lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17128/9

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17128/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1553
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Määrus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-17
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-12-10
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-10
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 7Otsuse sisuTsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 4441 lg 42

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank P&C Insurance AS11269248(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-17128

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

15. november 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-17128

Tsiviilasja hind

1 561,90 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja advokaat Tatjana Dobolina (Advokaadibüroo RAAVE, e-post [email protected]) Kostja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

Xxxxhagi Swedbank P&C Insurance kindlustushüvitise ja viiviste saamiseks

AS-i

vastu

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxxhagi Swedbank P&C Insurance AS-i vastu kindlustushüvitise ja viiviste saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses Xxxxkanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud ( lg 42).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 423 lg 1Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk
VÕS § 448 lg 1Kindlustusjuhtumist teatamine
TsMS § 448
TsMS § 4441

2-16-17128 Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.Poolte vahel oli sõlmitud Swedbank ASi American Express Platinum krediitkaardi reisikindlustus. Kindlustuslepingule kohaldusid Swedbank AS-i reisikindlustuse tingimused (tl 714).
2.Hageja pöördus 25.04.2016 Valgevenes reisil olles arsti vastuvõtule, mille järel tehti talle 26.04.2016 polüüpide endoskoopilise eemaldamise ja ninavaheseina korrigeerimise operatsioon (tl 15-16, tl 18-19, tl 28-30).
3.02.05.2016 esitas hageja kostjale taotluse kahju hüvitamiseks. 06.05.2016 teatega keeldus hageja kindlustushüvitise maksmisest (tl 25). 20.05.2016 vastusega hageja täiendavale pöördumisele keeldus kostja kahju hüvitamast (tl 27).
4.12.07.2016 esitas hageja Eesti Kindlustusseltside Liidule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks (tl 21-22). 31.08.2016 lõpetati lepitusmenetlus tulemuseta (tl 24). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 1 386,87 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 113 lg 1, § 450 lg 1, § 476 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • 26.04.2016 operatsioon oli vältimatu, kuna hageja hingamine oli raskendatud ja hageja olukord eluohtlik; • tegemist on kindlustusjuhtumiga; • meditsiiniliste teenuste kasutamisel ja ravimite ostmisega tekkisid hagejal kulud summas 1 221,30 eurot; • haiglas viibimise tõttu pikendas hageja oma majutust hotellis üheks päevaks summas 54,48 eurot; • hageja ei saanud kasutada tagasilendu Tallinnasse 27.04.2016, mille pileti hind oli 111,09 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga; • ninapolüübid ja ninavaheseina korrigeerimine ei ole erakorralist meditsiinilist ravi nõudev operatsioon; • tegemist oli kroonilise haigusega; • kindlustustingimuste järgselt ei ole hüvitatavad kroonilise haigusega seotud kulud; • välisriigis kohese operatsiooni teostamiseks vajadus puudus; • hagejat ravinud arst ei pidanud hospitaliseerimist ning operatsiooni viivitamatult vajalikuks; • hageja seisund ei olnud eluohtlik;

2-16-17128 • hageja ei täitnud oma kohustust informeerida raviga kaasnevatest kuludest kostjat. Kohtu põhjendused

9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseadusest (VÕS), mille § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 448 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama ning lg 2 kohaselt kindlustusandja võib pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist.
14.Puudub vaidlus ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud Swedbank ASi American Express Platinum krediitkaardi reisikindlustus. Kindlustuslepingule kohaldusid Swedbank AS-i reisikindlustuse tingimused (tl 7-14). Hageja pöördus 25.04.2016 Valgevenes reisil olles arsti vastuvõtule, mille järel tehti talle 26.04.2016 polüüpide endoskoopilise eemaldamise ja ninavaheseina korrigeerimise operatsioon (tl 15-16, tl 18-19, tl 28-30). 02.05.2016 esitas hageja kostjale taotluse kahju hüvitamiseks. 06.05.2016 teatega keeldus hageja kindlustushüvitise maksmisest (tl 25). 12.07.2016 esitas hageja Eesti Kindlustusseltside Liidule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks (tl 21-22). 31.08.2016 lõpetati lepitusmenetlus tulemuseta (tl 24).
15.Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ja kas kostjal on kahju hüvitamise kohustus.

2-16-17128

16.Reisikindlustuse tingimuste kohaselt hüvitati ainult nende haiguste ja vigastustega seotud kulud, mille sümptomid esinesid esimest korda reisi ajal. Krooniliste haiguste korral kuulus hüvitamisele haiguse ootamatu ägenemise tõttu osutatud esmaabi kulud. Ravikulud, mis ületasid 1 000 eurot, ning kõik muud kulutused pidid olema enne kostjaga kooskõlastatud. Tingimuste kohaselt ei hüvitatud enne reisi algust olnud füüsilise vigastuse või puude või kroonilise haigusega seotud kulusid ning plaanilise ravi kulusid (tl 8-9).
17.Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest määras 25.04.2016 konsultatsioonil arst hageja diagnoosiks „krooniline polüpoosne rinosinusiit. Nina vaheseina kõverdumine“. Soovitatav oli nina ja ninavaheseina kirurgiline ravi lähiajal ning soovituslik oli erakorraline hospitalisatsioon (tl 18, tõlge tl 15). Saabumise ajal oli hageja ninakaudne hingamine raskendatud, nina vahesein nihkunud, nina alumised karbikud tursunud, ninakäikudes polüübitaoline kude, mis ulatus 1/3 ninakäikudest (tl 19, tõlge tl 16). Vastavalt Järveotsa Perearstikeskuse OÜ poolt 02.06.2016 väljastatud arstitõendile teostati hagejal Minskis 26.04.2016 ninahingamistakistuse tõttu tasuline operatsioon. Teostatud operatsiooni ajalise kiiruse ja vajalikkuse üle sai otsustada vastava eriala spetsialist, seega opereeriv kõrva-nina-kurguarst (tl 20). Kostja märkis, et pöördus hagejat opereerinud raviarsti poole (tl 80) ning viimane teatas vastuseks, et hageja ninavaheseina defektide ja ninapolüüpide eemaldamise ning nina siinuste operatsioon oli plaaniline. Hageja seisund oli läbivaatuse ajal rahuldav. Ohtu elule polnud. Kuna sealses keskuses oli võimalik antud operatsiooni teha, pakuti hagejale hospitaliseerimist edasisteks uuringuteks ja sel viisil operatiivselt sekkuda. Hageja andis ise selleks nõusoleku (tl 81, tõlge tl 81 pöördel).
18.Kohus leiab, et kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et hagejale 26.04.2016 Minskis teostatud operatsioon oli plaaniline ning vajalik kroonilise haiguse raviks. Raviarsti selgitustest nähtuvalt ei olnud hageja seisund eluohtlik. Hageja andis ise nõusoleku operatsiooni teostamiseks ning enese hospitaliseerimiseks. Kohus leiab, et tulenevalt poolte vahel kehtinud kindlustustingimustest ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Teostatud operatsiooni näol ei olnud tegemist meditsiiniliselt põhjendatud kiireloomulise raviga. Tingimuste kohaselt ei hüvitata kroonilise haigusega seotud kulusid ning plaanilise ravi kulusid (tl 8-9). Puudub vaidlus, et vastav operatsioon oli meditsiiniliselt vajalik, kuid raviarsti vastusest nähtub, et puudus erakorraline vajadus teha seda Minskis hageja reisil olemise ajal (tl 81, tõlge tl 81 pöördel). Lisaks oli hagejal kohustus vastavalt kindlustustingimustele kooskõlastada kostjaga kulutused, mis ületasid 1 000 eurot. Puudub vaidlus, et hageja sellisel viisil ei toiminud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagi kindlustushüvitise maksmiseks tulenevalt 26.04.2016 teostatud operatsioonist ning sellega kaasnenud kulutustest põhjendamatu, mistõttu jääb hagi rahuldamata.
19.Otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid (tl 17, tl 31) ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud täielikult 100% hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja ei ole avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud. Kohus märgib, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, kui kostja esitab kohtule vastava avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja