Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 01.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-113915/23
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 01.11.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 807

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi läbivaatamata jätmine

Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

01. november 2017

Tsiviilasi (number ja menetlus)

nr 2-17-113915 OÜ AF Võlamenetlus hagi Timmu Nurmeotsa vastu Elisa Eesti AS-ga 16.03.2013 sõlmitud liitumislepingust nr 2394680 tuleneva võla nõudes

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja

OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, aadress A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150)

Hageja esindaja

Gerda Kabrits (OÜ [email protected])

Kostja

Timmu Nurmeotsa (isikukood xxxxxxxxx, registrijärgne aadress xxx x-xx, xxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxx, tegelik elukoht teadmata, eeldatavalt Soome Vabariik)

Julianuse

Õigusbüroo,

e-post:

RESOLUTSIOON

1.Jätta hageja taotlus hagiavalduse avalikuks kättetoimetamiseks ning tagaseljaotsuse tegemiseks rahuldamata.

2.Jätta hagi läbi vaatamata.

3.Jätta menetluskulud hageja kanda.

4.Toimetada kohtumäärus kätte hagejate esindajale. Edasikaebamise kord TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2.Kohus jätab hagi läbivaatamata kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida (TsMS § 423 lg 1 p 8). TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus on lisaks maksekäsumenetluses tehtud tulemusteta päringutele püüdnud ühendust saada Timmu Nurmeotsa nimelise isikuga sotsiaalmeedia (Facebook) kaudu. Facebookis on isiku asukohaks märgitud Helsinki (tl 85). Nimetatud isik ei ole kohtu järelpärimisele sotsiaalmeedias tema asukoha kohta vastanud. Samuti on kohus teinud päringud isiku asukoha kindlakstegemiseks erinevatele krediidiasutustele, Maanteeametile ning täiendavad päringud Politsei- ja Piirivalveametile ja vallale (tl 59-84). Lisainformatsiooni kostja asukoha osas nimetatud päringutest ei selgunud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja viimane ametlik töökoht Eesti Vabariigis Senolav OÜ, kust viimane väljamakse talle on tehtud veebruaris 2015. Kohus on kohustanud ka hagejat 29.08.2017 esitama kostja asukoha kohta täiendavaid andmeid või kinnitama, et on teadlik kohtuotsuse mittetäitmise riskist välisriigis (tl 2-3). Hageja on kohtu kirja 01.09.2017 kätte saanud, kuid nõutud kinnitust ei ole esitanud. Kohus on 31.10.2017 saanud kontakti kostja vennaga, kes avaldas, et kostja elab Soome Vabariigis. Kostja on pärast telefonikõnet tema vennale helistanud ise kohtule telefoninumbrilt +358400172331 ning avaldanud, et elab püsiva aadressita pikemat aega Soome Vabariigis. Kostja avaldas siiski, et dokumente võib saata Pronssikuja 1a, Vantaa, Soome Vabariik, 01610, milline on ka kostja elukaaslase Rahvastikuregistris märgitud aadressiks. Kohtu hinnangul on ülaltoodud andmeid arvesse võttes usutav, et kostja elukoht on Soome Vabariigis. Kohus märgib, et hagiavaldusest nähtuvatest faktilistest asjaoludest on kostja sõlminud lepingu tarbijana. Kuivõrd on alust arvata, et kostja alaline elukoht on Soome Vabariigi, võib Brüssel I bis määruse artikkel 18 lg 2 järgi teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale asjas nr 3-2-1-179-14 (p 10) tuleb pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Tsiviilkolleegium lisas (p 12), et olukorras, kus maakohtule on tsiviilasjas saanud teatavaks, et kostja elukoht võib olla väljaspool Eestit, võib kohus kostja elukoha kohta teadaolevate, väidetavalt kaudsete tõendite alusel kohaldada TsMS § 423 lg 1 p 13 ja jätta hagi läbi vaatamata. Kohus leiab lähtuvalt Riigikohtu antud juhistest, et TsMS-s sätestatud eeldused hagiavalduse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kättetoimetamisega ei ole Brüsseli I bis määruse („Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsember 2012 määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades“), mõttes piisavad ning kuna hageja ei ole esitanud kohtule kinnitust, et ta on teadlik riskist, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita, tuleb hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks jätta rahuldamata ning jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle vajadusel uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud seoses hagi läbivaatamata jätmisega hageja kanda.