Täitmine › Muud täitmisasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-10358 tagasivõitmise korras osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke tahteavaldusi andma kohustamiseks. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamise korras keelumärke seadmiseks kostja II kinnistule. Harju Maakohus jättis 20. juuli 2020. a määrusega taotluse rahuldamata, kuid rahuldas hageja korduva hagi tagamise taotluse 28. juuli 2020. a määrusega ja keelas kostjal II kinnistu registriosaga 12100102 käsutamise ning määras kanda kinnistusraamatusse hageja kasuks keelumärke. 17. septembril 2020 tühistas maakohus kostjate määruskaebuse alusel hagi tagamise, viidates hagi perspektiivitusele.

2(8)

2-20-10358 Hagejal puudub täitedokument. Hageja väidetav nõue kostja I vastu on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas 2-19-20069. Hageja tuginemine TsMS §-le 369 on ekslik. Praeguses asjas ei ole tegemist nõude täitmise hagiga, mistõttu nimetatud säte ei ole asjakohane. Viidatud paragrahv ei reguleeri tuvastushagisid ega kujundushagisid. Teiseks on TMS § 187 lg 2 erinorm TsMS sätete suhtes. Kuna erinorm välistab sellise hagi esitamise, ei saa hagemisõigust tuletada üldisematest normidest. Kui hagejaga sarnases olukorras oleval võlausaldajal on selge nõue isiku vastu, kes on püsivalt maksejõuetu, tuleks võlgniku vastu esitada pankrotiavaldus. Pankrotimenetluse käigus saaks haldur kaaluda tehingute tagasivõitmise nõude esitamist pankrotiseaduse alusel. Kui hageja nõude selgus pole pankrotiavalduse põhistamiseks piisav või puudub muu huvitatud isik, kes pankroti väljakuulutamist soovib, siis ei vääri hageja praeguses menetluses taotletud eesmärk kehtiva õiguse järgi riigilt õiguskaitset. Hageja on eespool kirjeldatud viisil ka toiminud. Tsiviilasjas 2-19-18606 taotles hageja kostja I pankroti väljakuulutamist sama nõude alusel, mille alusel menetleb kohus praegu hageja nõuet raha väljamõistmiseks kostjalt I tsiviilasjas 2-19-20069. Harju Maakohus jättis

2-20-10358 järgnevate eelduste üheaegsel esinemisel: 1) kui sissenõudjal on täitedokument; 2) tema nõue on muutunud sissenõutavaks; 3) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Praegusel juhul ei ole hageja sissenõudja TMS § 187 lg-te 1 ja 2 ning TMS § 5 lg 1 tähenduses. TMS § 5 lg 1 järgi on sissenõudja täitemenetluse osaline, kes on täitmiseks esitanud nõude. Hagejal ei ole täitedokumenti. TMS § 187 lg-s 2 sätestatust tulenevalt on ilmne, et täitedokumendita sissenõudja esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamine on materiaalõiguslikult võimatu. Täitedokumendi puudumisel ei ole hagejal hagemisõigust, st tal puudub materiaalõiguslik nõudealus TsMS § 423 lg 2 p 1 tähenduses ja hagi tuli jätta läbi vaatamata. Hageja väitel on tal võimalik esitada tagasivõitmise hagi, tuginedes TsMS §-le 369 ka juhul, kui tal täitedokumenti veel ei ole. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendusega, mille kohaselt TsMS § 369 ei kõrvalda materiaalõigusliku nõudealuse puudumisest tulenevat menetlustakistust. TsMS § 369 järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kuivõrd TsMS § 369 ei reguleeri tuvastus- ega kujundushagi ennetavat esitamist, ei saa hageja TsMS §-le 369 viidates esitada tagasivõitmise hagi enne, kui vastava hagi esitamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Hageja viited kohtulahendile ei ole asjakohased ega muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks. Viidatud lahendis pidas kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist ennatlikuks, kuivõrd hagejal oli pooleliolevas eelmenetluses võimalik vajalik täitedokument esitada. Praeguses kohtuasjas ei ole TsMS § 369 kohaldatav. Alternatiivselt on hageja kaebuses palunud vähendada maakohtus kostjate I ja II kasuks välja mõistetud õigusabikulude suurust vastavalt 768 euro ja 960 euro võrra. Kaebuse väidetel on kostja I kulud 4 tunni ja kostja II kulud 8 tunni ulatuses telefonivestlustele esindajaga põhjendamatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul oleks pidanud suhtlemisele kliendiga kuluma vähem aega. Kostjate lepinguliste esindajate kulud tervikuna on vajalikud ja põhjendatud. Hagi oli mahukas, sisaldades mitmeid kohtulahendeid, mille analüüs nõudis advokaadi ja kliendi vahelist suhtlust, kohustust selgitada kliendile kohtu ja teiste menetlusosaliste tehtud menetlustoimingute sisu ja tagajärgi ning kliendi menetluspositsiooni kujundamiseks vajalikke asjaolusid. Suhtlus lepingulise esindaja ja kliendi vahel võimaldab kokku hoida üksikute menetlustoimingute tegemiseks kuluvat aega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-20-10358 et tagasivõitmise hagisid ei saagi TMS §-des 188 ja 189 sätestatud tähtaja möödumise tõttu esitada. Riigikohus on oma praktikas kinnitanud TsMS § 369 kohaldatavust ka kujundushagile (lahend asjas nr 2-17-12525). Ennetavat tagasivõitmise hagi on lubanud nt Tartu Ringkonnakohus. Seaduse mõte ei saa olla sundida isikut hagi esitamisega ootama nii kaua, kuni nõudeõigus kaob. Kohtud on ebapiisavalt põhjendanud, miks on kostja II 10,3 tunni pikkused telefonikõned esindajaga menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise kontekstis põhjendatud. Esindaja ja esindatav peavad omavahel suhtlema, kuid nii suures mahus suhtlemine ei ole tavapärane. Kostja I osas aga on

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-20-10358 veel täidetud. Selle nõude võlgnikena saab käsitada tagasivõitmise hagi kostjaid, s.o tagasivõidetava tehingu pooli. Kolleegiumi hinnangul võib tehingu tagasivõitmise hagi sisaldada nii kujundushagi kui ka sooritushagi tunnuseid. Kujundushagi tunnustele vastab tehingu tagasivõitmise hagi osa, milles nõutakse tehingu kehtetuks tunnistamist (vt nt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-60590/65, p 22.2). Tagasivõitmise hagi rahuldamise korral tunnistab kohus asjaomase tehingu kehtetuks ning poolte vahel tekib tehingu tagasitäitmise võlasuhe (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 37.2). TMS järgsel tagasivõitmisel kohaldub erinormina mh TMS § 195. Nii peab tehingu teine pool TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt andma tehingu kehtetuks tunnistamise korral sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Praeguses asjas on hageja esitanud ka nõude tahteavalduste asendamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistusraamatusse kantaks omanikuna isik, kes kinnistu omandiõiguse teisele isikule tagasivõidetavalt üle andis. Selle nõude rahuldamise korral saab kohtutäitur pöörata kinnisasjale sissenõude. Seega võib tagasivõitmise hagi olla ühtlasi suunatud ka soorituse tegemisele.

2-20-10358 tagamist TsMS § 377 lg 3, nt kui vastaspool on asunud end varatuks muutma. Hagi tagamise taotluse vastaspoole kaitseks on ette nähtud võimalus nõuda hagejalt TsMS § 383 lg 1 alusel tagatist, samuti on võimalik kohaldada TsMS § 391 hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise kohta. TsMS § 369 alusel esitatud tagasivõitmise hagi menetlusse võtmise eeldusena peab hageja tulenevalt sätte koostoimest TMS § 187 lg-ga 2 põhistama asjaolud, mille kohaselt kostja I vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmiseks täitedokumendi (praegu tsiviilasjas nr 2-19-20069) saavutamise korral ei vii selle täitedokumendi täitmine eelduslikult tema nõude rahuldamiseni.

7(8)

2-20-10358

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.