Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-7714
Tsiviilasi
Enterprise Finance S.R.L. (likvideerimisel) hagi OÜ xxxxja Xxxx vastu võla nõudes
25 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Enterprise Finance S.R.L. (likvideerimisel) (registrikood 03174520274, Mestre, Via Tasso 21, Veneetsia 30172 Itaalia esindajad Vabariik); Tsiviilasja hind
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Xxxx(Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, Tallinn 10140; telefon: 6313117; e-post: [email protected]); Kostja 1: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, xxxx); Kostja 2: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: Liina Karlson (Themis Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 16.19.2017 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider Kohtuistungil osalesid Kostjate lepinguline esindaja: Liina Karlson
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt OÜ-lt Xxxx(registrikood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) solidaarselt hageja Enterprise Finance S.R.L. (likvideerimisel) (registrikood 03174520274) kasuks välja 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt OÜ-lt Xxxx(registrikood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) solidaarselt hageja Enterprise Finance S.R.L. (likvideerimisel) (registrikood 03174520274) kasuks menetluskuludena välja 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 900 eurot ja hageja õigusabikulud on 2220 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 25 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja laenuandjana kostja OÜ-ga Xxxxkui laenuvõtjaga 22.05.2015 laenulepingu. Kostja Xxxx sõlmis hageja käenduslepingu 22.05.2015. Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale I laenu 20 000 eurot. Hageja ja kostja leppisid kokku laenu väljamaksmise viisis. Nimelt pidi notar kandma hagejale osaühingu osa eest ostusummana makstava raha arvelt hageja korraldusel ja hageja, XxxxOÜ ja Tallinna Äripanga AS osalusel 22.05.2015 sõlmitava osaühingu osa müügilepingu muutmise kokkuleppe p. 2.2.2 alusel laenusumma 20 000 eurot Maksu-ja Tolliameti arvelduskontole EE522200221013264447 AS-s Swedbank kostja I maksuvõla katteks. Kostja XxxxOÜ pidi maksma raha kasutada andmise eest intressi, mille suuruseks leppisid pooled kokku 5000 eurot.
2.Kostja XxxxOÜ pidi laenu 20 000 eurot ja intressi 5 000 eurot hagejale tagasi maksma hiljemalt 22. november 2015, kandes kokku 25 000 eurot omal kulul üle hageja pangakontole nr xxxx, Cassa di Risparmio del Veneto pangas (panga asukoht Itaalia). Käenduslepingu kohaselt pidi kostja Xxxxvastutama hageja ees kostja OÜ Xxxxkohustuste nõuetekohase täitmise eest täies ulatuses solidaarselt kostjaga I. Kostja Xxxxvastutas kostja I tagastamata laenusumma, tasumata intressisumma, viivise ja kahju hüvitamise eest. Kostja Xxxx vastutuse maksimumsummaks oli 25 000 eurot. Hagejal oli õigus nõuda summade tasumist omal äranägemisel kas kostjalt I või kostjalt II või neilt ühiselt.
3.Kostja Xxxxoli kohustatud täitma XxxxOÜ hageja ees täitmata rahalised kohustused 15 kalendripäeva jooksul arvates hagejalt sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Teade loeti kostja II poolt kättesaaduks, kui see on postitatud käenduslepingus märgitud aadressil ja kostja II on allkirjaga kinnitanud selle kättesaamist või postitamisest on möödunud 10 kalendripäeva.
4.22.05.2015 sõlmisid hageja kui müüja, XxxxOÜ kui ostja ja Tallinna Äripanga AS kui pank osaühingu osa müügilepingu (sõlmitud 26.04.2013) muutmise kokkuleppe, millega vähendasid osaühingu osa ostuhinda ja muutsid tasumise tingimusi. Vähendatud ostuhinnast oli müügilepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise hetkeks hagejale tasumata 320 000 eurot, milline summa oli panga poolt hoiustatud notar Margus Veskimäe notarikontole ja lepingupooled leppisid kokku, et notar edastab hoiustatud raha hagejale alljärgenvalt: 300 000 eurot ostuhinna osalise tasumisena hageja (müüja) kontole ja 20 000 eurot ostuhinna osalise tasumisena Maksuja Tolliameti kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, selgitusega OÜ Xxxx, viitenumber 13424628. Seega tasuti 20 000 eurot hageja korraldusel ja hagiavalduses nimetatud laenulepingu täitmisena Maksu-ja Tolliametile kostja I maksuvõla katteks. Notar Margus Veskimäe kandiski 22.05.2015 lepingu alusel 20 000 eurot Maksu-ja Tolliameti arvelduskontole EE522200221013264447 AS-s Swedbank, selgitusega OÜ Xxxx 2987. Maksekorraldusel on
viitenumber 13424628.
5.Kuigi kostja pidi laenu ja intressi tasuma 22.11.2015, ei ole kostja XxxxOÜ tagastanud laenu ega tasunud intressi. Hageja saatis kostjale Xxxxkui käendajale teate laenulepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisest kostja I poolt ja kohustas teda tasuma hagejale 15 päeva jooksul alates teate kättesaamisest 25 000 eurot. Teade saadeti teadmiseks ka kostjale I kui laenusaajale. Mõlemad kostjad on teate kätte saanud 04.12.2015. Kostja Xxxxpidi oma kohustuse täitma hiljemalt 19.12.2015, kuid ta jättis kohustuse täitmata. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 396 lõikele 1, § 397 lõikele 1, § 142 lõikele 1 ja § 145 lõikele 1.
6.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjate faktiväiteid hageja omaks ei võtnud. Hageja osundas, et kostjate vastuväidete kohaselt ei ole vaidlust laenulepingu sõlmimise ja laenu väljamaksmise osas. Vaidlust ei ole 22.05.2015 müügilepingu muutmise kokkuleppe sõlmimises.
7.Hageja pidas ebaõigeks kostjate tõlgendust, et laenulepingu põhjuseks oli hageja soov kustutada hüpoteek ja kommertspant, mida ei kustutatud enne, kui OÜ Xxxxmaksuvõlad on tasutud. Õige on väide, et OÜ-l Xxxxolid maksuvõlad seisuga 22.05.2015. Kostjal olid maksuvõlad, oli Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel kostjale OÜ-le Xxxxkuuluvale kinnistule 27.04.2015 sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. Kostja soovis saada Tallinna Äripanga AS-lt laenu ja selle eelduseks oli kinnistule Tallinna Äripanga AS kasuks hüpoteegi seadmine, mida ei saanud teha enne, kui Maksu- ja Tolliamet oleks keelumärke kustutanud. Kuna kostjal OÜ-l Xxxxpuudusid vabad vahendid maksuvõla tasumiseks, tegi kostja hagejale ettepaneku, et hageja annaks talle maksuvõla tasumiseks laenu. Hageja nõustus kostjale laenu andma lepingus kokku lepitud tingimustel.
8.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 22.05.2015 tõestatud lepingu nr 2988, mis tõendab, et kostjale OÜ-le Xxxxkuuluva kinnistu suhtes oli 27.04.2015 sisse kantud Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel keelumärge (nähtub lepingu punktist 1.2.3), Maksu- ja Tolliamet kustutas 22.05.2015 keelumärke (nähtub lepingu punktist 5.1) ja kostja I sai peale seda selle kinnistu registriosa neljandasse jakku sisse kanda hüpoteegi Tallinna Äripanga AS kasuks (nähtub lepingu punktist 5.3).
9.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et 26.04.2013 sõlmitud osaühingu osa müügilepingus hageja antud kinnitused ei vastanud tõele, mistõttu pidi kostja tegema lisakulutusi. Osa müüjaks oli küll hageja, kuid ostjaks oli XxxxOÜ. Käesolevas on tegemist 22.05.2015 sõlmitud laenulepingust tuleneva vaidlusega, kus laenu andjaks oli hageja, kuid lepingu teiseks pooleks ehk laenuvõtjaks on kostja OÜ Xxxx. Tehingute pooled ei kattu ja hageja poolt 26.04.2013 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu punktides 2.3.1 ja 2.3.3 antud kinnitused ei ole antud hageja poolt kostjale, vaid XxxxOÜ-le.
10.Sisuliselt ei ole hageja andnus XxxxOÜ-le ebaõigeid kinnitusi. Kostjad heidavad hagejale ette, et hageja ei esitanud perioodi aprill 2013 kohta TSD maksudeklaratsiooni (mis tuleb äriühingul esitada hiljemalt järgneva kuu 10.-ks kuupäevaks ehk 2013. a aprilli TSD tuli esitada 10.05.2013). Hageja ei pidanud ega saanudki esitada OÜ Xxxxe osa müügi järgselt OÜ Xxxxeest TSD maksudeklaratsiooni. Vastavalt seadusele on maksudeklaratsioonide esitamise kohustus äriühingul endal, mitte äriühingu osade omanikel. Äriühingu osanik ega endine osanik ei vastuta osaühingu kohustuste täitmise eest.
11.Kostjad väitsid, et reoveepuhasti projekt ei olnud abikõlbulik, puudusid veterinaarsertifikaadid ja tööohutuseks vajalikud dokumendid. Samas nähtub kostjate esitatud 23.04.2013 lepingu p-st 1.5.2, et OÜ Xxxxavaldas lepingu sõlmimisel, et ta on teadlik lepingu punktis 1.4.5 nimetatud asjaoludest (ehk reoveepuhastil kasutusluba puudub, kasutusloa saamiseks ei ole dokumentatsioon korras ja reoveepuhasti vaheseintel on tarvilik teha
parandustööd). OÜ Xxxxkinnitas lepingu p-s 1.5.2, et ei oma eelpooltoodud asjaolude osas hageja suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone, sealhulgas võimalikke tulevikus tekkivaid nõudeid. Nõudeid ei saa ka esitada isikud, kes ei ole lepingu pooleks. Enne lepingu sõlmimist käis XxxxOÜ Xxxxjuhatuse liikmena korduvalt kohapeal tutvumas dokumentidega ja omas neist täielikku ettekujutust. OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxxkinnitas OÜ Xxxxnimel 23.04.2013 lepingu p-s 1.5.1., et on tutvunud hageja poolt temale esitatud kogu OÜ-d Xxxxpuudutava dokumentatsiooniga ja omab tuginedes muuhulgas sellele dokumentatsioonile reaalset ettekujutust OÜ Xxxx majanduslikust olukorrast. Hageja ei vastutanud asja lepingutingimuste eest VÕS § 218 lg 4 kohaselt. Hageja pidas asjakohatuks ja ebaõigeks kostjate väidet, et Keskkonnainvesteeringute Keskusest saadud toetuste sihtotstarbeline kasutamine olevat väljaselgitamisel.
12.Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et laenuleping oli tühine selle näilisuse tõttu. Käesoleval juhul oli pooltel soov saavutada õiguslik tagajärg, üks pool soovis laenu võtta ja teine pool soovis laenu anda. Kuna laenuvõtja võttis laenu eesmärgiga kustutada maksuvõlg, siis lepiti kokku, et laenusumma tasutakse laenuandja poolt otse Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Tegelikult tasutigi laenusumma Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, seetõttu jäävad arusaamatuks kostjate väited, et tegemist olevat täitmata laenukohustusega.
13.Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et laenuleping olevat tühine eksimuse ja/või pettuse ja/või ähvarduse ja/või vägivalla tõttu. Hageja viitas TsÜS § 98 lõikele 1 ja osundas, et tehingu tühistamine nimetatud tühistamise eelduste olemasolu korral toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kostjad ei ole hagejale lepingu tühistamise avaldust esitanud ja käesolevaks ajaks on möödunud tähtajad lepingu tühistamiseks. Hageja ei ole kostjatele loonud ebaõiget ettekujutust asjaoludest, hageja ei ole viinud kostjaid tahtlikku eksimusse temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, hageja ei ole kostjaid ähvardanud, hageja ei ole kostjate suhtes vägivalda kasutanud.
14.Hageja pidas ebaõigeks kostjate väidet, et laenuleping on tühine vorminõuete järgimata jätmise tõttu kooskõlas TsÜS § 77 lõikega 1. Laenulepingule ei ole ette nähtud tehingu kohustuslikku vormi ja pooled sõlmisid laenulepingu kirjalikus vormis. Hageja pidas ebaõigeks kostjate väidet, et laenuleping on tühine tüüptingimuste tõttu. Kostjad on pidanud tühiseks tüüptingimuseks laenulepingu p.3, mille kohaselt pidi laenuvõtja maksma laenuandjale raha kasutada andmise eest tasu 5000 eurot. Tegemist ei olnud tüüptingimustega lepinguga, sest enne lepingu sõlmimist arutasid pooled lepingu tingimused läbi. Isegi juhul, kui tegemist oleks olnud tüüptingimustega lepinguga, ei oleks kokkulepe intressi suuruse kohta tühine, sest see ei kahjusta teist lepingupoolt ebamõistlikult. Hageja viitas VÕS § 42 lõikele 2. Intressi kui tasu suurust raha kasutada andmise eest ei saa pidada ebamõistlikuks tüüptingimuseks, sest see puudutab lepingu põhieset ja hinna ning üleantu väärtuse suhet.
15.Kostjad on kas tahtlikult või kogenematusest ajanud segamini mõisted intress ja viivis. Tegemist on erinevate õigusemõistetega. Intress on tasu raha kasutamise eest. Viivis kujutab endast sanktsiooni iseloomuga kompensatsiooni kahju hüvitamiseks võlausaldajale rahalise kohustuse mittetähtaegse täitmise puhul. Käesolevas hagis hageja nõuab kostjalt põhivõla ja intressi tasumist. Lepingus olid pooled kokku leppinud ka viivise määras, aga hagis hageja viivise nõuet ei ole esitanud. Kostjate viited viivisenõude osas on asjakohatud.
16.Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Seadus laenulepingus kokkulepitava intressimäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku. Käesoleval juhul leppisid pooled kokku pooleks aastaks 20 000 euro kasutada andmise eest tasus 5000 eurot (mis teeb intressimääraks 25% poolaastas). Sellises määras intress ei ole vastuolus heade kommetega ega avaliku korraga. Arvestada tuleb, et laenuvõtja näol ei ole tegemist tarbijaga ja leping ei ole krediidileping,
millistel puhkudel võiks kõne alla tulla ühe lepingupoole kui nõrgema poole kaitse vajadus. Puudub seadusest tulenev alus intressi vähendamiseks.
17.27.02.2017 seisukohtades leidis hageja, et kostjate 16.12.2016 menetlusdokument sisaldab hulgaliselt ebaõigeid väiteid. Kostjate faktiväiteid hageja omaks ei võtnud. Ebaõige on kostjate väide, et kostja I maksuvõla pidi tasuma hageja. Kostja I maksuvõla pidi tasuma kostja I. Ebaõige on kostjate väide, et kostja II ja XxxxOÜ sõlmisid hagejaga 26.04.2013 osaühingu osa müügilepingu. Tegelikult sõlmis hagejaga osaühingu osa müügilepingu ainult XxxxOÜ ja antud lepingu sõlmimine ning selle tingimused ei oma käesoleva asja menetluses õiguslikku tähendust.
18.Kostjad on esitanud kohtule Tallinna Äripanga aktsiaseltsi ja XxxxOÜ vahel 28.04.2015 sõlmitud laenulepingu. Laenuleping on sõlmitud kolmandate isikute vahel. Hageja ega kumbki kostjatest ei ole selle laenulepingu poolteks. Käesolevas asjas ei ole sellel laenulepingul tähendust. Kostjate mõtisklused Tallinna Äripanga aktsiaseltsi ja XxxxOÜ vahelise laenulepingu sõlmimise asjaolude üle on kummastavad. Hagejale ei olnud laenulepingu olemasolu ja selle tingimused teada. Kostjate väide, et tehingu initsiatiiv tuli hagejalt, on ebaõige.
19.Hageja pidas ainetuks kostjate väidet, et kostjad ei saanud hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu alusel antud raha enda kasutusse. Laenulepingust nähtub, et hageja annab kostjale I laenu 20 000 eurot, tasudes nimetatud summa kostja I soovil Maksu- ja Tolliameti kontole kostja I maksuvõla katteks. Seega ei pidanudki hageja laenusummat üle kandma kostja I kontole.
20.Kostjate esitatud e-kirjade vahetus ei tõenda, kellelt tuli initsiatiiv laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimiseks. Kostjate esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et osalised kooskõlastasid notari juurde mineku aega ja kooskõlastasid laenulepingu ja käenduslepingu tingimusi. Asjaolu, kellelt tuli initsiatiiv laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimiseks, ei oma asja lahendamisel tähendust. Ettepaneku, et hageja võiks anda kostjale I laenu, tegi kostja I tegevjuht Xxxxtelefoni teel hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Siiri Schneiderile. Kostja I soovis laenu enda maksuvõla kustutamiseks. Vandeadvokaat Xxxxedastas kostja I soovi hagejale ja peale mõningat mõtlemist teatas hageja, et nõustub laenu andmisega.
21.Hageja pidas asjatundmatuks kostjate väidet, et kuna 22.05.2015 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu muutmise kokkulepe oli notariaalne, oleks sellest tulenevalt pidanud olema notariaalne ka 22.05.2015 sõlmitud laenuleping ja käendusleping. Laenu ja käendusleping ei ole osaühingu osa müügilepingu muutmise kokkuleppe eellepinguks. Osaühingu osa müügilepingu muutmise kokkulepe sõlmiti hageja ja XxxxOÜ vahel, laenuleping ja käendusleping sõlmiti hageja ja kostja I ning kostja II vahel. Nendel lepingutel on erinevad osapooled ja erinev sisu.
22.Hageja pidas ebaõigeks kostjate väidet, et neil puudus võimalus laenulepingu ja käenduslepingu tingimusi mõjutada. Tegelikult toimusid poolte vahel laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise eelselt mitu päeva kestvad läbirääkimised, suheldi nii meili teel kui ka telefoni teel. Läbirääkimisi pidasid hageja poolt vandeadvokaat Xxxxja kostjate poolt Xxxxja kostja Xxxx. Xxxxon omandanud magistrikraadi õigusteaduses ja kostjate väited, et kostjad olevat olnud laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimisel kogenematud ega olevat aru saanud tehingu õiguslikest tagajärgedest, on valelikud. Lepingu tingimuste läbirääkimiste tulemusena muudeti näiteks kostja II käenduse summa ülempiiri, vähendades seda esialgse projektiga võrreldes 5000 euro võrra. Antud asjaolu on tõendatud kostjate esitatud tõenditega. 21.05.2015 on Xxxxkirjutanud Xxxx(xxxx) ja Xxxx(xxxx): „Tere, vastu tulles xxxx viimasele ettepanekule, et xxxx käenduse summa ülempiir oleks 30 000 asemel 25 000 eurot, tegin muudatuse laenulepingus ja asendasin 30 000 eurot 25 000 euroga“. Kirjavahetus näitab, et poolte vahel toimusid lepingu tingimuste läbirääkimised, osapooled tegid ettepanekuid lepingu tingimuste muutmiseks ja teine pool nõustus ühe poole poolt pakutud lepingutingimuste muutmisega.
23.Olenemata eelviidatud kirjavahetuse esitamisest kohtule väitsid kostjad, et neil ei olnud võimalik lepingus muudatusi teha. Tegelikult on just kostjate endi poolt esitatud kirjavahetusest näha, et läbirääkimised toimusid ja kostjate ettepanekutega arvestati. Isegi juhul, kui leping oleks sõlmitud tüüptingimustel, ei olnud intressi puudutav kokkulepe tühine ega kostjaid ebamõistlikult kahjustav.
24.Hageja ei nõustunud kostjate väidetega, et laenulepingutest tekitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja tehing oli vastuolus heade kommetega. Kostjad ei ole vastavat väidet usutavalt põhjendanud ega ka tõendanud. Ainetu on kostja Xxxx avaldus, et ta lõpetab käenduslepingu alates 16.12.2016. Hageja ei nõustunud käenduslepingu lõpetamisega ja käendusleping kehtib kuni kohustuste täitmiseni. Hageja ei nõustunud kostjate taotlusega intressi vähendamiseks, sest see oli alusetu ja põhjendamatu.
25.Hageja ei nõustunud kostja Xxxx väitega, et käendusleping oli tühine selle näilisuse tõttu. Käendusleping on kehtiv. Käesoleval juhul oli pooltel soov saavutada õiguslik tagajärg, üks pool soovis laenu võtta ja teine pool soovis laenu anda. Ebaõige on kostjate väide, et käendusleping on tühine laenulepingu tühisuse tõttu. Laenuleping on kehtiv ja sellest tulenevalt on kehtiv ka käendusleping.
26.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 900 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud. Hageja esindaja osutas õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hageja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud olid kokku summas 2040 eurot koos käibemaksuga. Seoses viimasel istungil osalemise ja selleks valmistumisega kandis hageja täiendavalt kulu 1 tunni ja 30 minuti eest.
KOSTJATE VASTUVÄITED
27.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vaidlusalusele laenulepingule eelnes OÜ Xxxx kui kostja osa omandamise tehing ja osa omandamise tehingu muutmise tehing. Kostja osa kuulub XxxxOÜ-le, mille XxxxOÜ omandas hagejalt 26.04.2013 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu alusel, kus lepiti kokku OÜ Xxxx osa ostu-müügitingimused. 22.05.2015 sõlmisid pooled osaühingu osa müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille p 2.2.2. kohaselt pidi kostja 20 000 eurot kandma Maksu- ja Tolliameti kontole. Laenulepingu sõlmimine oli üheks eeltingimuseks 22.05.2015 sõlmitava osa ostu-müügilepingu muutmise kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja soovis kiirelt kustutada hüpoteegi ja kommertspandi, mille kustutamist ei tehtud enne kui kostjal maksuvõlad puuduvad.
28.Kostjad leidsid, et tehingu sisu analüüsimiseks tuleb hinnata hageja poolt ostu-müügi lepingus antud kinnitusi XxxxOÜ-le. Hageja kinnitas, et ostjale esitatud osaühingu dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi ning osaühingul ei ole kohustusi, ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning osaühingu varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Hageja kinnitas, et seoses osaühingule kuuluva xxxxx kinnistul asuva reoveepuhasti kasutusloa puudumisega ei ole ühtegi takistust kasutusloa saamiseks, väljaarvatud dokumentatsiooni korrastus ja reoveepuhasti vaheseinte parandustööd. Hageja kinnitas, et Veterinaar- ja Toiduamet ei ole teinud osaühingule ühtegi osaühingu tegevust oluliselt takistavat ettekirjutust, väljaarvatud piima mahalaadimispunkti põranda parendustööd.
29.Hageja kinnitused ei vastanud tõele ja selgusid järgmised asjaolud. Hageja kohustus oli OÜ Xxxxe müügi järel esitada TSD (tulu ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) 2013. a aprilli kohta, kuid hageja jättis selle esitamata.
Kostja esitas selle ise ja sellega seoses tekkis tal maksude tasumise kohustus summas 15 000 eurot, mis tegelikult oli hageja kohustus.
30.Reoveepuhasti kohta tehtud projekt ei ole abikõlbulik, ei vastanud seaduse nõuetele ning kasutusluba väljastada ei saanud. Kostja on pidid tegema täiendavaid kulutusi u 7000 euro ulatuses. Veterinaar- ja Toiduametis ei omanud OÜ Xxxxettevõtte ülevõtmisel ühtegi kehtivat ja vajalikku veterinaarsertifikaati. Kostja on tegi veterinaarsertifikaatide saamiseks kulutusi u 9000 euro ulatuses.
31.Hageja kinnitus, et OÜ Xxxxomab tööohutuseks vajalikke dokumente, osutus valeks, kuna vastavaid dokumente ei olnud. Kostja on teinud kulutusi u 3000 euro ulatuses. Välja selgitamisel on Keskkonnainvesteeringute Keskusest saadud toetuste suurusjärgus u 250 000 eurot sihtotstarbeline kasutamine. Kostja pidi tegema lisakulutusi summas 40 000 eurot. Hagejal on kohustus kulutused hüvitada.
32.Laenuleping oli tühine selle näilisuse tõttu. Ostu-müügi lepingu muutmise kokkuleppe punkti 2 alapunktis 2.2.2. leppisid pooled kokku, et 20 000 eurot tasutakse Maksu- ja Tolliametile maksuvõlgade katteks, mis olid tekitatud hageja poolt. Seega ei olnud laenulepinguline suhe oma sisult laenuleping, vaid hageja enda kohustuste täitmine kostja poolt hageja korralduse alusel. Laenuleping sõlmiti kostja eksitusse viimise teel. Laenulepingu alusel laenu ei antud ja tegemist oli täitamata laenukohustusega. Sisuliselt kostja tasus hageja tekitatud maksukohustusi müügi summast müüja korralduse alusel ja mingit täiendavat laenu ostja ei saanud. Tegemist oli eksitava kokkuleppega, mille alusel oleks justkui antud laenu, kuid tegelikkuses laenu ei antud. Seega pole midagi tagastada. Kui tavapäraselt on laenu sihtotstarve tarbimine vms, siis antud juhul tehingu oli see sisuliselt võla tekitanud isiku võla likvideerimine.
33.Kostjad leidsid, et laenuleping oli tühine eksimuse ja/või pettuse tõttu TsÜS § 92 lg 1 alusel. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sarnaselt eksimusele on petetud isikul ebaõige ettekujutus asjaoludest. Arvestades, et hageja oli ja on jätkuvalt teadlik erinevatest ebaõigetest asjaoludest ega ole sellega seoses midagi ette võtnud, et olukorda parandada, oli laenuleping on tühine ka pettuse tõttu. Hageja tahe ei olnud teha tehing õigetel asjaoludel.
34.Kostjad viitasid TsÜS §-le 138. Vaidlust pole selle üle, et kostja saaks väga suure rahalise kahju hagi rahuldamisel. Viidatud sättes sisaldub tsiviilõiguse üldpõhimõttena tunnustatud keeld kuritarvitada oma õigusi. Samuti on hea usu põhimõtte funktsiooniks lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Kui kohus asub seisukohale, et laenu- ja käendusleping on kehtivad, saab kostjate arvates saab kohus tugineda hagi rahuldamata jätmisel eeltoodud põhjendusele.
35.Laenuleping oli tühine vormi järgimata jätmise tõttu. Kui kokkulepe sõlmiti notariaalselt, oli eksitav laenuleping lihtkirjalikult, kuigi see oleks pidanud samuti olema notariaalne. Notariaalset lepingut ei saa muuta lihtkirjaliku lepinguga. Kui laenuleping ei ole tühine selle eksimuse, pettuse, näilisuse või vormi tõttu, tuleb analüüsida lepingu tühistust tüüptingimuste tõttu. Laenuleping on tühine tüüptingimuste tõttu. Kostjale ebaõige ettekujutuse kuvamise tõttu on laenuleping heade kommetega vastuolus ja seega tervikuna tühine. Hageja ebaõige ettekujutus tehingu sisust ja olemusest on oma positsiooni ebaaus ära kasutamine ja kostja vastane käitumine.
36.Lepingu punkti 3 kohaselt pidi kostja tasuma intressi 5000 eurot perioodi 22.05.2015 – 22.11.2015 eest, so 50% aastas (0,14% päevas), mis on umbes 1000 korda suurem kui VÕS järgne intressimäär. Kostja hinnangul on see ilmselgelt ebamõistlikult suur, arvestades asjaolu, et seadusest tuleneva intressimääraks on vastavalt VÕS § 94 lg 1 alusel u 0,00014% päevas (0,05% aastas). Kostjad viitasid VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5, mis toob kaasa viivise kokkuleppe tühisuse ja
võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega on lepingu punktis 3 sisalduv intressinõude kokkulepe tühine ja kostjalt on õigus nõuda intressi vaid seaduses sätestatud ulatuses. So perioodi 22.05.2015 kuni 22.11.2015 eest kokku summas 5,07 eurot (20 000 x 0,00014%=0,028 x 185=5,07).
37.16.12.2016 seisukohtades leidsid kostja, et laenulepingul oli tegelikkuses teine sisu. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ-l Xxxxoli maksuvõlg. Kokkuleppe kohaselt pidi maksuvõla tasuma hageja, sest see oli hageja tekitatud võlg. Enne 2015.a tehinguid oli kostjal OÜ-l Xxxxmaksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees, talle kuuluval kinnistul oli käsutuskeelu märge maksuameti, hüpoteek hageja kasuks ning ühtlasi olid kostja Xxxxja XxxxOÜ sõlminud hagejaga 26.04.2013 osaühingu osa müügilepingu. Kostjad pidasid eluliselt ebausutavaks, et kostjad, kellel olid rahaliselt keerulised ajad, oleksid otsustanud teha täiendavaid kulutusi hüpoteegi kustutamiseks ja käsutuskeelu eemaldamiseks, et seejärel võtta Tallinna Äripanga ASst laen hagejale ostuhinna tasumiseks ning ühtlasi seada uus hüpoteek panga kasuks. Kuivõrd Tallinna Äripank AS andis laenu üksnes toimivale ettevõttele ja tagatise alusel, ei saanud selleks ettevõtteks olla kostja OÜ Xxxx, kuna tema majandusnäitajad sellel hetkel ei olnud panga jaoks sobivad. Seega sai selleks ettevõtteks Osaühing XXXX(registrikood xxxx), mis kuulub osaliselt kostjale Xxxxile. Laenu saamiseks tuli teha täiendav tehing, millega kostja OÜ Xxxxmüüs endale kuuluva kinnistu xxxx –le, kes selle tagatisel ja oma majandusnäitajate alusel sai laenu võtta.
38.Kostjad leidis, et faktide kogumist on selge, et 2015. aasta tehingute initsiatiiv pidi tulema hagejalt tema huvides. Just hagejal oli huvi saada vabaks võimalikest koormistest ja seotusest kostja OÜ-ga Xxxx, pannes kostjatele kohustuse leida lahendusi. Üheks lahenduseks oli võtta uus laen Tallinna Äripanga AS-lt. Kostjal OÜ-l Xxxxkõik kontrolli all. Maksuvõla tagatiseks oli kinnistu ning vajadusel oleks Maksu- ja Tolliamet saanud selle realiseerida. Samuti oli osa ostumüügilepingu tagatiseks hüpoteek hageja kasuks, mida hageja oleks saanud vajadusel realiseerida. Seega ei nähtu, et hüpoteekide kustutamisest oli huvitatud just kostjad.
39.See, et pooled vormistasid hageja enda võla tasumise laenuks, ei saa viia tähelepanu ära tehingu tegelikult sisult. Kostjad pidasid üldteada olevaks, et tavaliselt on laenu sihtotstarve tarbimine, eelmise laenu kustutamine vms. Antud juhul tehingu tegelikku sisu vaadates oli selleks võla tekitanud isiku võla likvideerimine. Kostjad ei saanud raha enda kasutusse. Laenuja käenduslepingu sõlmimise eesmärk oli konkreetselt nimetatud lepingu punktis 2 ja laen läks maksuvõla katteks. Seega oli hageja teadlik maksuvõlast ja pidi andma raha, et sellega finantseerida konkreetset tegevust. Tehingute vormistamisel laenu- ja käenduslepinguna viidi kostjad eksitusse. Hageja pani kostjad fakti ette, et tehing ja lepingud tuleb just nii teha. Kostjad olid sundseisus.
40.Kostjad leidsid, et nad ei ole teinud hagejale ettepanekut laenu andmiseks. Hageja väide on tõendamata. Laenu andmine oli hageja pakutud lahendus, et ta saaks kiirelt vabaks oma seotusest kostja OÜ-ga Xxxx. Kostjad leidsid, et hageja initsiatiiv on nähtav kohtule esitatud e-kirjade vahetusest.
41.Laenulepinguga kaasneb intress, mida makstakse laenujäägilt. Lisaks tavapärasele intressile oli laenu saamiseks panga tingimuseks lisagarantii andmine seoses projekti riskantsusega. Garantii sai XxxxOÜ xxxx, kellele ta garantii andmise eest maksab tasu.
42.Kostjad leidsid, et kui tehingu suhtes kehtib vorminõue, peab sellele vastama tehing tervikuna. Lepingute puhul hõlmab seadusest tulenev vorminõue kõiki pooltevahelisi kokkuleppeid, millest moodustub lepingu sisu. Lisaks põhilepingule laieneb vorminõue kokkulepetele tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta (VÕS § 11 lg 3). Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis (nt
kinnisvara eellepingud) (VÕS § 33 lg 2). Käesoleval juhul jäeti notariaalse tõestamise nõue järgimata ning piirduti lihtkirjaliku lepingu sõlmimisega. Kostjad leidsid, et laenu- ja käendusleping sisaldasid asjaolusid seoses osa müügikokkuleppe muutmisega, mistõttu oli sisuliselt tegemist muutmise kokkuleppe eellepinguga. Kõik sõlmitud lepingud on omavahel väga tihedalt ja põhjuslikult seotud. Kostjad leidsid, et laenu- ja käendusleping pidi olema sõlmitud notariaalselt ja oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.
43.Hageja ei soovinud tehingut notariaalset tõestatud vormis sõlmida, rõhutades seda eraldi ekirjas, et seeläbi kasutada ära kostjate teadmatust, olukorda ja kogenematust. Kostjatele eiselgitatud õiguslikke tagajärgi ega muid olulisi asjaolusid. Laenu- ja käenduslepingut ei oleks notar saanud sellises vormis sõlmida, mistõttu hageja sooviski notarit vältida.
44.Kostjad leidsid, et kuigi nad on ekslikult viidanud võlaõigusseaduse viivist reguleerivatele sätetele, on intress endiselt ebamõistlikult kõrge. Tingimust ei räägitud läbi, vaid intressi määras hageja. Läbirääkimised polnud võimalikud, kuna kostjad pandi fakti ette, et sellistel tingimustel tuleb sõlmida sellised lepingud. Kostjatel puudus võimalus lepingutingimusi mõjutada, nad oli sundolukorras ning kogenematud ja intressikokkulepe oli sõlmitud raskete asjaolude mõjul. Lepingu tingimuste läbirääkimist ei ole hageja tõendanud.
45.Kostjad leidsid, et laenulepingu nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad viitasid TsÜS § 86 lõikele 1. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma rasketest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas juhul, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
46.Hageja on oma positsiooni kostjate suhtes kuritarvitanud. Tehing on vastuolus heade kommetega ja viib lepingu tarbija kahjuks oluliselt tasakaalust välja. Tasakaalutus on automaatselt vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole käitunud õiglaselt ega võtnud arvesse kostjate õigustatud huvisid. Ainuüksi fakt, et hagejat esindas tehingute läbiviimisel vandeadvokaat, viib osapooled ebavõrdsesse olukorda. Hageja teadis kostja kohustustest ja makseraskusest ja kasutas seda ära laenu- ja käenduslepingu vormistamiseks. Vaidlusaluste lepingute sõlmimisega seati kostjad veel halvemasse olukorda kui enne. Tehingute tegemiseks kulunud ressurss oli ebamõistlikult suur.
47.Kostjad viitasid VÕS § 42 lõikele 3 ja pidasid laenulepingu tingimusi automaatselt ebamõistlikult kahjustavateks. Laenu suhtes rakendatakse VÕ S § 94 lõikes 1 sätestatud seadusjärgset intressimäära. Kuivõrd tingimus on tarbijale kahjulik, on hagejal võimalik parimal juhul saada ainult seadusjärgset intressi.
48.Kui kohus leiab, et käendusleping on kehtiv, teatab kostja Xxxx, et lõpetab hageja ja tema vahel sõlmitud käenduslepingu alates 16.12.2016. Käendusleping on tühine selle näilisuse tõttu. Kuivõrd kostja OÜ Xxxxja hageja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, on tühine ka kostja Xxxxja hageja vahel sõlmitud käendusleping. Käendusleping sõlmiti kostja eksitusse viimise teel. Samamoodi on ettenähtud vormi järgimata jätmise tõttu käendusleping tühine. Käenduslepingu sõlmimisel füüsilise isikuga tuleb järgida, et see vastaks tarbijakäenduse regulatsioonile. Regulatsiooni järgimata jätmise tagajärjeks on käenduslepingu tühisus.
KOHTU PÕHJENDUSED
49.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid,
leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
50.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis laenuandjana kostja OÜ-ga Xxxxkui laenuvõtjaga 22.05.2015 laenulepingu; 2) samas 22.05.2015 lepingu dokumendis sõlmis hageja kostja Xxxx kui käendajaga käenduslepingu; 3) laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale OÜ-le Xxxxlaenu 20 000 eurot; 4) pooled leppisid kokku, et notar pidi kandma hagejale osaühingu osa eest ostusummana makstava raha arvelt hageja, XxxxOÜ ja Tallinna Äripanga AS osalusel 22.05.2015 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu muutmise kokkuleppe p. 2.2.2 alusel laenusumma 20 000 eurot Maksu-ja Tolliameti arvelduskontole kostja OÜ Xxxxmaksuvõla katteks; 5) laenulepingu kohaselt pidi kostja OÜ Xxxxpidi maksma raha kasutada andmise eest intressi summas 5000 eurot; 6) käenduslepingu kohaselt oli kostja Xxxxkui käendaja vastutuse maksimaalseks summaks 25 000 eurot; 7) laenu- ja käenduslepingu kohaselt pidi OÜ Xxxxlaenu tagasi maksma hiljemalt 22.11.2015, kuid kostja OÜ Xxxxlaenu ei tagastanud ning seda ei teinud ka käendaja Xxxx; 8) 26.04.2013 oli hageja sõlminud XxxxOÜ notariaalselt tõestatud osa müügilepingu, millega müüs hageja XxxxOÜ-le OÜ Xxxxosa; 9) 22.05.2015 sõlmis hageja kui müüja, XxxxOÜ kui ostja ja Tallinna Äripanga AS notariaalselt tõestatud osa müügilepingu kokkuleppe, mille alusel pidi notar kandma ostuhinnast 20 000 eurot OÜ Xxxxmaksuvõla katteks Maksu- ja Tolliametile; 10) notar kandis 22.05.2015 20 000 eurot Maksu- ja Tolliametile; 11) Maksu- ja Tolliametile oli 20 000 euro tasumine vajalik, sest OÜ-l Xxxxoli maksuvõlg.
51.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt laenu- ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja leidis, et kuna kostjad on jätnud täitmata laenu- ja käenduslepingust tuleneva kohustuse, tuleb neilt solidaarselt välja mõista üle antud laenu ja tasumisele kuuluva intressina 25 000 eurot.
52.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjate vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuivõrd kostja OÜ Xxxxsai hagejalt laenu, tuleb see tagasi maksta. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 397 lg 2 sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr. Käesolevas asjas sõlmiti laenuleping kahe äriühingu vahel nende majandus- ja kutsetegevuses. Laenulepingus lepiti kokku intressi määras, mistõttu kostjal tuli lisaks laenu tagastamisele tasuda intressi.
53.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 142 lõikele 3 võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ühtlasi tuleneb VÕS § 145 lõikest 2, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käesoleval juhul leppisid pooled kokku, et käendaja vastutab koos põhivõlgnikuga võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutus oli piiratud lepingus märgitud summaga.
54.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja OÜ Xxxxkui laenuvõtja ning kostja Xxxxkui käendaja sõlmisid 22.05.2015 laenulepingu ja käenduslepingu (toimiku lk 6-7). Lepingu punkti 1 kohaselt andis hageja kostjale OÜ-le Xxxxlaenu 20 000 eurot. Laenulepingu punktis 2 leppisid pooled kokku laenusumma väljamaksmise viisis. Antud lepingu punkti kohaselt pidi notar kandma hageja korraldusel ja hageja, XxxxOÜ ja Tallinna Äripanga AS vahel 22.05.2015 sõlmitava osaühingu osa müügilepingu muutmise kokkuleppe punkti 2.2.2. alusel laenusumma üle Maksu- ja Tolliameti arvele kostja OÜ Xxxxmaksuvõla katteks. Lepingu punkti 3 kohaselt pidi kostja OÜ Xxxxlaenuvõtjana maksma hagejale raha kasutada andmise eest tasu summas 5000 eurot, mida antud lepingu punktis on nimetatud intressi summaks. Lepingu punkti 4 kohaselt pidi kostja OÜ Xxxxtagastama laenusumma ja tasuma intressi hagejale hiljemalt 22.11.2015. Lepingu punkti 5 kohaselt pidi kostja raha tasumisega viivitamisel maksma hagejale ka viivist 0,5% päevas, kuid viivisenõuet hageja hagiavalduses ei esitanud.
55.Lepingu punkti 7 kohaselt pidi kostja Xxxxkäendajana vastutama laenulepingust tulenevate laenuvõtja kohustuste nõuetekohase täitmise eest täies ulatuses solidaarselt laenuvõtjaga. Käendaja pidi vastutama tagastamata laenusumma, tasumata intressi summa, viivise ja kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse maksimumsummaks oli antud punkti kohaselt 25 000 eurot. Lepingu punkt 10 nägi ette, et kui laenuvõtja ei täida kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib laenuandja nõuda summade tasumist omal äranägemisel kas laenuvõtjalt või käendajalt või neilt ühiselt. Käendaja on kohustatud täitma laenuvõtja poolt laenuandja kasuks täitmata rahalised kohustused 15 kalendripäeva jooksul arvates laenuandjalt selle kohase kirjaliku teate kättesaamisest.
56.Hageja, XxxxOÜ ja Tallinna Äripanga AS sõlmisid 22.05.2015 notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu muutmise kokkuleppe (toimiku lk 8-11). Lepingu punktis 1.1. märgitust nähtub, et hageja kui müüja ja XxxxOÜ kui ostja vahel oli sõlmitud 26.04.2013 osaühingu osa müügileping, millega hageja müüs XxxxOÜ-le OÜ Xxxxe osa. Lepingu punktis
1.4.lepiti kokku, et muudetakse varasema osa ostu-müügi lepingu punkti 2. Muuhulgas lepiti kokku, et osa ostuhinnast 320 000 eurot on hoiustatud Tallinna Äripanga AS poolt notari notarikontole. Pooled leppisid kokku, et panga nõusolekul edastab notar hoiustatud rahast 300 000 eurot hagejale ning 20 000 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole viitega OÜ-le Xxxx. Kohtule esitatud maksekorraldusest (toimiku lk 12) nähtub, et notar kandis 20 000 eurot kokku lepitud selgitusega Maksu- ja Tolliameti kontole 22.05.2015.
57.22.05.2015 sõlmisid OÜ Xxxx, xxxx, xxxx, samuti hageja kui hüpoteegipidaja, AS Tallinna Äripank kui hüpoteegi pidaja ning Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu notariaalselt tõestatud keelumärke kustutamise avalduse, hüpoteegi kustutamise avalduse, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (toimiku lk 79-85). Lepingu esemeteks olid Xxxx külas asunud Xxxx kinnistu ning samas vallas Ojapere külas asunud Säina kinnistu. Lepingu punktist 2.1. nähtub, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kustutas esimesele lepingu esemele seatud keelumärke. Lepingu punktis 2.2. leppisid Eesti Vabariik ja OÜ Xxxxkokku, et viimane kohustub tasuma Eesti Vabariigile 20 000 eurot, mis tasutakse vastavalt Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 22.05.2015 tõestatud lepingule. Ühtlasi nähtub lepingu punktist 3.1, et OÜ Xxxxseadis AS Tallinna Äripank kasuks Xxxx kinnistule esimesele vabale järjekohale
hüpoteegi summas 420 000 eurot. Hüpoteegiga olid kooskõlas lepingu punktiga 3.2 tagatud hüpoteegipidaja nõuded OÜ Xxxxvastu, mis tulenesid OÜ Xxxxja AS Tallinna Äripank vahel 23.04.2015 sõlmitud juriidilise isiku laenulepingust.
58.Kokkuvõttes nähtub esitatud tõenditest, et OÜ-l Xxxxoli tekkinud maksuvõlg ning Maksu- ja Tolliamet oli seadnud kostjale kuuluvale kinnistule keelumärke. Keelumärge kustutati pärast seda, kui hagejalt saadud laenusumma oli kantud Maksu- ja Tolliameti kontole. Varasemalt oli hageja võõrandanud OÜ-le Xxxxosaluse OÜ-s Xxxx. OÜ Xxxxpidi tasuma hagejale müügihinna osa eest. Hageja oli nõus andma 20 000 eurot saadud müügihinnast OÜ-le Xxxxlaenuks eesmärgil, et viimane saaks kustutada maksuvõla, millest tulenevalt omakorda oli võimalik Maksu- ja Tolliameti seatud keelumärke kustutamine ja uue hüpoteegi sisseseadmine kostja kinnistule AS Tallinna Äripank kasuks. Iseenesest ei ole kostjad eelviidatud tõenditest tulenevatele asjaoludele ka vastuväiteid esitanud.
59.03.12.2015 saatis hageja kostjatele teate laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise kohta (toimiku lk 13-14). Hageja palus kostjatel lepingust tuleneva kohustuse täita ja hoiatas, et pöördub vastasel juhul kohtu poole. Hageja teade toimetati kostjatele kätte 04.12.2015 (toimiku lk 15-16). Seega teavitas hageja mõlemaid kostjaid enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist, et laenulepingust tulenev kohustus jäi täitmata. Vaidlus puudub selle üle, et kumbki kostjatest ei ole laenu- ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud. Seetõttu kuulub hageja nõue kostjate suhtes rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 25 000 eurot.
60.Kostjad on hageja nõudele esitanud hulgaliselt erinevaid õiguslikke vastuväiteid, millistest osad on täielikult asjakohatud ja osad täielikult tõendamata. Ükski kostjate esitatud väidetest ei võimalda jätta hageja nõuet rahuldamata. Kostjad väitsid muuhulgas, et laenulepingu sõlmimise initsiatiiv tuli hagejalt ja tegelikult pidi hageja tasuma OÜ Xxxxasemel viimase maksuvõla ning esitama maksudeklaratsiooni. Maksuvõla tasumise kohustus tulenes kostjate sõnul hagejaga sõlmitud kokkuleppest. Hageja vaidles sellele vastu. Hageja osundas, et temal osanikuna ei saanud olla kohustust esitada OÜ Xxxxeest maksudeklaratsioone. Osa müügileping sõlmiti 26.04.2013 ja sellele järgnevalt pidi 2013. aasta mai esitama 2013. aasta aprilli maksudeklaratsiooni OÜ Xxxx. Hageja väitis, et kostja OÜ Xxxxesindaja pöördus ise hageja poole palvega saada laenu maksuvõla tasumiseks, et Maksu- ja Tolliamet kustutaks keelumärke ning kostja saaks oma kinnistule seada hüpoteegi AS Tallinna Äripank kasuks.
61.Kohus leiab, et kostjate viidatud vastuväited on asjakohatud ja tõendamata. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja ja kostja oleksid kokku leppinud hageja kohustuses tasuda OÜ Xxxxeest viimase maksuvõlg. Sellist hageja kohustust ei nähtu ühestki kohtule esitatud lepingust. Asjatundmatu on kostjate arusaam nagu oleks hageja pidanud esitama OÜ Xxxxosanikuna 2013. aprillikuu maksudeklaratsioonid. Sõltumata sellest, et osa ostu-müügi leping sõlmiti hageja ja OÜ Xxxxvahel 26.04.2013, oli maksudeklaratsioonide esitamise kohustus maksumaksjal endal ehk OÜ-l Xxxx. Maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 p 1 kohaselt oli OÜ Xxxxmaksumaksja. Kostjad ei ole tõendanud, millal ja millistel asjaoludel OÜ-l Xxxxmaksuvõlg tekkis. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et pärast Maksu- ja Tolliameti keelumärke kustutamist seati kostjale kuulunud kinnistule hüpoteek AS Tallinna Äripank kasuks. Seega tõendavad asjas kogutud tõendid hageja väiteid, et kostjal OÜ-l Xxxxoli vaja saada laenu maksuvõla kustutamiseks, mis oli omakorda vajalik kinnistul lasunud keelumärke kustutamiseks ja hüpoteegi seadmiseks. Ühtlasi leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, kellelt tulenes laenulepingu sõlmimise initsiatiiv, ei võimalda laenuvõtjal ega käendajal jätta täitmata lepingust tulenevad kohustused. Kohus selgitas kostjatele 12.06.2017 eelistungil (toimiku lk 143-146), et nende vastusest ei ole mõistetav, millistel õiguslikel ja faktilistel alustel peaks kohus jätma hagi täielikult rahuldamata. Kohus osundab, et osaliselt ei ole mõistetav, millistele asjaoludele kostjad hagile vastu vaidlemisel tugineda soovisid.
62.Kostjad väitsid hagile vastu vaieldes, et hageja nõude puhul tuleb arvestada, et hageja poolt osa ostu-müügi lepingus antud kinnitused ei vastanud tõele. Reoveepuhasti projekt ei olnud abikõlbulik, ei vastanud seaduse nõuetele ning kasutusluba väljastada ei saanud. Kostja on pidid tegema täiendavaid kulutusi 7000 euro ulatuses. Veterinaar- ja Toiduametis ei omanud OÜ Xxxxühtegi kehtivat ja vajalikku veterinaarsertifikaati. Kostja on tegi veterinaarsertifikaatide saamiseks kulutusi 9000 euro ulatuses. Hageja kinnitas, et OÜ Xxxxomab tööohutuseks vajalikke dokumente, kuid vastavaid dokumente ei olnud. Kostja on teinud kulutusi 3000 euro ulatuses. Kostjad leidsid, et hageja peab nende kulutused hüvitama.
63.Hageja kostjate väidetega ei nõustunud ja viitas, et kuigi ta oli osade müüjaks, ei olnud ostjateks mitte kostjad, vaid OÜ Xxxx. Laenulepingu ja ostu-müügi tehingute pooled ei kattu. Kostjatele ei ole hageja kinnitusi andnud ning kinnitused vastasid tõele. Lisaks kinnitas OÜ Xxxxise ostu-müügi lepingu sõlmimisel, et ta oli teadlik hageja avaldatud asjaoludest. Kuivõrd hageja avaldas lepingus märgitud asjaolud, ei saanud ta võimalike puuduste eest vastutada.
64.Kohus selgitas kostjatele 12.06.2017 eelistungil (toimiku lk 143-146), et ostu-müügi lepingust tulenevad kohustused ei olnud hagejal mitte kostjate, vaid OÜ Xxxxees. Kohus selgitas, et isegi kostjate endi väidete õigsuse korral ei ole hageja lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohus osundas, et kostjate väidetest ei nähtu, kuidas hageja väidetava lepingulise kohustuse rikkumine OÜ Xxxxees võimaldab kohtul jätta hagi rahuldamata.
65.Kostjad esitasid kohtule hageja kui müüja, XxxxOÜ kui ostja ja Xxxxkui käendaja vahel 26.04.2013 sõlmitud notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu ja käenduslepingu (toimiku lk 56-61). Lepingu esemeks oli OÜ Xxxxosa. Lepingu punkt 1.4 sisaldas hageja kui müüja kinnitusi. Muuhulgas kinnitas hageja, et ostjale esitatud osaühingu dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi ning kinnitas, et osaühingul ei ole kohustusi või piiranguid, mida dokumentatsioon ei kajasta (lepingu punkt 1.4.4).
66.Hageja kinnitas, et seoses Xxxx külas asuval Xxxx kinnistul asuva reoveepuhasti kasutusloa puudumisega ei ole ühtegi takistust kasutusloa saamiseks, välja arvatud dokumentatsiooni korrastus ja reoveepuhasti vaheseinte parandustööd (lepingu punkt 1.4.5). Hageja kinnitas, et Veterinaar- ja Toiduamet ei ole teinud osaühingule ühtegi osaühingu tegevust oluliselt takistavat ettekirjutust, välja arvatud piima mahalaadimispunkti põranda parendustöös (lepingu punkt 1.4.6). Lepingu punktis 1.5.2 kinnitas XxxxOÜ ostjana, et ostja on teadlik lepingu punktides 1.4.5 ja 1.4.6 nimetatud asjaoludest ega oma nende osas müüja suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone, sealhulgas võimalikke tulevikus tekkivaid nõudeid. Hageja müüs osaühingu osa XxxxOÜ-l lepingu punkti 2.1. kohaselt 530 000 euro eest.
67.Kohus nõustub hageja väidetega, et kui ostu-müügi lepingus antud hageja mõni kinnitus ei vastanud tõele, sai sellest tuleneva lepingulise nõude esitada lepingu pool XxxxOÜ kui ostja, mitte kostjad. Lisaks nõustub kohus hageja väitega, et XxxxOÜ on kinnitanud lepingus, et on teadlik reoveepuhasti kasutusloa puudumisest ega esita sellest tulenevaid nõudeid müüja vastu. Hageja ei ole lepingus andnud ühtegi kinnitust reoveepuhasti projekti ega selle abikõlbulikkuse kohta. Hageja ei ole kinnitanud lepingus, et OÜ-l Xxxxoleksid olemas olnud kostjate viidatud veterinaarsertifikaadid ning tööohutuse dokumendid. Hageja ei ole andnud kinnitusi Keskkonnainvesteeringute Keskusest saadud toetuste osas. Isegi kui kostjate väited oleksid põhjendatud, ei ole nad esitanud ühtegi tõendit kinnituste tõele mittevastavuse ja OÜ-l Xxxxvõi kostjatel sellest tulenevate kulutuste tekkimise kohta. Kostjate väited on jäänud paljasõnalisteks ja asjakohatuteks.
68.Kostjad väitsid muuhulgas, et laenuleping oli tühine selle näilisuse tõttu, sest laenusumma kanti üle Maksu- ja Tolliametile. Kostja laenu ei saanud. Tegu polnud laenulepinguga, vaid
hageja enda kohustuse täitmisega. Kostjad ühtlasi leidsid, et üldteadaolevalt on laenu sihtotstarve tarbimine, eelmise laenu kustutamine vms. Antud juhul tehingu tegelikuks sisuks võla tekitanud isiku võla likvideerimine. Kostjad ei saanud raha enda kasutusse. Hageja vaidles nendele kostjate väidetele vastu. Kuna laenuvõtja võttis laenu eesmärgiga kustutada maksuvõlg, siis lepiti kokku, et laenusumma tasutakse laenuandja poolt otse Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Ebaõige on, et kostjad ei saanud laenulepingu alusel raha enda kasutusse.
69.Kohus nõustub hageja väidetega. Õigusaktidest ei tulene, millistel eesmärkidel peaks äriühing saadud laenu kasutama. Käesolevas asjas on kohus juba tuvastanud, et kostjate väited, milliste kohaselt oli hagejal kohustus tasuda OÜ Xxxxmaksuvõlg, on alusetud. Hagejal puudus selline kohustus. Hageja andis OÜ-le Xxxxlaenu viimase maksuvõla tasumiseks. Asjaolu, et saadud laenu kasutati OÜ-l Xxxxtekkinud varasema kohustuse ehk maksuvõla tasumiseks, ei muuda laenulepingut näiliseks ega tühiseks tehinguks. Kostjad on ise möönnud, et laenulepingu eesmärgiks võib olla laenu saaja varasema kohustuse tasumine. Kostjad ei ole põhistanud oma väidet, mille kohaselt peaks kohus lugema üldteada olevaks, et ka äriühingud kasutavad laenu peamiselt tarbimise eesmärgil ning muudel eesmärkidel laenu saamine ei ole lubatud.
70.Kohus selgitas kostjatele 12.06.2017 eelistungil (toimiku lk 143-146) vajadust põhistada, miks oli laenuleping näilik tehing ja millise tehingu pooled tegelikult sõlmisid. Kohus selgitas, et isegi juhul, kui tehing oleks tühine, tuleks kostjal tühise tehingu alusel saadu tagastada. Kohus selgitas, et laenu kasutamise eesmärk ei too kaasa tehingu tühisust. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kooskõlas TsÜS § 89 lõikega 2 on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kostjad ei tõendanud ega toonud isegi välja, milline oli tegelik tehing, mille pooled sõlmisid. Kostjate väited jäid paljasõnalisteks.
71.Kostjad väitsid, et laenuleping oli ka tühine, sest see oli sõlmitud eksimuse ja/või pettuse mõjul ning hageja laenulepingust tulenev nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad leidsid, et laenulepingu sõlmimisega viidi kostja eksitusse, sest laenu talle ei antud ning hageja tasus hoopis enda maksuvõla. Kuna hageja oli asjaoludest teadlik, võidi laenuleping sõlmida ka pettuse tõttu. Hageja nõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, sest nõude rahuldamine tooks kostjatele kaasa suure kahju. Tehingud oli tasakaalust väljas tarbija kahjuks. Hageja vaidles nendele väidetele vastu ja viitas, et isegi kui kostjate väited oleksid põhistatud, ei ole kostjad esitanud tehingu tühistamise avaldust.
72.Kohus nõustub hageja väidetega. Kohus selgitas kostjatele 12.06.2017 eelistungil (toimiku lk 143-146), et nende väidetest ei selgu, miks on laenuleping tühine eksimuse või pettuse tõttu. Kohus selgitas vajadust asjaolud välja tuua ja tõendada. Kohus selgitas, et TsÜS § 99 lg 1 kohaselt oleks tulnud esitada tehingu tühistamise avaldus. Tehingu tühistamise asjaolud pidid kostjatele teada olema hiljemalt 08.08.2016 menetlusdokumendi esitamise ajaks, kuid isegi pärast seda ei ole esitanud kostjad tehingu tühistamise avaldust ega ole isegi üldsõnaliselt selle esitamisele viidanud.
73.Kohus tuvastas juba käesolevas asjas, et kostjate väited, milliste kohaselt pidi hageja tasuma OÜ Xxxx maksuvõla, on alusetud ja tõendamata. Kohus on juba tuvastanud, et kostjad sai laenu, mida nad kasutasid oma varasema kohustuse täitmiseks. Olukorras, kus kostjad vabanesid hagejalt saadud laenu abil maksukohustusest, on alusetud kostjate väited, et hagi nõude rahuldamine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest tooks neile kaasa kahju. Hagejal ei olnud kohustust anda kostjatele maksuvõla tasumiseks tagastamisele mittekuuluvat rahalist abi.
74.TsÜS § 90 lõikest 1 tuleneb, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Seega ei ole eksimuse või pettuse toimel tehtud tehing mitte iseenesest tühine, vaid pool peab esitama tühistamise avalduse. TsÜS § 90 lõikest 2 tuleneb, et tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Järelikult juhul, kui kostjate väited tehingu tühisusest vastaksid tõele, tuleks neil saadud raha hagejale ikkagi tagastada.
75.Kostjad ei ole menetluse kestel kordagi väitnud ega tõendanud, et nad oleksid esitanud hagejale tehingu tühistamise avalduse. TsÜS § 99 lg 1 p 2 näeb ette, et tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kostjad esitasid kohtumenetluses väited tehingu tühisusest eksimuse ja/või pettuse tõttu 08.08.2016 vastuses hagile. Isegi juhul, kui kostjad ei olnud varem teadlikud sellest, et laenuleping sõlmiti eksimuse või pettuse tõttu, ei esitanud kostjad tehingu tühistamise avaldust hagejale kuue kuu möödumisel alates menetlusdokumendi esitamisest.
76.TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 näeb ette, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kooskõlas TsÜS § 92 lõikega 3 võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav, tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega ning tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Lisaks ei või TsÜS § 92lg 5 kohaselt tehingu teinud isik tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.
77.Seega tuleneb seadusest, et mitte iga eksimus ei anna eksinud lepingu poolele õigust tehingut tühistada. Eksimus eeldab ebaõiget ettekujutust tehingu tegemise ajal eksisteerivate asjaolude üle ning tühistada võib vaid olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu. Eelviidatud sätetest tuleneb täiendavalt, et reeglina kannab pool ise eksimusest tulenevat riisikot. Üksnes erandlikel asjaoludel saab tehingu tühistada, kui eksimuse riisikot peab kandma ka teine pool või kui eksimuse põhjustas teine pool. Kostjad ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, rääkimata tõendamisest, milles seisnesid eksimuse tinginud asjaolud.
78.TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 2 järgi on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 4 näeb ette, et kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik.
79.Ka eelviidatud sättest tuleneb, et mitte igasugune pettus ei anna õigust tehingut tühistada. Pettuse olemasolu peab vaidluse korral tõendama pool, kes soovib tehingut tühistada. Pettuse tõendamiseks peab pool tõendama, et talle avaldati tehingu ettevalmistamise käigus teadvalt
ebaõigeid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostjad isegi üldsõnaliselt välja toonud, rääkimata tõendamisest, millist hageja tegevust nad peavad pettuseks ehk milliseid ebaõigeid asjaolusid hageja neile tehingu sõlmimisel avaldas või mida jättis avaldamata. Kostjate väited on jäänud paljasõnalisteks.
80.Kostjad väitsid, et laenuleping oli tühine vorminõuete järgimata jätmise tõttu. Kuna kokkulepe sõlmiti notariaalselt, oleks laenuleping samuti pidanud olema notariaalne. Hageja vaidles sellele vastu ja leidis, et laenulepingule ei ole seatud kohustuslikke vorminõudeid. Laenuleping ja käendusleping ei olnud osa ostu-müügi lepingu osaks ega eellepinguks. Lepingutel oli erinev sisu ja erinevad pooled.
81.Kohus nõustub hageja väidetega. Õigusaktidest ei tulene, et laenuleping või käendusleping tuleks sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. TsÜS § 77 lg 1 näeb ette, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. TsÜS § 77 lg 3 sätestab, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud.
82.Kohus on asjas esitatud tõendeid hinnates juba tuvastanud, et nõuetekohases notariaalselt tõestatud vormis sõlmiti osa ostu-müügi leping ning selle muutmise kokkulepe. Kuivõrd 22.05.2015 muudeti varasemas ostu-müügi lepingus kokku lepitud osa hinna väljamaksmise korda, oli ka antud lepe sõlmitud notariaalses vormis. Küll aga ei ühtinud ostu-müügi lepingu pooled ja lepingu sisu ning eesmärk laenu- ja käenduslepingu sisu ning eesmärgiga. Ainuüksi asjaolust, et hageja andis kostjale laenu vahendite arvelt, mida kostja pidi talle AS-lt Tallinna Äripank saadud laenu kasutades tasuma osa müügihinna, ei muuda laenulepingut ostu-müügi lepingu osaks või eelkokkuleppeks. Kostjate väited on alusetud.
83.Kohus selgitas kostjatele 12.06.2017 eelistungil (toimiku lk 143-146), et õigusaktidest ei tulene laenu- ja käenduslepingutele vorminõudeid. Lisaks nähtub asjas esitatud poolte e-kirjadest (toimiku lk 95-105), et hageja esindaja selgitas kostjatele, et laenuleping kirjutatakse notari juures alla samaaegselt teiste lepingutega, kuid seda ei pea notariaalselt tõestama. E-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks avaldanud soovi laenulepingu notariaalseks tõestamiseks. Seetõttu on kokkuvõttes kostjate vastuväited alusetud.
84.Kostjad väitsid, et laenuleping sõlmiti tüüptingimustel ning laenulepingu intressi puudutav tingimus on tühine, sest intress on ebamõistlikult suur ja palju suurem seaduses sätestatud intressist. Intressi summa üle läbi ei räägitud ja kostjad olid sundolukorras. Leping oli kostjatele kui tarbijatele kahjulik. Intressikokkulepe sõlmiti raskete asjaolude mõjul. Hageja vaidles sellele vastu ja leidis, et tegu ei olnud tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, sest lepingu tingimused räägiti poolte vahel läbi. Intressi suurus ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult ning tegemist ei ole tühise tüüptingimusega. Kostjad ei ole tarbijad.
85.Kohus nõustub hageja väidetega. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija antud seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kostja OÜ Xxxxnäol ei ole tegemist füüsilise isikuga, mistõttu ei saa olla ka tarbijaga. Kostja Xxxxon küll füüsiline isik, kuid ta oli OÜ Xxxxseaduslik esindaja. Kostjad ei ole põhistanud ega selgitanud, miks ei seondunud vaidlusalune laenu- ja käendusleping kostja Xxxxkui juhatuse liikme majandus- ja kutsetegevusega, mistõttu ta on käendajana tarbija. Kohtu hinnangul ei saa ka Xxxxnäol olla tegemist tarbijaga. Kohus selgitas kostjatele 12.06.2017 eelistungil (toimiku lk 143-146), et laenuleping sõlmiti kahe juriidilise isiku vahel, mistõttu on asjakohatud kostjate viited tarbijalepingutele. Kohus selgitas kostjatele vajadust põhistada, miks
ei sõlminud kostja Xxxxlepingut oma majandus- ja kutsetegevuses. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
86.VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
87.Riigikohus on leidnud, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (RK TKo 3-2-1-45-07, p 11). Kohus selgitas kostjatele 12.06.2017 eelistungil (toimiku lk 143-146) vajadust tõendada, et leping sõlmiti tüüptingimustel. Kohus osundas, et kostjate endi esitatud e-kirjade kohaselt räägiti lepingu tingimused läbi. Kohus selgitas kostjatele vajadust põhistada tüüptingimuste tühisust puudutavaid väiteid.
88.Kostjad esitasid kohtule e-kirjade vahetuse (toimiku lk 95-105), mis eelnes vaidlusaluste lepingute sõlmimisele. 13.05.2015 avaldas hageja lepinguline esindaja kostja esindajale, et kuna OÜ Xxxxkinnistul on veel üks keelumärge, ei saa tehingut notari teate kohaselt teha. Seejärel leppisid pooled kokku uue notari aja. 18.05.2015 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale Xxxxe-kirja, milles ta teatas, et on laenulepingut täpsustanud. Hageja esindaja saatis lepingu teksti kostjale veel kord ülevaatamiseks. Seega oli kostjatel võimalus laenuleping üle vaadata ning nende varasemaid parandusettepanekuid oli juba arvestatud. 21.05.2015 saatis hageja lepinguline esindaja kostjatele veel ühe e-kirja, milles ta märkis, et tuli vastu XxxxOÜ tegevjuhile Xxxxja muutis Xxxxkäenduse ülempiiriks 25 000 eurot senise 30 000 euro asemel. Hageja esindaja tegi muudatuse laenulepingus ning saatis lepingu variandi uuesti kostjatele. Seega nähtub kostjate endi esitatud e-kirjade vahetusest, et pooled rääkisid lepingu tingimused tegelikult omavahel läbi. Tegemist ei olnud tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kostjad ei esitanud kohtule põhistusi ega tõendeid, millistest võiks kohus teha vastupidiseid järeldusi.
89.Isegi juhul, kui tegemist oleks olnud tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ei oleks kokkulepe laenuintressi suuruse osas olnud kohtu hinnangul tühine tüüptingimus. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
90.Samas tuleneb VÕS § 42 lõikest 2, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Seega ei ole kokkulepe intressi suuruse kohta tühine ainuüksi seetõttu, et pooled leppisid kokku suuremas intressi määras, kui on VÕS §-s 94 märgitud intressi määr. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 397 lg 2 näeb ette, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr. Antud juhul olid pooled lepingus kokku leppinud seaduses
sätestatust kõrgemas intressi määras, mis on võlaõigusseaduse kohaselt lubatud. Kostjate vastuväited on alusetud. Kostjate taotlus vähendada intressi ei kuulu rahuldamisele.
91.Lisaks muudele vastuväidetele leidsid kostjad, et kui käendusleping on kehtiv, lõpetab kostja Xxxx käenduslepingu alates 16.12.2016. Ühtlasi pidasid kostjad käenduslepingut tühiseks selle näilisuse tõttu ning leidsid, et kuna laenuleping on tühine, on tühine ka käendusleping. Käenduslepingut pidasid kostjad tühiseks vorminõuete järgimata jätmise tõttu. Kostjad asusid seisukohale, et käendusleping oli ka tühine seetõttu, et ei järgitud tarbijakäenduse regulatsiooni. Hageja vaidles kostjate väidetele vastu. Hageja leidis, et kostjal puudub õigus ühepoolselt käenduslepingut lõpetada.
92.Kohus nõustub hageja väidetega. Kohus on juba käesolevas asjas tuvastanud, et laenuleping ei olnud tühine ühelgi kostjate viidatud alusel. Ka käenduslepingu suhtes ei näe õigusaktid ette nõuet sõlmida see notariaalselt tõestatud vormis ning kirjalikus vormis sõlmitud käendusleping vastas seaduse nõuetele. Kuivõrd laenuleping ei olnud tühine, ei saanud samadel kostjate väidetud põhjustel olla tühine käendusleping. Kostjad ei ole ka esile toonud ühtegi asjaolu, miks käendusleping oleks olnud näilik ning millise tehingu sõlmimisele oli käenduslepingu osas poolte tegelik tahe suunatud. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et Xxxx sõlmis käenduslepingu tarbijana. Kostjad ei ole põhistanud, miks juhul, kui Xxxx sõlmis lepingu tarbijana, ei ole järgitud tarbijakäenduslepingutele õigusaktidest tulenevat regulatsiooni. Kostjad ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust ega sisulist põhistust, mille kohaselt oli kostjal Xxxx õigus alates 16.12.2016 käendusleping ühepoolselt lõpetada, jättes käenduslepingust tulenevad kohustused täitmata.
93.VÕS § 186 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega, tasaarvestusega, kokkulangemisega, võlasuhte lõpetamise kokkuleppega, lepingust taganemisega, lepingu ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Seega ei tulene eelviidatud sättest, et lepingu kohustatud pool võiks õigustatud poolele pelgalt teatada, et ta lõpetab lepingu ühepoolselt. Kostjad ei ole väitnud ega välja toonud, et kostja Xxxx oleks esitanud käenduslepingu ülesütlemise avalduse.
94.VÕS § 153 lg 1 sätestab, et käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega (punkt 1), kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest (punkt 2) või tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega (punkt 3). VÕS § 153 lg 3 sätestab, et tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest. Kostjate väidetest ei saa järeldada, et nende arvates oleks käendus lõppenud ühelgi VÕS § 153 lõikest 1 tuleneval alusel.
95.VÕS § 154 lg 1 sätestab, et tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal ajal üles öelda. Kui niisugune leping on tähtajaline, võib lepingu üles öelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest. VÕS § 154 lg 2 näeb ette, et pärast tarbijakäenduslepingu ülesütlemist jääb käendus enne ülesütlemist tekkinud kohustuse eest kehtima.
96.Kostjad ei ole väitnud, et Xxxx oleks tarbijana sõlmitud käenduslepingu üles öelnud eelviidatud alusel. Lisaks tuleneb VÕS § 154 lõikest 1, et tarbijakäenduslepingu saab üles öelda vaid siis, kui see oli sõlmitud tähtajatult ja tulevikus tekkiva kohustuse tagamiseks. Antud juhul ei sõlmitud käenduslepingut tähtajatult ning seda ei sõlmitud tulevikus tekkiva, vaid laenu- ja käenduslepingu sõlmimise ajal olemasoleva kohustuse tagamiseks.
97.VÕS § 196 lg 1 näeb ette, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki
asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, et käenduslepingu näol oleks tegemist kestvuslepinguga. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks esitanud lepingu ülesütlemise avalduse. Riigikohus on rõhutanud, et lepingut ei saa pelgalt lugeda üles öelduks, vaid lepingu ülesütlemiseks tuleb esitada avaldus teisele lepingu poolele (RK TKo 3-2-1-53-13, p 15). Riigikohus on ka leidnud, et ainuüksi juhul, kui käenduslepinguga tagatakse laenulepingust tulenevat kohustust, ei ole käenduslepingu näol tegemist kestvuslepinguga (RK TKo 3-2-1-102-07, p 11). Kohus selgitas kostjale 12.06.2017 eelistungil (toimiku lk 143-146) käenduslepingu lõppemisega seonduvat. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostjad ei esitanud menetluses ühtegi sellist vastuväidet, mis võimaldaks hagi nende vastu jätta osaliselt või täielikult rahuldamata.
98.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
99.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 900 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud. Hageja esindaja osutas õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hageja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud olid kokku summas 2040 eurot koos käibemaksuga. Seoses viimasel istungil osalemisega kandis hageja täiendavalt kulu 1 tunni ja 30 minuti eest. Hageja lepingulise esindaja istungil osalemisest tulenev õigusabikulu on 1 h 30 minutit x 100 euroga = 150 eurot ilma käibemaksuta ja 180 eurot koos käbemaksuga. Kogumis on hageja lepingulise esindaja kulu 2040 eurot + 180 eurot = 2220 eurot. Kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 3120 eurot, millest 900 eurot on riigilõiv ja 2220 eurot on õigusabikulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.