Tõnis Stoljarenko avaldus enda väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Tõnis Stoljarenko (isikukood 39403145219, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr xxxx); Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (e-post: [email protected]).
pankroti
02.11.2017 kell 10.30. Kohtuistungi toimumise aeg
Võlgnik Tõnis Stoljarenko; Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus.
Istungil osalenud isikud Resolutsioon
1.Kuulutada välja Tõnis Stoljarenko (isikukood 39403145219, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr +xxxx) pankrot.
2.Nimetada Tõnis Stoljarenko pankrotihalduriks Tiia Kalaus (asukoht Soola 3, 51013 Tartu, e-post: [email protected], tel nr +3725046694, +3727407662).
3.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Civilex (EE312200221055387366) ajutise pankrotihalduri tasu katteks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 40 senti.
4.Määrata pankrotivara arvelt OÜ-le Civilex ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise pankrotimenetluse kulud summas 2 eurot, millele lisandub käibemaks 0.40 eurot, kokku 2 (kaks) eurot ja 40 senti. 1 (5)
2-17-13782
5.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 28. novembril 2017 kell 14.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja videokonverentsisaalis (Rohuaia 8, Rakvere) ja Tartu Maakohtu saalis 344 videokonverentsi vahendusel ning kohustada Tõnis Stoljarenko’t isiklikult ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule trahvi ja/või sundtoomise hoiatusel.
6.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-5 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile täitmiseks ning Tartu Maakohtu registriosakonnale ([email protected]) ja pankrotivõlgnikule teadmiseks.
8.Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.15. septembril 2017 esitas Tõnis Stoljarenko Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamise ja võlgadest vabastamise nõudes.
2.Avalduse kohaselt võlgnik on töövõimetu alates 2015. aastast. Tema pensioni suuruseks on 175 eurot. Võlgnik töötab ja saab miinimumpalka. Võlgnikul on kohustusi 9 912.16 eurot ulatuses. Võlgnikul on üks laps, kellele on hakatud elatist nõudma.
3.Võlgnik palus kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 27.09.2017 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
5.26. oktoobril 2017 esitatud aruande kohaselt kinnistusosakonna andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Mannteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole, samuti ei ole ta kantud registrisse vastutava kasutajana. Võlgnik ei ole avalduses nimetanud, et talle kuuluks hinnalist vallasvara. Võlgniku tuludeklaratsiooni kohaselt on ta 2016.a saanud tulu kokku 9 342.05 eurot, mis ühes kuus on keskmiselt 778.50 eurot. Miks pole võlgnik töötanud 2017.aastal perioodil veebruar – august, jääb arusaamatuks. Samuti pole teada põhjused, 2 (5)
2-17-13782 miks võlgnik on lahkunud tasuvalt töölt, sest töövõimetus oli tal ka töötamise ajal tuvastatud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Äriregistri andmetel puuduvad seosed äriühingutega. Seega võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Võlgniku kontol puuduvad rahalised vahendid, mis võimaldaksid arestimist. Sissetulek võrreldes 2016.aastaga on oluliselt vähenenud.
6.Võlgniku vastu on alustatud täitemenetlusi alljärgnevate võlausaldajate avalduste alusel: Creditreform Eesti OÜ (täitmisel kaks avaldust) 2 023.59 eurot; ITM Inkasso OÜ 1 431.86 eurot; ERA Liisingu Inkassoteenused AS 926.02 eurot; Rävala Õigusbüroo OÜ 5 463.74 eurot. Kuna konto väljavõtte kohaselt on kohtutäiturid rahalisi vahendeid arestinud, siis eelduslikult on osaliselt nõuded vähenenud. Esitatud andmete kohaselt on nõudeid kokku 9 845.21 eurot, kuid nõuetes ilmselt ei kajastu täiturite tasunõuded. Võlgnik ise on märkinud, et tema nõuete kogusummaks on 9 912.16 eurot. Eeltoodud võlasumma ei ole kindlasti lõplik ja muutub pärast pankroti väljakuulutamist vastavalt esitatud ja tunnustatud nõuetele. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgniku sissetulek lähiajal ei taga kõikide kohustuste täitmist, sest laekuvad rahalised vahendid on ebapiisavad olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud.
7.Ajutisel halduril tekkis küsimus, miks võlgnik on oma 2016. aastal olnud töökohad välja vahetanud minimaalse töötasuga töö vastu. Kui võlgnik oleks ka 2017.a jätkanud töötamist sama tasu eest nagu 2016.a, siis oleks olnud igati võimalik järk-järgult läbi täiturite oma kohustusi vähendada. Elatist tuleb maksta igal juhul, ka siis, kui lapse ema ei ole seda algselt tahtnud või sisse nõudnud. Ajutisele haldurile jääb arusaamatuks aeg, millal võlgnik on tegelikult need laenud võtnud ja mis oli selle põhjuseks. Arvestades, et kõik nõuded on sissenõudmiseks antud 2017.aastal, siis pidid kohustused olema võetud kas 2016. või 2015. aastal. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada kõiki võlanõudeid lühikese perioodi jooksul. Ilma vara olemasoluta oleks eelduslikult perspektiiv pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kuivõrd võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse osas, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.
8.Ajutine haldur palus vastavalt PankrS § 23, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot; 2) välja mõista OÜ-le Civilex ajutise halduri tasu katteks 399 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79.80 eurot, kokku 478.80 eurot, millest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 2 eurot, millele lisandub käibemaks summas 0.40 eurot pankrotivara arvelt.
KOHTUISTUNG
9.Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde.
10.Ajutine haldur jäi aruande juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3 (5)
2-17-13782
11.Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
12.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
13.Võlgniku seletuste kohaselt on tema sissetulekuks töötasu 460 eurot ja töövõimetuspension 175 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 9 845.21 euro ulatuses ja varad puuduvad. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused praktiliselt 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt PankrS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.
14.Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, PankrS § 31 lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28.11.2017 kell 14.00. Ajutise halduri tasu
15.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
16.Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse 4 (5)
2-17-13782 seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.
17.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 8 tunni eest summas 387 eurot, s.o keskmiselt 48.38 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20 % summas 77.40 eurot, kokku 464.40 eurot. Samuti on haldur esitanud taotluse poolt tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks summas 12 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 2.40 eurot, kokku 14.40 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja menetluskulude 478.80 eurot (464.40 + 14.40) hüvitamist OÜ-le Civilex, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, selliselt et 476.40 eurot hüvitatakse riigituludest ning 2.40 eurot pankrotivara arvelt.
18.Ajutise halduri keskmine tunnitasu ei ületa PankrS § 65 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja PankrS § 65 lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot (sh käibemaks 20%) ja pankrotivara arvelt 2.40 eurot (sh käibemaks 20%). PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
19.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.