Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Tiskre Residentsid OÜ hagi DSV Transport AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tiskre Residentsid OÜ hagi tagamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DSV Transport AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Tiskre Residentsid OÜ, esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder Kostja DSV Transport AS, esindajad vandeadvokaat Tõnis Juurmann
Asja läbivaatamise kuupäev
8. oktoober 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-2982 ja Harju Maakohtu 26. veebruari 2018. a määrus samas tsiviilasjas. Teha uus määrus, millega jätta Tiskre Residentsid OÜ hagi tagamise taotlus rahuldamata.
1.Tiskre Residentsid OÜ (hageja) esitas 23. veebruaril 2018 Harju Maakohtule DSV Transport AS-i (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 022/2017/5663 ja tagada hagi, peatades täitemenetluse kuni tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Lisaks palus hageja tsiviilasja liita tsiviilasjaga nr 2-18-2910. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja Salutaguse Mõisamaad OÜ (põhivõlgnik) 31. juulil 2017 notariaalse dokumendi nr 3633, millega mh seati hageja kinnistutele kostja kasuks hüpoteegid ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 160 000 eurot (ühishüpoteegi seadmise leping). Lepingu kohaselt
2-18-2982 tagavad hageja kinnistutele seatud hüpoteegid kostja kõiki nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad põhivõlgniku ja kostja 31. juulil 2017 sõlmitud võlatunnistusest. Kohtutäitur teatas 12. veebruaril 2017 hagejale, et algatas kostja avalduse ja ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel täiteasja nr 022/2017/5663 eesmärgiga müüa hageja kinnistud, et rahuldada võlatunnistusest tulenevad põhivõlgniku kohustused kostja vastu. Kostja on esitanud võlatunnistusega võetud kohustuste sundtäitmiseks kohtutäiturile avalduse ka põhivõlgniku vastu (täiteasi nr 022/2017/5650). Põhivõlgnik on selle sundtäitmise vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-18-2910 võlatunnistusest tuleneva nõude puudumise tõttu. Kui põhivõlgniku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja võlatunnistuse tagastamise hagi tsiviilasjas nr 2-18-2910 rahuldatakse, on ka hageja suhtes sama võlatunnistuse alusel algatatud täitemenetlus lubamatu. Kuna hageja ei ole võlatunnistuse pool, sõltub tema vastu alustatud täitemenetluse õiguspärasus tsiviilasja nr 2-18-2910 tulemusest. Seetõttu tuleb tsiviilasjad liita. Hageja kinnistute sundvõõrandamine täiteasjas nr 022/2017/5663 tuleb hagi tagamise korras peatada seniks, kuni lahendatakse põhivõlgniku ja kostja vaidlus võlatunnistuse üle tsiviilasjas nr 2-18-2910. Hagi tagamata jätmise korral on haginõude täitmine võimatu ja tekitab hagejale põhjendamatult kahju. Hagi rahuldamise ajaks võivad hüpoteegiga koormatud hageja kinnistud olla kostja nõude rahuldamiseks juba müüdud. Sellisel juhul ei ole hagejal võimalik kinnistuid ostjatelt tagasi saada ega müügile eelnenud olukorda taastada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on hageja jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida. Täitemenetluse peatamine ei ole ebaproportsionaalne, sest täitetoimingud lükkuvad edasi ning kuna kinnistud on kostja kasuks koormatud keelumärgetega, on nende käsutamine ja seega ka kostja huvide kahjustamine välistatud. Lisaks võib kinnistute väärtus ajas suureneda.
2.Harju Maakohus rahuldas 26. veebruari 2018. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/5663 kuni tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtu määruse kohaselt on hageja esitatud andmete põhjal põhjust arvata, et enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamist ei ole täitemenetlust mõistlik jätkata. Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmise aluseks olev võlatunnistus vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-18-2910. Kui täitemenetlus hagi menetlemise ajal jätkub, võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks, kuna täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise ajaks olla lõpule viidud, st hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud. Seetõttu üldjuhul tuleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 13. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15). Täitemenetluse peatamine ei koorma kostjat ülemäära ning see on hageja õigustatud huve ja tsiviilasja asjaolusid arvestades põhjendatud.
3.Maakohus võttis 1. märtsi 2018. a määrusega hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse ning edastas selle kirjaliku vastuse saamiseks kostjale.
4.Kostja esitas maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja ja põhivõlgnik leppisid 31. juulil 2017 sõlmitud võlatunnistuses mh kokku, et põhivõlgnik võlgneb kostjale 31. juuli 2017. a seisuga kokku 509 191 eurot 77 senti ning see nõue on tervikuna muutunud sissenõutavaks. Samuti leppisid pooled kokku võla tasumise maksegraafiku ning põhivõlgnik andis nõusoleku alluda kostja nõuete kohesele sundtäitmisele. Hageja seadis 31. juulil 2017 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepinguga kostja kasuks enda kinnistutele ühishüpoteegi summas 160 000 eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele 2(6)
2-18-2982 hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu järgi on hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad nende 31. juulil 2017 sõlmitud võlatunnistusest ning selle lisadest ja muudatustest. Võlatunnistuses olid kostja ja põhivõlgnik leppinud mh kokku, et lõpetavad vaidluse tsiviilasjas nr 2-17-6382 kompromissiga pärast hageja, kostja ja põhivõlgniku kokkulepitud kinnistusraamatu kannete tegemist. Samuti leppisid pooled kokku, et esitavad pärast kinnistusraamatu kannete tegemist maakohtule kinnitamiseks kompromissilepingu võlatunnistuses sätestatud tingimustel. Kostja esitas maakohtule taotluse lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-6382 menetlus kompromissiga võlatunnistuse ja ühishüpoteegi seadmise lepingu tingimustel. Maakohus kinnitas
1.novembri 2017. a kohtumäärusega kostja ja põhivõlgniku sõlmitud kompromissi 31. juuli 2017. a võlatunnistuses ja ühishüpoteegi seadmise lepingus märgitud tingimustel. Maakohtu määrus jõustus
14.detsembril 2017. Kuna põhivõlgnik ei täitnud võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafikut, pöördus kostja kohtutäituri poole kogu tasumata võla sissenõudmiseks. Hageja tasus 19. detsembril 2017 kostjale põhivõlgniku eest 47 826 eurot 72 senti, rohkem ei ole põhivõlgnik ega hageja kostjale makseid teinud. Maakohus tagas hagi alusetult, sest hagis ega hagi tagamise taotluses ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid selgitatud ega põhistatud ning maakohus on jätnud selle kontrollimata. Kuna maakohus on tsiviilasjas nr 2-17-6382 sundtäitmise eeldusi kontrollinud, pidanuks kohus hindama hageja nõude põhistatust ulatuslikumalt. Hagi on alusetu ning hageja venitab sellega täitemenetlust. Lisaks koormab hagi tagamine kostjat ebamõistlikult ning kohus oleks pidanud küsima enne tagamist kostja seisukohta. Ka põhivõlgniku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, millele hageja tugineb, on perspektiivitu. Pooled ei ole kompromissiga 31. juuli 2017. a võlatunnistust tühistanud, seda muutnud või täiendanud. Kohus kinnitas kompromissi võlatunnistuses ja ühishüpoteegi seadmise lepingus märgitud tingimustel.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et hagi tagamise määrus on seaduslik ning põhjendatud.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2018. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja põhistanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 377 sätestatud hagi tagamise eelduste olemasolu ning maakohus õigesti leidnud, et enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaolude väljaselgitamist ei ole täitemenetlust mõistlik jätkata. Hageja taotletud abinõu ei koorma kostjalt ülemäära, asjas ei ole võimalik kohaldada mõnda teist abinõu, mis koormaks kostjat vähem, kuid tagaks hageja õigusi sama tõhusalt. Kostja õigus nõuda hageja kinnisasjade arvel nõude sundtäitmist hagi rahuldamata jätmise korral säilib, selle õiguse teostamine lükkub hagi tagamise tõttu ajaliselt üksnes edasi. Seejuures on kostjal oma väidete õigsust eeldades õigus nõuda tasumata põhivõlalt viivist. Samuti pole alust arvata, et koormatud kinnisasjade väärtus võiks menetluse ajal väheneda. Hagi tagamise ajaks oli põhivõlgnik esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-18-2910. Kuna selle hagi esitamist pidi maakohus hagi tagamise taotluse lahendamisel kontrollima kohtute infosüsteemist (KIS), ei ole oluline, et hageja ei lisanud seda praeguses asjas esitatud hagiavaldusele. Maakohus ei pidanud hagi tagamise taotluse lahendamisel hindama, kas tsiviilasjas nr 2-18-2910 esitatud nõude aluseks olevad asjaolud on piisavalt põhistatud. KIS-ist nähtuva põhjal on hagi tsiviilasjas nr 2-18-2910 menetlusse 3(6)
2-18-2982 võetud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et see hagi on perspektiivitu. Hagi tagamist ei muuda põhjendamatuks asjaolu, et kostja ei teadnud hagi tagamise ajaks tsiviilasjas nr 2-18-2910 esitatud hagist. Maakohus ei rikkunud oluliselt määruse põhjendamise nõudeid, kuna määruses on märgitud asjakohased õigusnormid ning jälgitavalt esitatud hagi tagamise põhjendused. Maakohus võinuks kostja TsMS § 384 lg 3 teise lause alusel enne hagi tagamise taotluse lahendamist ära kuulata, sest see ei oleks asja materjalide järgi seadnud ohtu hagi tagamise eesmärgi saavutamist. Samas ei pane see säte kohtule kostja eelneva ärakuulamise kohustust ning määruskaebuse väited ei anna alust arvata, et kostja ära kuulamata jätmine võinuks tuua kaasa ebaõige lahendi. Hagi tagamise tagatise nõudmata jätmist ei pidanud maakohus määruses eraldi analüüsima. Põhjendatud ei ole kostja väide, et sõltumatu vaidlusi lahendav organ on hageja suhtes sundtäitmise aluseks olevat võlatunnistust juba kontrollinud, sest maakohus kinnitas 1. novembril 2017 tsiviilasjas nr 2-17-6382 tehtud määrusega kostja ja põhivõlgniku sõlmitud kompromissi. Kohus ei lahenda kompromissi kinnitamisel asja sisuliselt, vaid kontrollib eelkõige TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud kompromissi kinnitamist välistavate asjaolude olemasolu. Lisaks, kuna hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-6382 menetlusosaline, ei ole asjas tehtud kohtulahend talle TsMS § 457 lg 1 järgi siduv.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maa ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata, või tühistada üksnes ringkonnakohtu määruse ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt andis ringkonnakohus tuvastatud asjaoludele vale hinnangu ja kohaldas ekslikult TsMS § 377 lg-t 1. Kohtud ei ole hagi tagamist põhjendanud ega hageja nõude põhistatust nõuetekohaselt hinnanud. Ringkonnakohtu esitatud asjaolud ei olnud maakohtule teada, kuna tsiviilasja nr 2-18-2910 hagi võeti menetlusse pärast praeguses asjas hagi tagamist. Ainuüksi asjaolu, et kinnistud võidakse täitemenetluses müüa, ei anna automaatselt alust täitemenetlust peatada. Kohtupraktika järgi ei anna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 hagejale õigust alusetute hagidega täitemenetlust venitada, nii hageja kui ka põhivõlgnik venitavad oma hagidega pahatahtlikult täitemenetlust. Põhivõlgniku teises tsiviilasjas esitatud hagi on perspektiivitu. Samuti on perspektiivitu hageja hagi, sest hageja tugineb üksnes sellele, et põhivõlgnik on esitanud kostja vastu hagi, endal tal kostja nõudele materiaalõiguslikke vastuväiteid ei ole.
9.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ning palub jätta maa ja ringkonnakohtu määrused muutmata. Hageja leiab mh, et TsMS § 390 lg 1 ei anna kostjale õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning kohtute määrused tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada. Riigikohus teeb uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
11.Hageja esitas TMS § 221 lg-te 1 ja 11 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja palus täitemenetluse peatada hagi tagamise korras TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 6 alusel. Täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette hageja kui kinnistu omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud (põhivõlgniku kostja vastu esitatud) nõuete rahuldamiseks (TMS § 2 lg 1 p 19). Hageja tugineb hagis sellele, et põhivõlgnik on 4(6)
2-18-2982 ühishüpoteegi seadmise lepingu aluseks oleva võlatunnistuse alusel tema vastu algatatud sundtäitmise vaidlustanud, kuna kostjal ei ole tema vastu võlatunnistusest tulenevat nõuet. Kohtud on hageja taotluse rahuldanud ja täitemenetluse peatanud põhjendusega, et sundtäitmise aluseks olev võlatunnistus on tsiviilasjas nr 2-18-2910 vaidlustatud, mistõttu ei ole täitemenetlust mõistlik jätkata enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaolude väljaselgitamist. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole hagi tagamist nõuetekohaselt põhjendanud.
12.Kolleegium on varem selgitanud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks, kuna täitedokumendi sundtäitmine võib olla hagi rahuldamise ajaks lõpule viidud. Seetõttu tuleks üldjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus TsMS § 377 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 13. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9).
13.Eelöeldu ei tähenda, et hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks piisab sellest, et täitedokumendi aluseks olev tehing on teises tsiviilasjas vaidlustatud. Hagi ei ole alust tagada ainuüksi võimaluse tõttu, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks, kuna hageja vara võidakse täitemenetluses enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaolude selgumist müüa. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamine eeldab ka hagi tagamise muude eelduste olemasolu. See tähendab, et kohus peab täitemenetluse hagi tagamise korras peatamisel lisaks TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise alusele hindama ka hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse nõuetele vastavuse muid tingimusi (TsMS § 363 lg 1 p-d 1–3 ja § 381 lg 1) ning hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), nõude ja tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatust (TsMS § 235) ja hagi õiguslikku perspektiivikust (TsMS § 381 lg 2). Siiski piisab kolleegiumi varasema seisukoha järgi olukorras, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille puhul ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eeldusi kontrollinud ega poolte vaidlust läbi vaadanud, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks sellest, et hageja põhistab hagi tagamise taotluses, et kostjal ei pruugi nõuet olla. Hagi tagamise teiste eelduste täidetuse nõuet täitedokumendi liik aga ei mõjuta. Kolleegium on rõhutanud, et kohus peab hagi tagamisel alati hindama, kas esinevad kõik hagi tagamise eeldused, ning eelduste täitmata jätmise korral jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Eelkõige on hagi tagamise kõigi eelduste kontrollimise eesmärgiks välistada täitemenetluse venitamine alusetute hagidega (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 13–19). Kohtud ei ole hagi tagades eelöelduga arvestanud ega hagi õiguslikku perspektiivikust hinnanud.
14.Kolleegium leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludel on hagi õiguslikult perspektiivitu. Seetõttu ei ole alust hagi tagamise taotlust rahuldada. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kooskõlas asjaõigusseaduse § 279 lg-s 7 sätestatuga võib kinnistu omanik, kes ei ole võlgnik, esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja, ning esitada vastuväiteid ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Seega võib kinnistu omanik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid nii võlatunnistusest tuleneva nõude kui ka selle tagatiseks antud hüpoteegi seadmise lepingu (tagatiskokkuleppe) kohta.
5(6)
2-18-2982 Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis üksnes sellele, et sundtäitmine on lubamatu, kuna põhivõlgnik on esitanud tsiviilasjas nr 2-18-2910 kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja võlatunnistuse tagastamise hagi, mille järgi ei ole kostjal põhivõlgniku vastu võlatunnistusest tulenevat nõuet. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagiavaldusest mõistetav, miks on hageja vastu algatatud sundtäitmine lubamatu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlatunnistusest ja/või ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenev nõue on rahuldatud, nõuet ei ole või see ei kehti.
15.Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaoludest, et ka põhivõlgnik on esitanud sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, väites, et täitmise aluseks olevast võlatunnistusest talle kohustust ei tulene, ning maakohus võttis selle hagi menetlusse, ei saa järeldada kinnistu omaniku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikku perspektiivikust. TsMS § 457 lg 1 järgi on kohtuotsus üldjuhul kohustuslik üksnes menetlusosalistele, s.o pooltele ja kolmandale isikule (TsMS § 198 lg 1 p 1). Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks tsiviilasjas nr 2-18-2910 menetlusosaliseks. Kuna hageja ei ole sellest asjaolust järelduvalt viidatud tsiviilasjas menetlusosaliseks, kellele on selles asjas tehtav kohtulahend kohustuslik, peab hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks esitama mh asjaolud, mille kohaselt ei ole võimalik kostjal võlatunnistuse alusel põhivõlgnikult kohustuse täitmist nõuda. Hageja nõue võiks olla õiguslikult perspektiivikas juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral on võimalik nõue mõnel materiaalõiguslikul alusel võimalik rahuldada (Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud.
16.Kolleegiumi hinnangul ei kinnita hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikku perspektiivikust ka asjaolu, et asja materjalidest nähtuvalt on maakohus kinnitanud tsiviilasjas nr 2-17-6382 kostja ja põhivõlgniku kompromissi. Ringkonnakohus märkis õigesti, et ka kompromissi kinnitav määrus ei ole hagejale TsMS § 457 lg 1 järgi siduv.
17.Vastuseks hageja väitele, et kostjal ei ole ringkonnakohtu määruse peale kaebeõigust, selgitab kolleegium, et kaebeõiguse olemasolu kindlakstegemisel TsMS § 390 lg 1 järgi ei lähtuta üksnes TsMS § 132 lg-s 5 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinnast. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, mille kohaselt ei ole TsMS § 390 lg 1 teise lause mõte välistada formaalselt sellised määruskaebused, mille korral hageja nõude väärtus on olnud suur, kuid seadusega kunstlikult madalale viidud hagihinna tõttu ei ületa see TsMS § 390 lg 1 teises lauses sätestatud piiri. Sellistel juhtudel tuleb analüüsida hageja nõude tegelikku väärtust, st millest hageja soovib täitemenetluses vabaneda (vt Riigikohtu 4. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 14). Praegusel juhul soovib hageja vabaneda nõudest (hüpoteegisumma 160 000 eurot), mis ületab TsMS § 390 lg 1 teises lauses sätestatud rahalist piiri.
18.Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
19.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada kostja lepingulise esindaja advokaadibüroo pangakontole. Jaak Luik
Peeter Jerofejev
Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.