Muud › CMR

(139 133,60€) hiljemalt viieteistkümnendal kaheksateistkümnendal aastal (15.02.2018);

veebruaril

kahe

tuhande

- ükssada kolmkümmend üheksa tuhat ükssada kolmkümmend kolm eurot ja 60 senti (139 133,60€) hiljemalt kolmekümne esimesel märtsil kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal (31.03.2018). 1.3 Põhivõlgnevuse või selle osa võlausaldajale mittetasumisel lepingu punktides 4.1.1.4.1.4. nimetatud kuupäevadeks on võlgnik kohustatud tasuma võlausaldajale viivist null koma kaks protsenti (0,2%) tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (lepingu nr xxxx punkt 4.2). 1.4 Põhivõlgnevuse kõigi osamaksete tähtaegsel ja täies ulatuses laekumisel võlausaldaja arvelduskontole loeb võlausaldaja kõik lepingu punktis 2.1. nimetatud võlgniku kohustused võlausaldaja ees täidetuks, st võlausaldaja ei nõua põhivõlgnevuse tasumisel vastavalt lepingu punktides 4.1.1.- 4.1.4. nimetatule, viiviste tasumist summas kolmkümmend tuhat üheksasada kakskümmend neli eurot ja 57 senti (30 924,57 €; edaspidi viivised) (viivise nõudest loobumine) (lepingu nr xxxx punkt 4.3). 1.5 Võlgnikul on õigus põhivõlgnevus võlausaldajale tasuda ennetähtaegselt (lepingu nr xxxx punkt 4.4). 1.6 Juhul, kui Võlgnik viivitab maksetähtpäeval tasumisele kuuluva lepingu punktis

kokkulepitud ning millised on esitatud 04.09.2017 kompromissi kinnitamise taotluse peatükis 1 (TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja § 431 lg 1).

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on XxxxAS hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas 04.09.2017 kohtule poolte vahel 31.07.2017 Tallinna notar Mari-Liis Parmase asendaja notari ülesannetes Eve Biene notaribüroos sõlmitud võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (edaspidi leping nr xxxx). Lepingus kokkulepitu kohaselt tunnistavad hageja ja kostja tingimusteta, et kostja võlgnevus hageja ees 31.07.2017 seisuga on kokku 509 191,77 eurot (viissada üheksa tuhat ükssada üheksakümmend üks eurot ja 77 senti, edaspidi nimetatud nõudesumma) ning see on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks; kostja andis tagasivõetamatu nõusoleku alluda võlausaldaja rahaliste nõuete osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras rahuldamaks võlausaldaja nõuet nõudesumma tasumise osas. Samuti on pooled 31.07.2017 Tallinna notar Mari-Liis Parmase asendaja notari ülesannetes Eve Biene notaribüroos sõlminud kinnistamisavalduse tagasivõtmise avalduse, keelumärgete kustutamise avalduse, ühishüpoteegi alt vabastamise kokkuleppe, ühishüpoteegi loovutamise lepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu, teeservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping nr xxxx) Lepingu nr xxxx punktis 5.1 on pooled kokku leppinud, et lõpetavad vaidluse tsiviilasjas 217-6382 kompromissiga pärast võlgniku (kostja), võlausaldaja (hageja) ja XxxxOÜ vahel

sõlmitud ning Tallinna notar Mari-Liis Parmase asendaja Eve Biene poolt tõestatud lepingus nr xxxx kokkulepitud kõigi kannete tegemist kinnistusraamatus. Lepingu punktis 5.2 on pooled kokku leppinud, et esitavad hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast punktis 5.1 nimetatud kannete tegemist Harju Maakohtule kinnitamiseks kompromisslepingu vastavalt lepingu punktides 4.1 kuni 4.6 ja seaduses sätestatud tingimustele, mille kohaselt kuuluvad mh tühistamisele kõik hagi tagamise abinõud. Hageja esitas 04.09.2017 kohtule taotluse, milles palub kinnitada poolte vahel 31.07.2017 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on kajastatud menetlusdokumendi (taotluse) punktis 1 ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-6382 menetlus kohtuistungit pidamata. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust (1 800 eurot) ja hagi tagamisel tasutud tagatise (23 440,61 eurot) XxxxAS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Luminor Bank AS-s (endine Nordea Bank AB Eesti filiaal). Samuti palub hageja tühistada Harju Maakohtu 26.04.2017 ja 07.07.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte 31.07.2017 kompromiss on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning kuulub kinnitamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Pooled on 31.07.2017 lepingus nr xxxx tsiviilasja 2-17-6382 kompromissiga lõpetamise tingimustes kokku leppinud ja lepingu nr xxxx punktis 5.1 märkinud, et esitavad kompromisslepingu kohtule kinnitamiseks pärast nimetatud punktis sätestatud nõuete täitmist. Lepingu nr xxxx punktis 5.1 kokku lepitud kanded on kinnistusraamatusse tehtud, mistõttu esitas hageja taotluse käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamiseks kompromissiga poolte vahel 31.07.2017 lepingutes kokkulepitud tingimustel. Kohus leiab, et poolte vahel 31.07.2017 sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. Hageja taotleb Harju Maakohtu 26.04.2017 ja 07.07.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise tühistamist. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.06.2017 määrusega Harju Maakohtu 26.04.2017 määruse, millega maakohus rahuldas XxxxAS 25.04.2017 avalduse hagi tagamiseks ja tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Riigikohus keeldus 16.10.2017 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 määrus, millega hagi tagamine jäeti rahuldamata, 16.10.2017 ja käesolevaga puudub vajadus nimetatud määruse alusel tagamise tühistamiseks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse, tühistab kohus 07.07.2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtumäärusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-09, p 40). TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega

määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtumääruse jõustumisega. Hageja taotleb hagi tagamise tagatise tagastamist. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise juhul, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Kohus leiab, et hagi tagamise tagatise tagastamine on käesoleval juhul põhjendatud, kuna kohus lõpetab asjas menetluse kompromissi kinnitamisega ning tühistab hagi tagamise abinõu. Kuivõrd pooled on asjas saavutanud kompromissi, asub kohus seisukohale, et kostja on nõus hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud tagatise kohese tagastamisega ega oma hagi tagamisega seoses kahjunõudeid hageja vastu. Hagejale tuleb hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud tagatis tagastada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on avalduse riigilõivu tagastamiseks esitanud. Hageja on 21.04.2017 tasunud hagiavalduselt riigilõivu 3 400 eurot. Hagi tagamise avalduste esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 50 eurot 21.04.2017, 25.04.2017, 04.05.2017 ja 05.07.2017, kokku 200 eurot. Hageja on taotlenud menetluses tasutud riigilõivust 1 800 euro tagastamist. Kohus leiab, et seoses kompromissi sõlmimisega tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1 700 eurot. Kohtu hinnangul puudub alus hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine ja hagiavalduse läbivaatamine on eraldi lõivustatavad toimingud. Hagi tagamise taotlused on kohtu poolt lahendatud ja seega ei kuulu nimetatud toimingutelt tasutud riigilõivust pool kompromissi sõlmimise tõttu hagejale tagastamisele. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt, s.o 1 700 euro ulatuses ja jätab hageja taotluse rahuldamata 100 euro tagastamise osas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust välistanud ega kaebuse esitamise tähtaega lühendanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole käesoleva tsiviilasjaga seonduvate menetluskulude jaotuse osas teisiti kokku leppinud, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.