2-17-12298/13 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.17.08.2017 esitas OÜ Kalma Kaubandus (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Andrey Ulukhaniyantsi (kostja I), Natalja Uluhanjantsi (kostja II) ja Aleksandr Uluhanjantsi (kostja III) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate I ja II vahel 27.06.2017 sõlmitud notariaalne abieluvaraleping ja ühisvara jagamise leping ning kostjate I, II ja III vahel 27.06.2017 sõlmitud notariaalne korteriomandi kinkeleping. Samuti sisaldab hagiavaldus hageja nõuet, millega kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatus vastavate kandemuudatuste tegemiseks. Samas esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, paludes seada kostja II omandis olevate kinnisasjade registriosa nr 118304, 4397904, 4457503, 3505608 ja 2066203 ning kostja III omandis oleva kinnisasja registriosa nr 3550850 III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärked hageja kasuks hagiavalduse resolutsioonis nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks. Lisaks palub hageja arestida kostjale II kuuluv OÜ Kramsin osa nimiväärtusega 2556 eurot ja hooneühistu „Kaunase Keskus“ liikmesus nr 123 ning keelata kostjal II nii osa kui liikmesuse käsutamine. Hagiavalduse kohaselt asutasid kostja I ja Sergey Andreev 2003. aastal äriühingu OÜ Kalma Kaubandus (hageja) ja 2006. aastal äriühingu OÜ Kalma Kala. Asutajate osalused on mõlemas äriühingus võrdsed, samuti ollakse mõlemas äriühingus juhatuse liikmeteks. Hageja tugineb asjaoludele, et kostja I on süstemaatiliselt ja pikaajaliselt rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, olles aastatel 2012 kuni 2017 omastanud suures ulatuses hageja raha isiklikuks otstarbeks ning tehes suures hulgas alusetuid väljamakseid pereliikmetele ja teistele lähedastele isikutele. Kokku on kostja I selliselt põhjustanud hagejale kahju enam kui 500 000 euro ulatuses. Vältimaks tekitatud kahju hüvitamist hagejale, on kostja I asunud vara lähikondsetele „kantima“, muutes end varatuks. Nii sõlmis kostja I 27.06.2017 naisega (kostja II) abieluvaralepingu ja kinkis samal päeval talle kuuluva korteriomandi pojale (kostja III). Vaidlusaluse abieluvaralepinguga jäid kostja II ainuomandisse kõik kinnistud, liikmesus hooneühistus ja OÜ Kramsin, kellele kuulub seitse kinnistut, osalus. Seevastu kostjale I jäänud äriühingute osaluse ja väikepaadi väärtus on marginaalne. Hageja on tsiviilasjas nr 2-17-11644 esitanud kostja I vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude summas 446 757,32 eurot ning kostjate II ja III vastu alusetult tehtud väljamaksete tagastamise nõude. Kohus on hagi tagamiseks arestinud kostjale I kuuluvad osalused hagejas ja OÜ-s Kalma Kala, samuti kostja I pangakontod, kostjate II ja III kinnisasjadele on seatud kohtulikud hüpoteegid. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal on kostja I vastu suures ulatuses nõue, mille realiseerimine on kostjal I vara puudumisest tulenevalt praktiliselt võimatu, esitab hageja kostjate vastu 27.06.2017 tehingute tagasivõitmise hagi tulevase nõude täitmiseks. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kohtuotsuse täitmise tagamiseks hädavajalik hagi tagada. Hagejal on kostja I vastu suures ulatuses kahju hüvitamise nõue (tsiviilasi nr 2-17-11644), mille täitmiseks kostjal I vara puudub, sest vara lähikondsetele üleandmise tulemusena on kostja I tänaseks sisuliselt varatu ja see on tinginud käesoleva tagasivõitmise hagi esitamise. Avalike andmebaaside põhjal on kostja II ainukeseks varaks abieluvaralepinguga kostjale II üle antud vara, nagu on kostja III ainukeseks varaks kostjale III kingitud korteriomand. Lisaks viidatud korteriomandile kuulub kostjale III osalus IA Group OÜ-s, millel aga sisuline majandustegevus puudub. Hageja hinnangul eksisteerib reaalne oht, et hagi tagamata jätmisel ning kostjate poolt vara võõrandama või koormama asumisel on hageja olukorras, kus hoolimata positiivsest kohtulahendist kostja I vastu ei ole hagejal võimalik oma nõuet maksma panna. Hageja palub kostjate II ja III omandisse läinud kinnisasjadele seada eelmärked, mis ei takista kannete tegemist kinnistusraamatus, kuid tagavad omandiõiguse kostjale I tagasikandmise nõuet. Kuna hageja taotleb lisaks kinnisasjade kostjale I tagastamisele ka OÜ Kramsin osaluse ja hooneühistu „Kaunase Keskus“ liikmesuse nr 123 abikaasade ühisomandisse tagastamist, kuid seadus ei näe

2.Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks. Maakohus seadis hagi tagamiseks kostja II Natalja Uluhanjantsi omandis olevate kinnisasjade registriosa III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärked kostja kasuks järgmiselt: 1) kinnistusregistriossa nr 118304 kantud kinnisasjale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni; 2) kinnistusregistriossa nr 4397904 kantud kinnisasjale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni; 3) kinnistusregistriossa nr 4457503 kantud kinnisasjale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni; 4) kinnistusregistriossa nr 3505608 kantud kinnisasjale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni; 5) kinnistusregistriossa nr 2066203 kantud kinnisasja kaasomandi suurusega 11/20 osale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja põhistanud kohtule nõuet, mille tagamist ta soovib, ja ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 381 lg 2). Arvestades hageja nõude olemust ja suurust, hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ning taotletud abinõusid, samuti kostjate käitumist, pidas kohus vajalikuks hagi tagada. Kohus leidis, et tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks. Kohus pidas põhjendatuks seada kostjatele II ja III kuuluvatele kinnisasjadele eelmärked hageja kasuks hageja taotletud viisil omandiõiguse kostjale I tagasi kandmise tagamiseks. Samuti pidas kohus põhjendatuks hagi tagamiseks arestida kostjale II kuuluv OÜ Kramsin osa nimiväärtusega 2556 eurot ja hooneühistu „Kaunase Keskus“ liikmesus nr 123 ning keelata kostjal II nii osa kui liikmesuse käsutamine. Kohus leidis, et kohaldatavad abinõud ei koorma kostjaid rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Erinevalt keelumärkest ei „lukusta“ eelmärge kinnistusraamatut. Eelmärgete seadmisel säilib kostjatel II ja III kinnisasjade käsutamise ja koormamise õigus. Samuti ei piira kohaldatud hagi tagamise abinõu (keelumärked äriühingu osal ja hooneühistu liikmesusel) kostja II igapäevast majandustegevust ega vara tavapärast kasutamist.

Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja nõue õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Maakohus ei ole hageja nõude õiguslikku perspektiivikust sisuliselt hinnanud. Hageja nõuab kostjate vahel tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras TMS §-de 189 ja 190 alusel. Kuna hagejal ei ole kostjate vastu täitedokumenti ega sissenõutavaks muutunud nõuet ning hageja ei ole kostjate suhtes sissenõudja, ei ole käesolevas asjas vaidlustatud tehingute tagasivõitmine TMS § 187 lg 1 alusel õiguslikult võimalik. Kuigi hageja on esitanud hagi TsMS § 369 alusel enne nõude sissenõutavaks muutumist, ei muuda see hagi õiguslikult perspektiivikaks. Kuna hageja esitas hagi tehingute tagasivõitmiseks omamata kostjate vastu täitedokumenti, ei ole hagejal nõuet, mille täitmist ta saaks TsMS § 369 alusel enne nõude sissenõutavaks muutumist nõuda. Seega ei ole hageja nõude rahuldamine võimalik ka TsMS § 396 alusel. TsMS § 369 esimese lause sõnastusest tulenevalt on see säte kohaldatav hagile, milles hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (sooritushagi). Kuna tehingu tagasivõitmise hagiga ei nõua hageja kostjalt kohustuse täitmist, vaid õigussuhte ehk õigusliku olukorra ümberkujundamist (kujundamishagi), ei ole TsMS § 369 hageja nõude suhtes kohaldatav. Hageja on esitanud hagi tagamise avalduses eksitava väite, et tulevaseks nõudeks, mille täitmiseks enne sissenõutavaks muutumist on hageja käesolevas asjas hagi esitanud, on hageja nõue kostja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja ei esitanud käesolevas asjas kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid tehingute tagasivõitmise nõude. Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude tsiviilasjas nr 2-17-11644, milles on hageja hagi Tartu Maakohtu 07.08.2017 määrusega tagatud. Kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 371 lg 2 või § 423 lg 2 järgi (Riigikohtu 20.03.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12).

Eksitavad on kostjate väited, et tagasivõitmise hagi esitamiseks TsMS § 369 tähenduses peab hagejal olema kostja vastu täitedokument. Tagasivõitmise nõude puhul tuleb eristada nõudeõiguse tekkimist ja selle sissenõutavaks muutumist. Tagasivõitmise nõudeõigus tekib võlgniku poolt tagasivõidetava (kahjustava) tehingu tegemisest (s.o vara väljakantimise hetkest). Tagasivõitmise nõue muutub sissenõutavaks TMS § 187 lg 2 järgi alates võlausaldajal täitedokumendi tekkimisest. Seega on hageja hagi esitamise ajal materiaalõiguslikult olukorras, kus tal on kostjate suhtes vara väljakantimise tehingute tagasivõitmise õigus, kuid see pole veel sissenõutavaks muutunud. TsMS § 369 järgi võib hageja esitada kohtusse nõude ka enne selle sissenõutavaks muutumist. Hageja nõude õiguslikku perspektiivikust toetab ka Eesti õiguse eeskujuks olnud Saksa õigus. Saksa õiguskirjanduses ja kohtupraktikas märgitakse, et sellise nõude tagamiseks võib kohus hageja taotlusel kohaldada ka esialgset õiguskaitset, eelkõige hagi tagamise korras keelata võõrandatud vara käsutamise ja koormamise. Ebaõige on kostjate väide, et TsMS § 369 järgi saab esitada üksnes sooritusnõude ja hageja tehingute tagasivõitmise nõue ei ole käsitletav sooritusnõudena. Seadusest ei tulene, et TsMS § 369 alusel ei võiks esitada muud kui sooritusnõuet. Hageja esitatud tagasivõitmise hagi sisaldab nii kujundusõiguse kui sooritushagi tunnuseid. Riigikohtu praktika järgi saab kohus jätta hagi menetlemata (s.o kohaldada TsMS § 371 lg 2 ja § 423 lg 2 regulatsiooni) üksnes erandlikel juhtudel. Seejuures on kohtul hagi menetlemata jätmisel kõrgendatud põhjendamiskohustus ja õiguslikult keerukate hagide puhul tuleb eelistada asja sisulist menetlemist. Hagiavalduses kirjeldatud kostja I kuritarvituste ulatuslikkust ja olukorra tõsidust kinnitab asjaolu, et 21.08.2017 on Lõuna ringkonnaprokuratuur algatanud kostja I tegevuse suhtes KarS § 201 lg 2 p 2 alusel (omastamine suures ulatuses) kriminaalmenetluse.