Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-13722
Kohtuasi
Kohtutäituri avaldus Q.A õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks (täiteasi nr 027/2023/1207)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja Raul Uesson Puudutatud isik I (võlgnik) Q.A (isikukood XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja) H.F (isikukood XXX), seaduslik esindaja R.E, lepinguline esindaja Vladimir Makarov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata määruskaebus osas, milles vaidlustati avalduse rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).
2.Tühistada Harju Maakohtu 04.02.2025 määrus osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude suuruse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks H.F-i maakohtus kantud menetluskulude suurus null eurot.
5.1.Jätta rahuldamata kohtutäitur Risto Sepp avaldus Q.A õiguste peatamiseks ning jätta peatamata Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu, meresõidutunnistuse ja diplomaatilise passi kehtivus ja edaspidine väljaandmine.
2-23-13722
5.2.Jätta menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri Risto Sepp kanda ja määrata kindlaks H.F-i maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 0 eurot.
5.3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (avaldaja, kohtutäitur) esitas 27.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Q.A (puudutatud isik I, lapse elatise võlgnik) õiguste peatamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 04.02.2025 määrusega kohtutäituri avalduse rahuldamata, menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt välja H.F-i (puudutatud isik II) kasuks menetluskulud eurot 435 eurot ja viivise.
3.Kohtutäitur esitas 20.02.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele võimaluse seisukoht esitada.
5.Puudutatud isik II toetas kohtutäituri kaebust osas, mis puudutab puudutatud isiku I õiguste peatamist, kuid ei nõustu osas, milles kohtutäitur taotleb menetluskulude väljamõistmist puudutatud isikult II. Puudutatud isik I seisukohta ei esitanud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks ja mõistis kohtutäiturilt välja puudutatud isiku II menetluskulud, ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulude suuruseks null eurot. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata osas, milles vaidlustati avalduse rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus esitab käesolevas määruses TsMS § 654 lg 22 ja § 659 järgi resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2
2-23-13722
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta avalduse rahuldamata jätmist puudutavas osas läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
9.TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata ning kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (lg 2). TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 6 järgi saab kaevata üksnes määruse peale, millega võlgniku õigus ja loa kehtivus peatatakse ning keelatakse temale õiguse ja loa andmine, st määrust saab vaidlustada üksnes siis, kui kohus rahuldab kohtutäituri avalduse lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks (RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339, p 14). Seega ei olnud kohtutäituril võimalik maakohtu lahendit ringkonnakohtus vaidlustada, sest maakohus jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata. Määruskaebus tuleb jätta seetõttu avalduse rahuldamata jätmist puudutavas osas läbi vaatamata.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd maakohtu määrus ei ole vaidlustatav avalduse rahuldamata jätmist puudutavas osas, ei saa kohtutäitur vaidlustada maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas, mistõttu määruskaebus jääb läbi vaatamata ka selles osas.
12.TsMS § 178 lg-st 2 tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna maakohtu määrusega määrati kindlaks puudutatud isiku II menetluskulud 435 eurot, on maakohtu määrus kulude kindlaksmääramise osas vaidlustatav.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus puudutatud isiku II menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud, mistõttu on alus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
14.Kohtutäitur esitas kohtule avalduse võlgnikult järgnevate õiguste peatamiseks või nende andmise keelamiseks: Eesti kodaniku pass, välismaalase pass, pagulase reisidokument, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus ja diplomaatiline pass. Puudutatud isik II on oma menetlusdokumentides keskendunud juhtimisõiguse peatamisele, mida kohtutäitur kohtule esitatud avalduses ei taotlenud. Seega käsitlevad puudutatud isiku II esitatud seisukohad nõuet, mida menetluses ei ole esitatud. Sellises olukorras ei saa puudutatud isiku II menetluskulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1
3
2-23-13722 mõttes. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku II menetluskulude suuruseks tuleb määrata null eurot.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb jaotada määruskaebemenetluse kulud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta määruskaebemenetluse menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Nimetatud sätte kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd määruskaebus maakohtu määruse resolutsiooni punktidele jääb kaebeõiguse tõttu läbivaatamata, kuid menetluskulude kindlaksmääramise peale esitatud määruskaebus rahuldatakse, on kaebus rahuldatud osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 alusel ei hüvitata. Tulenevalt kaebuse osalisest rahuldamisest on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja määrata kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust.
16.Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võib TsMS § 643 lg 4 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg-st 2 tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.