Aktsiaselts Xxxx hagi Xxxx vastu 06.10.2004.a ja 25.05.2013.a lepingust nr XXXXtuleneva põhivõlgnevuse 58,25 euro, viivise 36,73 euro ja täiendava viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja volitatud esindaja Siiri Seero (epost: [email protected])
esindajad
Hagihind
105,61 eurot
Menetlusosaliste ärakuulamise aeg Ärakuulamisel osalesid
17.10.2017.a Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits
Resolutsioon
1.Lõpetada tsiviilasjas nr. 2-16-127796 menetlus Aktsiaselts Xxxx nõudes Xxxxvastu 06.10.2004.a ja 25.05.2013.a lepingust nr XXXX tuleneva modemi maksumuse summas 59,90 euro väljamõistmiseks seoses nimetatud nõudest loobumisega.
2.Rahuldada Aktsiaselts Xxxx hagi Xxxx vastu osaliselt ja välja mõista xxxx Aktsiaselts Xxxx kasuks viivis perioodi 01.10.2013.a kuni 07.01.2017.a eest summas 23,55 eurot.
3.Jätta kostja menetluskulud 77,70 % ulatuses hageja Aktsiaselts Xxxx kanda ja hageja menetluskulud 22,30 % ulatuses kostja xxxx kanda.
Välja mõista Xxxx Aktsiaselts Xxxx kasuks menetluskulu kogusummas 33,46 eurot.
5.Välja mõista Xxxx Aktsiaselts Xxxx kasuks viivis menetluskulult, s.o 33,46 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu kohase täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Aktsiaselts Xxxx esitas 25.11.2016.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxxvastu kokku 188,05 euro nõudes. Kohus tegi 05.12.2016.a võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 01.03.2017.a kohtumäärusega andis kohtunikuabi Aktsiaselts Xxxx avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 02.03.2017.a kohtumäärusega Aktsiaseltsi Xxxx esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.Hageja esitas 14.03.2017.a kohtule hagiavalduse kostja vastu 06.10.2004.a ja 25.05.2013.a lepingust nr XXXX tuleneva põhivõlgnevuse 58,25 euro, viivise 36,73 euro ja täiendava viivise alates 15.03.2017.a kuni põhinõude summas 58,25 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata summalt ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 62,58 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja 06.10.2004.a ja 25.05.2013.a liitumis- ja teenuseosutamise lepingu XXXX, mille alusel osutas hageja kostjale järgimisi teenuseid: Mini Kolmikpakett ja hiljem Modemi rent ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingute lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale muuhulgas osutatud teenuste eest järgmised arved, mida kostja ei ole tähtaegselt tasunud: A-20929626, A-21092602, A-21293050, A-21485108, NA-48996, A-21697188 ja A-21785177. Arvel A-20929626 on märgitud võlg kokku 42,81 eurot, millest on maha arvestatud arvel A-21092602 kajastuv laekumine summas 17,88 eurot ja arvel A-21485108 kajastuv laekumine summas 20,64 eurot, seega jääk 42,81-17,8820,64=4,29 eurot. Kuna võlgnik tasus peale kohtumenetluse algust AS Xxxx võla katteks 41,06 eurot, siis põhivõla jääk on 58,25 eurot. Kostjale on esitatud tagastamata seadmete eest järgmine nõudearve: NA-48996. Arvel nr A-21293050 märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu aluseks on hageja hinnakiri. Hageja hoiatas eelneva arvega
nr A-20929626 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve. Arvel nr A21293050 kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Hageja on arvestanud perioodi 30.09.2013.a kuni 14.03.2017.a viivist summas 36,73 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 62,58 eurot.
3.17.10.2017.a toimunud ärakuulamisel loobus hageja modemi hinna kompenseerimise nõudest summas 59,90 eurot ning palus kostjalt välja mõista viivise summas 24,32 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv kokku summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 75 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud püsiteenuse osutamise leping kehtis 01.11.2004.a kuni 31.07.2013.a. Viimase teenuste eest esitatud arvest nr A-21697188 nähtub, et võlgnevus seisuga 31.07.2013 oli 39,00 eurot, millele lisandus viivis 2,06 eurot. Kokku oli hageja esitatud arve alusel võlgnevus teenuste eest seisuga 01.08.2013.a 41,06 eurot. Korteriomandi kaaskasutaja (kolmas isik) tasus viimase teenuse eest esitatud arve enne hagiavalduse esitamist. Kostja hüvitisenõue tasuta kasutusse antud seadme eest on alusetu. Modem anti kostja tasuta kasutusse teenuse osutamise lepingu sõlmisel 01.11.2004.a. Kostja käis pärast lepingu lõpetamist hageja Rävala teeninduses selgitamas seadme tagastamata jätmise vabandatavust. AS Swedbank täitmisavalduse alusel alustatud täitemenetluses nr. 025/2012/4819 takistas kohtutäitur Kaire Põlts kostja kui korteromaniku juurdepääsu korteri asuvale kostja isiklikule varale, vahetades omavoliliselt korteriomandi luku sundtäitmise lubamatuse hagi kohtumenetluses peatatud täitemenetluses. Seega oli seade kostja kasutuses kuni teenuse osutamise lepingu lõpetamiseni 8 aastat ja 9 kuud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lõikega 2 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärast oluliselt suuremas summas, soovides sel moel kostja arvel alusetult rikastuda. Hageja kahjuhüvitise nõue ja kõrvalnõuded (viivis ja sissenõudmiskulud) on aegunud. Hageja seadme tagastamise või selle väärtuse hüvitamise nõue ja sissenõudmiskulude hüvitise nõue muutusid sissenõutavaks hiljemalt lepingu lõpetamise järel. 01.08.2013.a arvest nr A-21697188 nähtub, et võlgnevus seisuga 31.07.2013.a oli 39,00 eurot ja augustikuus enam püsiteenust ei osutatud. Hageja koondarvest nähtub, et hageja esitas arve modemi eest summas 59,90 eurot 29.08.2013.a. Seega muutus võlgnevus (tehniliselt ja moraalselt vananenud 0väärtusega) modemi jääkväärtuse eest sissenõutavaks 30.08.2013.a ja nõue aegus 30.08.2016.a. Olukord, kus hageja on suurendanud 39,00 euro suurust lepingu lõpetamisel jäänud teenustasu võlgnevust 188,05 euro suuruseni, millest sissenõudmiskulud moodustavad 1/2 väidetava põhivõlgnevuse kogusummast ning ligi üheksa aasta vanuse, moraalselt vananenud elektroonikaseadme (modemi) jääkväärtuselt ei ole arvesse võetud õiglast amortisatsiooni ega seadme kasulikku eluiga, on vastuolus hea usu põhimõttega, mille eesmärgiks on tekitada kostjale kahju. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
5.Kostja 17.10.2017.a. ärakuulamisel ei osalenud, kuid palus kohtule edastatud e-kirjas vaadata hagi läbi kostja esindaja osavõtuta ning jätta hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata tõendamatuse tõttu (t/l 104). Kohtu põhjendused
6.Käesoleva tsiviilasja hind on 105,61 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t/l 20, 75).
7.Kohus on 11.05.2017.a kohtumäärusega otsustanud lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses (t/l 76). 07.09.2017.a kohtumäärusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse ning määras menetlusosalistele ärakuulamise aja ning kohustas hagejat esitama kohtule ja koheselt ka vastaspoolele oma kirjaliku seisukoha, millises tuli hagejal välja tuua täiendavad asjaolud ning esitada tõendid (viidatud kohtumääruse p. 8). Samuti andis kohus kostjale vastamiseks tähtaja (t/l 95). Pooltele on määrus kättetoimetatud (t/l 99, 101). Hageja kirjalikke seisukohti ega tõendeid kohtule ei esitanud.
8.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud 06.10.2004.a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr XXXX(t/l 22), millise kohaselt on hageja poolt kostjale osutatavaks teenuseks MINI kolmikpakett ning 27.05.2013.a on poolte vahel sõlmitud leping nr XXXX(t/l 22 pöördel), millisega on hageja rentinud kostjale Modemi (VoIP). Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest arvete alusel. Lepingute lahutamatuks osaks on AS Xxxx üldtingimused (t/l 28-34).
9.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hageja esitanud kostjale järgmised arved: A20929626 summas 4,29 eurot maksetähtajaga 30.04.2013.a (t/l 23), A-21092602 summas 20,64 eurot maksetähtajaga 31.05.2013.a (t/l 23 pöördel), A-21293050 summas 11,60 eurot maksetähtajaga 30.06.2013.a (t/l 24), A-21485108 summas 1,49 eurot maksetähtajaga 31.07.2013.a (t/l 24 pöördel), NA-48996 summas 59,90 eurot maksetähtajaga 29.08.2013.a (t/l 25 pöördel), A-21697188 summas 1,49 eurot maksetähtajaga 31.08.2013.a (t/l 25) ning A-21785177 summas -0,10 eurot maksetähtajaga 30.09.2013.a (t/l 26). Kokku on arveid esitatud kostjale summas 99,31 eurot (t/l 19 pöördel).
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja eest on 07.01.2017.a tasutud peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamist 25.11.2016.a (t/l 1-2) hagejale võlgnevuse katteks 41,06 eurot 01.08.2013.a arve nr. A-21697188 järgi (t/l 25, 55).
11.Hageja loobus 17.10.2017.a toimunud ärakuulamisel modemi hinna kompenseerimise nõudest, mille kohta ta on kostjale 29.08.2013.a esitanud arve nr. NA-48996 summas 59,90 eurot (t/l 25 pöördel). Hageja palus ärakuulamisel kostjalt välja mõista lepingujärgse viivise summas 24,32 eurot, mis on arvutatud kostja võlgnevuselt summas 39,41 eurot pärast eelpool märgitud modemi maksumuse mahaarvamist (99,31 - 59,90) perioodi 01.10.2013.a. kuni 16.02.2017.a eest (t/l 102-103).
12.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui
menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Arvestades asjaolu, et hageja on hagist osaliselt TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada Aktsiaselts Xxxx nõudes välja mõista Kristina Suursaarelt modemi maksumus summas 59,90 eurot. Kohus leiab, et eelpool viidatud nõudest loobumise puhul ei esine loobumist välistavaid asjaolusid.
14.Kuivõrd hageja on loobunud modemi maksumuse väljamõistmise nõudest summas 59,90 eurot, siis tuleb kohtul anda sisuline hinnang üksnes hageja nõudele välja mõista kostjalt viivis summas 24,32 eurot. Hageja on 17.10.2017.a ärakuulamisel palunud välja mõista viivise perioodi 01.10.2013.a kuni 16.02.2017.a eest (t/l 103).
15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi viivise nõude osas kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja nõuab kostjalt tekkinud viivise tasumist.
16.Kostja on esitanud vastuväite ja palub nõudele aegumise kohaldamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
17.Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 25.11.2016.a (t/l 1-2) ning kuna 05.12.2016.a makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, on antud hageja nõue kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (t/l 16). Hagiavaldus on kohtule esitatud 14.03.2017.a (t/l 19).
18.Hageja on arvestanud viivist 0,05 % päevas ajaliselt viimase tasumata arve (t/l 26) maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 01.10.2013.a ning nõuab kostjalt viivist kuni 16.02.2017.a kogusummas 24,32 eurot (t/l 103).
19.Viivise korral on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2016.a kell 24.00.
20.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 25.11.2016.a, siis ei ole antud juhul viivise nõue aegunud. Kohus selgitab, et TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt AS Xxxx üldtingimuste p 10.1 võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega
22.Hageja palus ärakuulamisel kostjalt välja mõista viivise kogusummas 24,32 eurot, mis on arvutatud välja 39,41 eurolt perioodi 01.10.2013.a kuni 16.02.2017.a eest (t/l 102103). Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud hagejale võlgnevuse osaliselt 07.01.2017.a summas 41,06 eurot, s.o peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse esitamist (t/l 55). Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist perioodi 01.10.2013.a kuni 07.01.2017.a eest kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6.
23.Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis eelpoolviidatud lepingud tarbijana. VÕS § 237 lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.Riigikohus on 10.05.2016.a kohtumääruses kohtuasjas nr. 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
25.Kohus leiab, et antud juhul hageja poolt nõutav viivis määraga 0,05 % päevas ei ületa kolmekordset seadusjärgset määra ning on kooskõlas eelpoolviidatud Riigikohtu seisukohaga.
26.Ka ei ole antud juhtumil kostja viivisemäära suurust vaidlustanud ning on varasemalt nõustunud viivisemääraga 0,05 % päevas, kuivõrd on 07.01.2017.a (t/l 55) tasunud arve nr. A-21697188, mis muuhulgas sisaldas ka viiviseid perioodi 01.07.2013.a kuni 31.07.2013.a eest summas 0,57 eurot (t/l 25). Seega asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
27.Kuivõrd kostja ei ole palunud vähendada hageja poolt esitatud viivise nõuet ega ole esitanud viivisenõudele sisulisi vastuväiteid, siis on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.10.2013.a kuni 07.01.2017.a eest viivis summas 23,55 eurot. Kohus arvestab antud juhul asjaoluga, et kostja on võlgnevust tunnistanud 01.08.2013.a arve nr. A-2167188 tasumisega 07.01.2017.a (t/l 55). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja on kohustuse täitmisega viivitanud pika aja vältel.
28.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis perioodi 01.10.2013.a kuni 07.01.2017.a eest summas 23,55 eurot (39,41 eurot x 0,05% x 1195 päeva). Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks kuni
16.02.2017.a, kuivõrd kostja on võlgnevuse tasunud 07.01.2017.a (t/l 55). Seega jääb rahuldamata hageja viivise nõue summas 0,77 eurot (24,32 – 23,55).
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
30.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 105,61 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele osaliselt jäävad hageja menetluskulud 22,30 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 77,70 % ulatuses hageja kanda.
32.Kohus on palunud 16.03.2017.a kohtumääruse resolutsiooni punktis 8 esitada menetlusosalistel 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (t/l 41 pöördel). Samuti on 11.05.2017.a kohtumäärusega antud menetlusosalistele 20 päevane tähtaeg menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavate tõendite esitamiseks (t/l 76). Kostja vaatamata eeltoodule oma menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Seega jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 75 eurot (t/l 21, 86-89, 102-103).
34.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 25.11.2016.a riigilõivu summas 45 eurot (t/l 2) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 14.03.2017.a riigilõivu summas 30 eurot (t/l 36 pöördel). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine kokku 75 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2 summas 16,73 eurot (75 x 22,30 %).
35.Hageja on kohtule esitanud arve nr. 2234247 (t/l 21 pöördel) ja selle spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud nõude alusdokumentidega ja analüüsinud nõuet 15 minutit, ettevalmistanud ette maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja esitanud selle kohtule 15 minutit ning koostanud hagiavalduse ja esitanud selle kohtule 30 minutit (t/l 88). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud õigusabikuluga ning väljatoodud ajakulu on mõistlik ja vastab esindaja poolt kohtule esitatule. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 16,73 eurot (75 x 22,30 %).
36.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 33,46 eurot, millest riigilõiv 16,73 eurot ja õigusabikulu summas 16,73 eurot.
37.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.