Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Artur Stolovi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1424 eurot 19 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. veebruari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Artur Stolovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Artur Stolov (isikukood XXXX) Vastustaja (hageja): Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (registrikood 10245033), lepinguline esindaja Marie Tsine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 7. veebruari 2017 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), sissenõutavaks muutunud viivise suuruse ja perioodi osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3.4) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Artur Stolovilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis põhinõudelt 1174 eurot 25 senti perioodi 29.02.2016 kuni 13.11.2017 eest
160 eurot 58 senti. Täiendada maakohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ning muuta menetluskulude jaotust.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 7. veebruari 2017 otsus muutmata.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Artur Stolovi vastu osaliselt.
3.2.Välja mõista Artur Stolovilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks võlgnevus perioodi 01.05.2013 kuni 31.12.2015 eest 1174 eurot 25 senti.
3.3.Välja mõista Artur Stolovilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis põhinõudelt 1174 eurot 25 senti perioodi 29.02.2016 kuni 13.11.2017 eest 160 eurot 58 senti.
3.4.Välja mõista Artur Stolovilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis põhinõudelt 1174 eurot 25 senti alates 14.11.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni.“
5.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 82% ulatuses Artur Stolovi kanda ja 18% ulatuses Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
7.Välja mõista Artur Stolovilt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 164 eurot ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-lt 36 eurot. Riigilõivu maksmiseks vajalikud andmed on märgitud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfo lehel.
8.Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (hageja) esitas 12. veebruaril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Artur Stolovilt (kostja) 1351 euro 13 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks.
2.Hageja esitas 21. aprillil 2016 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja põhinõudena 1174 eurot 25 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 155 eurot 65 senti ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduses märgitu kohaselt oli kostja omandis korter, asukohaga XXX Kiviõli linn, ajavahemikus 5. aprill 2013 kuni 31. detsember 2015. Korterelamus ei ole korteriühistut moodustatud ning elamut haldab tänaseni hageja. Hageja edastas 19. novembril 2013 kostjale elamu hoolduslepingu, kuid kostja ei ole seda allkirjastanud. Seega ei ole poolte vahel lepingulisi suhteid, vaid tegemist on käsundita asjaajamisega. Hageja on kostjale osutanud kinnistu üldisest vajadusest tulenevaid kommunaalteenuseid (nt elekter, prügivedu) ja üldhoolduse teenuseid. Kostja teenuste tarbimist ei eita, millest järeldub, et kostja on soodustatud isikuna asjaajamise heaks kiitnud. Kostjal ei ole õigust iseseisvalt korraldada prügivedu, kuna Kiviõli linna haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik jäätmevaldajad jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 1 alusel. Eraldi lepingu sõlmimine ei vabasta kostjat kortermajale osutatud prügiveoteenuse eest tasumisest. Arve mitte kättesaamine ei vabasta selle maksmisest.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal ei ole hagejaga mistahes kokkuleppeid. Kostja ei ole hageja asjaajamist heaks kiitnud, teatades hagejale korduvalt, et ta ei soovi hagejalt saada teenuseid. Asjaajamine eraomandil ei ole ka avalikes huvides. Kostja ei tea, milliseid väidetavaid teenuseid talle hageja on osutanud. Kostjale ei ole arveid esitatud. Kuna elamus ei ole moodustatud korteriühistut, korraldavad korteriomanikud teenuste tarbimist iseseisvalt. Kostjal oli sõlmitud eraldi prügiveoleping. Hageja pole tõendanud, et ta on kulusid tegelikult kandnud ja kuidas need jaotuvad korteriomanike vahel.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 7. veebruari 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1174 eurot 25 senti perioodil 1. mai 2013 kuni 31. detsember 2015 osutatud teenuste eest, viivise 155 eurot 65 senti ning viivise põhivõlalt alates 12. veebruarist 2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 440 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus nõustus hagejaga, et tema nõuet saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel käsundita asjaajaja tasunõudena. 12. jaanuari 2015 avaldusest ei nähtu kostja tahet mitte heaks kiita hageja asjaajamist, vaid üksnes see, et kostja ei soovi hagejaga lepingulisi suhteid. Lisaks pole tõendatud, et avaldus oleks hagejale saadetud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt on ta järjepidevalt hagejale teatanud, et asjaajamine ei ole vajalik. Korteri endine omanik on hagejale 7. veebruaril 2011 teatanud, et ta hageja teenuseid ei kasuta. VÕS § 1018 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus on täidetud, kuna saab lugeda, et kostja on hageja asjaajamise heaks kiitnud. Hagejat saab pidada üldhuviteenuse osutajaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 5 lg 3 järgi. VÕS § 1023 lg 2 järgi võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Maakohus nõustus hagejaga selles, et eraldi prügiveolepingu sõlmimine ei vabasta kostjat kortermajale osutatud prügiveoteenuse eest tasumisest, sest korraldatud jäätmeveoga liitunuks
loetakse kõik jäätmevaldajad JäätS § 69 lg 1 alusel. Esitatud asjaoludel ei ole alust lugeda hagejat vabastatuks korraldatud jäätmeveoga liitumisest JäätS § 69 lg 4 ega lg 41 alusel. Arvetest nähtub selgelt, mille eest hageja tasu nõuab ning hageja on selgitanud, kuidas tasu suurus kujuneb. Hageja ei nõua asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel, vaid mõistlikku tasu asjaajamise eest vastavalt VÕS § 1023 lg-le 2. Maakohtu hinnangul on hageja tasunõue mõistlik, kuna tasu osutatud teenuste eest on arvestatud kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatud ja kehtestatud hindade alusel, sh on jäätmeveo puhul ette nähtud piirangud nii hinna kui ka muude tingimuste osas. Seadusest ei tulene, et käsundita asjaajaja tasunõude eelduseks oleks arvete esitamine ja nende kättesaamine. VÕS § 113 järgi peab soodustatu maksma asjaajajale viivist ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud kontrollimata VÕS § 1018 kohaldamise eelduste olemasolu ning alusetult rakendanud lepingu täitmist reguleerivat materiaalõigust. Vaidlustamata asjaolu on see, et kostja on teatanud hagejale, et ta ei soovi hageja teenuseid. On arusaamatu, milliseid kinnistu heakorra säilitamiseks ja igapäevaseks tarbimiseks möödapääsmatult vajalikke teenuseid hageja osutas. Kostja on iseseisvalt ostnud teenuseid elektrienergia, vee ja keskkütte müüjatelt. Hageja pole tõendanud, et ta on kulusid tegelikult kandnud ning kuidas kujuneb iga korteriomaniku kulu jaotis. On ebaseaduslik, et remondifondi sissemaksetest kogub hageja tulevase käsundita asjaajamise katteks vahendeid. Käibemaksuseaduse mõttes ei ole lepinguvälised toimingud teenuseks, millele lisandub käibemaks. Käsundita asjaajajal oleks võimalik nõuda tema poolt tasutud käibemaksu hüvitamist, kuid mitte lisada seda enda tasudele. Viivisenõue kuni hagi esitamiseni ei ole põhjendatud. Kostja sai nõudest teada alles hagimaterjalide saamisel ning ta ei pidanud teadma, et keegi väidetavalt käsundita tema asju ajab ja see tuleb tasustada.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 7. veebruari 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi rahuldamise ulatuse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), sissenõutavaks muutunud viivise suuruse ja perioodi osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3.4) ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt 1174 eurot 25 senti perioodi 29.02.2016 kuni 13.11.2017 eest 160 eurot 58 senti. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ning muudab menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 7. veebruari 2017 otsus muutmata.
8.Asja materjalide kohaselt oli kostja omandis ajavahemikul 05.04.2013 kuni 31.12.2015 korteriomand asukohaga XXX Kiviõli linn. Korterelamut XXX Kiviõli linn haldas (ja haldab) hageja, kes esitas hagi kostja vastu ajavahemikul aprill 2013 kuni detsember 2015 kostjale osutatud teenuste eest (elekter, prügivedu, heakorratööd, majasisene üldhooldus jne) võlgnevuse tasumiseks summas 1174 eurot 25 senti. Hageja tugineb õigusliku alusena käsundita asjaajamise
sätetele (VÕS § 1018 jj), sest kostja ei allkirjastanud talle novembris 2013 esitatud hoolduslepingut ning poolte vahel puudub lepinguline suhe. Kostja vastuväidete kohaselt nõustub ta sellega, et poolte vahel ei ole sõlmitud korterelamu hoolduslepingut, kuid kuna ta on korduvalt teavitanud hagejat, et ei kiida hageja tegevust heaks ning ei soovi hageja poolt teenuste osutamist, siis ei ole ta kohustatud tasuma hageja poolt väidetavalt osutatud teenuste eest.
9.Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 kohaselt võivad erastatud eluruumidega elamus omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka eluruumide erastamise seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole antud juhul korteriomanikud asutanud korteriühistut ega üle võtnud elamu haldamist ning elamu haldamist korraldab hageja kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele. Asjaolu, et korteriomanikud ei ole moodustanud korteriühistut ega korteriomanike ühisusena korraldanud kaasomandi esemega seotud õigussuhteid, annab hagejale õigustuse korraldada korterelamu haldamist ning lepingulise suhte puudumise tõttu hageja ja kostja vahel on maakohus põhjendatult kohaldanud käsundita asjaajamise sätteid.
10.Kostja väite kohaselt on maakohus jätnud kontrollimata VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Käsundita asjaajamise sätete kohaldamise VÕS § 1018 lg 1 järgi välistab see, kui soodustatu on andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Antud juhul puudub poolte vahel leping, mille alusel oli hagejal õigus või kohustus kostja kasuks tegu teha.
11.Ebaõige on siinkohal kostja seisukoht, et ta teatas hagejale, et ta ei soovi hagejapoolset korterelamu (sh korteriomandi) haldamise teenust. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale 19.11.2013 hoolduslepingu (I kd tl 126-128), mida kostja ei allkirjastanud. Avalduses hagejale 12.01.2015 on kostja märkinud, et on XXX Kiviõli korteri omanik ning ei soovi lepingulisi suhteid (I kd tl 111), s.o kostja ei ole esitanud vastuväiteid seoses elamu haldamisega, kuid ei ole soovinud sõlmida lepingut. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kostja oleks esitanud vastuväite sellele, et hageja haldab elamut, siis arvestades EES-s sätestatut ei saaks kostja kui ainult üks korteriomanik loobuda elamu haldamisest. Võimalik oleks kõigi korteriomanike poolt korteriühistu asutamine või siis elamu haldamise ülevõtmine korteriomanike ühisuse poolt. Antud juhul ei ole seda tehtud.
12.Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude (VÕS § 1018 ning VÕS § 1023 lg-d 1 ja 2) kohaldamiseks on vajalik järgmiste eelduste olemasolu: 1) hageja tegutses korteriomanike (sh kostja) soodustamise eesmärgil (VÕS § 1018 lg 2); 2) hageja ei olnud kohustatud elamut, asukohaga XXX Kiviõli, lepingust või seadusest tulenevalt haldama; 3) elamu haldamine vastas korteriomanike huvidele ja nende avaldatud või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2) või see oli vajalik olulistes avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul vastas hageja tegevus elamu haldamisel korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi, kusjuures korteriomanikud ei vastusta sel juhul solidaarselt. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-07, p 18).
13.Tuginedes VÕS § 1023 lg-tele 1 ja 2 peaks seega hageja kui käsundita asjaajaja tõendama enda kulutusi, mis ta tegi elamu haldamisel, ja tasu nõudmiseks mõistliku tasu suurust. KOS § 13 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja on tõendanud oma kulutuste suurust korterelamu majandamisel vaidlusalusel perioodil (I kd tl 23-54 – kommunaalteenuste arved korteri XXX kohta; tl 139-141 – XXX elamu 2013, 2014 ja 2015 majandustegevuse aastakavad; tl 142-163 – Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 2013. aasta, 2014. aasta ja 2015. aasta eelarved elamute kommunaalkulude kohta; tl 164-174 – elektrienergia müügilepingud; tl 175-184 – jäätmekäsitlusleping Ragn-Sells AS-ga ja jäätmeveoteenuse osutamise leping OÜ-ga Ekovir), samuti nõutava tasu suurust. Hageja on selgitanud kostjalt nõutavate kulutuste suuruse arvestamise aluseid (I kd tl 120-123) ning kostja väide, et on arusaamatu, kuidas on arvestatud korteriomaniku poolt hüvitamisele kuuluva kulutuse suurus, ei ole õige.
14.Hageja nõuab kostjale asjaajamisel tehtud kulutustena ja tasuna summade tasumist seoses üldelektriga, prügiveoga, üldhooldusega, heakorratöödega ja remondifondiga. VÕS § 1023 lg-test 2 ja 3 tulenevalt on asjaajajal õigus nõuda asjaajamise eest mõistlikku tasu juhul, kui esinevad järgmised eeldused: 1) asjaajamine toimus asjaajaja kutse- või majandustegevuse teostamise käigus; 2) asjaajajal oli soov tasu saada juba asjaajamise ülevõtmisel; 3) asjaajajal pole tasu nõudmise õigust lepingu alusel kolmandalt isikult. Antud juhul on hagejal täidetud eelnimetatud eeldused ning tal on õigus nõuda kostjalt asjaajamise eest mõistlikku tasu. Tasuna on käsitletav halduskulu ning tasu üldhoolduse, heakorratööde ning elamu korrasolekuks vajalike remonditööde eest. Asjaolu, et hageja poolt kostjalt vaidlusaluse
perioodi eest nõutav halduskulu tasu ning tasu üldhoolduse, heakorratööde ning elamu korrasolekuks vajalike remonditööde eest on mõistlik, tõendavad XXX elamu 2013, 2014 ja 2015 majandustegevuse aastakavad ning Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 2013. aasta, 2014. aasta ja 2015. aasta eelarved elamute kommunaalkulude kohta. Hageja on selgitanud maakohtus tasu kujunemise põhimõtteid ning kostja väide, et tasu nõue on arusaamatu ja tõendamata, on alusetu. Elektripaigaldise tehnilise kontrolli eest tasumist on nõutud kostjalt perioodi juuni 2013 kuni detsember 2013 eest (I kd tl 24-30). Hageja selgituse kohaselt teostas elektripaigalduse tehnilise kontrolli Tehnilise Järelevalve Amet tulenevalt Küttegaasi õhustuse seaduse ja elektriohutusseaduse nõuetest. Ringkonnakohtu arvates on tegemist vajaliku kulutusega ning kuna see on kantud juba 2013, siis on hagejal õigus nõuda selle hüvitamist kostjalt. Kostja poolt hüvitamisele kuuluva kulutuse suuruse arvutuskäik on jälgitav elamu 2013. a majandustegevuse aastakava ja hageja selgituse põhjal.
15.Hageja poolt asjaajamisel tehtud kulutustena on käsitletavad kulutused seoses prügiveoga ja üldelektriga. Kostja seisukoha järgi võib nõuda asjaajamiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes pärast kulutuste tegemist, kuid antud juhul ei ole hageja tõendanud kulutuste tegemist. Hageja on esitanud maakohtule elektrienergia müügilepingud, jäätmekäsitluslepingu Ragn-Sells AS-ga ja jäätmeveoteenuse osutamise lepingu OÜ-ga Ekovir. Viidatud lepingud tõendava hageja poolt vastavate teenuste ostmist elamu XXX Kiviõli korteriomanike huvides. Hageja esitas ringkonnakohtule pearaamatust väljavõtte tõendamaks reaalsete kulutuste kandmist seoses üldelektriga ja prügiveoga. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel hageja taotluse ja võtab asja materjalide juurde väljavõtte pearaamatust (II kd tl 41-46). Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tõendatud, et hageja on õigustatult nõudnud kostjalt prügiveoga ja üldelektriga seoses tehtud kulutuste hüvitamist ning puudub alus asuda seisukohale, et hageja ei ole reaalselt kandnud neid kulutusi, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et ka kommunaalteenuste arvetest nähtuvalt on hageja nõudnud kommunaalteenuste eest tasumist pärast kulutuste tegemist (nt aprill 2014 tehtud kulutuste hüvitamist on nõutud mais 2014).
16.Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses esitatud kostja väide, et ta on iseseisvalt ostnud teenuseid vee ja keskkütte müüjatelt. Nähtuvalt hageja nõudest ei ole ta nõudnud kostjalt kulutuste hüvitamist seoses vee ja keskküttega. Elektrienergiaga seoses märgib ringkonnakohus, et hageja on nõudnud kostjalt kulutuste hüvitamist seoses üldelektriga (s.o trepikodades ja keldrites kulunud elektrienergia) ning seetõttu see, et kostja on ise ostnud teenust elektrienergia müüjalt (arvatavasti kasutas kostja elektrienergiat oma korteris) ei mõjuta üldiselt korteriomanike poolt kasutatud elektrienergiat. Prügiveo osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja poolt iseseisvalt sõlmitud prügiveoleping ei vabastada teda hageja poolt asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise kohustusest. Ringkonnakohus märkis käesoleva otsuse p-s 11, et arvestades EES-s sätestatut ei saaks kostja kui ainult üks korteriomanik loobuda elamu haldamisest. Antud juhul on hageja elamu haldajana sõlminud prügiveolepingu ning kuna on tegemist korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist puututava teenusega, siis kostja korteriomanikuna peab tasuma teenuse eest vastavalt talle kuulunud kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1).
17.Kostja vastuväite kohaselt ei saanud hageja käsundita asjaajajana koguda remondifondi vahendeid tulevase käsundita asjaajamise katteks.
Nähtuvalt asja materjalidest on hageja esitanud kostjale nõudeid remondifondi maksete tegemiseks perioodil mai 2013 kuni jaanuar 2015. Hageja selgitas maakohtus, et remondifondi maksed olid seotud sellega, et teostati XXX asuva elamu katuse remont ning maksed olid vajalikud kuni võlgnevuse kustutamiseni (I kd tl 123). Kostja ei ole vaidlustanud maakohtus asjaolu, et remondifondi laekunud summade arvelt kustutati katuse remondi võlgnevust ning kuna kostja vastuväidet ei esitanud, siis ei ole hageja tõendanud asjaolu, et elamu katuse remont teostati ja remondifondi maksed olid vajalikud võlgnevuse kustutamiseks. Hageja seisukohta, et XXX korteriomanikelt koguti remondifondi makseid seoses elamu katuse parandustöödega, tõendab ka Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ juhatuse koosoleku protokoll 03.12.2012 (I kd tl 142), mille p 4 kohaselt peatati alates 01.01.2013 Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ remondifondi raha kogumine, s.o kui XXX Kiviõli elamu korteriomanikelt nõuti makseid remondifondi, siis oli see seotud konkreetse elamu remonditöödega.
18.Kostja seisukoha kohaselt ei ole käibemaksuseaduse mõttes lepinguvälised toimingud teenuseks, millele lisandub käibemaks ning käsundita asjaajajal pole võimalik lisada seda enda tasudele. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja haldab XXX asuvat elamut, siis on tegemist teenuse osutamisega ettevõtluse käigus, s.o käibega KMS § 4 lg 1 p 2 mõttes, ning selline tegevus kuulub maksustamisele käibemaksuga.
19.Õige on kostja väide, et viivisenõue kuni hagi esitamiseni ei ole põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on lugenud kostja kohustuse sissenõutavaks muutunuks alates arvetele märgitud maksetähtajale järgnevast päevast (vt hagiavalduses märgitud tabel). Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta arveid enne kätte saanud kui koos hagiavaldusega ning maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud kostja poolt arvete kättesaamise aega, pidades seda mitteoluliseks (maakohtu otsuse p 9). Kuna kostja ei ole enda väitel arveid kätte saanud enne kui koos hagiavaldusega, ja hageja ei ole tõendanud vastupidist, siis saab viivise arvestamise alguse kindlaksmääramisel lähtuda VÕS § 113 lg-st 2. Asja materjalide kohaselt on kostja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kätte saanud 28.02.2016, seega sai ta hageja nõudest teada 28.02.2016 ning viivise arvestus algab 29.02.2016. Maakohus on õigesti rahuldanud hageja nõude kostja vastu summas 1174 eurot 25 senti. Perioodil 29.02.2016 kuni 13.11.2017 on seadusjärgne viivis nimetatud summalt 160 eurot 58 senti (vt viivisekalkulaator). Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist etteulatuvalt ning seetõttu tuleb alates 14.11.2016 välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses kuni põhinõude 1174 eurot 25 senti täitmiseni.
20.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt (arvestades hagihinda 1424 eurot 19 senti hagi rahuldatud osa 82% ja rahuldamata osa 18%), siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. Seoses ringkonnakohtu poolt menetluskulude jaotuse muutmisega määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebuse esitamisel andis ringkonnakohus kostjale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu 200 eurot tasumisest (II kd tl 25). Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust
tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 200 eurot kostjalt välja mõista riigituludesse 164 eurot ja hagejalt 36 eurot (TsMS § 190 lg 5).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.