3.Välja mõista A Rilt G Li kasuks menetluskulud 75 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD, NÕUDE PÕHJENDUS
1.08.08.2017 esitas G L hagi A R vastu võla väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 08.04.2016 koos elukaaslase C Sga kosjalt A R korteri. Korteri ostu-müügi päevast 08.04.2016 elas A R korteris kuni korteri üleandmiseni 04.05.2016. Müüja A R tekitas selle ajaga kommunaalkulud, mille lubas notari Eha Naudi, korteri kaasostja C S ja hüpoteegipidaja esindaja I Tu juuresolekul kohe kindlasti ise ära maksta. Lisaks on toodud Korteriomandi müügilepingus välja punkt, kus A R on kohustatud tasuma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni. Seda kahjuks pole juhtunud seni ajani. Hageja on saatnud e-mailile meeldetuletuse lisaks veel tähitud kirjana, aga A R õigustab ainult ennast, et tema on võlgu Re korteriühistule. Hageja on teinud ettepaneku, et maksku võlgnevus ise otse Re korteriühistule, aga kahjuks see A Rele ei sobinud, et see pole meie asi. Tegelikult on tekitatud võlg hageja nimele. Kuna võlgnevus jooksis igal kuul arvelt arvele, siis tasus hageja selle võlgnevuse ise ära. Hageja soovib, et kostja A R tasub kommunaalkulude arve (arve nr 160511) summas 110,65€ pluss juurdetuleva viivise 0,07% päevas ja kõik hageja avaldusega seotud kulud 75€.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hageja nõudega rahul /tlk 37/.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Hagiavaldusele lisatud korteriomandi müügilepingu /tlk 22-26/ kohaselt hageja ostis 08.04.2016 koos elukaaslase C Sga kosjalt A R korteri XXXXXXXXXXXX. Lepingu punkti 5.1 kohaselt „Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus antakse Müüja poolt Ostjale üle hiljemalt kaheksandal mail käesoleval aastal (08.05.2016.a.).“ Lepingu punkti 5.7 kohaselt „Müüja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul peale valduse üleandmist ning Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.“
5.Hagiavalduse kohaselt anti korteri valdus hagejale üle 04.05.2016. Kohtule on esitatud Re KÜ arve 2016. a aprilli eest /tlk 20/, s.o aja eest, mil korteriomandi otsest valdust ei oldud veel üle antud. Arve kohaselt kuulub tasumisele korteriga XXXXXXXXXXX1 seotud kulu 110,65 eurot, millele lisandub viivis 0,07% päevas. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kostjale ettepaneku tasuda võlgnevus Re korteriühistule, kuid kostja ei ole seda teinud.
6.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
7.Hagiavalduse kohaselt tasus hageja võlgnevuse korteriühistule, kuna see jooksis iga kuu arvelt arvele. Hageja on esitanud kohtule maksekorralduse /tlk 29/, millest nähtub, et hageja on
tasunud Re KÜ-le arve 1702111 võla summas 110.65 eurot 27.02.2017. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kommunaalkulude arve summas 110,65 eurot pluss viivise tasumist.
8.Kostja ei tunnista hagi, kuid sisulist vastuväidet nõudele pole kostja esitanud.
9.Kostja on 08.04.2016 lepingus võtnud endale kohustuse tasuda kõik korteriga seotud kulud enne korteri otsese valduse üleandmist ning esitama hageja nõudmisel sellekohase dokumendi hagejale. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et tema oleks tasunud korteriga seotud kulud enne korteri üleandmist. Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et tema on tasunud korteriühistule korteriga seotud kulud aja eest, mil korter oli kostja otseses valduses.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; ning p 3 kohaselt nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
11.Kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust tasuda kõik korteriga seotud kulud enne selle üleandmist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust, tekkis hagejal kui KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriühistu ees kohustatud isikul kohustus tasuda korteriga seotud kulud aja eest, mil korter oli kostja valduses, s.o 2016. a aprilli Re KÜ arve nr 1605111 summas 110,65 eurot + viivis 0,07% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista kulud, mis on tekkinud enne korteri üleandmist – s.o korteriühistule tekkinud võlg 110.65 eurot ning lisanduv viivis 0,07% päevas. Hageja on 27.02.2017 tasunud korteriühistule 110,65 eurot.
12.Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 110,65 eurot ning 0,07% päevas ajavahemiku 27.02.2017-08.08.2017 eest, s. o 12,65 eurot, kokku 123,27 eurot.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
15.Hageja on toimiku materjalidest nähtuvalt tasunud riigilõivu 75 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid toimiku materjalidest nähtuvalt hagejal ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.