Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Seega ei saa kohus kohustada ajutist haldurit likvideerija ülesannetes puudutatud isikut täiendavalt esindama. Kohus selgitas muuhulgas, et raugemise korral kehtib erikord sellele, kuidas juriidilist isikut on võimalik äriregistrist kustutada. Samuti märkis kohus, et pankrotiseadus ei näe ette mitme ajutise pankrotihalduri nimetamist, kes täidaksid likvideerija ülesandeid. Lähtudes eeltoodust keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et esitatud avaldus on perspektiivitu ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastas selle koos lisadega avaldajale. TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus 04.10.2017 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 02.10.2017 määruse, võtta avalduse menetlusse, TsÜS § 41 lg 7 alusel kutsuda tagasi puudutatud isiku likvideerija Kristo Teder, määrata puudutatud isiku likvideerijaks Priit Janu ja saata määrus hageja esindajale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Avaldaja hinnnagul jättis maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmata. Kohus oleks pidanud andma avaldajale tähtaja avalduses esitatud puuduse kõrvaldamiseks, selgitades, et äriühingule täiendavat likvideerijat määrata ei saa, kuid saab nõuda senise likvideerija tagasikutsumist ja uue likvideerija määramist. Avaldaja rõhutab, et tema avalduse primaarseks eesmärgiks oli vältida OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) registrist kustutamist enne OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) kohtumenetluste ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) kommertspandilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist (eeldus ühinemislepingu sõlmimine). Kommertspandiseaduse § 18 lg 3 kohaselt ei või ettevõtjat äriregistrist kustutada enne kommertspandi kustutamist. Äriseadustiku § 218 lg 1 kohaselt on äriühingu äriregistrist kustutamise avalduse esitamine lubatud üksnes tingimusel, et äriühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 7 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudmisel likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija. On reaalne oht, et OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) likvideerija Kristo Tederi tegevusetus ühineva äriühingu ühinemislepingu sõlmimisel võib kaasa tuua OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) lõppemise, sh kohtumenetluste ja kommertspandikande lõppemise, mis tekitaks pöördumatut kahju äriühingu võlausaldajatele. Täitemenetluses 119/2017/167 (sissenõudja 4K System OÜ) on 01.03.2017 arestitud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vara 19 390 euro väärtuses. OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) registrist kustutamisel kommertspant lõpeks ja pandipidajal tekiks täitemenetluse 119/2017/167 lõppemisel oluline kahju. Avaldaja esindaja on ühtlasi ka pandipidaja, so 4K System OÜ esindaja. Täitemenetluse jätkumise eelduseks ning võlausaldajate huvides on nii täitemenetluse kui ka pooleli olevate kohtumenetluste jätkamine. Äriühingu likvideerimine on toimunud üksnes formaalselt ja mitte sisuliselt ning likvideerija ei ole likvideerimistoiminguid teostanud. Avaldaja õiguste riive seisnebki asjaolus, et puudutatud isiku likvideerija Kristo Teder ei täida PankrS § 55 lg-s 1 sätestatud likvideerija

kohustusi ega kaitse kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Mõjuvaks põhjuseks likvideerija tagasikutsumiseks saab muuhulgas pidada likvideerija poolt oma seadusest tulenevate kohustustega, sh võlausaldajate ja võlgniku huvidega arvestamata jätmist. Selleks, et tagada OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) võlausaldajate, sh avaldaja nõuete rahuldamine, äriseadustikus ja pankrotiseaduses sätestatud likvideerija kohustuste täitmine ning vältida praeguse likvideerija Kristo Tederi tegevusetuse võimalikest tagajärgedest põhjustatud kahju teket, on vajalik määrata OÜ-le Lõuna Farm (likvideerija) kohtu poolt likvideerija, kes asendaks senist likvideerijat. OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) varasem prokurist, raamatupidaja, ainuosaniku esindaja ja dokumentide hoidja Priit Janu kinnitab, et soovib olla OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) likvideerijaks ning soovib ja suudab täita likvideerijale pandud kohustusi. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis avaldaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 02.10.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 22.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-173492 lõpetati OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuivõrd OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetati pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, likvideerib osaühingu pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-st 8 tulenevalt ajutine pankrotihaldur, kes on selles olukorras likvideerija ametist tulenevalt. Praegusel juhul on maakohus 22.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 määranud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) likvideerimise ülesandeks OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutisele pankrotihaldurile, kes peab PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerima osaühingu kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kuivõrd pankrotiseaduses ei ole ette nähtud võimalust määrata raugemise korral likvideerija ülesandeid täitma lisaks ajutisele haldurile teisi isikuid ning puudub ka alus kohustada ajutist haldurit likvideerija ülesannetes puudutatud isikut täiendavalt esindama ühinemislepingu sõlmimisel, on maakohus seega õigesti avaldaja 26.09.2017 avalduse menetlusse võtmisest keeldunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Nõustuda ei saa avaldaja seisukohaga, mille kohaselt pidanuks maakohus andma avaldajale tähtaja avalduse puuduse kõrvaldamiseks ja selgitama, et äriühingule täiendavat likvideerijat määrata ei saa, kuid saab nõuda senise likvideerija tagasikutsumist ja uue likvideerija määramist. Kohtule 26.09.2017 esitatud avalduses ei tuginenud avaldaja likvideerija kohustuste täitmata jätmisele ega toonud esile asjaolusid, millest kohus võinuks järeldada, et avaldaja soovib ajutise pankrotihalduri likvideerija ülesannetes tagasi kutsuda ja määrata ennast senise likvideerija asemel uueks likvideerijaks. Kohtule esitatud avalduses taotles avaldaja selgesõnaliselt üksnes Kristo Tederi kohustamist esindama puudutatud isikut ühinemislepingu sõlmimisel ja Kristo Tederile lisaks enda täiendavaks likvideerijaks määramist. Seega ei nähtunud avaldusest selliseid puuduseid, mille kõrvaldamiseks pidanuks maakohus vastavalt TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatule andma avaldajale tähtaja. Praegusel juhul on maakohus TsMS § 371 lg 2 p-le 2 tuginedes õigesti

järeldanud, et avaldusega ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud avalduse perspektiivitus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena ei ole selliseks asjaoluks, mille korral peab kohus jätma avalduse käiguta ja andma võimaluse puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud taotlus ajutise pankrotihalduri likvideerija ülesannetes Kristo Tederi tagasi kutsumiseks ei ole põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja põhistanud mõjuvat põhjust likvideerija tagasi kutsumiseks. Määruskaebuses on avaldaja taotlenud senise likvideerija tagasi kutsumist ja enda uueks likvideerijaks määramist, tuues likvideerija tagasi kutsumise põhjusena esile, et likvideerija ei ole täitnud PankrS § 55 lg-s 1 sätestatud kohustust kaitsta kõigi võlausaldajate ja võlgniku õigusi ja huve. Avaldaja hinnangul esineb reaalne oht, et OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) likvideerija Kristo Tederi tegevusetus ühineva äriühingu ühinemislepingu sõlmimisel võib kaasa tuua OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) lõppemise, sh kohtumenetluste ja kommertspandikande lõppemise, mis tekitaks pöördumatut kahju äriühingu võlausaldajatele. Põhjendamatu on ka kaebuses osundatu puudutatud isiku lõppemise ohust, mille likvideerija tegevusetus ühinemislepingu sõlmimisel võib kaasa tuua. Ringkonnakohus leiab, et ühinemislepingu sõlmimata jätmine, mida avaldaja likvideerijale ette heidab, ei anna alust likvideerija tagasi kustumiseks. Likvideerijal puudub pankrotiseadusest tulenevalt kohustus avaldaja soovitud ühinemislepingu sõlmimiseks puudutatud isiku likvideerimisel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldaja osundatud ühinemislepingu sõlmimata jätmist kui puudutatud isiku lõppemist põhjustavat ja puudutatud isiku võlausaldajatele kahju tekitavat asjaolu ei saa likvideerijale ette heita ka põhjusel, et puudutatud isiku likvideerimise otsustus on vastu võetud tsiviilasjas nr 2-17-3492 Harju Maakohtu 22.08.2017 määrusega. Seda, et puudutatud isiku ajutine pankrotihaldur Kristo Teder täidab talle eelnimetatud määrusega pandud ülesannet ja puudutatud isiku likvideerib, mille tagajärjel saavad puudutatud isiku võlausaldajate huvid kahjustatud, ei saa mõistlikult ajutisele haldurile likvideerija ülesannetes ette heita, mistõttu ei saa puudutatud isiku lõppemine olla ka aluseks likvideerija tagasi kutsumiseks. Kolleegium on seisukohal, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid ajutise halduri Kristo Tederi likvideerija ülesannetes tagasi kutsumist. Sellest tulenevalt puudub ka vajadus uue likvideerija määramiseks, mistõttu tuleb avaldaja vastav taotlus jätta samuti rahuldamata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd kaebuse lahendamine puudutab üksnes avaldaja huve ning kohus ei ole pidanud vajalikuks küsida puudutatud isiku seisukohta kaebusele, määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudutatud isikul määruskaebemenetluses puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt/) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.