lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-454/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-454/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 1, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 144

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

03. november 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-17-454 AS SEB Pank hagi Xxxx(endine Xxxx) ja Xxxxvastu võla ja viivise nõudes 42 537,70 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Martin Velling (e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja I: Xxxx(endine Xxxx) (isikukood: xxxx, elukoht xxxx) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) 19.10.2017 Hageja lepinguline esindaja Martin Velling

Toimunud kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjatelt Xxxxja Xxxx solidaarselt hageja AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr XXXX tekkinud põhivõlgnevus summas 25 649,02 eurot, intressid summas 2 208,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 11 384,91 eurot ja leppetrahv summas 1 214,92 eurot.
3.Välja mõista kostjatelt Xxxx ja Xxxx solidaarselt hageja AS SEB Pank kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuselt (25 649,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 199Menetlusosalise õigused
TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsÜS § 5Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 162Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 399 lg 1Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Xxxxja Xxxxkanda.
5.Välja mõista kostjatelt Xxxx ja Xxxx solidaarselt hageja AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 1000 eurot. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 25 649,02 eurot, intressid summas 2 208,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 11 384,91 eurot, leppetrahv summas 1 214,92 eurot, viivis tasumata põhivõlgnevuselt (25 649,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2017.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud.
2.Hageja ja kostjad sõlmisid 21.12.2007.a laenulepingu nr XXXX, mille alusel hageja väljastas kostjatele laenu summas 88 893 eurot. Lepingu lisakokkuleppega nr 8 fikseeriti intressimääraks 6 kuu euribor + 0,650% aastas. Lepingu punkti 5.2 kohaselt kohustusid kostjad tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 16.02.2008.a kuni 16.01.2038.a iga kalendrikuu 16. kuupäeval määratud summades. Lepingu punkti 17.3 a kohaselt kohustusid kostjad tagama lepingu alusel kostjate poolt tasutavate maksete tähtpäevadel lepingus märgitud kostjate kontodel maksete tegemiseks vajalike vahendite olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell
18.00.Kostjad ei täitnud nimetatud kohustust nõuetekohaselt.
3.Kuna kostjad ei täitnud nimetatud kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja pärast korduvaid teateid võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 ja § 416 lg 1 alusel 03.06.2014.a lepingu erakorraliselt üles. 10.01.2017.a seisuga on kostjatel hageja ees lepingust tulenev võlgnevus kokku summas 40 457,20 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 25 649,02 eurot, intressid 2 208,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 11 384,91 eurot ja leppetrahv tagatiste kindlustamata jätmise eest vastavalt lepingu punktidele 18.1 ja 18.7 summas1 214,92 eurot.
4.Kuivõrd kostjad on lepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud, nõuab hageja kostjatelt võlgnevuse tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, p 6 ja § 113 lg 1 alusel. Kostjate vastuväited
5.Kostja I on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või istungil ilma tema osavõtuta. Kostja I on seisukohal, et kuivõrd kostjate ühisvara jagamise menetluses on 18.07.2013 tehtud otsus, mille kohaselt lepingu aluseks olev korteriomand jäeti kostja II ainuomandisse ning ühisvaral lasuvad kohustused jagati SEB Pank ees seisuga 18.10.2012 summas 83 000 eurot, millest kostjale II jäi 64 229 eurot ja kostjale I 18 771 eurot, ei võta ta hagi õigeks.
6.Kostja II ei ole hagile vastanud ega kohtuistungile ilmunud. Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
10.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Hageja ja kostjad sõlmisid 21.12.2007 laenulepingu nr XXXX (tlk 5-8), mille alusel hageja väljastas kostjatele laenu summas 88 893 eurot; 2) Hageja ütles 03.06.2014.a erakorraliselt lepingu rikkumise tõttu laenulepingu üles (tlk 9-10).
11.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja pärast laenulepingu erakorralist ülesütlemist nõuda laenu kohest tagastamist.
12.Hagiavaldusele vastuse esitanud kostja I Xxxx ei vaidlustanud tasumata laenu suurust (tlk 34), kuid leidis, et ei võta hagi õigeks, kuna selle osas on juba üks otsus tehtud. Kohtu hinnangul on tasumata laenu võlgnevus tõendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Seega võlgnevad kostjad hagi esitamise seisuga VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 2 ning § 94 lg 1 alusel hagejale põhivõlgnevuse summas 25 649,02 eurot, intressid summas 2 208,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 11 384,91 eurot ja leppetrahvi summas 1 214,92 eurot. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
13.Hagi faktiliste asjaolude (TsMS § 363 lg 1 p 2) kohaselt on nõude aluseks laenuleping. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud võlasuhte olemasolu, millel haginõue baseerub. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (TsMS § 199) ja samas kohustus

oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et kostjad on seoses ühisvara jagamisega muutnud omavaheliste varaliste õiguste ja kohustuste määra, ei ole muudetud laenulepingulisi suhteid hageja ees. Vaidlust asjaolu üle, et laen hagetavas suuruses on tagastamata, ei ole.

14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu 1 üldtingimuste alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksavad kostjad viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Laenulepingu lõppemisest on hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast ülesütlemist kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Kohtu hinnangul on põhjendatud nõuda kostjatelt välja viivised laenulepingu alusel kuni hagiavalduse esitamiseni 10.01.2017 summas 11 384,91 eurot. Kostjad ei ole esile toonud VÕS § 162 sätestatud aluseid viivise vähendamiseks. Menetluskulud
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus rahuldas hagi, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
18.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
19.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 1000 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele menetluskulud summas 1000 eurot.
20.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja