Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-18-2982 tagavad hageja kinnistutele seatud hüpoteegid kostja kõiki nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad põhivõlgniku ja kostja 31. juulil 2017 sõlmitud võlatunnistusest. Kohtutäitur teatas 12. veebruaril 2017 hagejale, et algatas kostja avalduse ja ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel täiteasja nr 022/2017/5663 eesmärgiga müüa hageja kinnistud, et rahuldada võlatunnistusest tulenevad põhivõlgniku kohustused kostja vastu. Kostja on esitanud võlatunnistusega võetud kohustuste sundtäitmiseks kohtutäiturile avalduse ka põhivõlgniku vastu (täiteasi nr 022/2017/5650). Põhivõlgnik on selle sundtäitmise vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-18-2910 võlatunnistusest tuleneva nõude puudumise tõttu. Kui põhivõlgniku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja võlatunnistuse tagastamise hagi tsiviilasjas nr 2-18-2910 rahuldatakse, on ka hageja suhtes sama võlatunnistuse alusel algatatud täitemenetlus lubamatu. Kuna hageja ei ole võlatunnistuse pool, sõltub tema vastu alustatud täitemenetluse õiguspärasus tsiviilasja nr 2-18-2910 tulemusest. Seetõttu tuleb tsiviilasjad liita. Hageja kinnistute sundvõõrandamine täiteasjas nr 022/2017/5663 tuleb hagi tagamise korras peatada seniks, kuni lahendatakse põhivõlgniku ja kostja vaidlus võlatunnistuse üle tsiviilasjas nr 2-18-2910. Hagi tagamata jätmise korral on haginõude täitmine võimatu ja tekitab hagejale põhjendamatult kahju. Hagi rahuldamise ajaks võivad hüpoteegiga koormatud hageja kinnistud olla kostja nõude rahuldamiseks juba müüdud. Sellisel juhul ei ole hagejal võimalik kinnistuid ostjatelt tagasi saada ega müügile eelnenud olukorda taastada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on hageja jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida. Täitemenetluse peatamine ei ole ebaproportsionaalne, sest täitetoimingud lükkuvad edasi ning kuna kinnistud on kostja kasuks koormatud keelumärgetega, on nende käsutamine ja seega ka kostja huvide kahjustamine välistatud. Lisaks võib kinnistute väärtus ajas suureneda.

2-18-2982 hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu järgi on hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad nende 31. juulil 2017 sõlmitud võlatunnistusest ning selle lisadest ja muudatustest. Võlatunnistuses olid kostja ja põhivõlgnik leppinud mh kokku, et lõpetavad vaidluse tsiviilasjas nr 2-17-6382 kompromissiga pärast hageja, kostja ja põhivõlgniku kokkulepitud kinnistusraamatu kannete tegemist. Samuti leppisid pooled kokku, et esitavad pärast kinnistusraamatu kannete tegemist maakohtule kinnitamiseks kompromissilepingu võlatunnistuses sätestatud tingimustel. Kostja esitas maakohtule taotluse lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-6382 menetlus kompromissiga võlatunnistuse ja ühishüpoteegi seadmise lepingu tingimustel. Maakohus kinnitas

2-18-2982 võetud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et see hagi on perspektiivitu. Hagi tagamist ei muuda põhjendamatuks asjaolu, et kostja ei teadnud hagi tagamise ajaks tsiviilasjas nr 2-18-2910 esitatud hagist. Maakohus ei rikkunud oluliselt määruse põhjendamise nõudeid, kuna määruses on märgitud asjakohased õigusnormid ning jälgitavalt esitatud hagi tagamise põhjendused. Maakohus võinuks kostja TsMS § 384 lg 3 teise lause alusel enne hagi tagamise taotluse lahendamist ära kuulata, sest see ei oleks asja materjalide järgi seadnud ohtu hagi tagamise eesmärgi saavutamist. Samas ei pane see säte kohtule kostja eelneva ärakuulamise kohustust ning määruskaebuse väited ei anna alust arvata, et kostja ära kuulamata jätmine võinuks tuua kaasa ebaõige lahendi. Hagi tagamise tagatise nõudmata jätmist ei pidanud maakohus määruses eraldi analüüsima. Põhjendatud ei ole kostja väide, et sõltumatu vaidlusi lahendav organ on hageja suhtes sundtäitmise aluseks olevat võlatunnistust juba kontrollinud, sest maakohus kinnitas 1. novembril 2017 tsiviilasjas nr 2-17-6382 tehtud määrusega kostja ja põhivõlgniku sõlmitud kompromissi. Kohus ei lahenda kompromissi kinnitamisel asja sisuliselt, vaid kontrollib eelkõige TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud kompromissi kinnitamist välistavate asjaolude olemasolu. Lisaks, kuna hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-6382 menetlusosaline, ei ole asjas tehtud kohtulahend talle TsMS § 457 lg 1 järgi siduv.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-18-2982 ühishüpoteegi seadmise lepingu aluseks oleva võlatunnistuse alusel tema vastu algatatud sundtäitmise vaidlustanud, kuna kostjal ei ole tema vastu võlatunnistusest tulenevat nõuet. Kohtud on hageja taotluse rahuldanud ja täitemenetluse peatanud põhjendusega, et sundtäitmise aluseks olev võlatunnistus on tsiviilasjas nr 2-18-2910 vaidlustatud, mistõttu ei ole täitemenetlust mõistlik jätkata enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaolude väljaselgitamist. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole hagi tagamist nõuetekohaselt põhjendanud.

5(6)

2-18-2982 Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis üksnes sellele, et sundtäitmine on lubamatu, kuna põhivõlgnik on esitanud tsiviilasjas nr 2-18-2910 kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja võlatunnistuse tagastamise hagi, mille järgi ei ole kostjal põhivõlgniku vastu võlatunnistusest tulenevat nõuet. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagiavaldusest mõistetav, miks on hageja vastu algatatud sundtäitmine lubamatu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlatunnistusest ja/või ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenev nõue on rahuldatud, nõuet ei ole või see ei kehti.

Peeter Jerofejev

Tambet Tampuu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.