Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu ja Urmas Volens
Kohtuasi
ALANDIA KV OÜ hagi OÜ SIIBXID ja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu kompromissi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavaldusi andma kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ALANDIA KV OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja ALANDIA KV OÜ, esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Kostja OÜ SIIBXID, esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10358 ja Harju Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
1.ALANDIA KV OÜ (hageja) esitas 17. juulil 2020 Harju Maakohtule hagi OÜ SIIBXID (kostja I) ja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma (kostja II) vastu kompromissi
2-20-10358 tagasivõitmise korras osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke tahteavaldusi andma kohustamiseks. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamise korras keelumärke seadmiseks kostja II kinnistule. Harju Maakohus jättis 20. juuli 2020. a määrusega taotluse rahuldamata, kuid rahuldas hageja korduva hagi tagamise taotluse 28. juuli 2020. a määrusega ja keelas kostjal II kinnistu registriosaga 12100102 käsutamise ning määras kanda kinnistusraamatusse hageja kasuks keelumärke. 17. septembril 2020 tühistas maakohus kostjate määruskaebuse alusel hagi tagamise, viidates hagi perspektiivitusele.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu laenulepingust tulenev 200 000 euro suurune nõue. Laenu tagasinõudmiseks esitas hageja kostja I vastu 18. detsembril 2019 hagi, mille menetlus on pooleli tsiviilasjas nr 2-19-20069. Selles menetluses palus hageja kanda kostja I kinnisasjale hagi tagamise korras keelumärke, kuid maakohus jättis selle taotluse rahuldamata, sest kostja I kinnisasja juba koormas keelumärge kostja II pankrotihalduri kasuks. Hageja teavitas 23. detsembril 2019 kostja II pankrotihaldurit rahalise nõudega hagi esitamisest kostja I vastu, paludes teatada sellest, kui keelumärge peaks kustutatama.
1.2.Harju Maakohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-14-57936 tehtud 5. juuni 2020 määrusega kostjate sõlmitud kompromissilepingu, millega kostja I loobus kogu oma varast, s.o andis kostjale II tasuta üle kinnisasja mõttelise osa omandiõiguse ja valduse ning lepiti kokku kinnisasja kostja I kasuks koormava isikliku kasutusõiguse lõpetamises. Varast loobumine kahjustab hagejat. Kostjal I ei ole vara, et täita hageja nõuet, kui kohus selle rahuldaks. Vaidlustatav kompromissileping on kinke iseloomuga ja on seega tagasivõidetav täitemenetluse seadustiku (TMS) § 189 alusel. Isegi kui kostjad peaksid väitma, et tegemist ei ole kinkega, on kompromissileping alternatiivselt tagasivõidetav TMS § 188 alusel.
1.3.Kuna tsiviilasja nr 2-19-20069 menetlus on alles pooleli, võib selle jooksul mööduda TMS §-s 189 sätestatud tagasivõitmise hagi esitamise tähtaeg. Selle vältimiseks esitatakse tagasivõitmise hagi enne, kui hagejal on olemas täitedokument. Kohtupraktikas on leitud, et tagasivõitmise hagi saab esitada ka enne TMS § 187 lg-s 2 nõutud täitedokumendi olemasolu.
2.Kostja I taotles hagi läbi vaatamata jätmist, kuivõrd hagejal puudub kostja I vastu täitedokument. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 ei kohaldu tagasivõitmise puhul. Tagasivõitmise korral ei saa vara minna tagasi kostja I käsutusse, vaid vara läheb kohtutäiturile. Nõusolekuid kinnistusraamatu kannete tegemiseks ei saa hageja kostjatelt I ja II seega nõuda. Samuti kinnitab eelviidatu, et TMS järgne tagasivõitmine saab toimuda vaid siis, kui käib täitemenetlus.
3.Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja pole sissenõudja, tal ei ole täitedokumenti ja kostja I ei ole võlgnik. Hageja sai nõuda kompromisside kui tervikute kehtetuks tunnistamist, mitte hageda osa lepingu punkte. Viidatud tehingud ei kahjustanud sissenõudja huve.
4.Harju Maakohus jättis 5. veebruari 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 2304 eurot ja kostja II kasuks 5732 eurot. Maakohtu määruse põhjendusil nõudis hageja tehingu kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras TMS alusel. Sellise hagi esitamise õigus on sissenõudjal (TMS § 187 lg 1). Sissenõudja on isik, kes on esitanud kohtutäiturile täitmiseks täitedokumendi (TMS §-d 2 ja 5). TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument. Tagasivõitmise aluseid ei saa tõlgendada laiendavalt.
2(8)
2-20-10358 Hagejal puudub täitedokument. Hageja väidetav nõue kostja I vastu on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas 2-19-20069. Hageja tuginemine TsMS §-le 369 on ekslik. Praeguses asjas ei ole tegemist nõude täitmise hagiga, mistõttu nimetatud säte ei ole asjakohane. Viidatud paragrahv ei reguleeri tuvastushagisid ega kujundushagisid. Teiseks on TMS § 187 lg 2 erinorm TsMS sätete suhtes. Kuna erinorm välistab sellise hagi esitamise, ei saa hagemisõigust tuletada üldisematest normidest. Kui hagejaga sarnases olukorras oleval võlausaldajal on selge nõue isiku vastu, kes on püsivalt maksejõuetu, tuleks võlgniku vastu esitada pankrotiavaldus. Pankrotimenetluse käigus saaks haldur kaaluda tehingute tagasivõitmise nõude esitamist pankrotiseaduse alusel. Kui hageja nõude selgus pole pankrotiavalduse põhistamiseks piisav või puudub muu huvitatud isik, kes pankroti väljakuulutamist soovib, siis ei vääri hageja praeguses menetluses taotletud eesmärk kehtiva õiguse järgi riigilt õiguskaitset. Hageja on eespool kirjeldatud viisil ka toiminud. Tsiviilasjas 2-19-18606 taotles hageja kostja I pankroti väljakuulutamist sama nõude alusel, mille alusel menetleb kohus praegu hageja nõuet raha väljamõistmiseks kostjalt I tsiviilasjas 2-19-20069. Harju Maakohus jättis
28.detsembril 2019 jõustunud määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetlemise, kuna hindas hageja nõude ebaselgeks. Hageja ei ole seega olnud olukorras, kus tema võimalused oma huvide eest seista on objektiivselt olnud välistatud. Probleem on hageja nõudes, mitte menetluslikes võimalustes selle maksmapanekuks. Eelnimetatud põhjustel on hagi perspektiivitu. Hagil puudub materiaalõiguslik alus. Kehtiva õiguse alusel ei ole võimalik sellist hagi esitada. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata.
5.Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Alternatiivselt palus hageja tühistada maakohtu määruse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas. TMS § 187 lg 2 mõte ei saa olla, et tagasivõitmise tähtaja möödumine enne hagi esitamise õiguse tekkimist on paratamatus. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas ei omandipõhiõigusega (põhiseaduse § 32 lg 1) ega õigusega tõhusale õiguskaitsele (põhiseaduse § 15 lg 1). TMS § 187 lg-t 2 tuleks tõlgendada viisil, nagu seda on teinud tsiviilasjas nr 2-17-12298 Tartu Ringkonnakohus. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisega seotud kulud hageja kanda. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 464 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 480 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning vastuseks määruskaebuse väidetele märkis järgmist. Hageja esitas kostjate vastu TMS sätetele rajaneva tagasivõitmise hagi. TMS § 187 kaitse-eesmärgiks on tagada täitedokumendi täitmine ja see ei ulatu ajaliselt ettepoole täitedokumendi saamisest. TMS § 187 tagab spetsiifilise õiguskaitse üksnes täitedokumendi olemasolul. Selle sätte eesmärgiks ei ole üldine õiguskaitse, mille saab võlausaldaja väidetava nõude maksmapanekul hagi- või pankrotiavalduse esitamisel. Sissenõudjal on võimalik TMS § 187 lg 2 kohaselt nõuda tagasivõitmist 3(8)
2-20-10358 järgnevate eelduste üheaegsel esinemisel: 1) kui sissenõudjal on täitedokument; 2) tema nõue on muutunud sissenõutavaks; 3) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Praegusel juhul ei ole hageja sissenõudja TMS § 187 lg-te 1 ja 2 ning TMS § 5 lg 1 tähenduses. TMS § 5 lg 1 järgi on sissenõudja täitemenetluse osaline, kes on täitmiseks esitanud nõude. Hagejal ei ole täitedokumenti. TMS § 187 lg-s 2 sätestatust tulenevalt on ilmne, et täitedokumendita sissenõudja esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamine on materiaalõiguslikult võimatu. Täitedokumendi puudumisel ei ole hagejal hagemisõigust, st tal puudub materiaalõiguslik nõudealus TsMS § 423 lg 2 p 1 tähenduses ja hagi tuli jätta läbi vaatamata. Hageja väitel on tal võimalik esitada tagasivõitmise hagi, tuginedes TsMS §-le 369 ka juhul, kui tal täitedokumenti veel ei ole. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendusega, mille kohaselt TsMS § 369 ei kõrvalda materiaalõigusliku nõudealuse puudumisest tulenevat menetlustakistust. TsMS § 369 järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kuivõrd TsMS § 369 ei reguleeri tuvastus- ega kujundushagi ennetavat esitamist, ei saa hageja TsMS §-le 369 viidates esitada tagasivõitmise hagi enne, kui vastava hagi esitamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Hageja viited kohtulahendile ei ole asjakohased ega muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks. Viidatud lahendis pidas kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist ennatlikuks, kuivõrd hagejal oli pooleliolevas eelmenetluses võimalik vajalik täitedokument esitada. Praeguses kohtuasjas ei ole TsMS § 369 kohaldatav. Alternatiivselt on hageja kaebuses palunud vähendada maakohtus kostjate I ja II kasuks välja mõistetud õigusabikulude suurust vastavalt 768 euro ja 960 euro võrra. Kaebuse väidetel on kostja I kulud 4 tunni ja kostja II kulud 8 tunni ulatuses telefonivestlustele esindajaga põhjendamatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul oleks pidanud suhtlemisele kliendiga kuluma vähem aega. Kostjate lepinguliste esindajate kulud tervikuna on vajalikud ja põhjendatud. Hagi oli mahukas, sisaldades mitmeid kohtulahendeid, mille analüüs nõudis advokaadi ja kliendi vahelist suhtlust, kohustust selgitada kliendile kohtu ja teiste menetlusosaliste tehtud menetlustoimingute sisu ja tagajärgi ning kliendi menetluspositsiooni kujundamiseks vajalikke asjaolusid. Suhtlus lepingulise esindaja ja kliendi vahel võimaldab kokku hoida üksikute menetlustoimingute tegemiseks kuluvat aega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub hageja tühistada ringkonnakohtu määruse menetluskulude suurust puudutavas osas järgmiselt: maakohtu lahend tuleks tühistada hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud menetluskulude osas, mille suurus ületab 4772 eurot, ja hagejalt kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude osas, mille suurus ületab 1536 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kassatsiooniastme menetluskuludena palub hageja kostjatelt välja mõista 1334 eurot (käibemaksuta) ja sellele lisanduva seadusjärgse viivise. Hageja arvates ei takista TMS § 187 nn ennetava tagasivõitmise hagi esitamist enne täitedokumendi saamist pooleliolevas kohtumenetluses. Seda võimaldab TsMS § 369. Vastasel korral on tõsine oht, 4(8)
2-20-10358 et tagasivõitmise hagisid ei saagi TMS §-des 188 ja 189 sätestatud tähtaja möödumise tõttu esitada. Riigikohus on oma praktikas kinnitanud TsMS § 369 kohaldatavust ka kujundushagile (lahend asjas nr 2-17-12525). Ennetavat tagasivõitmise hagi on lubanud nt Tartu Ringkonnakohus. Seaduse mõte ei saa olla sundida isikut hagi esitamisega ootama nii kaua, kuni nõudeõigus kaob. Kohtud on ebapiisavalt põhjendanud, miks on kostja II 10,3 tunni pikkused telefonikõned esindajaga menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise kontekstis põhjendatud. Esindaja ja esindatav peavad omavahel suhtlema, kuid nii suures mahus suhtlemine ei ole tavapärane. Kostja I osas aga on
4.septembri 2020 ja 18. septembri 2020 menetlusdokumendid suures osas sõna-sõnalt ja vormistuselt kattuvad ning kohtud pole hageja vastavale väitele sisuliselt vastanud. Kohtute tehtud viga on võimalik parandada Riigikohtus, analüüsides menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse põhjal.
9.Kostja I arvates tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TMS §-s 187 sätestatud õiguskaitset antakse vaid täitedokumendi olemasolu korral, mitte igale isikule, kes alles väidab, et tal on nõue. TMS § 187 kaitse-eesmärk ei ulatu ajaliselt ettepoole täitedokumendi saamisest. Tagasivõitmise tähtaeg on kehtestatud õiguskindluse tagamise eesmärgil. Hageja seisukohad lükkab ümber ka TMS § 193, mis annab erandkorras võimaluse tagasivõitmise tähtaega laiendada. Kostja I lepingulise esindaja kulud on põhjendatud. Asjaolu, et kahes dokumendis kostja I argumendid kattuvad, ei tähenda, et ühe dokumendi koostamine oleks välistanud vajaduse teha õiguslik analüüs teise dokumendi aluseks olevates küsimustes. Kostja I ei saanud analüüsita piirduda varasema menetlusdokumendi kopeerimisega. Kostja I palub hagejalt kassatsioonimenetluse kuludena (õigusabi kulud) välja mõista 384 eurot koos käibemaksuga ja seadusjärgse viivise.
10.Kostja II leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 369 ei ole praeguses vaidluses kohaldatav. Tagasivõitmise tähtaegade möödumist aitab erinormina vältida (ühe aasta võrra pikendada) TMS § 193. TMS § 193 ja TsMS § 369 paralleelse kohaldamise võimalust jaatades muutuks TMS § 193 sisuliselt mõttetuks. Lisaks kohaldub TsMS § 369 ainult sooritusnõuetele. Kostja II lepingulise esindaja kulud on põhjendatud. Advokaadi ja kliendi vaheline suhtlus on vajalik. Kostja II palub kassatsiooniastme menetluskuluna mõista hagejalt välja 532 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada TsMS § 369 ebaõige tõlgendamise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hagejal on võimalik esitada TsMS §-le 369 tuginedes tehingu (kompromissilepingu) osalise tagasivõitmise hagi, kui tal ei ole TMS § 187 lg 2 järgi selleks nõutavat täitedokumenti.
13.Kohtud on tuvastanud, et hageja esitas kostja I vastu rahalise nõude, mille lahendamiseks on pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-19-20069. Selles menetluses on hageja eesmärk saada kostja I vastu täitedokument. Seni hagejal täitedokumenti ei ole ning ta pole sissenõudja. Eelnimetatud kohtuasjas nr 2-19-20069 ei ole kohtulahendite andmebaasi kohaselt ka praeguseks jõutud vaidlust lahendava esimese astme kohtu lahendi tegemiseni.
14.TsMS § 369 esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Tulevase nõudena TsMS § 369 tähenduses saab käsitada ka tagasivõitmise nõuet, mille esitamise eeldused ei ole tagasivõitmise hagi esitamise ajaks 5(8)
2-20-10358 veel täidetud. Selle nõude võlgnikena saab käsitada tagasivõitmise hagi kostjaid, s.o tagasivõidetava tehingu pooli. Kolleegiumi hinnangul võib tehingu tagasivõitmise hagi sisaldada nii kujundushagi kui ka sooritushagi tunnuseid. Kujundushagi tunnustele vastab tehingu tagasivõitmise hagi osa, milles nõutakse tehingu kehtetuks tunnistamist (vt nt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-60590/65, p 22.2). Tagasivõitmise hagi rahuldamise korral tunnistab kohus asjaomase tehingu kehtetuks ning poolte vahel tekib tehingu tagasitäitmise võlasuhe (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 37.2). TMS järgsel tagasivõitmisel kohaldub erinormina mh TMS § 195. Nii peab tehingu teine pool TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt andma tehingu kehtetuks tunnistamise korral sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Praeguses asjas on hageja esitanud ka nõude tahteavalduste asendamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistusraamatusse kantaks omanikuna isik, kes kinnistu omandiõiguse teisele isikule tagasivõidetavalt üle andis. Selle nõude rahuldamise korral saab kohtutäitur pöörata kinnisasjale sissenõude. Seega võib tagasivõitmise hagi olla ühtlasi suunatud ka soorituse tegemisele.
14.1.Tehingu tagasivõitmise nõue TMS § 187 jj tähenduses tekib kolleegiumi arvates seaduse alusel edasilükkava tingimusega nõudena sel hetkel, mil on realiseerunud mõne tagasivõitmist võimaldava õigusnormi koosseisuline tunnus või tunnused. Sissenõutavuseks vajab selline nõue TMS § 187 lg-s 2 nimetatud lisatingimuste olemasolu, sh täitedokumenti. Siiski ei takista TMS § 187 lg-s 2 sätestatu esitamast TsMS § 369 alusel kohtule seaduse alusel tekkinud nõuet, kuigi sellist nõuet ei saa kohus enne tingimuse saabumist rahuldada (vt selle kohta lähemalt käesoleva määruse p 15.3).
14.2.Seega, kuna TsMS § 369 on võimalik kohaldada ka tingimuslikule nõudele (s.o nõudele, mille puhul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 tähenduses teada, kas asjaolu, millega on nõude sissenõutavaks muutumine seotud, saabub või ei saabu), võib TsMS § 369 alusel esitada tagasivõitmise hagi ka siis, kui hagejal ei ole veel täitedokumenti. Kolleegium põhjendab oma seisukohta täiendavalt järgmiselt.
15.Hageja on tuginenud hagi õigusliku alusena TMS §-le 189, alternatiivselt TMS §-le 188. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Seega tuleneb TMS § 189 lg-st 1 hageja jaoks tähtaeg, mille jooksul tuleb esitada kinkelepingu tagasivõitmise hagi. See tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 13), mida kohus peab erinevalt hagi aegumise tähtajast kohaldama omal algatusel. Sarnane regulatsioon tagasivõitmise hagi esitamiseks üldalusel, pikema tähtajaga, on ette nähtud TMS § 188 lg-s 1.
15.1.TMS § 188 lg-s 1 ja TMS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaegade möödumist ei ole tulevasel sissenõudjal alati võimalik tõhusalt vältida. Kui ta esitab viivitamatult pärast tagasivõidetavast tehingust teadasaamist rahalise nõudega hagi tehingu ühe poole vastu, ei pruugi selle hagi lahendamise kohtumenetlus lõppeda jõustunud lahendiga (täitedokumendiga TMS § 187 lg 2 mõttes) enne kahe või ka kolme aasta möödumist. Hagejal ei ole muid või oma õiguste kaitseks tõhusamaid võimalusi vältida TMS §-de 188 ja 189 tähtaegadest tulenevaid tagajärgi (vt allpool määruse p 16 TMS § 193 kohta).
15.2.Kolleegiumi hinnangul peab hagejal olema võimalik ennetada vara tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumist ning vältida seeläbi oma õiguste kaotamist. Sellise võimaluse annabki hagejale TsMS § 369, lubades tagasivõitmise hagi esitada enne täitedokumendi saamist. Hageja kui tulevase võimaliku sissenõudja huvide kaitseks võimaldab TsMS § 369 järgse tagasivõitmise hagi 6(8)
2-20-10358 tagamist TsMS § 377 lg 3, nt kui vastaspool on asunud end varatuks muutma. Hagi tagamise taotluse vastaspoole kaitseks on ette nähtud võimalus nõuda hagejalt TsMS § 383 lg 1 alusel tagatist, samuti on võimalik kohaldada TsMS § 391 hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise kohta. TsMS § 369 alusel esitatud tagasivõitmise hagi menetlusse võtmise eeldusena peab hageja tulenevalt sätte koostoimest TMS § 187 lg-ga 2 põhistama asjaolud, mille kohaselt kostja I vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmiseks täitedokumendi (praegu tsiviilasjas nr 2-19-20069) saavutamise korral ei vii selle täitedokumendi täitmine eelduslikult tema nõude rahuldamiseni.
15.3.TsMS § 369 alusel esitatud tagasivõitmise hagi ei saa kohus siiski sisuliselt lahendada enne, kui hageja on teises kohtumenetluses (praegu tsiviilasjas nr 2-19-20069) saanud täitedokumendi või on selles menetluses selgunud, et tema rahalist nõuet ei rahuldata (vt TMS § 196 selle kohta, kui sissenõudja saavutatud täitedokument on viivitamata täidetav või reservatsiooniga). Seni on kohtul võimalik TsMS § 356 lg 1 alusel menetlus peatada. Menetluse peatamise asemel tuleb kõne alla ka hagejale täitedokumendi esitamiseks tähtaja määramine, kui täitedokumendi saamisele eeldatavalt kuluvat aega on võimalik mõistliku täpsusega ette näha.
16.Kostjad on kassatsioonimenetluses viidanud sellele, et sissenõudja kaitseks aitab tagasivõitmise tähtaegu erinormina pikendada TMS § 193 ning seetõttu ei ole võimalik TsMS § 369 kohaldada.
16.1.TMS § 193 kohaselt, kui sissenõudja on juba enne täitedokumendi saamist või enne nõude sissenõutavaks muutumist teatanud võlgnikuga tehingu teinud isikule kirjalikult tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest, arvutatakse nimetatud tähtaegu teate kättesaamise ajast alates, kui võlgnik on juba sel ajal olnud võimetu sissenõudja nõuet rahuldama ja kui alates sellest ajast ühe aasta jooksul esitatakse tagasivõitmise hagi. TMS § 193 tekstist nähtub esmalt see, et mingi osa sellest normist on puudu. TMS § 193 tekst viitab tähtaegadele („arvutatakse nimetatud tähtaegu“), kuid normis endas ei ole tähtaegu sätestatud ega ole ka viidet mõnele muule sättele. Kolleegiumi arvates tuleb TMS § 193 selline lünk praeguse asja lahendamiseks TMS tagasivõitmise sätete süstemaatikat, mõtet ja eesmärki arvestades täita viidetega TMS § 188 lg-le 1 ja TMS § 189 lg-le 1. Need paragrahvid sisaldavad tähtaegasid, mille kulgemist saab sissenõudja TMS §-s 193 sätestatud teate abil mõjutada.
16.2.TMS § 193 näeb sissenõudjale ette võimaluse teatada võlgnikuga tehingu teinud isikule enne TMS § 189 lg-s 1 ja § 188 lg-s 1 ettenähtud tähtaegade möödumist tagasivõitmise hagi esitamise kavatsusest ning sellisel juhul tuleb tal tagasivõitmise hagi esitada ühe aasta jooksul arvates teate kättesaamise ajast. Seega võimaldab hagi esitamise kavatsusest teatamine sissenõudjale kuni ühe aasta pikkuse lisaaja tagasivõitmise hagi esitamiseks. Lisaks peab võlgnik olema juba teate kättesaamise ajal võimetu sissenõudja nõuet rahuldama.
16.3.Kolleegium ei nõustu kostjate seisukohtadega, et TMS § 193 välistab TsMS § 369 kohaldamise. Tegemist on erinevate õiguskaitsevahenditega, mis pakuvad tulevase sissenõudja huvidele erinevat kaitset. TMS § 193 ei võimalda hagi tagamist, vaid üksnes tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja edasilükkamist. Teisalt ei pruugi sissenõudjal olla võimalik kohe pärast tagasivõidetavast tehingust teadasaamist palgata esindajat ega maksta riigilõivu, et esitada TsMS § 369 järgne hagi. TMS § 193 järgne teade on võimalik saata oluliselt lihtsamalt ja odavamalt.
17.Eespool esitatud põhjustel tuleb alama astme kohtute lahendid tühistada ja saata asi maakohtule menetlemise jätkamiseks.
7(8)
2-20-10358
18.Kuna lahendid tühistatakse ja kohtumenetlus jätkub, ei pea kolleegium vajalikuks pikemalt analüüsida määruskaebuse väiteid menetluskulude suuruse kohta. Siiski on nõustumisväärne määruskaebuse väide, et kohtud ei ole senises menetluses andnud asjakohast vastust hageja seisukohale, et kostja I kaks menetlusdokumenti on suures ulatuses kattuvad.
19.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 aluse maakohtu otsustada.
20.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.