeid vahendeid. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik OÜ Dileksa ja likvideerida OÜ Dileksa likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. OÜ Dileksa dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige J K. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-16-16862 Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 10 tundi hinnaga 85 eurot/tund. Ajutine haldur palus määrata talle tasuks 850 eurot ja kulude hüvitiseks 50 eurot, summale lisandub käibemaks 180 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulud 900 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulude suuruseks kokku 1080 eurot koos käibemaksuga. Võlgniku pankrotivaras ei ole rahalisi vahendeid. Seega võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Ülejäänud osas s.o 603,60 eurot koos käibemaksuga tuleb kulud jätta võlgniku kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.