AS Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuuse hagi LX Motors OÜ vastu kohustamisnõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. veebruari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. oktoober 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (hageja I): AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140) Apellant II (hageja II): Timmo Kuusk (isikukood XXX), apellantide lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): LX Motors OÜ (registrikood 10867680), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. veebruari 2017 otsuse resolutsiooni p 1, millega maakohus jättis AS Nordea Finance Estonia hagi LX Motors OÜ vastu läbi vaatamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS Nordea Finance Estonia hagi LX Motors OÜ vastu rahuldamata.
Muuta menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4).
2.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Jätta AS Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuuse hagi LX Motors OÜ vastu kohustamisnõudes rahuldamata.
2.2.Jätta menetluskulud maakohtus solidaarselt AS Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuuse kanda.
2.3.Välja mõista AS-lt Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuuselt solidaarselt LX Motors OÜ kasuks menetluskulud maakohtus 1512 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1512 eurot tuleb AS-l Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuusel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.“
3.AS Nordea Finance Estonia apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja Timmo Kuuse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta LX Motors OÜ menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt AS Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuuse kanda.
5.Välja mõista AS-lt Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuuselt solidaarselt LX Motors OÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 864 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 864 eurot tuleb AS-l Nordea Finance Estonia ja Timmo Kuusel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.“ Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Nordea Finance Estonia (hageja I) ja Timmo Kuusk (hageja II) esitasid 14. aprillil 2016 Tartu Maakohtule hagi LX Motors OÜ (kostja) vastu, milles palusid kohustada kostjat asendama sõiduk samaväärse sõidukiga. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmis hageja II Viljandi LX Motorsi esinduses 31. juulil 2014 liisingulepingu uue sõiduki Honda CR-V 1,6 Lifestyle liisimiseks. Sõiduki omanikuks on liisingulepingu alusel hageja I. Sõidukil ilmnesid kohe mootori töötamisega seotud probleemid. Sõiduki kasutamine on häiritud seoses mootori võimsuse ajutise kadumisega. Sellises seisukorras olevat sõidukit ei saa pidada keskmise kvaliteediga sõidukiks, kuivõrd keskmise kvaliteediga uus sõiduk peaks töötama nii, et selle eesmärgipärast kasutamist takistaks vaid eriolukord. Hageja II
on kasutanud oma õigust ning nõudnud kostjalt asja parandamist. Ta on teinud seda mõistliku aja jooksul, teavitades kostjat probleemide ilmnemisest kohe. Kostja ei ole 15 kuu jooksul mitte midagi teinud olukorra parandamiseks. Auto asendamine ei tekita kostjale põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi. Hagejate arvates võib kostja auto kellelegi teisele edasi liisida, sest kostja hinnangul on tegemist kvaliteedile vastava sõidukiga. Hagi täpsustuses 3. mail 2016 taotlevad hagejad kohustada kostjat asendama sõiduk lepingutingimustele vastava sõidukiga. See tähendab sama marki, võrdväärse jõuallika, võrdse mugavusvarustusega ja lisadega sõidukit.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja II sai sõiduki enda kasutusse 5. augustil 2014. Esmakordselt saatis hageja II kirjaliku teavituse väidetava puuduse kohta 18. novembril 2015, mil sõiduki läbisõit oli hageja II väitel 75 000 km. Mitte ükski hageja II poolt varasemalt allkirjastatud sõidukiga seotud töökorraldus ei sisalda viidet kõnealusele väidetavale puudusele. Seega pole olnud hageja II jaoks tegemist olulise puudusega. Kostja ei ole eitanud, et juhul, kui sõidukil väidetav puudus esineb, siis on hagejal II õigus nõuda sõiduki parandamist. Kostja ei soovi tugineda sellele, et hageja II on sõiduki parandamise nõudeõiguse kaotanud, kuna ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Tõendamata on vaidlusalusel autol probleemi olemasolu. Tõele ei vasta hageja II väited, nagu poleks kostja hageja II väidetud probleemi olemasolu kontrollinud. Kostja spetsialistid on teostanud hageja II sõidukile arvutiga erinevaid elektroonilisi teste, kuid pole probleemi olemasolu suutnud tuvastada. Tootja on viinud probleemi tuvastamiseks ja lahenduse leidmiseks läbi palju katseid ja analüüse, mille tulemusel selgus, et sõites väga väikese gaasiga (koormusega) kiirusel 80-110 km/h, võib mõnikord harva tajuda gaasi lisamisel „jõnksatust“. „Jõnksatuse“ põhjustab koormuse lisamine, kui sõiduk on DeNOx režiimil (heitmete lämmastiku oksiidide piiramise režiimil). Koormuse lisamisel DeNOx režiim katkestatakse automaatselt, mille tõttu võib autoga sõites mõnikord kogeda õrna „jõnksatust“. Kõnealuse probleemi lahendamiseks on tootja poolt töötatud välja tarkvarauuendus, millega lisatakse heitmete puhastuse süsteemile üleminekurežiim, mis väldib „jõnksatuse“ teket. Maaletooja teavitas hagejat II e-kirja teel 18. detsembril 2015, et tarkvarauuendus saadetakse edasimüüjatele 2016. jaanuari lõpus, misjärel saab teha sõiduki juhtplokile vastav tarkvarauuendus. Kostja teavitas hagejat II tarkvarauuenduse olemasolust ja võimalusest koheselt see tasuta ära teha e-kirja teel 4. veebruaril 2016. Hageja II on siiani tarkvarauuendusest arusaamatult keeldunud. Kõnealune tarkvarauuendus on Eestis teostatud neljale sõidukile, mille omanikud on kurtnud samasugust probleemi. Pärast tarkvarauuendust ei ole eelnimetatud probleemi enam mitte ühelgi sõidukil nende omanike väitel esinenud. Kostja oli seisukohal, et hagejatel puudub õigus nõuda kostjalt sõiduki asendamist parandamise asemel. Käesoleval juhul on väidetava vea kõrvaldamine tarkvarauuenduse näol võimalik. Asjaolu, et liisinguvõtjaks olev hageja II on tarbija, ei muuda kostja poolt hagejale I sõiduki müümist tarbijalemüügiks. Seega saaks hagejad sõiduki asendamist nõuda ainult juhul, kui hageja II kirjeldatud probleemi näol oleks tegemist olulise lepingurikkumisega. Väidetav puudus ei takista kuidagi sõiduki eesmärgipärast kasutamist ega oleks ohtlik hagejale II ega teistele. Seega, isegi kui puudus esineks, siis ei oleks tegemist olulise lepingurikkumisega. Lisaks ei ole hagejad kostjalt sõiduki asendamist enne hagi esitamist mitte kunagi nõudnud. Esimese asendamisele suunatud kirjaliku pretensiooni esitas hageja II 2. veebruaril 2016 maaletoojale. Kostja ja maaletooja on erinevad juriidilised isikud, kes ei kuulu isegi mitte ühte kontserni. Seega pole hagejad nõudnud sõiduki asendamist koos puudusest teatamisega ega mõistliku aja jooksul pärast seda, mistõttu nad on ka asendamise nõudeõiguse kaotanud. Arvestades ka auto oletatavat 110 000 km läbisõitu, ei saaks hagejad nõuda asendamist ideaalses korras sõidukiga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu jättis 20. veebruari 2017 otsusega hageja I hagi läbi vaatamata ning hageja II hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja II kanda ja mõistis hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulud 1512 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja II kohtule esitanud nõuetekohast volikirja hageja I kohtus esindamiseks. Kliendilepingu Advokaadibürooga Tarmo Pilv ja Partnerid on sõlminud hageja II. Seega ei ole hageja I volitanud hagejat II ega Advokaadibürood Tarmo Pilv ja Partnerid end esindama ning hageja I hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel jätta läbi vaatamata. Tõendamata on hageja II kasutuses oleval autol väidetava probleemi olemasolu. Hageja II on küll probleemist teavitanud, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, et autol probleem esineb. Kostja on väidetava probleemi lahenduseks 4. veebruaril 2016 pakkunud hagejale II auto tarkvara uuenduse tegemist. Sama on pakutud 11. mail 2016. Tarkvara uuendamine on piisav abinõu ostjat häiriva faktori kõrvaldamiseks. Hageja II aga ei ole käesoleva ajani lasknud kostjal autole tarkvara uuendust teha. Hageja II viited United Motorsi praktikale, mille kohaselt on mootori vea puhul pandud peale uus mootor, ei ole põhjendatud. Need on üldsõnalised ja ei ole kuidagi võrreldavad käesoleva tsiviilasja asjaoludega. Hagejate valitud nõue anda vastu uus auto, on kostja jaoks väga suur kulu võrreldes tarkvara uuendamisega. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja II on keeldunud alates 4. veebruarist 2016 tarkvara uuenduse tegemisest ja seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja ei ole siiani viga kõrvaldanud. Hageja II poolt väidetava veaga auto kasutamisega seotud ebamugavused ei kaalu üles kostja kahju, kus ta kõrvaldatava vea tõttu peaks peaaegu kolm aastat kasutatud auto välja vahetama uue auto vastu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt taotlevad hagejad kohustada kostjat hüvitama sõiduki väärtus, s.o 27 845 eurot 25 senti. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole maakohus hagejate esitatud tõendeid uurinud ega objektiivselt hinnanud. Volikiri oli kohtule esitatud õigeaegselt ning seetõttu puudus alus hageja I hagi läbivaatamata jätmiseks. Tõendatud on, et hagejale II müüdud auto kvaliteet ehk tehniline tase ei vasta müüja ja tootja avaldatud tasemele ning VÕS § 77 lg 1 sätestatud nõuetele. Auto defekti olemasolu ning kostja ja maaletooja sellest teadmist tõendavad hageja II kirjavahetus kostjaga ja maaletooja Honda Motor Europa Ltd Eesti filiaaliga. Kostja on tunnistanud seda, et hageja II on korduvalt pöördunud olemasoleva probleemi lahendamiseks kostja poole. 1. veebruari 2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja kinnitas, et tehniline probleem on olemas ja selle lahendamiseks on kostja pakkunud hagejatele sõiduki tarkvara uuendust. Samuti tunnistas kostja kohtuistungil, et 20 000 km hoolduses toimus tarkvara uuendus, 60 000 km hoolduses prooviti kõrvaldada defekti õlivahetusega, sest see võis probleemi likvideerida. Kostja väide, et spetsialist ei tuvastanud autol defekti olemasolu, on vasturääkiv. Tulenevalt Honda Motor Europa Ltd läbiviidud katsetest selleks, et autot testida ja jõnksutamist fikseerida, peaks sõitma kiirusel 80-110 km/h, kuni 1000 km, sest defekt esineb kaootiliselt ning erineva raskusastmega, vahel suurem või väiksem jõnksatus.
9.märtsil 2017 selgus, et vaidlusaluse auto praeguse tarkvara kood erineb tehase tarkvara koodist. LX Honda tööde vastuvõtja-korraldaja Margo Palmiste tunnistas telefonis, et autole tehti
tarkvarauuendust ca 20 000 km juures esimese hoolduse ajal. Antud asjaolu viitab sellele, et tarkvara uuendus ei likvideeri ega paranda autol olemasoleva jõnksutamise defekti ning uus tarkvara ei garanteeri defekti parandamist.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et hageja I apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja hageja II apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1, millega maakohus jättis hageja I hagi kostja vastu läbi vaatamata ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja I hagi kostja vastu rahuldamata. Samuti muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivse nõude kohustada kostjat hüvitama sõiduki väärtus. TsMS § 631 lg 1 alusel võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652 ) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Hagejad ei ole maakohtus esitanud nõuet kahju hüvitamiseks sõiduki väärtuses 27 845 eurot 25 senti ning kuna vastavat nõuet ei olnud esitatud, siis maakohus ei ole nimetatud nõuet arutanud ega selles seisukohta võtnud. Hagejad ei saa TsMS § 631 lg 1 alusel apellatsiooniastmes esitada selliseid nõudeid, mida maakohtus ei esitatud ning ringkonnakohus jätab hagejate poolt ringkonnakohtule esitatud alternatiivse nõude tähelepanuta.
7.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, jättes hageja I hagi kostja vastu läbi vaatama. Nähtuvalt asja materjalidest on hagiavalduse maakohtule esitanud hageja I, märkides volitatud isikuks Timmo Kuuse (hageja II) ja lepinguliseks esindajaks vandeadvokaadi Tarmo Pilve (tl 2). Maakohus jättis 18. aprilli 2016 määrusega hagiavalduse käiguta (tl 7-9) ning palus muuhulgas täpsustada Timmo Kuuse positsiooni menetluses. Puuduste kõrvaldamise käigus (tl 13-15) on hageja esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv märkinud, et Timmo Kuusk on kaashagejaks ning advokaat Tarmo Pilv on mõlema hageja lepinguliseks esindajaks. Maakohtu 5. mai 2016 täiendava käiguta jätmise määruse täitmiseks teatas hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv maakohtule uuesti, et Timmo Kuusk on kaashageja ning mõlema hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat Tarmo Pilv. TsMS § 226 lg 1 kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teise menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et kuna vandeadvokaat Tarmo Pilv on korduvalt kinnitanud maakohtule oma esindusõiguse olemasolu nii hageja I kui hageja II suhtes, siis on maakohus jätnud menetlusnormi rikkudes TsMS § 226 lg 2 p1 alusel hageja I hagi läbi vaatamata. Maakohus ei ole esitanud põhjendusi, miks ei kehti advokaat Tarmo Pilve suhtes TsMS § 226 lg-s 1 sätestatud eeldus. Asjaolu, et maakohtule on esitatud allkirjastamata AS Nordea Finance Estonia volikiri Timmo Kuusele, ei lükka ümber TsMS § 226 lg 1 eeldust advokaadi esindusõiguse kohta.
Lähtudes eeltoodust on maakohus ebaõigesti jätnud hageja I hagi kostja vastu läbi vaatamata ja selles osas tuleb hageja I apellatsioonkaebus rahuldada.
8.Ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Hageja I ja hageja II on solidaarvõlausaldajatena on esitanud kostja vastu sõiduki müügilepingust tulenevalt nõude sõiduki asendamiseks, s.o hagejad on soovinud teostada müügilepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Hageja II väitel ei vasta sõiduk lepingutingimustele, sest sõiduki kasutamine on häiritud mootori võimsuse ajutise kadumisega (nn jõnksatus). Hagejate maakohtule esitatud nõudeks on lepingutingimustele mittevastava asja asendamine. Tulenevalt VÕS § 365 lg-st 1 võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja II on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõttes, siis saab ta tugineda tarbijalemüügi sätetele. Liisingueseme müüja vastutus ei peaks olema oluliselt erinev sõltuvalt sellest, kas liisinguvõtja ostab eseme oma nimel või kui see ostetakse liisingulepingu vahendusel.
9.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hagejale I üleantud auto vastas lepingutingimustele või mitte. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga II, et tema poolt auto puudusena nimetatud „jõnksatus“ ei ole sõiduautodele tavaline ning tegemist on asja lepingutingimustele mittevastavusega. Kuna on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega, siis on ostjal võimalik kasutada VÕS § 222 lg-st 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
10.Asja materjalide kohaselt on hageja II esitanud kirjaliku pretensiooni kostjale 18.11.2015 (tl 36). Kostja on möönnud, et hageja on teavitanud teda varem suuliselt väidetavast probleemist („jõnksatus“), kuid kuna seda ei fikseeritud, siis ei oska ta öelda, millal täpselt hageja II teatas talle asja lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja II poolt kostjale esitatud 09.12.2014, 15.04.2015 ja 21.07.2015 töökorraldustes (tl 33-40) ei ole hageja II sõidukit hooldusesse viies märkinud probleemina „jõnksatust“. Samas nähtub Honda Motor Europe Ltd Eesti filiaali vastusest hageja II 02.02.2016 pretensioonile (tl 47-48), et kostja informeeris probleemist kolmandat isikut esmakordselt 2014 oktoobris.
Lähtudes eeltoodust on ostja teatanud asja lepingutingimustele mittevastavusest seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
11.Hageja II kirjalikust pretensioonist 18.11.2015 võib aru saada, et ta soovis õiguskaitsevahendina kasutada asja parandamist. Asja asendamise nõude on hageja II esitanud kostjale hagiavalduses maakohtule 14.04.2016. Ostja võib VÕS § 222 lg-st 1 tulenevalt nõuda asja parandamist või asendamist. Tegemist on alternatiivkohustusega ning valikuõigus lepingu täitmise nõude esitamise viisi osas on põhimõtteliselt ostjal, arvestades teatavaid seadusest tulenevaid piiranguid. Hageja II on algselt valinud asja parandamise nõude ning arvestades asjaolu, et antud juhul on lepingutingimustele mittevastavaks asjaks sõiduauto, oli hageja II asja parandamise nõue kostjale 18.11.2015 mõistlik. Lisaks sellele, et väidetava „jõnksatuse“ probleemi likvideerimine tarkvara uuenduse abil on tunduvalt odavam kui sõiduauto asendamine, ei ole vaidlusalune probleem takistanud reaalselt sõiduauto kasutamist, s.o tegemist ei ole olulise puudusega asjas.
12.Asjaolu, et „jõnksatus“ ei takista sõiduauto kasutamist (kuigi põhjustab ebamugavusi) nähtub Honda Motor Europe Ltd Eesti filiaali vastusest hageja II 02.02.2016 pretensioonile (tl 47-48). Nimetatud pretensiooni (tl 42-45) on hageja II esitanud kolmandale isikule (Honda Motor Europe Ltd Eesti filiaalile), mitte kostjale, ning ka sõiduki asendamise nõue oli suunatud kolmandale isikule (mitte müüjale). Honda Motor Europe Ltd Eesti filiaali kirjas esitatud selgituste kohaselt on tootja läbiviidud katsete ja analüüsi tulemusel tuvastanud, et sõites väga väikese gaasiga (koormusega) kiirusel 80-110 km/h, võib mõnikord tajuda gaasi lisamisel „jõnksatust“. Antud „jõnksatuse“ põhjustab koormuse lisamine, kui sõiduk on DeNOx režiimil (heitmete lämmastiku oksiidide piiramise režiimil). Koormuse lisamisel DeNOx režiim katkestatakse automaatselt, mille tõttu võib autoga sõites mõnikord kogeda „jõnksatust“. Tootja on antud probleemi analüüsimisel tuvastanud, et režiimi katkemise ehk „jõnksatuse“ hetk ei põhjusta muutusi auto mootori töös, ei mootori pöörete ega auto sõidukiiruse osas ning ei takista sõiduki sihipärast kasutust. Samuti märkis Honda Motor Europe Ltd Eesti filiaal kirjas, et probleemi likvideerib sõidukile tarkvarauuenduse tegemine, mida kostja on ka pakkunud hagejale II 04.02.2016 saadetud e-kirjas.
13.Seda, et hageja II poolt väidetud sõiduki mittevastavus lepingutingimustele ei takistanud tal sõidukit kasutamast, näitab ka hageja II enda käitumine. Kostja saatis hagejale II 04.02.2016 e-kirja, milles teavitas, et sõidukile on võimalik teha tarkvarauuendus, mis peaks „jõnksatuse“ probleemi lahendama (tl 46). Kostja pakkus hagejale II tarkvarauuendust probleemi kõrvaldamiseks samuti 11.06.2016 e-kirjas. Siiani ei ole hageja II soovinud sõidukile tarkvarauuendust teha, seega alates 04.02.2016 on hageja II sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Antud juhul on hageja II põhjendanud tarkvarauuendusest keeldumist sellega, et kuna kostja pakkus puuduse kõrvaldamist alles veebruaris 2016, siis ei ole tegemist mõistliku ajaga. Samuti on hageja II seisukohal, et tarkvarauuendus ei taga sõiduki puuduse, mis seisneb „jõnkstuses“, likvideerimist.
14.Ringkonnakohus leiab, et hageja II eelnimetatud põhjendused tarkvarauuendusest keeldumiseks ei välista hageja II poolset vastuvõtuviivitust. Kostja ei ole keeldunud õigustamatult
asja parandamisest, vaid arvestades asja lepingutingimustele mittevastavuse iseloomu on olnud selle kindlakstegemine ja parandamiseks võimaluse leidmine pikemaajaline protsess. Asja materjalide kohaselt on kostja kohaselt probleemist teadasaamisel informeerinud sellest sõiduki maaletoojat Honda Motor Europe Ltd Eesti filiaali, kes edastas vastava informatsiooni Honda tootjale. Kuna kõnealuse probleemi olemuse ja tekkepõhjuse tuvastamine on olnud keeruline (avaldus üksnes harva ja spetsiifilistes olukordades), siis on tootjal kulunud probleemi tuvastamiseks ja seejärel vastava tarkvarauuenduse väljatöötamiseks aega. Seega ei ole alust väita, et kostja ei ole asja parandanud mõistliku aja jooksul ning tegemist on olulise müügilepingu rikkumisega VÕS § 223 lg 1 mõttes. Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud väide, et autole tehti juba esimese hoolduse ajal tarkvarauuendus ning see ei kõrvaldanud „jõnksatust“, ei anna alust hagejale II keelduda veebruaris 2016 tarkvarauuendusest. Viidatud auto esimene hooldus toimus detsembris 2014, kuid kõnealune „jõnksatuse“ probleem tuvastati Honda tootja poolt 2015 ja probleemi likvideerimiseks pakuti hagejale II tarkvarauuendust veebruaris 2016.
15.Kuigi hageja I apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus siiski TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda, sest hageja I apellatsioonkaebuse rahuldatud osa ei puuduta asja sisulist lahendamist. Kostja taotluse kohaselt on tema menetluskulud ringkonnakohtus 1944 eurot (sh õigusabi 13,5 h summas 1944 eurot). Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja põhjendatud ja vajalikuks kuluks ringkonnakohtus on 864 eurot (õigusabi 6 tundi x tunnitasu 144 eurot = 864 eurot). Õigusabikuluks vastuse koostamisel apellatsioonkaebusele arvestab ringkonnakohus 5 tundi x tunnihind 144 eurot = 720 eurot ja kohtuistungi kestvust arvestades on õigusabikulu 144 eurot, kokku 864 eurot. Kostja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on põhjendamatult sidunud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise lõpliku suuruse menetluskulude suurusega (otsuse resolutsiooni p 4) ning seetõttu tuleb otsuse resolutsiooni p 4 sõnastusest välja jätta lauseosa /...kuid mitte rohkem kui menetluskulude (1512 eurot) ulatuses“.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.