Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
01.november 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu D. G. hagi I. V. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
24 681,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: D. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx x-xxx, xxxxx, e-post xxx, tel xxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Kristi Haas (e-post [email protected]); Kostja: I. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagejale teadmata; e-post xxx); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (e-post: [email protected])
Kohtuistung
02.05.2017, osalesid D. G., adv Haas, I. V. ja adv Aus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu D. G. hagist osaline loobumine, s.o 4428,40 euro ulatuses, mille võrra 02.05.2017 kohtuistungil nõude täpsustamisel hageja nõuet vähendas.
2.Jätta rahuldamata D. G. hagi I. V. vastu kahju hüvitamiseks summas 24 681,02 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja D. G. kanda, välja arvatud 75% riigi õigusabi tasu ja kulude summast (mille osas hagejal hüvitamiskohustus puudub) ja riigilõivu tasumiseks antud menetlusabist 900 eurot (mille riigituludesse hüvitamise kohustusest D. G. vabastatakse), mis jäävad riigi kanda.
4.Määrata kostja I. V. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4488 eurot (sisaldab käibemaksu 748 eurot) ning mõista see summa D. G.lt I. V. kasuks välja.
5.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb D. G.l tasuda I. V.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramine
6.Tasuda riigieelarvest OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must (registrikood 10134581, asukoht Õpetaja 9, Tartu) riigi õigusabi tasu 2268,00 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 378,00 eurot) ja kulude katteks 747,36 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 124,56 eurot), kokku 3015,36 eurot advokaadi Kristi Haas’i osalemise eest kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-15-6126 hageja D. G. esindajana riigi õigusabi korras. Riigi õigusabi tasu ja kulude ning riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi riigile
hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine
7.Vabastada D. G. riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi riigituludesse hüvitamise kohustusest osaliselt, summas 900 eurot.
8.Mõista D. G.lt riigituludesse välja 853,84 eurot, sh riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi hüvitamiseks 100 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 753,84 eurot (s.o 25% riigi õigusabi tasu ja kulude summast, sisaldab käibemaksu).
9.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud summas 853,84 eurot tuleb D. G.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 71,15 eurot kuus, tasudes osamakse iga kuu 10.kuupäevaks. Kui kohtuotsus jõustub pärast 10.kuupäeva, tuleb esimene osamakse tasuda kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu 10.kuupäevaks.
10.Väljamõistetud menetluskuludelt on D. G. kohustatud tasuma riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
11.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele ja nende esindajatele kätte, saata kohtuotsus riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmise osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
D. G. esitas 22.04.2015 Pärnu Maakohtule hagi I. V. ja T. E. vastu korteriomandi ostumüügilepingu rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt. 06.10.2016 määrusega kohus lõpetas kostja 2, T. E., suhtes menetluse, kinnitades hageja D. G. ja T. E. vahelise kompromissi, mille kohaselt D. G. võtab tagasi T. E. vastu esitatud nõude müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja menetluskulud jäävad kompromissi poolte endi kanda. Kohus jätkas menetlust kostja I. V. suhtes. Kohus on kohtuotsuse teatavakstegemise aega korduvalt muutnud, erinevatel põhjustel ei olnud kohtul võimalik pooltele teatatud tähtaegu järgida.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
22.04.2015 esitatud hagiavalduses hageja taotles kostjatelt välja mõista kahjuhüvitise summas 29 109,45 eurot. Menetluse käigus hageja korduvalt täpsustas nõude summat ja täiendas nõude alust. 19.04.2017 kohtuistungil (mis jätkus pärast vaheaega 02.05.2017) hageja kinnitas lõplikuks nõudesummaks 24 681,02 eurot, märkides, et vähendatud osas loobub nõudest. Hagiavalduse ja selle täpsustatud terviktekstide kohaselt 11.juunil 2013. aastal sõlmisid D. G.
(hageja), I. V. (algselt kostja I, praeguses menetlusstaadiumis kostja) ja T. E. (algselt kostja II) notariaalselt korteriomandi võõrandamise lepingu (edaspidi müügileping). Müügilepingu järgi oli müügiesemeks korteriomand aadressil Xxxxx xxxx, Xxxxxx xxxx x-xxx, s.o 5-toaline korter, eluruum pinnaga 122 m2, elamispinnaga 75,5 m2, selle olulised osad ja päraldised. 23.mail 2013.aastal tellis hageja korteriomandi hindamise. Eksperthinnangu nr 120523-13130401 järgi oli korteriomandi turuväärtuseks 51 000 eurot ning korteri seisukord hinnati tehniliselt heaks. Müügilepingu kohaselt tasus hageja korteriomandi eest kostjatele müügihinna 51 000 eurot ning sai otsese valduse korterile 28. juunil 2013. aastal. Müügilepingu punktis 1.10.7 kinnitasid müüjad, et korteriomandil ei ole mingeid teadaolevaid eritunnuseid ega puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata. Sissekolimise järgselt avaldusid korteriomandil aja jooksul puudused, mille esinemisest kostjad ei olnud müümisel hagejat teavitanud, millele ei olnud viidatud korteriomandi eksperthinnangus ning mis ei olnud avastatavad korteriomandi visuaalsel üle vaatamisel enne korteriomandi omandamist. Korteriomandis ümberkorralduste, puhastamise ning parendamise käigus avaldus mitmetes eluruumides ulatuslik hallitusseene levik. Hallitusseened hakkasid avalduma tapeetidel, põrandakatetel ning lagedel. Hallitusseenest tekkinud kahjustuste eelmaldamise tulemusel selgus, et korteriomandi elektrijuhtmestik on läbipõlenud ning tuleohtlik. Samuti oli probleemne korteriomandi välisfassaadi olukord, mis lõplikult 2015. aasta maikuus kokku kukkus. Varjatud puuduste kõrvaldamiseks on hageja kandnud käesolevaks ajaks kulusid summas umbes 31 000 eurot. Hageja on püüdnud kostjatega suhelda kohtuväliselt, kuid kostjad nõuet ei tunnista, mistõttu on hageja pöördunud Pärnu maakohtu poole. Hageja ja kostjate vahel on 11. juunil 2013. aastal sõlmitud korteriomandi müügilepingust tulenev võlasuhe. Hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe korteriomandi omaduste kohta, seega pidi korteriomand vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ning sobima otstarbeks, milliseks korteriomandeid tavaliselt kasutatakse. Hageja leiab, et müügilepingu alusel üleantud korteriomand ei vastanud lepingutingimustele, sest sellel olid järgmised puudused. Hallitusseene levik korteriomandis Hageja asus korteriomandit kasutama 28. juunil 2013.aastal. Aja möödudes hakkasid korteriomandi eluruumides avalduma hallitusseente kolooniad. Hallitusseente kolooniad avaldusid esialgu akende põskedel ning aknaalustel pindadel (lisa 4 – fotod 1, 2). Samuti hakkasid hallitusseened avalduma seinakatete alt, põrandatel ning lagedel (lisa 4 – fotod 4, 5, 6).
20.märtsil 2014. aastal tellis hageja Eesti Mükoloogiauuringute Keskuselt eksperthinnang 2395/0314 (lisa 5), mille kohaselt tuvastati visuaalsel vaatlusel erinevate hallitusseente levik lastetoa I uksepakult, koridori laelt, vannitoa ripplae taguselt pinnalt, magamistoa välisseinalt ja elutoa aknaäärsetelt seintelt. Võeti ka õhuproovid ning tuvastati hallitusseeni levik lastetoas I, lastetoas II, lastetoas III, vannitoas ja magamistoas. Muu hulgas avastati tuvastatud seente hulgast mikroseene „must kerahallik“ levik, milline põhjustab aspergilloosi (inimestel esinev haigus) ning võib toota inimesele ohtlikke mükotoksiine. Korteriomandi tavaline otstarve on ruumide kasutamine püsivalt elamiseks. Olukorda, kus eluruumides viibimine võib kahjustada mürgiste hallitusseente leviku tõttu isiku tervislikku seisundit (allergiad, nahaärritus, toidu saastatus), ei saa pidada tavapäraseks. Hageja on seisukohal, et hallitusseene laia levikut korteriomandi eluruumides, mida on hagejale teadaolevalt järjepidevalt kostja I kasutanud elamiseks, ei saa pidada tavapäraseks ning seega ka keskmisele kvaliteedile vastavaks. Ei oma tähendust, et hageja omandas korteriomandi kasutatult. Ka pidevalt elamiseks kasutatud
(st korteriomandi eest on kantud igapäevast hoolt (sh kütmise ning puhastamise osas)) korteriomandi puhul ei saa pidada tavapäraseks hallitusseene laia levikut ruumides. Tuvastatud seeneliikidest olid mitmed liigid sellised, mis võivad põhjustada aja jooksul inimesele tervisekahjustusi. Seega ei vastanud korteriomand hallitusseene leviku osas keskmisele kvaliteedile ega tavapärasele otstarbele. Elektrisüsteem Hallitusseene leviku peatamiseks tehtud toimingute tulemusena selgus, et korteriomandis olemasolev elektrisüsteem on tehniliselt halvas seisukorras ning tuleohtlik (lisa 4 – fotod 7, 8). Seoses sauna renoveerimisega olid teatud elektrijuhtmed saunas vahetatud ning hoones olevast peakilbist veetud elektrijuhtmed sauna ning sauna kõrval asuvasse tuppa. Ülejäänud korteriomandis oli elektrisüsteem halvas korras, kuivõrd korteriomandi elektrikasutus oli oluliselt suurem olnud, kui elektrisüsteem võimaldas. Seega ei vastanud elektrisüsteem ka kasutatud korteriomandi puhul keskmisele kvaliteedile, kuivõrd tuleohtlikku elektrisüsteemi ei saa pidada vastavaks keskmisele kvaliteedile. Fassaaditööd Hageja ostis nn aatriumkorteri.xxxxxx xxxx korteriühistu põhikirja ningxxxxxx xxxx kodukorra ja selle lisa nr 2 kohaselt on aatriumikorteri omanikul kohustus korras hoida ka aatriumite katused, välisilme ning kandekonstruktsioonid. Korteriomandi ülevaatamisel 2013. aasta juunikuus kattis korteriomandi välisfassaadi ronitaim – metsviinapuu. Välisfassaadi ülevaatamisel ei avaldunud hagejale suuri välisfassaadi kahjustusi. Metsviinapuu taimede eemaldamisel 2013.aasta sügisel avaldus, et metsviinapuude alt on välisfassaadi kattev materjal suures ulatuses pragunenud. Kuid ka metsviinapuude eemaldamise tagajärjel ei avaldunud hagejale täielikku pilti fassaadi kahjustuse ulatusest. Remonttööde käigus ilmnes, et välisfassaadi all olev kivisein on murenenud, mille tagajärjel 2015.aastal kukkus välisfassaadi hoovipoolne nurk täielikult kokku (lisa 4 – foto 9). Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse poolt läbiviidud ekspertiisi käigus avastati, et hallitusseente laia leviku on põhjustanud ebapiisav ventilatsioon ruumides, soojustamata välispiirdedkülmasillad, vee läbijooksud ning välisfasaadi deformatsioonid (ronitaimede tagajärjel tekkinud). Hageja on seisukohal, et soojustamata välispiirded-külmasillad, vee läbijooksud ning ronitaimed olid põhjuseks, miks välisfassaad oli sisemiselt niivõrd kahjustunud. Hageja leiab, et keskmisele kvaliteedile vastavaks ei saa pidada korteriomandi kandekonstruktsioonide (fassaadi all olev murenenud sein, katus) nii olulist deformatsiooni, mille tulemusel välissein pärast korteriomandi omandamist kokku variseb. Hagejat ei teavitatud korteriomandi ostmisel, et on olnud probleeme vee läbijooksudega, millest tulenevalt oleks saanud hageja nimetatud puudusele tähelepanu pöörata. Samuti ei teavitatud hagejat sellest, et metsviinapuude all olev välisfassaad vajab parendamist, et ei kukuks kokku. Kostjad, kes on korteriomandit oma eluruumina pikaajaliselt kasutanud, oleksid pidanud läbijooksudest teadlikud olema ning sellest ka hagejat korteriomandi omandamisel teavitama. Seega on välisfassaadi kokkukukkumise näol tegemist keskmisele kvaliteedile mittevastava puudusega, mille esinemist ei saa pidada tavapäraseks. VÕS § 128 lg 1 alusel kostjad vastutavad rikkumiste eest juhul, kui lepingutingimustele mittevastavused olid olemas korteriomandi ülemineku ajal hagejale. Hageja jaoks ei ole kahtlust, et kõik kolm puudust esinesid varjatuna korteriomandil juba korteriomandi omandamise ajal. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA poolt läbiviidud ekspertiisi käigus asuti seisukohale, et hallitusseente kolooniate arvuka leviku põhjuseks on ebapiisav ventilatsioon ruumides, soojustamata välispiirded-külmasillad, vee läbijooksud, välisfassaadi deformatsioon (ronitaimede tagajärjel tekkinud). Ei ole eluliselt usutav, et kõik puuduste alusena ekspertiisis toodud põhjused tekkisid korteriomandil paari kuni mitme kuu jooksul pärast korteriomandi valduse hagejale üleminekut.
Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et korteri hindamisaktis ei ole avastatud nähtavaid puudusi korteriomandil ning lõpliku hinnangu järgi on tegemist tehniliselt heas seisukorras korteri ning hoonega (lk 6). Hinnangu kohaselt on korterisse paigaldatud uued seinakatted, osaliselt uued põrandakatted, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et korteriomandi seisukord muutus väga lühikese aja jooksul heast peaaegu elamiskõlbmatuks. Seega tuleb jaatada varjatud puuduste olemasolu juba korteriomandi ülemineku hetkel ning müüjate vastutust rikkumiste eest. Kostjad on kohtueelses menetluses tuginenud müügilepingu punktis 1.10.7 toodule, millise kohaselt ei ole korteriomandil ühtegi lepingutingimusele mittevastavust, millist hageja ei saanud märgata lepingu eseme ülevaatuse teostamisel. Hageja kostjatega ei nõustu. Kõikide etteheidetud puuduste puhul on tegemist varjatud puudustega, mis ei olnud avaldunud ega saanudki avalduda hagejale korteriomandi ülevaatamisel. Hallitusseene levik eluruumides avaldus hagejale teatud aja möödumisel korteriomandi kasutama hakkamisest. Korteriomandi ülevaatamisel ei olnud hallitusseente kolooniad hagejale visuaalselt nähtavad. Korteriomandi hindamisakti kohaselt oli korteriomandis tehtud remont, mille käigus olid paigaldatud uued seinakatted, uued aknad, osaliselt uued põrandakatted. Hageja seisukohta toetab seega ka korteriomandile antud eksperthinnang, mis visuaalsel meetodil läbiviidult kinnitab, et korter on heas seisukorras ning otsene remondivajadus puudub. Ei ole usutav, et hallitusseene levik oleks korteriomandi hindajale jäänud märkamata, kui see oleks olnud visuaalsel vaatlusel tuvastatav. Hageja ei välista, et kostjad olid eelnimetatud parendused korteriomandis teinud teadaolevate puudustega tegelemise asemel puuduste varjamiseks ning olid tegelikkuses hagejale pärast asja kasutama hakkamist avaldunud puudustest teadlikud. Ka elektrisüsteemi seisukord ei ole korteriomandi ülevaatamisel avastatav, kuivõrd elektrisüsteemi osad on paigutatud siseviimistluse alla. Samas oli korteriomandisse hiljaaegu paigaldatud osaliselt uued elektrijuhtmed ning uus sanitaartehnika, mille tegemisel kostjad oleksid pidanud elektrisüsteemi tuleohtlikkusest teadlikud olema. Hagejal ei olnud võimalik näha fassaadi täielikku olukorda, kuivõrd ehitise ülevaatamise ajal kattis hoone välisfassaadi ronitaim – metsviinapuu. Ehitustöömees J. V. on avaldanud, et kuigi tal on kogemus ehitiste remontimisel, ei olnud välisfassaadi halb olukord esialgu tuvastatav isegi tema enda poolt. Välisfassaadi kokku kukkumise põhjuseks on J. V. ́e sõnul välisfassaadi all olevate blokkide murenemine sinna sadanud sademete mõjul. Samuti on korteriomandi eksperthinnangu järgi hoone heas seisukorras. Seega ei saanud hageja hoone ülevaatamisel avastada välisfassaadi halba seisukord. Hageja on kostjaid teavitanud korteriomandil avaldunud puudustest mõistliku aja jooksul. Hageja võttis kostjaga I ühendust 13. augustil 2013. aastal, mil teavitas kostjat I duširuumis tuvastatud, kindlustuse sõnul eelmise omaniku ajal tekkinud, kahjustusest (lisa 8), eluruumides avaldunud hallitusseene levikust ning saamata jäänud garaažiboksist. Kostja I lubas avastatud probleemide uurimise ning lahendamisega tegeleda, kuid kahetsusväärselt ei võtnud kostja I enam hagejaga ühendust. Samuti ei võtnud kostja I vastu hageja edasisi telefonikõnesid. Kuivõrd hageja kostjaga I enam ühendust ei saanud, pöördus hageja riigi õigusabi saamiseks kohtu poole. Hagejale määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal edastas kostjatele 03. juuli 2014. aastal e-kirja, millises teavitas kostjaid kirjalikult korteriomandil avastatud puudustest ning soovist lahendada tekkinud probleemid läbirääkimistele tulemusel kompromissi korras. Hageja juhib tähelepanu, et ei ole välistatud, tegemist on olukorraga, kus korteriomandil avastatud puudustest olid või oleksid pidanud kostjad tegelikkuses teadlikud olema ning hagejat oleks tulnud nende esinemise võimalustest enne korteriomandi võõrandamist teavitada. Seega ei ole VÕS § 221 lg 1 p 2 seisukohast nõude rahuldamisel oluline kostjate teavitamine hageja avastatud puudustest. Hageja on kandnud korteriomandi lepingutingimustele mittevastavuste vastavakstegemisel
järgmised kulud: 1) Mükoloogilised uuringud – 250 eurot; 2) Seenekahjustuse tõrjetööd (pakkumus nr P0497/14 + tasumist tõendavad tšekid) – 1500 eurot; 3) Elektritööd – 2700 eurot (ehitustööde ÜV akt + tasumist tõendav väljavõte) 4) Elektritöödeks vajaminevad tarvikud – 696,32 eurot; 5) Ventilatsiooni paigaldamine – 1540 eurot; 6) Vannitoa tööde maksumus – 1500 eurot; 7) Üldehituse tööde maksumus – 1750 eurot; 8) Välisfassaadi ja katuseremont – 2900 eurot (ehitustööde ÜV akt); 9) Välisfassaadi töödeks vajalik materjal – 4022,43 eurot; 10) Silikonfassaadvärv – 179,20 eurot; 11) Üldehituse tarvikud – 3035, 85 eurot. Hageja on kandnud seoses varjatud puuduste kõrvaldamisega käesoleva ajani kahju umbes 31 000 euro ulatuses. Kahetsusväärselt ei ole hagejal võimalik kohtule esitada kõiki kantud kulude dokumente, millest tulenevalt taotles hageja kostjalt 20 073,8 euro väljamõistmist. Hageja selgitab, et käesolevas hagis käsitletud summa on mõnevõrra väiksem, kui esialgses hagis, mis on tingitud eluliste asjaolude muutumisest menetluse kestel. Käesolevaks ajaks on lõpetatud ka fassaaditööd, millised esialgses hagis olid toodud tuginedes võetud pakkumisele. Seega on fassaaditööde osas hageja viinud nõude kooskõlla kantud kulutustega. 02.05.2017 kohtuistungil lõplikult täpsustatud nõude kohaselt hageja taotleb kostjalt välja mõista müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 24 681,02 eurot, mille moodustab hallitusseente tõrje 1750 eurot, elektritööd 3396,32 eurot, ventilatsiooni paigaldamine 1540 eurot, välitööde teostus 1100 eurot, erinevate materjalide katteks 7994,7 eurot ja tööde tegemisele 8900 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja I. V. hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu, õiguslikult põhjendamatu ning esitatud tõendid on ebatõesed ja vastuolus hagis esitatud faktiliste asjaoludega. Kostjal ei lasu VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Ei ole tuvastatud ega tõendatud, et hallitusseen oli olemas asja üleandmise ajal ega seda, et kostjal lasuks süü ning vastutus hallitusseene tekkimises või et kostja 1 teadis või oleks pidanud kuidagi teadma varjatud puudustest, mida ei eksisteeri. Korteriomandi üleandmise- ja vastuvõtmise aktiga (28.01.2014) on kinnitamist ja tõendamist leidnud, et korteriomandi üleandmise hetkel ei ole tuvastatud korteriomandil mistahes puudusi, sh ka hallitusseene esinemist eluruumides. Hageja kinnitas eelmärgitud aktis, et üleantud korteriomand vastas müügilepingus toodud tingimustele ja seisukorrale ning ei omanud kostja suhtes mingeid pretensioone. Samuti on hageja müügilepingu p-s 1.12.3 kinnitanud, et "Ta on üle vaadanud lepingu eseme 1 reaalosaks oleva eluruumi ning ehitise, milles eelnimetatud eluruum paikneb, samuti talle müüja poolt lepingu eseme kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme reaalosaks oleva eluruumi ja ehitise seisukorrast". Kostja osundab, et kui väidetav hallitus varjatud puudusena (mida kostja ei tunnista) oleks olnud korteri üleandmise ajal olemas, siis oleks see pidanud olema nähtav ka hagejale. Samuti ei ole põhjendatud ega tõendatud, et fassaadil olev metsviinapuu oleks põhjustanud varjatud puudusena kahju tekkimise. Enamgi veel, hageja oli teadlik ehitise (fassaadi) seisukorrast ja muuhulgas ei saa fassaadil esinevat lugeda kostjale etteheidetavalt varjatud puuduseks. Hagiavalduse lisas esitatud eksperthinnang nr 2395/0314 on koostatud 20.03.2014.a, st praktiliselt 1 aasta pärast korteriomandi 11.06.2013 võõrandamist, ning on ebatõenäoline ja ebaloogiline, et korteri üleandmisest kuni ekspertiisi teostamiseni võttis hallitusel nt ainuüksi uksepiidal silmnähtavaks muutumine aasta aega. Seesugustes väidetes või täheldustes on ebakõla, mistõttu on kostja 1 veendunud, et hageja nõuab alusetult kahju hüvitamist, mis ei ole
kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1) ja mille eesmärgiks on kostja arvelt rikastuda. Kostja märgib, et korterit ei olnud remonditud alates 2001.aastast kuni korteriomandi võõrandamiseni ja perioodil, mil kostja korteris elas, ei esinenud hallitust, mistõttu on teadmata, kas ja millal väidetav hallitus korteris tekkis ja kelle tegevuse või mille tulemusena. Kahe aastasel perioodil pärast korteriomandi võõrandamist võib ilmselgelt hageja poolt väidetavate puuduste põhjustaks/tekitajaks olla kas hageja ise või korteriühistu, sest kortermajade välisseintes ja katuses esinevad soojustamata külmasillad, katusekonstruktsioonide läbisadamine ja tasakaalust väljas olev küttesüsteem (mõned korterid on soojad ja teised külmemad või on korteris sees reguleeritud hageja poolt korteri kütet) jms võivad põhjustada õhuniiskustaseme muutumise. Eksperthinnangu lk 8 kohaselt tuleneb mh, et külmasilla piirkonnad konstruktsioonides ei ole hinnanguga tuvastatud ja neid ei ole välja selgitatudki. Ruumides esineva temperatuuride kõikumise ja pindade puhastamata jätmise tulemusena võib tekkida olukord, kus õhku kanduvad ja pindadele kinnituvad osakesed soodustavad võimalike hallituste teket. Eksperthinnangu leheküljelt 6 nähtub, et Aspergillus fumigatus (hallituse liik) eelistab soojemat kasvukeskkonda, prügi, puhastamata ja tolmurikkaid piirkondi ning leheküljelt 7 on näha temperatuuri selgeid kõikumisi (lastetuba I 19,6 kraadi; elutuba 22,6 kraadi; lastetuba II 23,3 kraadi; lastetuba 24,1 kraadi; vannituba 25,1 kraadi; magamistuba 23,6 kraadi). Temperatuuri kõikumised on niivõrd erinevad, mis võivad põhjustada liigse niiskuskoormuse kogu korteris ja ventilatsiooni ning muude alade puhastamata, ruumide õhutamata ja lagunevate toitainete likvideerimata jätmise tulemusena võisid väidetavad puudused tekkida hageja enda tegevuse tulemina. Hageja on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et õhutihedate pakettakende puhul, kus on kasutatud akende paigaldamisel silikooni ning pesukuivatamise käigus aurustuv vesi tekitabki liigniiskuse juhul, kui hageja ise ei ole korralikult eluruume õhutanud. Sisekliima jm muutused võivad ilmselgelt olla tekkinud hageja enda korteri ebaõige kasutamise tulemusena. Hageja poolt esitatud tõendite ja väidete põhjal ei saa kirjeldatud asjaolusid nimetada varjatud puuduseks, mida saaks kostjale ette heita või millele tuginedes saaks nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Elektrisüsteemiga seonduvad vastuväited ei ole tõendatud TsMS § 230 lg 1 mõttes. Hageja pole esitanud mitte ühtegi asjakohast tõendit, mis kinnitaksid, et elektrisüsteem oli lepingu eseme üleandmisel või pärast seda eluohtlikus seisukorras (põlenud jne). Elektrisüsteemi rikked võivad olla tekkinud pärast lepingu eseme võõrandamist ja üleandmist hageja enda 2 aastase kasutamise tulemusena, sest ka ülepingetest tulenevalt võib tekkida elektrilühiseid, mida aga ei saa nimetada lepingutingimuste mittevastavuseks ja selle alusel esitada kahjunõudeid varjatud puudusele viidates. Mükoloogia eksperthinnang ei ole sõltumatu, mistõttu on tegemist ebausaldusväärse hinnanguga ja seda ei saa tõendina käsitleda. Lisaks puudub eksperthinnangu koostanud A.S.l litsents, mis annaks õiguse majandus- ja kutsetegevuses mükoloogilisi hinnanguid väljastada, tegemist on ebapädeva isikuga ehk eksperthinnangu koostajaga. Eksperthinnangus on märgitud, et ekspertiisi teostamiseks kasutati mõõtetehnikat (suhtelise õhuniiskuse ja temperatuurimõõtja TES-1360 A, niiskusmõõtja Brookhuis FMW moisture detector jm), mis ei ole MõõteS § 10 kohaselt taadeldud ning ekspertiisi tulemused on ebatõesed. Ekspertiisis olevad mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud MõõteS § 5 lg 1 mõttes ja mõõtmisi ei ole teinud pädev mõõtja, kes pole kasutanud mõõtevahendeid, millel oleks taatluskohustus täidetud või mis oleks jälgitavalt kalibreeritud või sertifitseeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtevahendite taatlemise eesmärgiks on kaitsta isiku huve ebaõigete mõõtmiste kaudu tekkida võivate kahjude eest. Käesoleval juhul ei ole ekspertiis teostatud kalibreeritud ja taadeldud mõõtevahenditega, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et mõõtetulemusi ega ekspertiisi tulemusi ei saa tervikuna antud tsiviilasjas aluseks võtta. Samuti on teadmata, kelle poolt ja millal on tegelikkuses vaidlusalune eksperthinnang koostatud, kuivõrd eksperthinnangus puudub koostaja allkiri ja sellest johtuvalt on ebausaldusväärne ka eksperthinnangu koostamise aeg.
Võttes arvesse eeltoodud vastuse punktides esitatud põhjendusi ja seda, et eksperthinnang ega muu tõend ei kinnita hageja väiteid nagu oleks väidetavad (hallitus, elektrisüsteem jm) varjatud puudused tekkinud juba lepingu eseme üleandmise ajal ja pärast seda, siis ei ole kostja 1 vastutuse eeldused (VÕS § 218 lg 1) täidetud. Hageja on kaotanud nõudeõiguse, sest hageja ei teatanud väidetavatest puudustest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 3). Hageja rikkus VÕS § 220 lg 1 järgset kohustust teavitada kostjat ilmnenud väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul pärast puuduste ilmnemist. Hagiavaldusest nähtuvalt teadis hageja väidetavatest puudustest juba enne ekspertiisi akti saamist 20.03.2014. Kostja sai väidetavatest puudustest teada alles hagiavaldusest 22.04.2015 ning seega on hageja viivitanud puudustest teavitamisega enam kui aasta. Isegi pärast ekspertiisiakti saamist ei teavitanud hageja väidetavatest puudustest enne, kui alles hagiavalduse esitamisel. Järelikult ei või hageja VÕS § 220 lg 1 ja § 220 lg 3 mõistes lepingutingimustele mittevastavusele tugineda puudustest õigeaegselt teatamata jätmise tõttu. Teatamata jätmine ei ole käesoleva asja asjaolude pinnalt nähtuvalt vabandatav. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud kahjunõue summas 29 109,45 eurot on alusetu ja tõendamata ning see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kahjunõude aluseks olevad dokumendid on vastuolus hagiavalduses toodud asjaoludega ja tõendites sisalduv on ebatõene. Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-5-12, kostja leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud ja kostjal ei lasu hagejale kahju hüvitamise kohustust. Õiguslikult ei ole täidetud ka müüja vastutuse eeldused ehk eritingimused, sest väidetavad puudus(ed) ei olnud olemas riisiko ülemineku ajal ostjale; ostja ei teatanud puudustest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama ja teatamata jätmine ei ole antud juhul vabandatav. Puudused võisid tuleneda ostjast ja korteriühistust (VÕS § 101 lg 3). Kostja leiab, et hagiavalduses VÕS § 115 ja § 127 lg 1 alusel esitatud kahjunõue on alusetu ka seetõttu, et hageja eesmärgiks on kostja 1 arvelt rikastuda, mis on vastuolus VÕS § 127 lg-s 1 toodud põhimõtetega. Hageja pole arvestanud, et müügilepingus lepiti kokku kasutatud korteri müügis. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega ei saa eeldada, et hüvitamisele kuuluks kahjunõue, millest ei ole maha arvestatud kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel, millisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma 25.10.20014.a lahendis nr 3-2-1-115-04 p-s 26. Hageja poolt kahjunõude tõendamiseks esitatud arved ja maksekorraldused on ebatõesed ning ei tõenda hageja poolt teostatud töid. Teadmata on, kas vastavaid töid on ka faktiliselt teostatud. Hagis toodu ja tõendid on omavahel selgelt vastuolus. Esitatud arvete ja maksekorralduste pinnalt kostja järeldab, et võib olla tegemist fabritseeritud ja alusetu rikastumise eesmärgil koostatud arvetega. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.D. G. esitas Pärnu Maakohtule hagi I. V. ja T. E. vastu müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetluse käigus hageja ja kostja T. E. sõlmisid kompromissi, millega hageja võttis hagi T. E. suhtes tagasi ning poolte menetluskulud jäid nende endi kanda. Kohus kinnitas kompromissi 06.10.2016 määrusega ja lõpetas tsiviilasjas menetluse T. E. suhtes. Määrus on jõustunud. Kohus jätkas menetlust ja teeb otsuse I. V. vastu esitatud kahju hüvitamise nõude suhtes. 02.05.2017 kohtuistungil hageja nõude täpsustamisel vähendas nõuet 24 681,02 euroni ning vähendatud osas loobus hagist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, § 429 lg-te 1 ja 2, § 431 lg 1 ja § 442 lg 5 alusel kohus võtab hageja osalise hagist loobumise vastu ja lõpetab selles asjas menetluse kohtuotsusega.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära tunnistaja, poolte ütlused vande all ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3.Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Väidetav lepingurikkumine seisneb selles, et kostja poolt hagejale üle antud korteriomand ei vastanud ostu-müügilepingu tingimustele: sellel oli varjatud puudusteks eluruumides leviv hallitus, lagunenud fassaad ja tuleohtlik elektrisüsteem, mille tõttu korteriomand ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Hageja korduvalt täpsustatud suuruses kahjuks on kulud, mida ta on ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks teinud.
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi on põhjendamatu: lepinguesemeks on kasutatud korteriomand, hageja oli ostu-müügilepingu sõlmimisel korteri seisukorrast teadlik, hagiavalduses nimetatud puudused ei ole varjatud puudused või ei ole sellised puudused, mille eest kostja vastutab, hageja ei ole puudustest kostjale teatanud mõistliku aja jooksul ning on seetõttu kaotanud õiguse puudustele tugineda; kulude kohta esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ning tõendamata on kulude põhjuslik seos lepingu väidetava rikkumisega kostja poolt.
5.Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused: • kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega või on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
6.Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad lisaks ka VÕS §-des 217-227 sätestatud erireeglid: müügieseme lepingutingimustele mittevastavust määratakse VÕS § 217 (ja § 77) alusel, müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist reguleerivad §-id 218 - 221. VÕS § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused: lg 1 kohaselt juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Sama paragrahvi 5. lõike järgi juhul, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et hageja ei ole ilmnenud puudustest kostjaid teavitanud, ei ole kostjatelt asja parandamist nõudnud ega määranud selleks tähtaega. Hageja põhjendas kostjatelt puuduste kõrvaldamise mittenõudmist sellega, et puudused avaldusid remonttööde käigus järkjärgult, hageja leidis, et kostja(te)l ei ole võimalik tema korteris puuduste kõrvaldamiseks remonttöid teha, lisaks juba esimesest puudusest teatamise peale kostja I. V. puudusi ei tunnistanud, mistõttu ei oleks uutest puudustest teatamine ja nende kõrvaldamiseks tähtaja andmine tulemust andnud.
7.Kohus on seisukohal, et puuduste kõrvaldamise mittenõudmine iseenesest ei välista ostja õigust nõuda müüjalt varjatud puudustega asja üleandmisest tekkinud kahju hüvitamist, kui hageja on puudustest õigeaegselt teatanud või puudustest teatamata jätmine oli VÕS § 220 lg 3 kohaselt mõistlikult vabandatav ning puuduste kõrvaldamiseks kostjatele tähtaja andmine ei oleks olnud mõistlik. VÕS § 101 lg 2 võimaldab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral
kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Riigikohus on 30.09.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15 avaldanud seisukoha, et selline kahju on puudustega müügieseme üleandmisel vähemasti üldjuhul hüvitatav ka kaitse-eesmärgist lähtudes (VÕS § 127 lg 2).
8.Müügilepingu rikkumisel põhineva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus on müüjapoolne lepingu rikkumine. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt välja selgitada, kas kostja (müüja) on rikkunud poolte vahelist müügilepingut sellega, et andis hagejale (ostjale) üle lepingutingimustele mittevastava asja, nagu hageja väidab.
9.VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ostis kostjalt Xxxxx xxxxas, aadressil Xxxxxx xxxx xxxx asuva korteriomandi. Lepingus ei ole pooled kokku leppinud konkreetsetes tingimustes, millele korteriomand peab vastama, kuid vaidlust ei ole, et tegemist oli kasutatud korteriomandiga 1980.a valminud elamus. Lepingu punkti 1.3. kohaselt on lepinguesemeks 5-toaline korter, eluruumi pinnaga 122 m2, elamispinnaga 75,5 m2, korter ei ole koormatud pandiõiguse ega muu kolmanda isiku õigusega. Lepingu punktis 1.10.5 kostja müüjana kinnitab, et punktis 1.3. toodud andmed korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi kohta vastavad tegelikkusele, ning punktis 1.10.6 kostja kinnitab, et eluruumis ei ole müüja poolt teostatud ehitusluba vajavaid ümberehitusi. Leping sisaldab ka müüja üldsõnalist kinnitust, et vaidlusalusel lepinguesemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks oleval ehitisel ja lepingu eseme reaalosaks oleval eluruumil ei ole mingeid müüjale teadaolevaid eritunnuseid ega puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata lepingu eseme ülevaatuse teostamisel (punkt 1.10.7). Lepingu punktis 1.12.3 annab hageja ostjana omakorda kinnituse, et ta on üle vaadanud lepingu eseme reaalosaks oleva eluruumi ning ehitise, milles see paikneb, samuti talle müüja poolt lepingu eseme kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme reaalosaks oleva eluruumi ja ehitise seisukorrast. Kuna kokku ei lepitud korteriomandi kvaliteediklassi ega muid konkreetseid tingimusi, millele üleantav eluruum peab vastama, siis pidi pooltevahelise müügilepingu esemeks olev korteriomand vastama kasutatud eluruumilt tavaliselt oodatavale keskmisele kvaliteedile.
10.Lepingus hageja ostjana kinnitab, et ta on korteriomandi üle vaadanud ja teab selle seisukorda. 28.06.2013 on hageja allkirjastanud korteri üleandmise ja vastuvõtmise akti (I kd, lk 201), milles on fikseeritud, et korter vastab 11.06.2013 ostja ja müüja vahel sõlmitud ostumüügilepingus toodud seisukorrale ja komplekteeritusele ning ostja ei oma müüja suhtes selles osas pretensioone. VÕS § 219 sätestatu järgi ei ole väljaspool oma majandus- või kutsetegevust müügilepingu sõlminud ostjal asja ülevaatamise kohustust. Tulenevalt VÕS § 221 lg-st 1 ei välista ka lepingus antud kinnitus, et ostja on asja üle vaadanud ja teab selle seisukorda, ostja õigust tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
Kohtu hinnangul ei saanud hageja väidetud varjatud puudused tekkida kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Seega kostjat saab lugeda müügilepingut rikkunuks juhul, kui korteriomand hagejale üleandmise ajal ei vastanud sellisele keskmisele kvaliteedile, mida võib kasutatud eluruumilt tavapäraselt eeldada, müüa korteri keskmist kvaliteeti halvendavaid asjaolusid teadis või pidi teadma, aga ei avaldanud neid kostjale. Korteriomandi lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Kui kostjale saab lepingu rikkumist ette heita, siis kostja müüjana ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ta omakorda tõendab, et hageja ostjana lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4).
11.Kohus nõustub hagejaga, et kui lepingus ei ole kokku lepitud korteriomandi kvaliteediklassi või konkreetseid tingimusi, millele üleantav eluruum peab vastama, siis peab korteriomand eelduslikult olema keskmise kvaliteediga ja võimaldama selle ohutut kasutamist otstarbekohaselt eluruumina. Kohus leiab aga, et igal üksikul juhtumil, eriti kasututatud eluruumi puhul, tuleb arvestada ka konkreetse eluruumi olemasolevat ja ostjale nähtavat kvaliteeti, samuti ostja kavatsusi korteriomandi suhtes. Hageja D. G. oli teadlik, et ostab kasutatud korteriomandi, samuti oli talle vähemalt ligikaudselt teada elamu ehitamise aeg. Hageja küll selgitas, et otsis korterit, kuhu hagejal oleks koos lastega kohe võimalik elama asuda, kuid hageja on avaldanud ka, et tal oli algusest peale plaan korterit enda soovi järgi remontida ning hageja alustaski remonttöödega varsti pärast korteriomandi valduse saamist ja sissekolimist. Nii andis hageja 19.04.2017 kohtuistungil (IV kd, lk 105 – 108) vande all ütlusi, et maja on vist ehitatud 1986. või 1988.aastal; kindlasti oli seal vaja enda jaoks sanitaarremonti teha; hageja rääkis kostjaga kindlasti, et teeb enda järgi ära vastavalt oma võimalustele; hageja jaoks oli oluline, et aknad on vahetatud, katus on remonditud ja köök oli sees; hageja arvates oli kostjaga juttu ka sellest, et kohe saaks hakata sees elama. Hageja nimetatud tingimustele kostja müüdud korter vastas, hageja kolis korterisse sisse ning hakkas remonti tegema.
12.Kohus möönab, et hageja soov ja plaan teha ostetud korteris remonti iseenesest ei välista hagejal hagiavalduses väidetud kahju tekkimist ja kostja vastutust selle eest, kui varjatud puuduste tõttu kujuneb remont kavandatust mahukamaks või kui hagejal tuleb varjatud puuduste tõttu teha remondile suuremaid kulusid. Selle tõendamise koormus lasub aga hagejal. Seejärel on kostjal võimalik omakorda tõendada, et ta hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest ei vastuta, kuna hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingu tingimustele. Kohus leiab, et hageja väited asja lepingutingimustele mittevastavuse ja kostja lepingurikkumise kohta ei ole tõendamist leidnud. Hageja esmane ja peamine etteheide korteri kvaliteedi kohta oli, et korteris hakkas ajapikku avalduma hallitus. Lisaks on hageja korteriomandi puudusena välja toonud elektrisüsteemi nõuetele mittevastavuse ja välisfassaadi kahjustused. Hageja on andnud puudustest kostja(te)le teatamise kohta erinevaid väiteid, kuid kohtuistungitel võttis omaks, et pärast esmast pöördumist 2013.a augustis ei ole tema isiklikult kostjaid remondi käigus avaldunud puudustest enam teavitanud.
13.19.05.2017 kohtuistungil hageja vande all andis ütlusi, et 2013.a augustis võttis ta I. V.ga telefoni teel ühendust seoses vannitoa kummis seinaga, kuna kindlustus soovitas pöörduda eelmise omaniku poole. Hageja väidetel I. lubas sellega tegelda, kuid pärast seda hageja I. V.ga enam ühendust ei saanud. Hageja ei ole aga vannitoa kummis seinaga seoses selles asjas mingit nõuet esitanud, tegemist ei ole varjatud puudusega, vaid hageja oli vannitoa seina puudusest teadlik lepingu sõlmimisel ja valduse vastuvõtmisel(hageja kinnitas, et see oli ainus puudus, millest räägiti); lisaks hageja selgituste kohaselt võeti sein hiljem lahti, aga mingit kahjustust ei tuvastatud. Seega sellest puudusest teatamine ei oma asjas tähtsust. Hageja esindaja selgitus samal istungil, et „hageja jääb selle juurde, et 13.08.2013 telefoni teel teatas kostjale seinast ja fassaadist“ on vastuolus hageja enda vande all antud ütlustega. Kohus
leiab, et hageja vande all antud ütlused tõendavad, et hageja ei ole hagi aluseks olevatest puudustest kostjatele mõistlikul ajal pärast puudustest teadasaamist teatanud.
14.Hageja väidetel saatis temale riigi õigusabi korras määratud esindaja V. Krinal mõlemale kostjale 2014.a juunis või juulis e-kirja puuduste kohta, e-kirja tõendina kohtule esitatud ei ole. Kostja T. E. kirjalikus vastuses tunnistas, et sai väidetavatest puudustest teada adv Krinali 03.07.2014 e-kirja kaudu, õigeaegse teatamise asemel asus hageja ise puudusi kõrvaldama ja alles 03.07.2014, kui suur osa töid oli tehtud, võttis ühendust müüjatega. Kostja I. V. hageja esindajalt puuduste kohta e-kirja saamist ei kinnita.
15.Hageja on andnud korteri puuduste avaldumise ja nendest kostja(te)le teatamise kohta vastuolulisi selgitusi ja ütlusi. Asjas ei ole vaidlust, et hageja sai korteriomandi valduse 28.06.2013.a. Esmases hagiavalduses hageja leidis, et korter ei vastanud tavapärasele kvaliteedile, sest hallitusseente ja tuleohtliku elektrisüsteemi tõttu oli korteris elamine tervist kahjustav, puuduseks oli ka kahjustunud välisfassaad, kõik need puudused avaldusid 2014.a märtsis; hageja on püüdnud kostjatega suhelda, kuid kostjad nõuet ei tunnista. 07.10.2015 eelistungil (I kd, lk 180) hageja esindaja selgitas, et hageja sai kinnistu valduse, paari kuu pärast alustas remonttöid ja siis avastati varjatud puudused, hageja võttis kohe kostjaga telefoni teel ühendust, isiklikult teatas kostjale puudustest, kuid kostja varjatud puudusi ei tunnistanud, hageja jätkas oma tegevust. Kostjate poolt parandamist nõuda ei olnud enam võimalik, sest remonttööd juba käisid. Hageja esindaja sõnul seenhallituse kahjustus oli katte all, avaldus tapeedi eemaldamisel, korteri ülevaatamisel seda ei olnud näha. Eksperthinnangu tegemise ajaks oli seenkate laienenud ka sellistele pindadele, kus seda varem ei olnud. Hagejal ei olnud plaani teha elektrijuhtmete vahetust, vannitoast leitud seenkahjustuse tõttu tuli kogu vannitoa plaatimine uuesti teha ja sisustus välja vahetada. Samas hageja vande all kinnitas, et hallituse tõrje ajal lõhuti senine saun ja vannituba, kohtuvaidluse tõttu hageja jättis need ruumid remontimata ja need on siiani samasuguses seisukorras. Kuna hagejal 5 lapsega oli vaja pesemiskohta, rajati uus vannituba ühe wc asemele. Vande all antud hageja ütlustest selgub aga, et senise vannitoa remontimise asemel uue vannitoa ehitamine oli eelkõige tingitud sellest, et KRautal oli sel ajal soodne kampaaniapakkumine vannitubade ehitamiseks ja remondiks, hageja korteris senine vannituba ületas kampaaniareeglites kehtestatud ruutmeetrite piirmäära, mistõttu hageja otsustas ehitada uue pesemisruumi. Hageja esindaja väited vannitoa korduvast plaatimisest elektrisüsteemi puuduse tõttu jäävad eeltoodu valguses arusaamatuks. 08.01.2016 hagiavalduse terviktekstis märgitakse, et puudused hakkasid aja jooksul avaldume sissekolimise järgselt. Korteriomandis ümberkorralduste, puhastamise ning parendamise käigus avaldus mitmetes eluruumides ulatuslik hallitusseene levik. Hallitusseened hakkasid avalduma tapeetidel, põrandakatetel ja lagedel. Hallitusseentest tekkinud kahjustuste eemaldamise tulemusel selgus, et korteriomandi elektrijuhtmestik on läbi põlenud ning tuleohtlik, samuti on probleemne välisfassaadi olukord, mis lõplikult 2015.a maikuus kokku kukkus. Hageja vande all andis ütlusi, et korteri ülevaatamise ajal ja ka valduse saamise järel ta hallituse jälgi ei näinud. Hallituse tuvastas hageja nii, et hakkas tundma hallituse lõhna, mistõttu pöördus 2014.a veebruaris tervisekaitsetalituse poole, sai sealt Petra tassid. Tuvastati hallitusseente olemasolu, mille liigi väljaselgitamiseks tellis hageja mükoloogia ekspertiisi. Hallitusseente tõrjet tehti 2014.a kevadel ja siis lõhuti laiali ainult saun ja vannituba, tubades võeti mõnest kohast tapeet lahti. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt põles vana elektrijuhtmestik läbi pool aastat hiljem, 2014.a detsembris. Seega ei saanud elektrijuhtmestiku seisukord kuidagi avalduda hallitusseenest tekkinud kahjustuste eemaldamisel. Vastupidi – hageja toob välja, et koridori ripplae taga avastati hallitus alles siis, kui uute elektrijuhtmete paigaldamiseks ripplagi lahti võeti, hageja ei tea, kas seal ripplae tagant 2014.a märtsis tõrjet tehti või mitte.
16.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks puudustest nende avastamise järel kostjale mõistliku aja jooksul teatanud, mistõttu on hageja VÕS § 220 lg 3 esimese lause kohaselt kaotanud õiguse tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele. Teatamata jätmist ei vabanda hageja väidetud asjaolu, et puuduste kõrvaldamiseks tuli teha ulatuslikke ja eriteadmisi vajavaid töid, mistõttu ei oleks saanud kostja(d) neid töid ise teha. Müüjale puudustest teatamine
ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine ei ole seotud tingimusega, et müüja peab olema ise suuteline puudust kõrvaldama. Sarnaselt kostjaga on müüjal õigus tellida puuduse kõrvaldamise tööd vastava ala asjatundjatelt. Müüjale puudustest teatamata ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramata jätmisega on hageja võtnud kostjalt võimaluse veenduda puuduse olemasolus ning leida puuduse kõrvaldamiseks soodsaim võimalus. Hageja ei ole ka ise fikseerinud avastatud puudusi, ei ole võtnud nende kõrvaldamise maksumuse väljaselgitamiseks erinevaid hinnapakkumisi, mistõttu ei ole ilma vastava ekspertiisita võimalik tagantjärele kindlaks teha, kas hageja väidetud tööd olid puuduste kõrvaldamiseks vajalikud ja tehtud kulud selleks mõistlikud. Samuti on kostja viidanud vastuoludele kulude tõendamiseks esitatud dokumentides, suures osas ei ole esitatud kuludokumente võimalik seostada hageja korteriga.
17.Lisaks ei ole hageja tõendanud varjatud puuduste olemasolu. Ainsaks varjatud puuduseks saaks olla seinakatete all levinud hallitus. Kohtule esitatud tõenditest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et seinakatete all pidi seenkahjustus olema juba korteriomandi valduse üleandmise ajal. Mükoloogi eksperthinnang ei tõenda ka hallituse levikut korteris sellises ulatuses, et selle põhjal saaks hinnata korteri kvaliteedi keskmisest madalamaks. Hageja soovib hallituse olemasolu ja levikut tõendada 20.03.2014 Eesti Mükoloogiauuringute Keskus AS-i mükoloogi A.S. koostatud eksperthinnanguga nr 2395/0314 (I kd, lk 33 – 41). Nimetatud hinnangust ei nähtu korteri olukord valduse hagejale üleandmise ajal 28.06.2013, samuti ei ole ekspert ka 20.03.2014 seisuga tuvastanud korteris hallitusseente levikut inimeste elule ja tervisele ohtlikus kontsentratsioonis. Mükoloogia ekspertiisi akti kohaselt jäävad korteris kõikide ruumide niiskusnäitajad normi piiresse (suhteline õhuniiskus siseruumides kütteperioodil 30 – 50%, suveperioodil 40 – 60%), ekspert märgib otsesõnu, et hallitusseente kontsentratsioonid proovivõtukohtades olid kontrollitud ruumides sarnaste väärtustega, saadud kontsentratsioonid proovivõtukohtades ei ole kõrged. Leitud seeneeosed on nii väliskeskkonnas kui siseruumides tavapäraselt laialdaselt levinud. Mõne leitud seeneliigi puhul on välja toodud, et suure kontsentratsiooni puhul need võivad tekitada inimestele nahaärritusi, saastata toitu ja olla tervistkahjustavad, ei ole tuvastatud, et hageja korteris olnuks seeneeoste kontsentratsioon olnud nii suur, et see reaalselt avaldaks ruumis viibivate inimeste tervisele kahjulikku mõju. Visuaalsel vaatlusel leidis ekspert hallitusseente kolooniaid lastetoa I uksepakult, koridori laelt, vannitoa ripplae taguselt pinnalt, magamistoa välisseinalt, elutoa aknaäärsetelt seintelt, sealt võeti ka pinnaseproove. Samuti võeti proove ruumiõhust. Seejuures on oluline märkida, et ekspertiisi 2014.a märtsis tegemise ajaks oli korter 9 kuud olnud hageja valduses, hageja korteri ülevaatamisel enda sõnul hallituse jälgi ei täheldanud ning seega võis ka hageja enda tegevus soodustada seente levikut korteris. Näiteks hageja muutis wcvannitoa asukohta. Tuleb nõustuda kostjaga, et valduse saamisest 9 kuud hiljem pindadel visuaalselt nähtav hallitus (eriti uksepakul ja aknapõskedel) võib viidata pindade (remondiaegsele) ebapiisavale puhastamisele.
18.Ekspert ei ole võtnud proove seinakatete alt (v.a ripplae tagune). Hageja väited, et hallituse tõrje käigus avastati laiaulatuslikke hallitusekoldeid saunas ja tubades maha võetud seinakatete alt, on tõendamata. Hageja poolt Word’i failina vormistatud ja kohtule esitatud fotodelt (II kd, lk 149 – 155) ei ole võimalik tuvastada, kus ja millal foto on tehtud, väidetavalt 23.04.2014 tehtud fotodelt (II kd, lk 152 – 154) ei ole üldse selge, millist objekti fotol kujutatakse. Fotode põhjal ei saa ka üheselt väita, et fotol on näha hallituse jäljed, mitte näiteks pinnakattematerjali eemaldamisel pinnale jäänud liimijäljed, mustus või pinna niiskumisest tingitud värvimuutus.
19.Hageja vande all antud ütlustes kinnitas, et korteri ülevaatamise ja valduse vastuvõtmise ajal nähtavat hallitust korteris ei olnud, erinevatel pindadel hakkas hallitus avalduma aja jooksul, hallitus oli levinud ka varjatud kohtades - seinakatete all ja ripplae taga, ning hageja kahtlustab, et kostja oli püüdnud seinakatteid vahetades hallitust varjata. Asjas esitatud tõendid selliseid kahtlusi ei toeta. Hageja kahtlused on kunstlikult konstrueeritud hindamisakti (II kd, lk 89 – 111) alusel, kus korteri parendustena on loetletud uued seinakatted, osaliselt uued põrandakatted ning on nimetatud, et remondivajadus puudub, korter on tehniliselt heas seisukorras. Hindamisaktis ei
ole aga välja toodud parenduste tegemise aega, hindamisakti järgi puudub korteris otsene remondivajadus, mitte remondivajadus üldse. Hageja ise on kinnitanud, et korteri ülevaatamise põhjal ta teadis, et korter vajab sanitaarremonti ning hagejal oli plaanis kindlasti remonti teha. Kostja vande all antud ütlustes kinnitas, et viimane sanitaarremont korteris tehti 2001.a, kui kostja abikaasaga (T. E.) korteri ostsid. 2005.a vahetati aknad ja remonditi katust, 2009.a vahetati ühes esikus põrandakatet ja tapeeti, samal aastal värvis kostja suures toas seina ja pani köögis tapeedi. Hageja omandas korteriomandi 2013.a juunis ehk 4 aastat pärast viimaseid siseviimistluse parendusi. Väited, et kostja püüdis pinnakatete vahetamisega korteriomandi puudusi varjata, on ilmselgelt põhjendamatud.
20.Hageja järeldab ekspertiisiakti põhjal, et varjatud pindadel pidi hallitus olema laialdaselt levinud juba korteri valduse üleandmise ajal. Kohtu hinnangul eksperthinnangust sellist järeldust teha ei saa. Esiteks on ekspert tuvastanud, et hallituse kontsentratsioon ei ole ruumides kõrge ning tegemist on tavapäraselt ümbritsevas keskkonnas esinevate seeneliikidega. Hageja esitatud tõendid ei tõenda ka 2014.a märtsis korteris hallituse levikut sellises ulatuses, et see mõjutaks korteri keskmist kvaliteedi asja müügilepingu tingimustele vastavuse mõttes. Hageja esitatud kolmelt fotolt (II kd, lk 149 – 151), mis väidetavalt on tehtud 24.07.2013 ehk kuu pärast korteriomandi valduse saamist, ei ole hageja väidetud hallituse alged tuvastatavad. Samuti toetab fotol nr 1 (II kd, lk 149) nähtav ehituspraht akna vahel kostja väiteid, et hageja ise ei pööranud pindade puhastamisele piisavat tähelepanu ja võis sellega hallituse levikule kaasa aidata. Hageja esitatud kolmas foto (II kd, lk 151) ei ole asjassepuutuv, sest sellel kajastatud asjaolu, et aknad olid soojustamata ja aknapõsed viimistlemata, ei ole varjatud puudus ning hageja ei ole selliste puudustega seoses nõuet esitanud. Tunnistaja J. V.e ütluste kohaselt ilmnes hallitus koridoris ripplae lahtivõtmisel, tunnistaja ei mäleta, millal ripplagi lahti võeti, kuid see oli üks esimesi töid pärast vannitoa remonti. Tunnistaja V.e sõnul rohkem otseselt hallituse koldeid kusagil ei olnud.
21.Mükoloogiaekspert nimetab hallitusseente leviku põhjustena ebapiisavat ventilatsiooni ruumides, soojustamata välispiirdeid-külmasildu, vee läbijooksusid, välisfassaadi deformatsioone (ronitaimede tagajärjel tekkinud), kuid ekspert ei põhjenda, millistele andmetele ja uuringutele tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis. Ekspertiisiaktist ei selgu, kas tegemist on hallitusseente levikut üldiselt soodustavate põhjustega või on ekspert tuvastanud need konkreetsed põhjused hageja korteris. Eksperdi arvamuse kujunemine ei ole selles osas jälgitav ega kontrollitav. Ekspertiisiaktile on lisatud foto nr 4 (I kd, lk 36) välisfassaadi deformatsioonide kohta, kuid ei ole põhjendatud, milliseid konkreetseid deformatsioone fotole kantud nooled osundavad ning kuidas need on seotud seenhallituse levikuga ruumides sees. Lisaks nähtub fotolt, et seinal varem olnud metsviinapuu on eemaldatud, ning ei ole välistatud, et vähemalt osaliselt on võimalikud krohvikahjustused fassaadil sellest põhjustatud.
22.Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses nimetatud muude tööde seost seenhallitusega ja ekspertiisiaktis hallituse leviku tõkestamiseks soovitatud abinõudega. Hageja on tellinud ja teostanud plaanitud remonttöid enda elutingimuste parendamiseks ja korteri enda soovide järgi ringi ehitamiseks. Kohtu selline järeldus tugineb samuti hageja esitatud ekspertiisiaktile, tunnistaja J. V.e ütlustele ja hageja enda vande all antud ütlustele. Hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt võttis hageja remonttöödeks hinnapakkumise sellepärast, et soovis kasutada paljulapselistele peredele mõeldut meedet eluruumide renoveerimiseks. Korteriomandi ostmise ajal hageja oli teadlik, et tegemist on vanema majaga, millel puudub kaasaegne fassaadisoojustus. Kostjale ei saa panna vastutust selle eest, et nõukogude aegsete ehitusmaterjalidega ehitatud elamu välispiirded on soojustamata ja konstruktsioonides on külmasillad. Lisaks külmasildade väljaselgitamiseks termograafilise pildistamise tegemisele ja seenkahjustuste tekkepõhjuste likvideerimisele soovitab ekspert hallitusseene leviku tõkestamiseks muu hulgas tuulutada võimalikult palju ruume, et tagada intensiivsem õhuvahetus läbi väljatõmbe ventilatsioonikorstende, puhastada korrapäraselt pindasid ning likvideerida lagunevad toitained. Seega hagejal oli edaspidiselt võimalik hallituse levikut vältida ruumide piisava õhutamise ja pindade hooldamisega. Selleks ei olnud vajalik fassaadi soojustamine,
põrandate vahetamine ega muud tööd, millele tehtud kulutuste hüvitamist hageja kostjalt ootab. Eksperdi soovitatud termograafilist uuringut ei ole hageja tellinud. Lisaks, nagu kohus märkis, ei sisalda ekspertiisiakt andmeid kas ning milliseid uuringuid ekspert viis läbi seente leviku konkreetsete põhjuste väljaselgitamiseks. Hageja ei ole asja lepingutingimustele mittevastavuse eest kahjuhüvitise nõudmisel varjatud puudustena nimetanud läbijooksusid, taimeosade seinast tuppa kasvamist jms, lisaks on selliste asjaolude esinemine tõendamata. Korteriomandi ostmise eelselt korteri hindamisel tehtud fotodelt selliseid puudusi ei nähtu. Hageja väidetel tehti remonttööd pärast mükoloogiaekspertiisi ja hallitusetõrjet ning nüüd ei ole hallitus enam tagasi tulnud. Ekspert on tuvastanud, et korteri ruumide suhteline õhuniiskus jäi kõikides ruumides vahemikku 36,3 – 50,0%, mis eksperthinnangu kohaselt on normaalne suhteline õhuniiskus siseruumides kütteperioodil; suveperioodil on normaalne suhteline õhuniiskus ruumides 40 – 60%. Seega isegi juhul, kui hallitust lugeda varjatud puuduseks, ei ole võimalik teha järeldust, et üksnes hallituse tõrjest ei piisanud, vaid hallitus on likvideeritud tänu tehtud remonttöödele, millest saaks järeldada, et korter selle ostmise ajal keskmisele kvaliteedile ei vastanud.
23.Kohus leiab, et välisfassaadi puudused ei ole varjatud puudused. Tõesed ei saa olla hageja väited, et korteriga tutvumise ajal fassaad oli kaetud metsviinapuuga ning selle tegelik seisukord ja kivide murenemine ei olnud korteri ülevaatamise ajal nähtavad. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et fassaadi olukord oli väliselt vaadeldav ning fassaadi ülaosas murenenud kivid nähtavad ka metsviinapuu alt. Hageja vande all ütlusi andes väitis, et käis korterit vaatamas enne hindamisakti tellimist. See on ka eluliselt usutav – hindamisakti vajas hageja korteri ostmiseks pangalaenu saamiseks ning seega pidi hageja hindamise tellimise ajaks olema korteriga tutvunud ning otsustanud selle korteri ostmise kasuks. Hindamisakti kohaselt toimus objekti ülevaatus hindamiseks 23.05.2013. Hindamisakti fotodel, sh akti avalehe fotol, on näha, et metsviinapuu ei varja fassaadi, lehed on väikesed ning viinapuu väätide vahelt on näha fassaadi lagunenud kivid. Kuna hageja väitis, et käis korterit vaatamas enne hindamisakti tellimist, siis ei saanud hageja külastuse ajal metsviinapuu lehed olla suuremad ega fassaadi varjata rohkem, kui hindamisakti fotodel.
24.Kohus siinkohal märgib, et väited fassaadi kokku kukkumisest on ilmselge liialdus. Hageja ja tunnistaja ütlustest järelduvalt lagunes seina kõrgendus katuse ääres pärast seda, kui hageja oli metsviinapuu eemaldanud ja tunnistaja J. V. fassaaditöid tegi. Hageja ja tunnistaja V.e sõnul kukkus fassaad kokku 2015.a kevadel. Juba 2014.a mükoloogia ekspertiisi aktis on näha, et metsviinapuu, mille lehed varem juhtisid vee fassaadikividest eemale, on eemaldatud. Tunnistaja V.e selgituste kohaselt tegi tema ka välisfassaadi töid; ruberoid oli katusel ja katus on tehtud ülespöördega. Osad katuse plekid olid puudu, ruberoid oli pööratud pleki ääre alt lahti, sealt läks niiskus sisse. Tellistest laotud fassaadinurk oli kaetud plekiga, tellised olid amortiseerunud. Kui katusel ei olnud käinud, siis ei olnud võimalik amortiseerumist märgata. Alt oli näha, et on tellise tükid ära kukkunud, tunnistaja sõnul eeldati, et tegu on täiskiviga. Pleki äravõtmisel nägid, et on õõneskivi. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli fassaadi taastamiseks suuremad vead ära parandada, laoti kividest uus müür ülesse, kaeti penoga ja krohviti; uuesti laoti seinaosa laest kõrgemale; see oli seina kõrgendus, mitte katusekonstruktsiooni osa. Lisaks sellele, et fassaadi lagunemismärgid ei olnud varjatud puuduseks, ei ole välistatud, et fassaadi kahjustas metsviinapuu fassaadilt maha rebimine ning seina kõrgendus tuli uuesti üles laduda hageja või tema palgatud tööliste tegevuse tõttu. Selge on see, et hageja soojustas fassaadi penoplastiga, mis viimistleti krohviga. Fassaadi ühtlaseks viimistlemiseks tuli ka seina kõrgendus katta penoplastiga ja selleks tuli eemaldada seina ülemist äärt kaitsvad parapeti plekid. Tunnistaja küll väitis, et osad plekid olid puudu ning pleki ääre alt lahti tulnud katusekatte vahelt oli niiskus läbi imbunud. Samas hageja ei ole plekkide puudumist ega väidetavate niiskuskahjustusi korteriomandi puudustena nimetanud ega esitanud sellega seoses nõudeid. Tunnistaja tuli korterisse remonti tegema 2014.a kevadel, selleks ajaks oli korter peaaegu aasta olnud hageja valduses. Tunnistaja ütlustest ei saa järeldada korteriomandi olukorda valduse üleandmise ajal.
25.Tunnistaja V.e ütlustest nähtuvalt ta eeldas, et müür on laotud täiskividest ning alles pleki eemaldamise järel selgus, et tegemist on õõneskiviga ja pleki all on kivi niiskuse tõttu murenenud. Kui pleki eemaldamise ajal arvati, et pleki all on tugev täiskivi, võidi just pleki hoolimatu eemaldamisega kahjustada müüri kõrgendust sedavõrd, et sellele ei olnud enam võimalik penoplasti kinnitada. Kohtu hinnangul on põhjendatud kahtlus, et müüriosa tuli uuesti laduda selleks, et fassaadi vastavalt hageja soovile soojustada ja viimistleda. Üksnes asjaolu, et fassaad oli lagunenud ning osa sellest tuli asendada, ei tähenda, et korteriomandi üleandmise ajal korteriomand ei vastanud keskmisele kvaliteedile fassaadi varjatud puuduse tõttu. Kohus leiab samuti, et kui 40 aastat tagasi rajatud müüriosa müügilepingu sõlmimise ja korteriomandi valduse üleandmisest 2 aasta möödumisel remonttööde käigus (eriti otsese füüsilise surve tõttu) laguneb, ei ole tegemist varjatud puudusega, mis oli olemas korteriomandi valduse üleandmise ajal, samuti ei anna see fakt alust hinnata korteriomandi kvaliteeti keskmisest madalamaks.
26.Kohus leiab, et hageja on kaotanud õiguse tugineda kahju hüvitamise nõudmisel sellele, et korteriomandi elektrisüsteem ei vastanud nõuetele, kuna hageja ei teatanud kostjatele puudusest enne hagiavalduse esitamist. Lisaks sellele, et hageja puudusest kostjat ei teavitanud, ütles elektrisüsteem üles rohkem kui aasta pärast seda, kui korteriomand oli läinud hageja valdusesse. Hageja väited, et elektrisüsteem oli läbipõlenud ja tuleohtlik, sest tõenäoliselt ei vastanud kostja poolt korteris kasutatud elektriseadmete võimsus elektrisüsteemi võimsusele, on paljasõnalised. Hageja ei ole korteriomandi üleandmiseaegset elektrisüsteemi mittenõuetekohasust tõendanud, rääkimata elektrisüsteemi läbipõlemise ja selle põhjuse tõendamisest. Fotod väidetvast harukarbist ja asendatud juhtmetest ei tõenda elektrisüsteemi tuleohtlikkust. Kohus nõustub, et keskmisele kvaliteedile vastamiseks peab linnakorteris olema elektrisüsteem, mis võimaldaks ohutult kasutada elementaarset kodutehnikat ja -masinaid. Hageja ei ole aga tõendanud, et korteri elektrisüsteem sellele keskmisele kvaliteedile ei vastanud.
27.Hageja sõnul hakati remonttöid tegema pärast hallituse tõrjet 2014.a kevadel. Elektrisüsteem ütles üles 2014.a enne jõule. Selleks ajaks oli korter olnud ligi poolteist aastat hageja valduses. See asjaolu juba iseenesest kinnitab, et korteri valduse üleandmise ajal ja pikka aega pärast seda oli elektrisüsteem töökorras. Hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt pandi korteris elektrit 2014.a detsembris ning selleks ajaks oli tehtud vannituba, pikk koridor ja suur tuba. Hageja juures tegi remonti ehitusettevõtja J. V.. Mõistlikult saab järeldada, et ettevõtja, kelle igapäevane töö- ja kutsetegevus on seotud ehitus- ja remonditöödega, kasutab tööde tegemisel professionaalseid elektrilisi tööriistu. Arvestades hageja juures tehtud töid (mh ehitati uus vannituba, võeti lahti ja vahetati põrandaid), on enam kui tõenäoline, et tööde tegemisel kasutati ka elektrilisi tööriistu. Seega ei ole välistatud, et just hageja korraldatud remonttööde tegemisel tööriistade kasutamise tõttu ütles 1980.ndatel aastatel rajatud elektrisüsteem üles. Tunnistaja väidetel olid vanas elektrisüsteemis juhtmete ristlõige 0,75 tänapäevase tarbimise jaoks ebapiisav, tema tuvastas, et harukarbis oli juhtmete isolatsioon sulanud ning juhtmed läinud lühisesse. Tunnistaja V.e ütlustest järelduvalt hindas ta elektrisüsteemi tuleohtlikuks ja amortiseerunuks pärast elektrisüsteemi läbipõlemist, tuginedes enda kogemusele; tunnistaja V.el puudub elektritööde tegemiseks erikvalifikatsioon ning tema ütlustest ei selgu süsteemi ülekoormuse tekkepõhjus. Kostja vande all ütlusi andes kinnitas, et tema korteris elamise ajal olid kasutuses tavalised kodumasinaid, ülekoormust ega lühist kostja ajal ei olnud. Seda, et korteriomandi müümise ajal vastas elektrisüsteem vähemalt keskmisele tasemele, kinnitab seegi, et hageja sai elektrisüsteemi kasutada ligi 1,5 aastat. Hageja teadis, et valdavas osas pärineb elektrisüsteem elamu ehitamise ajast ning et korteris on ainult osaliselt (sauna jaoks) uus elektrijuhtmestik paigaldatud. Tunnistaja V.e ütlused ei tõenda elektrisüsteemi mittenõuetekohasust valduse hagejale üleandmise ajal, sest tunnistaja ei olnud korteriomandi üleandmise juures, tunnistaja hindas elektrisüsteemi pärast seda, kui hageja oli talle teatanud, et 1/3 korterist on ilma elektrita. Tunnistaja sõnul elektrisüsteemi töökindluse kestvuse hindamine eeldab ekspertteadmisi ning eriharidust, mida tunnistajal ei ole. Samuti ei ole sellist haridust kostjal, mistõttu kostjalt ei saaks ka elektrisüsteemiga seotud varjatud puuduse olemasolu korral sellest teadmist eeldada.
28.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja väidetud fassaadideformatsioonid varjatud puudused, tõendatusse korral varjatud puuduseks kvalifitseeruv laialdane hallituse levik nii korteriomandi üleandmise ajal kui märtsis 2014 ei ole tõendamist leidnud, samuti ei ole tõendamist leidnud, et elektrisüsteemi korteriomandi üleandmise ajal ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Seega ei ole kostja lepingurikkumine selles asjas tõendatud. Lisaks on hageja kaotanud õiguse varjatud puudustele tugineda, kuna ei ole puudustest kostjale õigeaegselt teatanud. Kuna ei ole tuvastatud kahju hüvitamise oluliste eelduste (asja lepingutingimustele mittevastavus ja sellest tulenevalt kostja lepingurikkumine) olemasolu, siis puudub vajadus hinnata hagejal kahju tekkimist ja selle suurust. Kohus jätab viimasel istungil täpsustatud nõudega hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on osaliselt nõudest loobunud, kuna täpsustas esialgselt hinnapakkumiste alusel esitatud nõuet vastavalt tegelikult tehtud kulude suurusele, mille tulemusel nõue vähenes 4428,43 euro võrra. TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt kannab menetluse lõpetamise korral kulud hageja. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
30.Ülejäänud osas kohus jättis hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jäävad kõik menetluskulud, s.o nii hageja enda kui kostja menetluskulud, hageja kanda. Osas, milles hagejal ei ole kohustust saadud menetlusabi ja riigi õigusabi tasu ja kulusid riigile hüvitama, jäävad menetluskulud riigi kanda. Menetlusabi riigituludesse hüvitamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramine
31.Hageja ei ole selles asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud, kuna kohus 26.05.2015 määrusega rahuldas D. G. menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu 1000 euro tasumisest. Lisaks on hagejale selle menetluse eelselt 27.05.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-51534 antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 25% ulatuses ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates kulude kindlaksmääramisest. Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks algul adv Krinali, hiljem hageja taotlusel advokaat asendati ning riigi õigusabi osutamist jätkas Advokatuuri kantsleri esildisega kohustuslikus korras esindajaks määratud adv Haas.
32.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagi rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 võimaldab mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
33.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 5 ja § 25 lg 2 kohaselt kohus määrab riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse kindlaks riigi õigusabi andmisel ning tulenevalt RÕS § 25 lg-st 3 võib hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda muuta riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral. Seega sätestab riigi õigusabi seadus hüvitamiskohustuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus muude menetluskulude kandmiseks saadud menetlusabi hüvitamise kohustusest ning seega TsMS § 180 lg-st 4 tulenevalt riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamisele TsMS § 190 sätteid ei kohaldata.
34.Hageja on taotlenud arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel, et tema majanduslik olukord, võrreldes riigi õigusabi ja menetlusabi andmise ajaga, ei ole paranenud. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel seisuga 30.10.2017 on hagejale viimati tehtud väljamakse xxx
xxxxxx poolt 2017.a juulikuu eest. Võttes lisaks arvesse, et hageja ülalpidamisel on 4 alaealist last, peab kohus õigeks ja põhjendatuks vabastada hageja riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi riigituludesse hüvitamise kohustusest osaliselt. Kohus kohustab hagejat saadud 1000 euro suurusest menetlusabist riigituludesse hüvitama 100 eurot, s.o saadud menetlusabi ja vähendatud nõudega hagilt nõutava riigilõivu (900 eurot) vahe. Ülejäänud osas kohus vabastab hageja riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest. Riigi õigusabi tasu ja kulude ning hageja hüvitamiskohustuse suuruse kindlaksmääramine
35.Hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Kristi Haas, kes esitas taotluse tasu saamiseks kokku 64 pooltunni eest summas 1920 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitamist summas 622,80 eurot (lisandub käibemaks), taotledes suurendada kohtueelse menetluse tasu ja arvestada tasu määramisel ka esildisega, mille puhul kohaldub esindaja tasule 1,5 kordne koefitsient. Adv Haas taotles tasu järgmiste toimingute eest: 1) istungitel osalemine 07.10.2015 (ajakuluga 1 tund (2 pooltundi), 1 pooltunni tasumäär 20 € x 1,5 = 30 €); 09.12.2015 (1,5 tundi, kokku 90 €), 10.02.2016 (2,5 tundi/150 €), 14.09.2016 (2,5 tundi/ 150 €); 2) tutvumine tsiviilasja materjalidega 21.01.2015 – 1 tund/ 60 €; 3) 22.01.2015 – suhtlemine kliendiga e-posti teel tõendite kogumise vajaduse kohta – 0,5 tundi/30 €; 4) 11.02.2015 – hagi koostamine, lisade analüüs ja arvutuste koostamine kahju liikide kaupa – 4 tundi/240 €; 5) 27.05.2017 tutvumine menetlusse võtmise määrusega, kliendile menetlusliku olukorra selgitamine – 0,5 tundi/30 €; 6) 30.09.2015 – tutvumine kostjate vastustega, kliendile kostjate vastuste sisu selgitamine telefoni teel – 0,5 tundi/30 €; 7) 08.02.2016 eelistungiks valmistumine – 0,5 h/30 €; 8) 08.02.2016 – ettevalmistus 10.02.2016 eelistungiks – 0,5 tundi/30 €; 9) 12.05.2016 tutvumine kostja I 06.05.2016 vastusega, kliendile sisu selgitamine – 0,5 tundi/ 30 €; 10) 12.09.2016 – kliendile menetlusliku olukorra selgitamine, kompromissi võimaluste uurimine kostjatelt e-kirja teel ja kliendile vastuse vahendamine – 0,5 tundi/30 €; 11) 06.12.2016 – valmistumine 08.02.2017 istungiks – 1,0 tundi (60 €); 07.12.2016- suhtlemine kliendiga tunnistaja seisundist, taotluse koostamine istungi edasilükkamiseks – 0,5 tundi/30 €; 12) 18.04.2017 – valmistumine 19.04.2017 istungiks – 1 tund/60 €; 13) 18.04.2017 – tunnistaja ettevalmistamine istungiks – 0,5 tundi/30 €; 14) 19.04.2017 osalemine kohtuistungil kokku 5 tundi/330 €; 15) osalemine 02.05.2017 istungil – 4,5 tundi/270 €, 16) 19.04.2017 esindatava ettevalmistus 19.04.2017 istungiks - 1 tund/60 €; 17) 28.04.2017 tutvumine 19.04.2017 istungi protokolliga – 0,5 tundi/30 €; 18) 01.05.2017 – ettevalmistus 02.05.2017 istungiks – 1 tund/60 €; 19) 10.05.2017 vastuväite koostamine kostja menetluskulude nimekirjale – 0,5 tundi/30 €. Tasule lisandub käibemaks. Samuti palub hageja esindaja hüvitada sõidukulud 07.10.2015, 09.12.2015, 10.03.2016, 14.09.2016, 19.04.2017 ja 02.05.2017 kohtuistungitele sõitmiseks marsruudil Tartu – Pärnu –Tartu iga kord läbitud 346 km, tariifiga 0,3 eurot/km, kokku sõidukulud 6 x103,80 eurot (lisandub käibemaks).
36.Kostja esitas oma vastuväited hageja riigi õigusabi tasu suuruse kohta ja leidis, et põhjendatud ei ole tasu tunnistaja ettevalmistamise eest ning kostja menetluskuludele vastuväite koostamise eest, kuna vastuväite esitamise ajaks ei olnud hageja vastuväited kostjani jõudnud.
37.Kohus on seisukohal, et adv Haasi taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitab advokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule igas kohtuastmes menetluse lõpus. Advokaat K. Haasi tasu taotluses on summad arvutatud vastavalt toimingute tegemise ajal kehtinud Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (01.11.2014 – 30.04.2015, 01.05.2015 – 01.10.2015 kehtinud redaktsioonides), 15.09.2015 Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (02.10.2015 – 31.01.2016, 01.02.2016 – 30.06.2016, 01.07.2016 – 31.07.2016 kehtinud redaktsioonides) ning alates 01.08.2016 jõustunud Justiitsministri 26.07.2016 määrusega kinnitatud „Riigi õigusabi
osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi nimetatud Kord) sätestatule, advokaat on näidanud arvamuses ja tasu taotlustes toimingud, nende tegemise aja, koha ja ajakulu. Nii Advokatuuri juhatuse otsusega kehtestatud tasu maksmise korrad, kui Justiitsministri määrusega kehtestatud Kord (§ 2 lg 2) näevad sarnaselt ette, et kui Eesti Advokatuuril (edaspidi advokatuur) ei õnnestu tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule koefitsiendi 1,5 kuni 3. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur kohaldab riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel advokaadile makstavale tasule kehtestatud koefitsienti advokaadi taotluse alusel, kui sellele on lisatud advokatuuri kantsleri esildis koefitsiendi kohaldamise põhjendatuse kohta. Adv Haas on esildise taotlusele lisanud.
38.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja taotletud tunnistaja ettevalmistamise ajakulu 18.04.2017 (0,5 tundi/30 €), tegemist ei ole menetlusseadustikus ettenähtud toiminguga. Ülejäänud osas on esindaja menetlustoimingud ja ajakulu selle asjaga tegelemiseks esindatava huvides põhjendatud ja vajalikud. Korra § 10 lg 3 järgi tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Seega Korra järgi hüvitatakse üldjuhul advokaadile ühes kohtuastmes lisaks kohtuistungitel osalemisele õigusabi osutamise eest tasu kuni 10 tunni (20 pooltunni) ulatuses. Adv Haasi taotlusest nähtuvalt on tal õigusabi osutamiseks kokku kulunud 32 tundi (64 pooltundi), millest 14,5 tundi väljaspool kohtulikku menetlust. Seega adv Haasi ajakulu väljaspool kohtuistungeid ületab ajakulu piirmäära 9 pooltunniga (4,5 tundi). Sellest tuleb maha arvestada 0,5 tundi tunnistaja ettevalmistamise kulu, mida kohus ei ole põhjendatuks pidanud. Arvestades asja mahtu ja keerukust, kohus rahuldab adv Haasi taotluse ning, juhindudes Korra § 2, suurendab riigi õigusabi osutaja põhjendatud ja vajalikku kohtueelses menetluses õigusabi osutamisele tehtud ajakulu 4 tunni (8 pooltunni) võrra. Kokku tuleb adv Haasile maksta tasu 63 pooltunni eest (sh kohtueelses menetluses 28 pooltundi), Tasu määramisel kohus arvestab ka Advokatuuri kantsleri esildisega määramise puhul kohalduvat koefitsienti 1,5. Samuti tuleb advokaadile hüvitada kohtuistungitele sõitmisega seotud sõidukulud arvestusega 0,3 €/km (lisandub käibemaks).
39.Eeltoodu alusel tuleb adv Haasile maksta hagejale osutatud riigi õigusabi eest tasu 2268 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 378 eurot) ja hüvitada kulud summas 747,36 € (sisaldab käibemaksu), kõik kokku 3015,36 eurot. Vastavalt Pärnu Maakohtu 27.05.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-51534 määratud hüvitamiskohustusele ja praeguse otsuse menetluskulude jaotusele tuleb hagejal riigi õigusabi tasu ja kulude summast riigile hüvitada 25% ehk 753,84 eurot ühe aasta jooksul alates riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse ning hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisest. Kuna hagejal on kohustus hüvitada riigituludesse ka riigilõivust 100 eurot, tuleb hagejal kokku riigituludesse tasuda 853,84 eurot. Kohus leiab, et mõistlik on võimaldada hagejal maksta kogu hüvitis riigituludesse võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul. Seega tuleb hagejal maksta otsuse jõustumise järel iga kuu 71,15 eurot saadud menetlusabi ja riigi õigusabi hüvitamiseks. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb D. G.l riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral maksta riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja I. V. menetluskulude kindlaksmääramine
40.Kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Seega hageja on kohustatud hüvitama ka kostja menetluskulud, sh kohtuvälise kuluna kostja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
41.Kostja I. V. menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja, vandeadvokaat K. Ausi kulud summas 4488 eurot (sisaldab käibemaksu summas 748 eurot). Taotluse kohaselt on adv Ausil kostja esindamiseks tehtud, menetluskulude nimekirjas loetletud toimingutele kulunud kokku aega 29,25 tundi, sellest 28,75 tundi tunnitasumääraga 120 eurot + käibemaks ning 0,5 tundi tasumääraga 100 eurot/tund + käibemaks. Kostja kinnitab, et kõik kulud on seotud selle tsiviilasja menetlusega ning kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub kohustada hagejat tasuma menetluskulude tasumisega viivitamise korral kostjale ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
42.Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu, leides, et kostja on põhjendamatult arvestanud kohtuistungitel osalemise ajakulu hulka istungipäeva jooksul tehtud vaheaegu, hagiavaldusega tutvumise ajakulu 4,5 tundi on ülepaisutatud ja kostja 2 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 2 tundi + 1,5 tundi ei ole põhjendatud, sest mõlemad menetlusdokumendid sisaldavad samu vastuväiteid. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja esindaja tunnitasumäär 120 eurot+ käibemaks, kuna Eestis olevat tavapärane, et Tallinnas on advokaatide tunnitasu 120 eurot, Tallinnast väljaspool 100 eurot käibemaksuta. Sellise praktika kujunemise aluseks toob hageja esindaja asjaolu, et inimeste sissetulekud on Tallinnast väljaspool enamasti madalamad kui Tallinnas. Samuti tuleb hinnata asja keerukust, kostja esindaja vastuväidetest hageja esindaja järeldab, et kostja esindaja jaoks ei olnud tegemist keeruka vaidlusega.
43.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik, tunnitasumäär 120 eurot + käibemaks on mõistlik ja vastab kohtupraktikas tunnustatud tasumäärale. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele. Hageja esindaja seisukoht, et ainult tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta on sobilik ainult Tallinnas, kuna seal on inimeste palgad kõrgemad, jääb arusaamatuks. Teadaolevalt ei ole isikud kohustatud endale esindajat palkama oma elu- või asukohast. Advokaadid käivad kliente esindama kohtutes üle Eesti, sõltumata oma büroo asukohast. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks advokaadi tunnitasu sõltuma sellest, kas tema büroo asub Tallinnas või mõnes väiksemas linnas või asulas.
44.Samuti ei ole põhjendatud hageja vastuväited kostja esindaja ajakulu põhjendatusele. Hageja esindaja on asja mahule ja keerukusele tuginedes taotlenud enda tasumäära suurendamist. Kuigi kostja lepingulise esindaja jaoks ei pruukinud vaidlus olla õiguslikult keerukas, on menetlus olnud keeruline ja aeganõudev hagejapoolse korduva nõude muutmise ja asjaolude täiendamise/täpsustamise tõttu. Hageja esmane hagiavaldus koos lisadega oli kokku 45 lehel ning sellises mahus dokumentidega tutvumisele kulunud 4,5 tundi (ehk keskmiselt 6 minutit lehekülje kohta) ei ole kohtu hinnangul ülemäärane. Lisaks sisaldas ajakulu tõenäoliselt ka kirjaliku vastuse koostamist või vähemalt selle ettevalmistamist (kostja esindaja on hagile kirjaliku vastuse koostanud ja kohtule esitanud, kuid ei ole menetluskulude nimekirjas seda toiminguna nimetanud). Põhjendatud ei ole tuletada hagiavaldusega tutvumise põhjendatud ajakulu hageja hilisemate hagiavalduse terviktekstidega tutvumise väiksema ajakulu järgi – hilisemates tekstides hageja küll täiendas asjaolusid ja täpsustas nõuet, kuid üldiselt hageja positsioon ei muutnud ning nõude alusasjaolud jäid samaks. Väärib märkimist, et kostja esindaja kogu ajakulu 29,25 tundi on samas suurusjärgus hageja esindaja näidatud ajakuluga 32 tundi. Kohtuistungite vaheajad 0,5 tundi ja 0,25 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada kostja esindaja ajakulu hulka. Kohtumenetluse algatas hageja ning olukorras, kus hagejale on riigi õigusabi korras määratud esindajaks advokaat, ei saa kostjale ette heita, et ka tema osaleb menetluses koos lepingulise esindajaga. 30 minutilise või lühema vaheaja jooksul ei ole esindajal võimalik teha muud tööd ning vaheaegade arvestamine istungiaja hulka on põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus määrabv
45.Eeltoodu alusel kohus määrab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks taotletud 4488 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tuleb vastavalt menetluskulude
jaotusele hagejal kostjale hüvitada. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus märgib otsuses, et hageja on menetluskulude tasumisega viivitamisel kohustatud maksma kostjale viivist.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.