2-17-14431/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 28.09.2017 avalduse Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Tallinna linn on saanud pärimismenetluse käigus teadlikuks asjaolust, et pärandvara suurus ei kata pärandvaral lasuvaid kohustusi. Ainsaks pärijaks on Tallinna linn, kes ei soovi oma vara arvelt katta võlgniku kohustusi. Harju Maakohtu 02.10.2017 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Lembit Ülper esitas 19.10.2017 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi 5 185,13 euro ulatuses ning vara 164,70 euro väärtuses, sh pensionifondi osakud 18,60 eurot. Võlgnikule kuuluvad sõidukid on oma vanusest tulenevalt ja võlgniku endiselt abikaasalt saadud info kohaselt väärtusetud ning nende asukoht on teadmata. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur nimetab maksejõuetuse põhjusena võlgniku surma ning antud juhul on tegemist muu asjaoluga pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Samuti pole tuvastatud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Kuna pärandvaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. Kui nimetatud summat ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi Tallinna linn avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Lembit Ülperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara suuruseks on 164,70 eurot ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad 5 185,13 euroni. Seega ületavad kohustused vara väärtust märkimisväärselt. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur pole aruande koostamise käigus tuvastanud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 30.10.2017 määrusega Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 09.11.2017 Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot selleks ettenähtud kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud. Kohus leiab, et kuna Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvaras ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot ja vajalike kulutuste hüvitiseks 250 eurot, kõik kokku 1210 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 311,70 eurot ja vajalikud kulutused summas 85,30 eurot. Lisaks palub ajutine haldur pärandvara, pensionifondi osakute arvelt välja mõista tema kasuks vajalike kulutuste hüvitis summas 164,70 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 311,70 eurot ja kulutused summas 85,30 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Xxxx(surnud 29.11.2016) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise