Hageja lepinguline esindaja Kostja I Kostja II Kostjate lepinguline esindaja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13. november 2017 nr 2-17-8261 OÜ Rael (endine AS Rael) hagi solidaarselt Harald Valk ja Piret Valk vastu võlgnevuse nõudes 394,09 eurot kohtunik Silvi Maiste istung 09.10.2017 kell 13.30 OÜ Rael (endine AS Rael) (registrikood 10250152; aadress Tallinna 97, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post [email protected]) jurist Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov ́i Õigusbüroo; e-post [email protected]) Harald Valk (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx xx/x-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxxx; e-post: ) Piret Valk (isikukood xxxxxxxxx, xxxxxx xx/x-x, xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx; e-post) vandeadvokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo LMP; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
1.1.Välja mõista solidaarselt Harald Valgult (Valk) ja Piret Valgult (Valk) OÜ Rael (endine AS Rael) kasuks põhivõlgnevus 194,55 eurot ja viivis summas 16,41 eurot, kokku 210,96 eurot.
1.2.Jaotada menetluskulud ning jätta need 51,24% osas solidaarselt kostjate kanda ning 48,76% ulatuses OÜ Rael kanda.
1.3.Välja mõista solidaarselt Harald Valgult ja Piret Valgult OÜ Rael kasuks hageja kantud menetluskulu 538,02 eurot (käibemaksuta).
1.4.Välja mõista OÜ-lt Rael solidaarselt Harald Valgu ja Piret Valgu kasuks kostjate kantud menetluskulu 643,63 eurot (käibemaksuta).
1.5.Tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded ning välja mõista OÜ-lt Rael solidaarselt Harald Valgu ja Piret Valgu kasuks menetluskulud summas 105,61 eurot.
1.6.Välja mõista OÜ-lt Rael solidaarselt Harald Valgu ja Piret Valgu kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg s 1 sätestatud määras.
1.7.Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 105,61 euroga.
3.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Selgitused otsusele
4.Selgitada:
4.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
4.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
4.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
4.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagiavaldus Kostjatele kuulub korteriomand registriosa nr. 3838639 asukohaga Vaksali 3a-5, Viljandis. Hagejale kuulub korteriomand registriosa nr. 3838839 asukohaga Vaksali 3a-M6, Viljandis. 10.08.2016.a. omandas Rael AS Vaksali 3a-2 kinnistust ca 63 % suuruse osa ja 6 korterile jäi ca 37% suurune kaasomandi osa. Augusti lõpus sai kokku kutsutud majaelanike koosolek. Koosolekul arutati kiireloomulisi probleeme, nimelt jooksis katus läbi ja rikkus siseviimistlust. Teine oluline probleem oli, et maja tagaküljes olid puud kasvanud vastu maja räästakasti ja selle lõhkunud. Kui Rael AS sai katuseremondi hinnapakkumise ja puudesaagimise kalkulatsiooni, saatis need korteriomanikele. Koostas Rael AS ka kulutabeli, kus oli kõigile lihtsalt arusaadav, kui palju tuleb igal korteril maksta katuse remondi ja puude lõikuse eest, haldustasu ja tehnoruumide üür. Tehnoruumide üür tuleneb sellest, et kõik kommunikatsioonid tulevad Rael AS omandi osasse sisse ja jagunevad sealt mööda maja laiali, võttes enda alla ca 12 m2 ruumi (elektrikilbid, keskkütte soojasõlm, veesõlm), lisaks sellele maksab Rael AS kogu aeg ka tehnosõlmede ruumide pinna pealt kütet. Katuseremondi ja puude lõikuse kohta maja korteriomanikud ei esitanud vastuväiteid. Korteriomanike vahel puudus vaidlus selle üle, et töö on vajalik ja katuse remont ning puude lõikus on nõuetekohaselt teostatud. Ka töö maksumuse osas ei ole vaidlust. Katuse remondi vajaduses leppisid maja korteri nr. 1,3,4,5 omanikud kokku. Näiteks ühises 21.09.2016.a. vastuses palusid korteriomanikud võimalust tasuda katuse remondi eest mitmes osas. Rael AS oli nõus, kui kaasomanikud tasuvad remondi summad kahes osas. Kui arvete tasumise tähtaeg kätte jõudis, ei tasunud arveid keegi. Arusaamatu põhjusel korteri nr. 2 omanikud ehk kostjad ei tasu ka enam muid kommunaalteenuste arveid, ei kütet, vett ega elektrit. Samas nad on teenuste tarbijad. Praegu tasub Rael AS teenusepakkujatele kostjate eest ise, sest kõik kommunaalteenuste lepingud on sõlmitud hagejaga, kes omakorda müüb sama hinnaga kostjatele edasi. Hageja sellest kasu ei saa. Hageja esitas kostjatele tasumiseks arved nr. 160378, 160432, 160484, 160536, 170048, 170100, 170154 (lisa 4) kokku summas 1008,64 eurot. Kostjad tasusid arved nr. 160378, 160432, 160484, 160536, 170048, 170100, 170154 osaliselt. Kostjad on jätnud oma kohustused täitmata, jättes esitatud arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees summas 379,70 eurot (lisa 5). Arve nr. Arve väljastamise kuupäev Arve summa Arve tähtaeg Tasumata jääk 160378 30.09.2016 282,12 24.10.2016 216,06 160432 31.10.2016 130,28 21.11.2016 56,07 160484 30.11.2016 117,23 21.12.2016 21,51 160536 31.12.2016 120,02 21.01.2017 21,54 170048 31.01.2017 135,11 21.02.2017 21,51 170100 28.02.2017 120,16 21.03.2017 21,50 170154 31.03.2017 103,72 21.04.2017 21,51 1008,64 379,70
Kokku võlgnevus hagejale koos viivistega 23.05.2017.a. seisuga on 394,09 eurot, millest põhisumma on 379,70 eurot ja viivis 14.39 eurot. Korteriomandiseaduse § 15 lg 2 alusel olid teostatud katuse remonditööd ja puude lõikus on kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud. Seega neid töid saab lugeda vältimatult vajalikeks, mida olnuks korteriomanikul õigustus teha teiste korteriomanike nõusolekuta. Lisaks põhinõudele on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 25.10.2016.a. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine seadusest tuleneva viivise nõudes. Viivise arvestus (aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1). Arvestuslik viivis 14,39 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 379,70 eurot, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis 14,34 eurot, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (alus: TsMS § 177 lg 4). Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega tasaarvestuse, puude mahavõtmise, üüri ja haldustasu nõude osas. Kostja poolt punktis 2.2. esitatud väidetavalt sissenõutavaks muutunud nõue ei ole põhjendatud ja ei ole tõendatud, mille tõttu kostja paljasõnaline nõue ei kuulu rahuldamisele. Kostja ei ole oma nõude olemasolu, millega hageja nõuet tasaarvestatakse, tõendanud. Kostja väide, et puude mahavõtmine ei olnud katuse remonditööde jaoks vajalik on alusetu. Kohtule esitatud piltidelt on näha katuse ja puidust räästakasti seisukord ja puudest, mis kasvavad vastu maja seina. Ilma nende puude mahavõtmiseta ei olnud katuseremonti tööde teostamine võimalik.
Kostjate põhjendused Kostjad ei tunnista hageja esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et arved on kostja poolt tasumata osas esitatud ebaseaduslikult ning seetõttu puudub kostjal hageja poolt nõutud 379,79 euro tasumise kohustus. Kostja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt erinevate kululiikide osas eraldi. Katuse parandamine ja puude lõikus Kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus sellise nõude esitamiseks, kuna kostja on võlgnetava summa VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestanud enda nõudega hageja vastu. Kostjal on sissenõutavaks muutunud nõue kaasomandi eseme korrashoiu eest OÜ Viljandi EKE Projekt vastu (edaspidi ka EKE Projekt), mille tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 saab tasaarvestada hageja nõudega, kuna hageja võõrandas korteriomandi EKE Projektilt. Korterelamu katus remonditi 2015. a sügisel kõigi korteriomanike kokkuleppel (sh Viljandi EKE Projekt AS nõusolekul), kuna korteri nr 6 lagi hallitas mitmes toas ja tilkus läbi ning ka korteri nr 5 laes olid veekahjustusejäljed. Seega oli tegemist kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutustega KOS § 15 lg 2 tähenduses. Remonditööde teostamise eest esitati arved vastavalt tööde teostaja Parnea Est OÜ arvutusele (lisa nr 1 – Vaksali 3A, 2 katuse remondi kulude jagunemine). Arvutustest nähtub, et katuseremondi kulude aluseks on võetud kõigi korteriomandite reaalosa suurus v.a EKE projekt, kelle puhul on tasu arvutuse aluseks 543,50 m2 asemel võetud 88,7 m2. Kostja tasus katuse remondi eest vastavalt Parnea Est OÜ poolt tehtud arvutusele ja selle alusel väljastatud arvetele Parnea Est OÜ-le. Kuna korteriomanike vahel puudus teistsugune kokkulepe, tuleb katuse remondi kulud jaotada KOS § 13 lg 1 alusel võrdeliselt igale korteriomanikule kuuluva kaasomandi osa suurusega. Kuigi EKE Projektile on Parnea Est OÜ poolt tabelis näidatud 863,90 euro asemel esitatud arveid 919 € ulatuses, pidanuks EKE projekt vastavalt talle kuuluvale kaasomandi osale tasuma 2511 eurot. Seega on EKE Projekt tasunud katuseremondi eest 1592 eurot vähem ning sellest tulenevalt korterite nr 1-6 omanikud rohkem, kui on nende kohustus KOS § 13 lg 1 alusel. Seega
on korterite 1-6 omanikud kandnud kaasomandi säilimiseks vajalikud kulutused osaliselt ka EKE Projekti eest. Vastavalt KOS § 15 lg-le 2 saab korteriomanik teistelt korteriomanikelt nõuda kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Seega on kostja nõue VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutav ning kostjal on õigus nõuda EKE Projektilt tema eest tasutud kulude hüvitamist. Jagades EKE Projekti poolt vähem makstud summa korterite nr 1-6 vahel ära proportsionaalselt nende kaasomandi osade suurusele, on kostja nõude suurus EKE Projekti vastu 247,88 eurot. Vastavalt eelpool selgitatule vastutab hageja KOS § 13 lg 4 alusel käendajana selle võla tasumise eest kostjale. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutab hageja kohustuse eest EKE projektiga solidaarselt, seega VÕS § 65 lg 1 alusel saab kostja nõuda selle tasumist hagejalt. Tasaarvestuse avaldus on korteriomanike 1-6 nimel tehtud hagejale 15.09.2016.a e-kirjas. Seega on vastavalt VÕS §-le 198 toimunud tasaarvestus (hageja nõue 237,48 eurot - kostja nõue 247,88 eurot = -10,40) ning vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 on hageja nõue katuseremondi eest tehtud kulutuste hüvitamiseks kostja vastu lõppenud. Puude langetamine Kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus puude langetamise eest nõude esitamiseks, kuna puud on maha võetud ilma korteriomanike kokkuleppeta seega ebaseaduslikult. Puude mahavõtmine ei olnud katuse remonditööde jaoks vajalik, seega ei ole puude lõikuse kulud kaasomandi eseme säilimiseks vajalikud kulutused KOS § 15 lg 2 tähenduses. Samuti ei ole puude lõikus küsimus, mida saaks otsustada kaasomanike häälteenamusega, kuna see ei jää ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piirides asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 järgi. Kuna puude lõikuse näol oli tegemist kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemisega, mis ei jää kaasomandi tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, oli selleks KOS § 16 lg 1 ja AÕS § 72 lg 1 alusel vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe. Kaasomanike kokkulepe puude langetamiseks puudus. Hageja esitas raieloa taotluses puude lõikamiseks vajaliku kaasomanike nõusolekuna enda poolt koostatud 17.08.2016.a koosoleku protokolli, milles on märkinud koosoleku otsusena puude langetamise ja raieloa taotlemisega tegelemise õiguse üleandmise hagejale. Kostja märgib, et 17.08.2016.a koosolek ei olnud korteriomanike ühisuse üldkoosolek vaid infokoosolek. Isegi kui puude langetamise vajadust sellel arutati, mida ei nähtu koosolekul korteri nr 5 esindajana osalenud Helen Valgu protokollist, siis vastavat otsust ei tehtud. Seda, et 17.08.2016.a koosoleku näol ei olnud tegemist korteriomanike ühisuse üldkoosolekuga tõendab ka asjaolu, et nii hageja kui ka Helen Valgu poolt koostatud protokollid on allkirjastamata ja ei vasta nii KOS § 18 lg-s 6 korteriomanike ühisuse üldkoosoleku protokollile esitatud nõuetele. Hageja langetanud puud ebaseaduslikult ning seetõttu puudub tal alus nõuda kostjalt puude langetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Haldustasu Hageja väidab, et hageja ja korteriomanike vahel on kokkulepe hagejale haldustasu maksmise osas. Kostja leiab, et kuigi hageja poolt pakutavast haldusteenuse sisust ja hinnast 17.08.2016.a koosolekul räägiti, ei ole AS Raeli poolt teenuse osutamiseks kokkulepet sõlmitud. Nagu juba eelnevalt mainitud, ei ole 17.08.2016.a koosoleku näol tegemist korteriomanike ühisuse üldkoosolekuga ning selle käigus otsuseid vastu ei võetud. Samuti ei ole kostja kinnitanud kokkuleppe olemasolu ega andnud nõusolekut haldusteenuse pakkumiseks tagantjärgi. Tehnoruumide üür Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tasu tehnoruumi üüri eest, kuna tehnoruumis paiknev soojasõlm kuulub vastaval KOS § 2 lg-le 2 korteriomanike kaasomandisse. Asjaolu, et korterelamu küttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandi hulka on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (RKTKo nr 3-2-1-107-15 p 13, RKTKo 3-2-1-155-14, p 12, RKTKo 3-2-1-116-11 p 27, RKTKo nr 3-2-1-144-08 p 13). Lisaks eeltoodule märgib kostja, et hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe üüri tasumise ning üüritasu suuruse osas. Hageja väitel tuleb juhul, kui üüritasu maksmises kokkulepe puudub,
mõista kostjalt üüritasu välja KOS § 11 lg 1 p 3 alusel. Kostja leiab, et hageja poolt viidatud õigusnorm ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna käsitleb kaasomandi eseme korrashoiu käigus tekkinud kahju hüvitamist. Vee- ja soojasõlme paiknemist hageja reaalosal ei saa lugeda kaasomandi eseme korrashoiuks. Samuti ei ole hageja põhjendanud, milles seisneb tema kahju. Seega tuleb käesolevas asjas jätta KOS § 11 lg 1 p 3 kohaldamata. Tulenevalt eeltoodust puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tasu tehnoruumide üüri eest. Kohtuistung 09. oktoober 2017 Kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatu juurde. Hageja esindaja avaldab tõendid, mis nõuet tõendavad ja need on on tabel ja kirjavahetus (kt lk 9-14), arved (kt lk 15-21). Kõik seisukohad on kirjalikult esitatud. Kostjate esindaja: kostjad vaidlevad hagile vastu. Seoses katusetöödega ei ole kostja nõus katusetööde eest tasuma nii suures ulatuses. Seoses puude lõikusega tegelikkuses ei olnud puid vähemalt 80 % alusel vaja maha võtta. Hagiavaluses viidatud kulutabel, kus pidi olema summad ja arvestused seda tegelikkuses kostjatele esitatud ei ole. Polnud vaja katuseräästaid parandada ka see oli ebavajalik kulu. Kostjad tuginevad tõenditena vastuse lisad 1-4 (kt lk 41-45), samuti lisa 5 (kt lk 46), teabenõude tagasiside(kt lk 47-48)- kostja sai protokollist teada alles teabenõude tagasisides. Kostja ja ka teised kaasomanikud ei ole protokolli kunagi näinud. Protokoll ei vasta nõuetele. 17. august 2016 koosoleku kokkuvõttest (kt lk 49-50) nähtub, et asju arutati ja tehti kokkuvõte. Üldkoosolekuprotokoll 03. nov 2016 (kt lk 51-55) OÜ Pekka, kellele on kostjad maksnud haldustasusid. Kontoväljavõte (kt lk 57), millest nähtuvad summad, mis on kostja poolt MTÜ Pekka tasutud. (kt lk 58) tõendab kostja, et puudub kokkulepe. (kt lk 61-64). 17. aprill 2017 Raul Alliksaare ekiri (kt lk 60), millega kostja soovib tõendad, et hageja ei võimalda ligipääsu näitudele. Jäätmeveo leping ( kt lk 67-70) tõendab, et AS Raeli prügivedu ei ole vajalik. Koristamisgraafik (kt lk 65) kokkulepe, kunas keegi koristab trepikoda. Haldustasu on ebamõistlikult suur. 21. augusti 2017 menetlusdokumendi lisa üldkoosoleku protokoll (kt lk 9798), AS Rael raieluba taotlus (kt lk 99), raieluba (kt lk 100), pildid kändudest (kt lk 101-112) . Dokument (kt lk 111) on esitaud kaks korda. Vastuskiri (kt lk 112), et väljastada raieluba on vaja esitada kõikide kinnistuomanike nõusolek. Tõend (kt lk 117-121) on esitatud ekirja vormis, kus nähtub, et kulutabelit ei ole olnud. Fotod (kt lk 121- nähtub, et tegemist on tasapinnalise katusega. Elamuplaanid, millest nähtub katuste tasapinnad. Kohtu põhjendused
1.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2.Hageja nõue koosneb katuse remondi, puude mahavõtmise kulude, haldustasu ja tehnosõlmede ruumi üüri summadest. I katuse remondi hüvitamine
3.Hagiavalduse järgi annab korteriomandiseaduse § 15 lg 2 korteriomanikule õiguse teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda seejärel tehtud kulutuste hüvitamist. Teostatud katuse remonditööd on kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud. Seega neid töid saab lugeda vältimatult vajalikeks, mida olnuks korteriomanikul õigustus teha teiste korteriomanike nõusolekuta.
4.Hageja väitel võlgneb kostja talle osa korterelamu katuseremondi kuludest summas 237.48 eurot. Kostjad ei vaidlusta katuse remondi vajadust. Kostjad ei ole vaidlustanud ka katuse remondi summast nendele jagatud summa suurust. Kuid kostjad on seisukohal, et hagejal puudub alus sellise nõude esitamiseks, kuna kostja on võlgnetava summa VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestanud enda nõudega hageja vastu. Kostja vaidleb nõude 237.48 eurot vastu, kuna kostja on võlgnevuse summa VÕS § 197 lg 1 alusel tassarvestanud enda nõudega hageja vastu.
5.Kostja vastuse järgi on sissenõutavaks muutunud nõue kaasomandi eseme korrashoiu eest OÜ Viljandi EKE Projekt vastu, mille tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 saab tasaarvestada hageja nõudega, kuna hageja võõrandas korteriomandi EKE Projektilt.
6.Korterelamu katus remonditi 2015.a sügisel kõigi korteriomanike kokkuleppel (sh Viljandi EKE Projekt AS nõusolekul). Seega oli tegemist kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutustega KOS § 15 lg 2 tähenduses. Remonditööde teostamise eest esitati arved vastavalt tööde teostaja Parnea Est OÜ arvutusele. Arvutustest nähtub, et katuseremondi kulude aluseks on võetud kõigi korteriomandite reaalosa suurus v.a EKE projekt, kelle puhul on tasu arvutuse aluseks 543,50 m2 asemel võetud 88,7 m2. Kostjad tasusid katuse remondi eest vastavalt Parnea Est OÜ poolt tehtud arvutusele ja selle alusel väljastatud arvetele.
7.Kostjad leiavad, et kuna korteriomanike vahel puudus teistsugune kokkulepe, tuleb katuse remondi kulud jaotada KOS § 13 lg 1 alusel võrdeliselt igale korteriomanikule kuuluva kaasomandi osa suurusega. Kuigi EKE Projektile on Parnea Est OÜ poolt tabelis näidatud 863,90 euro asemel esitatud arveid 919 € ulatuses, pidanuks EKE projekt vastavalt talle kuuluvale kaasomandi osale tasuma 2511 eurot. Seega on EKE Projekt tasunud katuseremondi eest 1592 eurot vähem ning sellest tulenevalt korterite nr 1-6 omanikud rohkem, kui on nende kohustus KOS § 13 lg 1 alusel ja kandnud kaasomandi säilimiseks vajalikud kulutused osaliselt ka EKE Projekti eest.
8.Kostjad leiavad, et vastavalt KOS § 15 lg-le 2 saab korteriomanik teistelt korteriomanikelt nõuda kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Seega on kostja VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutav ning kostjal on õigus nõuda EKE Projektilt tema eest tasutud kulude hüvitamist. Jagades EKE Projekti poolt vähem makstud summa korterite nr 1-6 vahel ära proportsionaalselt nende kaasomandi osade suurusele, on kostja nõude suurus EKE Projekti vastu 253,47. Vastavalt eelpool selgitatule vastutab hageja KOS § 13 lg 4 alusel käendajana selle võla tasumise eest kostjale. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutab hageja kohustuse eest EKE projektiga solidaarselt, seega VÕS § 65 lg 1 alusel saab kostja nõuda selle tasumist hagejalt.
9.Kostjate väitel on tasaarvestuse avalduse kostja korteriomanike 1-6 nimel teinud hagejale oma 15.09.2016.a e-kirjas (tl 46). Seega on vastavalt VÕS §-le 198 toimunud tasaarvestus (hageja nõue 242,83 eurot - kostja nõue 253,47 eurot = -10,64) ning vastavalt VÕS § 197 lgle 2 on hageja nõue katuseremondi eest tehtud kulutuste hüvitamiseks kostja vastu lõppenud.
10.Hageja ei nõustu kostja väidetega. Kostja poolt punktis 2.2. esitatud väidetavalt sissenõutavaks muutunud nõue ei ole põhjendatud ja ei ole tõendatud. Kostjad ei saa tasaarvestada nõuet, kuna VÕS § 200 lg 4 alusel saab hageja esitada vastavale nõudele vastuväited. Hageja vaidleb kostja võimaliku nõudele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu, millega hageja nõuet tasaarvestatakse. Kostjad viitavad tasaarvestuse alusena KOS § 13 lg 4, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana.
11.Kohtuistungil vastas kostjate esindaja kohtu küsimustele, et kostjad leiavad, et hageja on EKE Projekti õigusjärglane KÜS § 7 lg 3 alusel.
12.Hageja on esitanud tõenditena kirjavahetuse korteriomanikega (tl 10-14). Kirjavahetusest nähtub, et korteriomanik Koit Kallaste on saatnud 15.09.2016 hagejale e-kirja pealkirjaga „Mõtted“, kus ta on avaldanud, et soovib tassarvestust EKE Projekti vähemmakstud (1647.1 eurot) summa osas maha arvestada AS-i Rael (mitteeluruumi) osa kohal asuva tellitava katuse remondi arvest (tl 13 pöördel). Samal päeval on hageja vastanud (tl 13), et kõik eelnevalt tehtud kulutused maja parendamiseks ja nende ümberjagamine ei puuduta AS-i Rael. AS Rael osaleb kõigis parendustöödes 62.8 % ulatuses, mis on teostatud peale AS-i Rael omanikuks kandmist kinnistusraamatusse. AS Rael ei ole EKE Projektilt ega Jaan Mustalt võtnud üle ühtegi kohustust korterite kaasomanike suhtes, vaid ainult selle kohustuse, mille kohta on kinnistusraamatus märge.
13.VÕS § 197 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)
oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
14.Riigikohus on oma lahendites märkinud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool saab esitada selliseid vastuväiteid, mis täielikult või osaliselt välistavad nõude maksmapaneku.
15.Kohus nõustub hageja väitega, et kostjad ei ole tõendanud oma tasaarvestatavat nõuet. Kostjad on esitanud kohtule tabelid (tl 41, 44-45). Tabelitest ei nähtu, kes need on koostanud ja mille alusel need koostatud on, seetõttu kohus leiab, et nimetatud tabelid ei ole usaldusväärsed tõendid. Kostja on esitanud kaks EKE Projektile esitatud arvet (tl 43 ja sama lehe pöördel). Ühel arvel on kirjeldus lõpparve katusetöödest ja teisel katusematerjali ettemaks. Kohus leiab, et ainuüksi nimetatud arved ei tõenda, et EKE Projekti poolt tasuti ainult sellised summad. Samuti on nimetatud tabelites vastuolu. Tabelis tl 41 on märgitud Jaan Musta summaks 863.90 eurot, tabelis tl 44 on märgitud EKE Projekti poolt tasutud summaks 919.00 eurot.
16.Kostjate lõplikes seisukohtades on kostjad avaldanud, et enne hageja poolt kaasomanikuks saamist remontisid teised korteriomanikud elamu 3-kordse osa korterite pealse katuse. See garaažipealne osa, mille remontimises/parandamises kaasomanikud tõepoolest kokku leppisid ning mis oli hädavajalik parandada, nähtub lisatud piltidelt. Hageja renoveeris ka elamu kontoripealse osa, kuid mille parandamise/renoveerimise osas puudusid igasugused kokkulepped teiste kaasomanikega. Seega kuna vaidlusaluse kinnistu katus on kahel kõrvuti tasapinnal ehk katuseid on nö kaks ning parandamist vajas neist üksnes kõrgem katus, siis juba ainuüksi sellest tulenevalt ei ole kostja nõus tasuma mõlema katuse parandamise eest. Räästakastide, nende peitsimise ja teise katusega seotud tööde eest tuleb AS-l Rael ise maksta, kuna tegemist ei olnud hädavajalike töödega. Hageja ise kõikides kirjavahetustes viitab just nimelt katuse remondile. Teised kaasomanikud ei saa ega peagi sellest kuidagi välja lugema kogu katusepinna renoveerimist. Tegemist oli täiesti ebavajalike tööde ja kuludega.
17.Kostjad on esitanud tõenditena elamu plaanid (lisad nr 8-10 – elamu plaanid), millelt nähtuvad katuste tasapinnad.
18.Kohus leiab, et esitatud majaplaanid (tl 129-132) ei tõenda, kas katust oli vaja remontida või mitte või kas seda oli vaja remontida osaliselt. Samuti ei tõenda seda kohtule katuste kohta esitatud pildid. Ei ole tõendatud, millal pildid tehtud on.
19.KOS § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Maja katus on kaasomand, vaatamata sellele, kas ta on ühel tasapinnal või enamal. Seega on kaasomanike kohustus seda ühiselt ka remontida.
20.Kohus märgib, et oma vastuses hagi kohta (tl 35-36) kostjad ei vaidlustanud ei katuse remonti ega remondi maksumust. Kostjad olid seisukohal, et hagejal puudub alus nõude esitamiseks, kuna kostjad on teinud tasaarvestuse. Menetluse käigus on kostjad avaldanud (tl 95 ja kohtuistungil), et kostjate arvates on hageja on teinud katuse remondil mittevajalikke kulutusi, mida nad ei ole nõus hüvitama. Kostjad ei ole tõendanud, millised katuseremondi kulutused olid mittevajalikud. Kohus leiab, et eelpool nimetatud majaplaanid ja esitatud pildis katuse kohta ei tõenda, millises mahus olid remondikulud vajalikud ja millises osas mitte.
21.TsMS § 230 lg1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
22.Kohus leiab, et eelpool nimetatud põhjustel ei saa lugeda tasaarvestust lubatavaks ja kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista katuseremondi summa.
II puude raiumise kulude hüvitamine
23.Hagiavalduse järgi korteriomandiseaduse § 15 lg 2 korteriomanikule õiguse teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda seejärel tehtud kulutuste hüvitamist. Teostatud puude lõikus on kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud. Seega neid töid saab lugeda vältimatult vajalikeks, mida olnuks korteriomanikul õigustus teha teiste korteriomanike nõusolekuta.
24.Hageja väitel võlgneb kostja talle osa puude langetamise kuludest summas 34,57 eurot.
25.Kostjad on seisukohal, et hagejal puudub alus sellise nõude esitamiseks, kuna puud on maha võetud ilma korteriomanike kokkuleppeta, seega ebaseaduslikult. Puude mahavõtmine ei olnud katuse remonditööde jaoks vajalik, seega ei ole puude lõikuse kulud kaasomandi eseme säilimiseks vajalikud kulutused KOS § 15 lg 2 tähenduses. Samuti ei ole puude lõikus küsimus, mida saaks otsustada kaasomanike häälteenamusega, kuna see ei jää ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piirides asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 järgi. Kuna puude lõikuse näol oli tegemist kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemisega, mis ei jää kaasomandi tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, oli selleks KOS § 16 lg 1 ja AÕS § 72 lg 1 alusel vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe.
26.Kostjate väitel kaasomanike kokkulepe puude langetamiseks puudus. Hageja esitas raieloa taotluses puude lõikamiseks vajaliku kaasomanike nõusolekuna enda poolt koostatud 17.08.2016.a koosoleku protokolli, milles on märkinud koosoleku otsusena puude langetamise ja raieloa taotlemisega tegelemise õiguse üleandmise hagejale. Kostjad märgivad, et 17.08.2016.a koosolek ei olnud korteriomanike ühisuse üldkoosolek, vaid infokoosolek. Isegi kui puude langetamise vajadust sellel arutati, mida ei nähtu koosolekul korteri nr 5 esindajana osalenud Helen Valgu protokollist (lisa nr 8 – H. Valgu koostatud 17.08.2016.a koosoleku protokoll), siis vastavat otsust ei tehtud. Seda, et 17.08.2016.a koosoleku näol ei olnud tegemist korteriomanike ühisuse üldkoosolekuga tõendab ka asjaolu, et nii hageja kui ka Helen Valgu poolt koostatud protokollid on allkirjastamata ja ei vasta nii KOS § 18 lg-s 6 korteriomanike ühisuse üldkoosoleku protokollile esitatud nõuetele.
27.Viljandi Linnavalitsuse kirja järgi (tl 47) esitas 15.09.2016 AS Rael raieloa taotluse, mille oli lisatud EKE Maja kaasomanike 17.08. toimunud üldkoosoleku protokolli väljavõte (tl 48).
28.KOS § 18 lg 6 kohaselt üldkoosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla valitseja ja üks korteriomanik. Korteriomanikel on õigus protokollidega tutvuda.
29.Kohus leiab, et eelpool nimetatud protokoll ei ole usaldusväärne tõend tõendamaks kõigi korteriomanike nõusolekut puude langetamiseks. Protokoll ei ole allkirjastatud, puudub lisa koosolekust osavõtjate allkirjadega, ei nähtu, kas koosolekust osavõtjad on kõik kaasomanikud. Protokollist ei nähtu, kas otsusega olid nõus kõik koosolekul viibijad ja kui palju kaasomanikest olid otsusega nõus.
30.Kostjad on esitanud kohtule Helen Valgu poolt koostatud 17.08.2016 koosoleku kokkuvõtte (tl 49-50). Kohus leiab, et see kokkuvõte ei ole vormistatud nõuetekohaselt protokollina ja ei ole käsitletav protokollina. Ka ei nähtu kokkuvõttest, et 17.08.2017 puude mahavõtmist oleks arutatud.
31.Hageja on esitanud kohtule pildid (tl 82-86 ) maja ümbruses olevate puude kohta. Kostjad on esitanud pildid mahavõetud puude kändude kohta (tl 101-108,110), maja ümbruses olevate puude kohta (tl 109).
32.Kohus leiab, et esitatud piltidega ei ole tõendatud, et kõigi puude mahavõtmine oli vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks. Hageja väitel olid maja tagaküljes puud kasvanud vastu räästakasti ja selle lõhkunud. Kostjad ei ole nõus, et nii suures ulatuses puude mahavõtmine oli hädavajalik, oleks saanud piirduda ka ainult okste kärpimisega või mõne üksiku puu maha võtmisega.
33.Raieloa taotluse järgi (tl 93) on hageja taotlenud maja taga asuvate 14 vahtra läbimõõduga kuni 20 cm ja 1 kuivanud puu läbimõõduga 20 cm raiumiseks, kuna puud varjutavad hoonet ning kahjustavad seda. Raieluba (tl 100) on antud 15 hariliku vahtra raiumiseks, krundi
loodeosas võsa eeldamiseks ja 11 haava, 1 toominga ja 1 paju raie eesmärgiga teha tee maaküttetorustiku paigaldamiseks ehk segavad ehitust ja rikuvad maatiku ilmet.
34.Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kõik tema poolt mahavõetud puud oli vajalik maha võtta kaasomandi säilimiseks Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oli kõigi kaasomanike nõusolek sellisel kujul puude mahavõtmiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks.
35.Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ka hageja poolt nõuda puude mahavõtmisega tehtud kulutuste hüvitamist ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. III üüritasu
36.Hageja on esitanud kostja vastu tehnoruumide üüri nõude. Hagiavalduse järgi see tuleneb sellest, et kõik kommunikatsioonid tulevad Rael AS omandi osasse sisse ja jagunevad sealt mööda maja laiali, võttes enda alla ca 12 m2 ruumi (elektrikilbid, keskkütte soojasõlm, veesõlm), lisaks maksab Rael AS kogu aeg ka tehnosõlmede ruumide pinna pealt kütet.
37.Kostjad vaidlevad nõudele vastu. Kostjad leiavad, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tasu tehnoruumi üüri eest, kuna tehnoruumis paiknev soojasõlm kuulub vastaval KOS § 2 lgle 2 korteriomanike kaasomandisse. Asjaolu, et korterelamu küttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandi hulka on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (RKTKo nr 3-2-1107-15 p 13, RKTKo 3-2-1-155-14, p 12, RKTKo 3-2-1-116-11 p 27, RKTKo nr 3-2-1-14408 p 13). Hageja ja kostjate vahel puudub kokkulepe üüri tasumise ning üüritasu suuruse osas. Sellele asjaolule on korteriomanikud hageja tähelepanu juhtinud ka hagejale 25.10.2016
38.Hageja väitel tuleb juhul, kui üüritasu maksmises kokkulepe puudub, mõista kostjalt üüritasu välja KOS § 11 lg 1 p 3 alusel. Kostja leiab, et hageja poolt viidatud õigusnorm ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna käsitleb kaasomandi eseme korrashoiu käigus tekkinud kahju hüvitamist. Vee- ja soojasõlme paiknemist hageja reaalosal ei saa lugeda kaasomandi eseme korrashoiuks. Samuti ei ole hageja põhjendanud, milles seisneb tema kahju. Seega tuleb käesolevas asjas jätta KOS § 11 lg 1 p 3 kohaldamata.
39.KOS § 11 lg 1 p 3 kohaselt korteriomanik on kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
40.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, milline on tema kahju seoses kaasomanike poolt tehnoruumi kasutamisega. Tehnoruum on otseses seoses kaasomanike omandis olevate kommunikatsioonidega, sh. kaasomanik on ka hageja. Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus tekkinud kahju kaasomanikelt nõuda üürina.
41.Kohus leiab, et üüri nõue tuleb jätta rahuldamata. IV haldustasu
42.Hagiavalduses ei ole hageja haldustasu nõuet põhjendanud. Hageja on väitnud hiljem menetluses (tl 142), et haldustasu nõue on põhjendatud. Hageja väidab, et hageja ja korteriomanike vahel on kokkulepe hagejale haldustasu maksmise osas. Hageja leiab, et kokkulepet tõendavad (tl 142) hagiavalduse lisa nr 3 (tl 11-14, kirjavahetus) ja kostja 19.06.2017 menetlusdokumendi lisa nr 8 (tl 49- 50, Helen Valgu kokkuvõte).
43.Kostja leiab, et kuigi hageja poolt pakutavast haldusteenuse sisust ja hinnast 17.08.2016.a koosolekul räägiti, ei ole AS-i Rael poolt teenuse osutamiseks kokkulepet sõlmitud. 17.08.2016.a koosoleku näol tegemist ei ole korteriomanike ühisuse üldkoosolekuga ning selle käigus otsuseid vastu ei võetud. Samuti ei ole kostjad kinnitanud kokkuleppe olemasolu ega andnud nõusolekut haldusteenuse pakkumiseks tagantjärgi.
44.Kohus märgib, et kirjavahetus on toimunud hageja ja Helen Valgu vahel, mitte hageja ja kostjate vahel. Kirjavahetusest nähtub, et on räägitud ka haldustasust (tl 12). Menetlusdokumendi lisa ei ole protokoll, see ei vasta protokolli nõuetele.
45.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et haldustasu osas oleks kaasomanikega sõlmitud mingit lepingut või kokkulepet. Tõendatud on, et teemat on arutatud, on arutatud ka lepingute
sõlmimist, aga kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit kokkuleppe olemasolu kohta.
46.KOS § 15 lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Lg 3 kohaselt kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 17 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.
47.Kostjad on esitanud tõendina kohtule korteriomanike ühisuse 03.11.2016 toimunud üldkoosoleku protokolli ( tl 51-54) ja üldkoosoleku protokolli lisa 19.01.2017 ( tl 55).
48.Kostjate väitel korteriomanike ühisus on 03.11.2016.a üldkoosolekul nimetanud korterelamu valitsejaks MTÜ Pekka. Sellest tulenevalt on kostja tasunud maksed haldusteenuse eest seaduslikult korterelamu valitsejaks valitud MTÜ-le Pekka vastavalt viimase poolt esitatud arvetele. Tulenevalt ülaltoodust puudub hagejal õigus nõuda kostjalt haldustasu maksmist.
49.Protokolli p-st 1 (tl 51) nähtub, et päevakorras oli korterielamule Vaksali t 3a/2 valitseja nimetamine. Protokollis on märgitud otsustati ja p 1.1. all poolt 7 häält, vastu 1 hääl, erapooletuid -0.
50.Kohus leiab, et protokollist ei nähtu, mida konkreetselt 7 poolt häälega otsustati. Protokollist ei ole üheselt arusaadav, kas arutati valitseja nimetamise küsimust üldiselt või oli päevakorras arutusel ka konkreetselt, keda valitsejaks nimetada. Kohtule esitatud üldkoosoleku protokolli lisa, mis on koostatud hoopis 19.01.2017, ei ole tõend selle kohta, mida mitu kuud varem koosolekul otsustati.
51.KOS §20 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Kohus leiab, et kui hageja ei ole valitsejaks nimetatud ega pole sõlminud korteriomanikega lepinguid, ei ole tal õigus ka haldustasu nõuda ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
52.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
53.Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada hagi osalise rahuldamise tõttu vastavalt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja hagi 51,24% ulatuses, seega on kostjate menetluskulude kandmise protsent 51,24 ja hageja menetluskulude kandmise prosent 48,76.
54.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 950 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 142-144) on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 100 eurot. Seega on hageja menetluskuluks kokku 1050 eurot. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
55.Kostjad on menetluskuluna avaldanud õigusabikulu 2252 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 159161). TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus kontrollib käesolevaga kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
56.Kohus, tutvunud kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnihind 120 eurot + km aktsepteeritav. Samas leiab kohus, et mitte kõik õigusabikulud kostja taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Näiteks ei nõustu kohus, et hüvitamisele kuuluks nõupidamised kliendiga, kliendiga suhtlus, tutvumised dokumentidega, e-kirjade saatmised või nende tutvumised, kompromiss läbirääkimised ning e-toimikusse asjade üles laadimised. Kostjate esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 19 tundi 46 minutit kostjate menetlusdokumentide koostamiseks. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud kostjatele hüvitada õigusabikulud 10 tunni ulatuses + 120 eurot sõidu hüvitamise eest.
Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates kostja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 1320 eurot (ilma käibemaksuta).
57.Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 538,02 eurot (51,24% 1050st) ning hagejalt kostjate kasuks välja mõistmisele 643,63 eurot (48,76% 1320st). Seega tuleb 643,63-538,02= 105,61 eurot hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
58.Menetluskulu nõuded tuleb TsMS § 445 lg 1 kohaselt resolutsioonis tasaarvestada. Kostjate taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.
59.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
60.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.