3.Välja mõista A Vilt H K kasuks menetluskulud 960 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.A V esitas 16.01.2017 maakohtule hagi H K vastu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes. Hagiavalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude kohaselt A Vi (hageja) ja H Ki (kostja) vahel on 28.04.2016.a. sõlmitud suusõnaline laenuleping (edaspidi Leping), mille alusel hageja laenas kostjale kokku summas 1000 eurot. Kostja on eelmainitud summa kätte saanud (lisa 1). Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus laen hagejale tagastada tähtajaks 28.05.2016.a. summas 200 eurot ja 28.07.2016.a. summas 800 eurot. Kostja laenulepingust tulenevat
2-17-733 kohustust täitma asunud ei ole. Eelpooltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõude summas 1 000,00 euro tasumist. Kuivõrd kostja on tasumisega olnud viivituses, nõuab hageja kostjalt viiviseid vastavalt seaduse toodud tingimustel (VÕS § 113 lg 1 teine lause) summas 40,52 eurot (viivise arvutamise tabel-lisa 2). Hageja esitab alternatiivse nõude juhuks, kui kohus on seisukohal, et kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Sellisel juhul hageja esitab kostja vastu alternatiivse nõude VÕS § 1028 lg 1 tuleneval alusel õiguse nõuda kostjalt alusetult makstu tagastamist. Kokku nõuab hageja kostjalt 1040,52 euro tasumist. Hageja palub kohtul alternatiivselt kostjalt kohustuse välja mõistmisel juhinduda ja kohaldada alusetu rikastumise instituudist tulenevaid norme. Vastavalt TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes lepingust VÕS §-dest 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 108 lg 1, 113 lg 1 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1000 (üks tuhat) eurot põhivõlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivist summas 40,52 (nelikümmend eurot ja 52 senti) ning põhisummalt viivist alates 17.01.2017 a. VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kulutused õigusabile.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et hageja on kandnud kostjale eelneva kokkuleppe alusel laenusumma 2. osas. Hageja on ka hiljem kohtule selgitanud (vt.27.02.2017a. arvamus), et kostjale arvelduskontole raha ülekandmine oli varasema kokkuleppe tulemus, kus pooled leppisid kokku, et hageja kannab kostjale raha sõiduki soetamiseks. Samuti lepiti kokku raha tagastamise kuupäev. Seega olid olulised lepingu tingimused kokku lepitud ning hageja asus ka lepingut täitma. Kostja aga vastupidiselt lepinguga võetud kohustust täitnud ei ole. Kokkuvõtvalt peab hageja teiseks tehingupooleks (laenulepinguline suhe) kostjat ja on eeldatud tehingust tulenenud rahalised kohustused ka täitnud vahetult temale. Seega on hagi õigesti esitatud kostja vastu (on tuvastatav, et pooled on laenulepingu olulistes tingimustes kokku leppinud ning laenuleping ei ole tühine tulenevalt VÕS § 9 lg-st 3 ja §-st 27). Hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (RKTKo nr 3-2-1-11-08). Seega praegusel juhul on kostjal tõendamiskoormis kohustusteks vabanemiseks. Lisaks leiab hageja, et pangaga sõlmitud arvelduskonto lepingu alusel tekivad õiguslikud suhted üksnes panga ja kliendi vahel (kostja). Kostjal oli seega ainuõigus ja võimalus otsustada pangakontol oleva raha kasutamise üle ning seda, et kostja lubas oma pangakontot kasutada kolmandal isikul, ei tähenda, et pangakontol toimunud tehinguid ei tuleks omistada kostjale. Kostja ja kolmanda isiku võimalikud kokkulepped konto kasutamise kohta puudutavad üksnes nende sisesuhet. Vastasel korral oleks ka nt. pangalaenu puhul ebaselge, et kelle vastu peaks pank nõude esitama, kui laenusaaja laenu saamisel oma pangakontole, annab pangakaardi kolmandale isikule ja see isik kasutab/käsutab seda raha. Kostja väide, et ta ei ole hagejaga raha laenamise osas suhelnud, ei vasta tõele. Hageja selgitab, et: H Kilt (tellt 5851 7018) minule oli kõnesid numbrile 550 0160 raha kordusküsimiseks, laenu osas. Kostja väide, et nagu ta ei teaks laenust midagi, ei ole veenev, kuivõrd kostja soov oli esmalt saada 10 000 eurot, kuid kuna sellist summat hagejal ei olnud, palus ta hagejal talle laenata vähemalt 1000 eurot. Hageja on oma arvamuses väljendanud ka seisukohta, et kui hageja oleks teadnud, et laenatud summa võtab enda kasutusse hageja vend, ei oleks ta laenu andnud, kuivõrd hagejale ja kostjale oli teada, et kolmas isik kasutab rahalisi vahendeid alkoholi soetamiseks (lisa1). Seega, kui kostja väidab, et tegelikult tema laenu ei soovinudki, siis on
2-17-733 tõenäoline, et tegemist on pettusega TsÜS § 94 mõttes. Kui leiab tõendamist, et kostja tegelikult laenulepingut sõlmida ei soovinudki, siis on tegemist pettusega, ning sellisel juhul taotleb hageja tehingu (laenuleping) tühistamist (vastavalt RKTKo nr 3-2-1-32-06 selgitusele eraldi hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks esitada vaja ei ole). Kuivõrd tühine tehing on tühine algusest peale, siis kohalduvad nõude maksmapanekuks materiaalõiguslikuks aluseks alusetu rikastumise sätted (TsÜS § 94 lg 2), seega tuleb kohaldamisele hageja alternatiivne nõude alus.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja H K tema vastu esitatud hagi ei tunnista ja palub see jätta täies ulatuses alusetuse tõttu rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kostja järgmiselt.
3.1.Hageja väidab, et tema ja kostja sõlmisid 28. aprillil 2016 suulise laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 1000 eurot. Kostja on seisukohal, et tema vastu esitatud nõue on rajatud valeväitele. H K ei ole ei telefonitsi ega muude sidevahendite vahendusel 2016. aasta aprillikuus suhelnud oma eksabikaasa XX vend A Viga. Tema ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut.
3.2.Hageja tugineb esitatud nõudes asjaolule, et tema kandis H Ki nimel SEB pangas avatud arvelduskontole 1000 eurot. Tõepoolest on H Ki nimel olnud arvelduskontole laekunud 28.aprillil 2016 800 eurot kirjega: „Selle Raha tagasimaksetähtaeg 28.07.2016“ ja 28. aprillil 2016 on laekunud 200 eurot kirjega: „Selle kande tagasimaksetähtaeg 28.05.2016“.
3.3.H K oli abielus hageja vend XXiga. Nende abielu lahutati jaanuaris 2016. Kuna XXi sai isalt 2016. aasta veebruaris päranduse, kuid tal olid võlad, palus ta et tema endine abikaasa avaks SEB pangas arvelduskonto ja annaks pangakaardi tema kasutusse. H K seda ka tegi, ta avas SEB pangas arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, mille ainukasutajaks sai tema eksabikaasa XX. Pärast seda, kui A Vi lepinguline esindaja kostjale Hstas ja nõudis A Vile viimaselt laenatud summa tagastamist, sulges kostja tema nimel olnud SEB panga konto ja küsis oma endiselt abikaasalt vend A Vilt laenu võtmise asjaolude kohta. XX seletas ja andis kostjale kohtule esitamiseks teate, kus ta kinnitab, et tema sai oma vennalt A Vilt suulise kokkuleppe alusel tasu 1000 eurot ja et A V kandis märgitud summa arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas 28. aprillil 2016. Ta seletab, et märgitud arvelduskonto oli avatud tema endise abikaasa H Ki poolt, et pangakaart oli tema, so XXi käes ja märgitud arvelduskontot kasutas ainult tema. XX kinnitab, et H K tema vennaga ühtki lepingut sõlminud ei ole, ja et kostja tema vennalt raha saanud ei ole ning et vennalt saadud raha võttis arvelduskontolt välja XX ja kasutas seda ainuisikuliselt. Veel kinnitab XX, et H Kil ei ole tema nimel olnud arvelduskontole 28. aprillil 2016 A Vi poolt kantud 1000 euro tagasimaksekohustust (vt lisa 1).
3.4.Lähtudes eeltoodust on H K seisukohal, et hagi on esitatud pahatahtlikult kostja vastu, kes ei peaks käesolevas menetluses kostja olema. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 208 lg 1 sätestab, et kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Täiendavas vastuses märgib kostja lisaks, et hageja on kohtule esitanud oma seisukohad 3. märtsil, 9. märtsil ja 13. märtsil 2017.
9.märtsil kohtule saadetud e-kirjas on hageja kinnitanud: „laenu küsis XX“. Märgitut on hageja oma eelviidatud seisukohas korduvalt kinnitanud. Hageja on märkinud, et X kinnitas temale, et tema ei küsigi raha 1000 eurot endale vaid selle saab H K.
2-17-733
13.märtsil 2017 kohtule saadetud e-kirjas on hageja märkinud: „Lisaks XX (varem kriminaalkorras karistatud vabadusekaotusega rangerež.kinnipidamisasutuses 1977-1983.a) on andnud minule valeütlusi minu mõjutamiseks andma laenu H autole ja kandma selle H Ki kontole“. „Valetaja XX, kes väitis minule raha pressides, et laenu saaja on H K“. Hageja on ka märkinud, et ta ei oleks pidanud oma venda uskuma ja oleks pidanud küsima H Ki volitust tema esindamise osas. H K ei ole 2016. aastal küsinud hageja A Vilt laenu ega sõlminud viimasega laenulepingut. Ta ei ole volitanud oma endist abikaasat XXi enda nimel ühtki lepingut sõlmima. H Ki ja hageja vend XXi abielu lahutati jaanuaris 2016. Seega polnud kostja XXiga 2016. aasta aprillikuus enam abielus. Seega puudub hagejal alus väiteks, et tal on nõue XXi pere vastu. Kostja ei ole võtnud endale ühtki rahalist kohustust hageja ees. Hagejal ei ole õigust kostjalt raha saada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Kohus olles tutvunud tsiviilasjas esitatud kirjalike tõenditega, ära kuulanud poolte seletused vande all ja tunnistaja ütlused leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas on hageja A V esitanud hagi kostja H Ki vastu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks summas 1000 eurot, viivise saamiseks ja alternatiivse nõudena VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult makstu tagastamiseks. Hageja nõue tugineb väitel, et tema ja kostja sõlmisid 28.04.2016 suulise laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 1000 eurot ja kandis märgitud summa H Ki nimel SEB pangas avatud arvelduskontole. Kostja leiab, et tema vastu esitatud hagi on alusetu, et tema ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut ja tema ei ole olnud raha (soorituse) saajaks. Seega vaidlevad pooled asjaolu üle, kas kostja sõlmis hagejaga laenulepingu ja kas temal lasub kohustus täita hageja poolt väidetav laenu tagasimaksmise kohustus.
5.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma laenulepinguga teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus muuhulgas kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus leiab, et antud menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et pooled sõlmisid suulise laenulepingu VÕS § 396 lg 1 mõttes ja et kostjal lasub kohustus täita hageja poolt väidetav laenu tagasimaksmise kohustus. Tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja SEB Pangas olnud arvelduskonto, kuhu hageja raha kandis ja märgitud konto pangakaart, olid raha kandmise ajal XXi ainuisikulises kasutuses. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud XX /t.l. 167/ kinnitas, et tema käes oli H Kile kuuluv SEB Panga pangakaart. Kohtuistungil vande all ülekuulatud kostja H K /t.l. 164/ kinnitas, et tema SEB Panga konto oli XXi kasutuses ja pangakaart oli XXi käes, kes seda kontot kasutas. Kostja H K kinnitas, et tema ei olnud teadlik asjaolust, et hageja kandis XXi kasutuses olnud pangakontole 1000 eurot ja mis asjaoludel see raha sinna kanti. Tunnistaja XX kinnitas kohtuistungil, et A V kandis tema kasutuses olnud kostja kontole 1000 eurot sellepärast, et
2-17-733 tema ajas tema ja hageja ühise isa pärandusasjad korda, kui isa suri ja et ta vaatas alles hiljem maksekorralduselt, et sinna oli võlg kirjutatud. Eelnevast nähtuvalt on asjaolu, et kostja hagejaga laenulepingut ei sõlminud ja hagejalt laenu ei küsinud, tõendatud: -tunnistaja XX ütlustega, kes kinnitas kohtuistungil, et märgitud raha ülekandmiseks tegid tema ja A V kokkuleppe omavahel. Tunnistaja ütles, et tema ja A V sõlmisid 1000 euro saamiseks suusõnalise kokkuleppe Tallinnas, selles korteris, kus tunnistaja elas. Tunnistaja ütles, et ta kirjutas pangakonto numbri, kuhu raha pidi kandma hagejale paberi peale; -kohtuistungil vande all ülekuulatud kostja ütlustega selle kohta, et tema ei teadnud raha laenamisest midagi ning et tema ei andnud A Vile SEB Panga arvelduskonto numbrit ja et see oli A ja X vaHne asi. Kostja kinnitas, et tema sai teada A Vi poolt raha kandmisest tema nimel olnud SEB Panga kontole siis, kui raha oli otsas ja temalt hakati seda tagasi nõudma ja et tema ei ole kunagi A Vilt raha küsinud ja et ta ei teadnud sellest võlast midagi. Asjaolu, et hagejalt küsis raha tema vend ja et temaga sõlmis raha saamiseks kokkuleppe hageja vend XX, on tõendatud ka hageja poolt saadetud järgmiste e-kirjadega (kirjapilt muutmata): -9. märtsil 2017 kohtule saadetud e-kirjaga /t.l. 40-41/, milles hageja on kinnitanud: „Kuigi Võlgnik H K ́i laenuküsimise ajal ennast tema volitusega esindajaks nimetanud ja H autole laenu küsinud XX .... Kuna X kinnitas minule, et tema ei küsigi raha 1000,00 eurot omale, vaid selle saab H K ja see on laen H autole, siis läksingi raha üle kandma“. - 13. märtsil 2017 kohtule saadetud e-kirjas /t.l. 44-45/ on hageja märkinud: „Lisaks XX (varem kriminaalkorras karistatud vabadusekaotusega rangerež,kinnipidamisasutuses 19771983.a) on andnud minule valeütlusi minu mõjutamiseks andma laenu H autole ja kandma selle H Ki kontole. Ühtlasi millega XX kinnitas, et tema on H Ki volitatud esindaja ja tema ütlused õiged - laenu saaja H K. Valetaja XX, kes väitis minule raha pressides, et laenu saaja on H K“. - 25. veebruari 2017 e-kirjas /t.l. 29/ märkis hageja: „Juhul kui laenu ei planeeritud kasutada H autoostule (millele küsimisel väideti), siis need ütlused laenuküsimisel võisid olla valeütlused XX ́a poolt, sel juhul nende (laenusaaja, laenuküsija) poolt oleks see minu suhtes ettekavatsetud petmine, kelmuskatse, soovides saadava laenu tagastamisest vabaneda“. ...“. -13.aprillil 2017 kohtule saadetud e-kirjas /t.l. 104/ on hageja tunnistanud: „ Laenukusimine on olnud neil minult mitte akkiseloomuga, vaid pikaajaline planeeritud protsess, mis kulmineerus X kui H volitusega isiku pealepressimisega“. -14. aprillil 2017 kohtule saadetud e-kirjas /t.l. 107/ sedastas hageja: „Pidanuks mitte toimima uksnes heas usus, vaid votma aluseks: X volituse H K poolt, mida X ei esitanud, kuid vaitis olevat !!!!Poolte poolt allkirjastatud Laenulepingu, mis meil puudus ja siiani puudub !!!!!Kuressaare service tsekid, mida ei esitatud !!!!“ Samal seisukohal on hageja olnud 15. aprilli 2017 e-kirjas /t.l. 111/ , mil ta kirjutas kohtule: „ Just selle rahakusimise osas XX teeskles hiljem 2015.a Tallinnas Sareta liinibussis minule, et H ole vaja autoraha kanda. Sama teema jatkus hiljem telefonitsigi minule rahakusimistena...“ -19. aprillil 2017 XXile saadetud e-kirja pöördus hageja XXi kui „võlgniku volitusteta esindajale“ poole. Selles e-kirjas /t.l. 122 pöördel/ hageja märkis: „H lubadustega (ausalt tunnistan, et H ei ole andnud uldse laenutagastamise lubadusi), samuti mitte E lubadustega (temagi kordagi ei andnud lubadusi, kull aga tema telefonikones tundis muret, kuidas Volg minule tagastada ja asi lahendada kohtuvaliselt), aga uksnes Sinu katteta lubadustega!“ - 20. aprillil 2017 kirjutas hageja /t.l. 121/ : „Raha kusiti H ja tema volitusega X poolt minult mitte muule kui H autole, millele minult kaks pangaulekannet (200,00 eurot ja 800,00 eurot). Seda enam, et X H autolaenu valjanuiamisel ise andis laenuvaljastamise eel H volitusega
2-17-733 esindajana esinedes olulise mehise lubaduse aidata H autorahaks antud laen minule tagastada“. - 2. mail 2017 mh ka H Kile saadetud e-kirjas /t.l. 120/ märkis hageja „Loomulikult saadi laen ja seda 2 kandega ning vastavalt kusimisele H autole, kuna seda H volitatud isik ei kusinud ja ei saanud seda omale mahajoomiseks. Kull aga lubas abiline aidata eksabikaasal vaarika perepeana ( neil ju uhine taksikoertepidamise leibkond ) aidata tasuda autolaen. Seda ei tasutud ei Volgniku ega ka abilise poolt siiani“. - 13. mail 2017 kohtule (II) saadetud e-kirjas /t.l. 128/ kirjas märgib hageja: “See oli meeskondlik rahanuiamine, mille closis XX paraku mitte varem kui 28.04.16 Juhkentali tn Tallinn Sareta AS bussis. Tosi, X pealepressivalt survestas mind raha kandma, andes samas kinnituse, et tema H K volitusega isik ja aitab taduda H autolaenu tahtajaks. ...Sama H aurolaenu loi lukku, closis XX 2016.a 28. aprillil Tallinnas Sareta AS bussis ...See oli suurim idiootsus, mida tegin X survel, pelepressimisel, tena moju all.“ 2017. aasta juulikuus saadetud e-kirjades /t.l. 151-152/ asus hageja väitma, et temalt küsis laenu kostja H K. Kuid samas kinnitas hageja A V kohtuistungil tema ülekuulamisel vande all /t.l. 161/, et XX proovis talle selgeks teha, et H soovib laenu. Hageja ütles veel, et 28. aprillil 2016 küsis X üle, et homme on auto tuunimine ja et tema ja X aitavad ka raha tagasi maksta. Hageja kinnitas, et ta küsis alguses laenu tagasi XXilt, kuna 28. aprillil 2016 aitas X raha küsimisele kaasa ka lubas aidata tagasi maksta. Hageja on kohtule esitatud ekirjavahetuses väitnud, et ta andis laenu H auto ostmiseks. Hiljem väitis ta, et laenu andis ta H auto tuunimiseks. Kohtuistungil ütles hageja, et Hga oli kogu aeg juttu tuunimisest. Küsimusele, et mida X hagejale rääkis, milleks laenu on vaja, vastas hageja: „H autole teenindusse, ostmise, parandamine mida iganes .....“. Eeltoodust nähtub, et hageja on esitanud menetluse jooksul raha ülekandmise kohta vastuolulisi seisukohti ja seetõttu tuleb kohtul nõustuda kostjaga, et nende sisu ei ole piisavalt usaldusväärne. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud XX kinnitas kohtuistungil, et kostja ei teadnud hageja ja tunnistaja kokkulepetest ega raha laekumisest midagi. Kostja kinnitas ülekuulamisel vande all, et ta ei ole XXit kunagi volitanud end esindama lepingute sõlmimise eesmärgil. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja H K hagejalt raha ei küsinud ega ole temaga suulist laenulepingut sõlminud. On tõendatud, et kostja kontole hageja poolt raha kandmise tingis XXiga sõlmitud kokkulepe ja konkreetse tõuke raha üle kandmiseks andis hagejale asjaolu, et XX selles küsimuses tema poole pöördus. Millisel eesmärgil rahaküsimine toimus ja milline oli hageja ja XXi kokkulepe, ei oma käesoleva kohtuasja lahendamisel tähtsust. Ka on leidnud tõendamist, et H K ei olnud teadlik, et hageja XXi kasutuses olnud pangakontole raha kandis ja et kostja ei ole tema SEB Panga kontole hageja poolt kantud 1000 eurot kasutanud. Kostja kinnitas kohtuistungil vande all, et ta ei ole 2016. aasta kevadel autot ,,tuuninud ́ ́ ega autot ostnud. Kohtumenetluse käigus vastupidist ei ole tõendatud. Nõustuda tuleb kostjaga selles, et tuvastatud asjaoludest ei ole õiguslikult võimalik järeldada, et hageja sõlmis kostjaga kehtiva lepingu. Hageja ja kostja vahelist suhtlemist lepingu sõlmimise küsimuses (mh lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduste vahetamist) ei ole tuvastatud. Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et XXil oli kostja H Ki esindusõigus. H K ei ole 2016. aastal küsinud hageja A Vilt laenu ega sõlminud viimasega laenulepingut. Ta ei ole volitanud oma endist abikaasat XXit enda nimel ühtki lepingut sõlmima. H Ki ja hageja vend XXi abielu lahutati jaanuaris 2016. Seega polnud kostja XXiga 2016. aasta aprillikuus, laenu andmise ajal, enam abielus. Seega puudub hagejal alus väiteks, et tal on nõue XXi pere vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja olnud menetluse jooksul oma seisukohtade esitamsel järjekindel ja tema nõue ei ole kohtuasjas leidnud tõendamist, mistõttu puudub kostjal raha tagasimaksmise kohustus. Kostja juhtis menetluse ajal hageja tähelepanu asjaolule, et antud
2-17-733 menetluses tuleks kostja asendada teise kostjaga, kuid hageja ei ole kostja asendamist taotlenud.
6.Hageja on esitanud kostja vastu ka alternatiivse nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult makstu tagastamiseks. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesolevas kohtuasjas on tõendatud, et hageja tegi soorituse enda ja XXi vahelise kokkuleppe (see kokkulepe laenu saamiseks või tasu maksmiseks vms ei ole tühine) alusel, mistõttu hagejal puudub alus alusetu rikastumise nõude esitamiseks kostja vastu. Antud asjas on leidnud tõendamist, et XX ei sõlminud kostja nimel laenulepingut hagejaga ja kostja ei volitanud XXi tegema enda nimel tehinguid. Järeldusele, et XXil puudus kostja H Ki esindusõigus, on jõudnud menetluse käigus ka hageja ise (vt 4. aprilli 2017 e-kiri jt). Antud juhul on leidnud tõendamist, et kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, kuna kostja ei omandanud ega saanud hagejalt väidetud raha. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-135-16 lahendi p-s 18 asunud seisukohale, et tuleb hinnata, kes oli raha kui hageja soorituse saajaks, sest just temalt saab VÕS § 1028 lg 1 järgi nõuda saadu tagastamist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esitatud hagi H Ki vastu rahuldamata.
7.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas jättis kohus hagi rahuldamata, peab hageja kandma kostja menetluskulud.
7.1.Kostja on 23. oktoobri 2017 menetlusdokumendis esitanud oma menetluskulu nimekirja /t.l. 184/, mille kohaselt on kostjat menetluses esindanud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus. Kostjale osutatud õigusabi on seisnenud järgnevas: 1) tutvumine hagiga, hagi aluseks olevate tegelike asjaolude arutelu kliendiga 0,7 tundi; 2) seisukoha kujundamine, hagivastuse koostamine ja 03.02.2017 kohtule esitamine 1 tund; 3) tutvumine hageja 3.03.2017, 09.03.2017 ja 13.03. 2017 seisukohtadega ja nende lisadega, hageja poolt esitatu õiguslik analüüs 1 tund; 4) seisukoha kujundamine, kirjaliku seisukoha koostamine ja 09.04.2017 kohtule esitamine 1 tund; 5) kohtuistungiks valmistumine, millele kulus 0,5 tundi; 6) esindamine kohtuistungil 10. oktoobril 2017, mis kestis 2,3 tundi; 7) kohtukõne teeside koostamine (3 lk teksti) ja kohtule esitamine, millele kulus 1,5 tundi. Kokku on seisuga 23. oktoober 2017 osutatud menetluses kostjale õigusabi 8 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ on esitanud menetluse jooksul kostjale arved: 1) nr 214-2017 summas 204 eurot, millest 34 eurot on käibemaks; 2) nr 253-2017 summas 240 eurot, millest 40 eurot on käibemaks; 3) nr 366-2017 summas 336 eurot, millest 56 eurot on käibemaks; 4) nr 373-2017 summas 180 eurot, millest 30 eurot on käibemaks. Kokku osutas Tuus & Tuus Õigusabi OÜ kostjale seisuga 23. oktoober 2017 õigusabi 960 euro eest. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ ühe tööühiku hind, s.o esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitab, et eeltoodud menetluskulu on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-17-733 ja et ta ei ole käibemaksukohuslane.
7.2.Hageja on seisukohal, et kostja kulud õigusabile ei ole taotluses toodud suuruses põhjendatud /t.l. 193/. Hageja leiab, et kostja menetlusdokumentides ei sisaldu märkimisväärselt õiguslikku analüüsi, samuti ei olnud tegemist keerulise õigusliku vaidlusega, sh on menetlusdokumentides esitatud seisukohad sarnased. Kostja esindaja
2-17-733 menetlusdokumentide koostamisel kulunud tunnid on ülepaisutatud. Mh kostja kohtuteesides on teeside alla loetud ka kostja menetluskulude nimekiri. TsMS aga ei näe ette selles osas nõuda teiselt menetluspoolelt kulude hüvitamist (TsMS § 178 lg 4). Samuti tuleb lugeda ebamõistlikuks aega, mis kulus kostja esindajal dokumentidega tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. Istungist osavõtmise tasu osas hagejal vastuväiteid ei ole.
7.3.Kohus olles TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud kostjat esindanud lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega ja tsiviilasja keerukust leiab, et lepingulise esindaja kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses so kostjale osutatud 8 tunni õigusabi eest summas 960 eurot. Hageja ei ole oma seisukohas märkinud ega põhjendanud, millised kostja lepingulise esindaja toimingud olid liigsed või ajakulu ülemäärane. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kohtuteesides on teeside all loetud ka kostja menetluskulude nimekiri. Kostja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et 3-leheküljelise kohtukõne teeside koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 1,5 tundi. Menetluskulude nimekiri on aga selle dokumendi 4-l lehel ning selle koostamisele kulunud aja hüvitamist ei nõuta. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulud kokku summas 960 eurot.