6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja xxxx Xxxx kasuks menetluskulud summas 900 (riigilõiv) eurot.
7.Jätta Xxxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 650 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
2-16-19590 tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja Xxxxesitas 30.12.2016.a Harju Maakohtule hagi kostja Xxxxvastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxxxja AB Kreditex AS (varasema ärinimega Kiirpandilaen OÜ) 08.09.2009.a laenulepingu nr xxxx. Hageja andis enda ettevõttele kuuluva kinnisasja eelnimetatud laenulepingu tagatiseks 08.09.2009.a hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Hageja, kostja ning Xxxxja Xxxxsõlmisid 08.09.2009.a käenduslepingu, mille kohaselt hageja annab enda ettevõtte äripinnad kostja laenu tagatiseks Kiirpandilaen OÜ kasuks. 11.05.2010.a ja 19.05.2010.a teatas kostja, et jäi makseraskustesse ning edastas hagejale info, kuhu kontole maksta laenu tagasi. Alates 20.05.2010.a on hageja tasunud laenu osamakseid kostja eest. Kostja ei ole hagejale tagastanud hageja poolt kostja eest AB-le Kreditex makstud laenusummasid. Kostja võlgnevus hageja ees on 20 749,93 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 20749,93 eurot, kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et laenuleping nr xxxx on nõuetekohaselt ja vabatahtlikult täidetud. Hüpoteeki ei realiseeritud ja hagejal puudusid igasugused lepingust tulenevad kohutused laenuandja ees. Kostja leiab, et temal ei ole hagejaga ühtki siduvat võlakirja, mis saaks olla kostja vastu esitatud nõude aluseks. Hageja poolt vabatahtlikult ülevõetud kostja kohutused ei loo automaatselt kellelegi uusi kohustusi. Kostja osundab, et suur osa laenurahast oli hüpoteegi seadmise eest kostjale tasutud Reet Kõivu poolt sularahas. Kostja on ka seisukohal, et hageja nõue võib olla aegunud. Kostja tugineb muuhulgas ka sellele, et ta on varatu ning ta on 80% töövõimetu invaliid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis 08.09.2009.a AB Kreditex AS (varasema ärinimega Kiirpandilaen OÜ) laenulepingu nr xxxx 150 000 krooni saamiseks (tlk 137-140). Laenulepingu brutosumma oli 340 432,48 krooni ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 27.09.2014.a. Kostja sõlmis laenuandjaga laenulepingu lisa nr 2, millega sai kostja laenupuhkust ajavahemikul 27.01. - 27.03.2010.a, muudeti laenu brutosummat ning muudeti laenu tagastamise lõpptähtpäevaks 27.12.2014.a. Laenulepingust nr xxxx nähtuvalt oli laenulepingu tagatisvaraks hüpoteek summas 300 000 krooni AS-le xxxx kuuluvale kinnistule (kinnistusregistri registriosa nr xxxx) asukohaga xxxx, Tallinnas. Kohtutoimikus olevast 08.09.2009.a notariaalsest dokumendist nr 2745 selgub, et AS Xxxx on seadnud temale kuuluvale korteriomandile (kinnistusregistri registriosa nr xxxx) asukohaga Xxxx, Tallinnas hüpoteegi summas 300 000 krooni ning hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 08.09.2019.a sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest lisadest (tlk 143, pöördel). Sama notariaalse dokumendi p 2.3 kohaselt on 150 000 krooni enne hüpoteegilepingu sõlmimist hüpoteegipidaja so laenuandja poolt hoiustatud notarikontole
2-16-19590 ning pooled leppisid kokku, et notar edastab hoiustatud raha, millest on maha arvestatud ja eelnevalt tasutud käesoleva lepingu eest omaniku poolt tasumisele kuuluv notari tasu ja riigilõiv lepinguosaliste palvel Xxxx kontole (tlk 143, pöördel).
5.Kohus selgitab, et TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ning kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 12 esimene lõik). Kui hageja esitab rahalise nõude (nii nagu käesolevas asjas soovib hageja kostjalt 20749,93 euro väljamõistmist), siis ei pea hageja otsustama, millisel õiguslikul alusel ta seda taotleb. Piisav on selliste asjaolude esiletoomine, mis võimaldavad hagi rahuldamist mõnel õiguslikul alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab, et võlasuhe võib muuhulgas tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Seega võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Riigikohus on andnud juhised, et kohtul tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista võla 20749,93 eurot. Hageja tugineb sellele, et ta on täitnud AB Kreditex (varasema ärinimega Kiirpandilaen OÜ) ees kostja 08.09.2009.a laenulepingust tulenevad kohustused summas 20 749,93 eurot. Oma nõuete kinnituseks on hageja esitanud kohtule maksekorraldused ja oma pangakonto väljavõtted. Hageja tugineb ka sellele, et hageja ja kostja sõlmisid hüpoteegi tagamiseks käenduslepingu. Kostja eitab igasuguse lepingulise suhte olemasolu hagejaga. Kohtule on esitatud leping, milles AS Xxxx ühelt poolt, kostja, Xxxxning Xxxxteiselt poolt sõlmisid 08.09.2009 võlaõigusliku käenduslepingu, millega AS Xxxx võttis endale kohustuse tagada hüpoteegi seadmisega Xxxxlaenu summas 150 000 krooni Kiirpandilaen OÜ ees, xxxx ja Xxxxomakorda võtsid endale kohutuse hüpoteegi kustutamiseks (laenu tagasimaksmiseks) 01.05.2010.a. Muuhulgas võtsid xxxx, xxxx ning Xxxx kohutuse kogu oma varaga sh tulevikus tekkiva varaga tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise. Kohus märgib, et käesolevas vaidluses ei oma 08.09.2009.a sõlmitud käendusleping tähendust, kuivõrd käesolevas vaidluses on hagejaks füüsiline isik xxxx, kuid viidatud käenduslepingus on pooleks AS Xxxx, kelle juhatuse liikmeks Xxxx08.09.2009 lepingu sõlmimise ajal oli. Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et just hageja füüsilise isikuna, mitte AS Xxxx on täitnud kostja Xxxxkohustused laenuandja ees. Seega ei ole hageja viited käenduslepingule asjakohased ja kohus jätab selle tähelepanuta.
7.Ka muud lepingulist suhet hageja ja kostja vahel kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu. Käesoleval juhul on kostja palunud hagejat täita kostja laenukohustusi Kiirpandilaen OÜ ees. Nimetatu nähtub kostja 11.05.2010.a e-kirjast hagejale (tl 36). Kostja on hagejale edastanud ka 19.05.2010.a meeldetuletuskirja Kiirpandilaen OÜ-lt (tl 37). Hageja on omakorda 19.05.2010.a ühendust võtnud Kiirpandilaen OÜ-ga ning avaldas viimasele, et asub täitma kostja kohutusi (tl 37). Kostja on kohtule esitatud e-kirjades läbivalt jaganud hagejale erinevaid lubadusi võla tasumiseks ning täiendavalt veennud hagejat kostja laenukohutust täitma, et laenuandja ei hakkaks laenu tagatiseks seatud hüpoteeki realiseerima. Pooled ei ole kokku leppinud selles, millises summas hageja täidab kostja
2-16-19590 kohustusi ning kuidas ja millal kostja hüvitab hagejale tema poolt tasutud summad või tasub osundatud teenuse eest. Viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et pooltel oleks olnud mõni lepinguline suhe näiteks omavaheline laenuleping, seltsingu- või käsundusleping ning kohus saab teha vaid järelduse, et poolte vahel puudus igasugune lepinguline suhe. Seega lepingulist suhet hageja ja kostja vahel laenulepingust nr xxxx tulenevate kohutuste täitmiseks ei ole olnud, kuigi kostja on korduvalt palunud hagejalt laenulepingust tulenevate kohutuste täitmist, jättes mulje, et tema makseraskused on ajutise iseloomuga ja tal on abi vaja vaid lühiajaliselt.
8.Hageja on teinud Kiirpandilaen OÜ-le 4 797 krooni suuruseid makseid 20.05.2010, 28.05.2010, 28.06.2010, 02.08.2010, 27.08.2010, 29.09.2010, 01.11.2010, 29.11.2010, 28.12.2010 so kokku summas 43 173 (9*4 797) krooni (so 2759,26 eurot). Maksete selgitusena on märgitud laenuleping nr xxxx. 28.01.2011, 28.02.2011 ja 30.03.2011 on hageja tasunud Kiirpandilaen OÜ-le 306,58 euro suuruseid makseid kokku summas 919,74 (3*306,58) eurot (tlk 8-9). Hageja on perioodil 06.05.2011 -28.10.2014 tasunud AB Kreditex AS-le kokku 13 182,94 eurot. Samuti on hageja tasunud laenulepingu xxxx osamaksetena 28.11.2014.a ja 30.12.2014.a. vastavalt 306,58 ja 3502,17 eurot. 19.01.2015.a on hageja tasunud AB Kreditex AS-le ka viivist 79,24 eurot. Seega on tõendatud, et hageja on laenuleping nr xxxx täitmiseks kostja eest tasunud AB Kreditex AS-le kokku 20749,93 eurot.
9.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja nõude õigusliku alusena käsitletavad käsundita asjaajamist reguleerivad sätted. Tulenevalt VÕS § 1018 lg 1 ja 2 kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse tegu teha või kohustanud tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1019-1023 õigused ja kohustused kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 p 15).
10.Käesoleval juhul on hageja täitnud kostja kohustuse AB Kreditex AS ees. Teise isiku asja ajamiseks on muuhulgas tema kohustuse täitmine VÕS § 78 alusel. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Hageja on ise avaldanud, et ta tasus kostja võlga laenuandja ees olemata iseenesest selleks kohustatud, seega on hageja tahtlikult ajanud võõrast asja olemata selleks õigustatud või kohustatud. Kuigi kostja laenukohustuse täitmine oli muuhulgas ka hagejale ka endale kasulik, kuivõrd laenukohutuse täitmise tulemusel jäi realiseerimata hüpoteek ning AS-le Xxxx jäi alles kinnisvara, on see siiski võõra asja ajamine, kuivõrd hageja täitis kohustusi mis tulenesid laenulepingust, mille pool tema ei olnud ning mille alusel ta raha ei ole saanud.
11.Kuigi käesoleval juhul on kostja so soodustatu esitanud eelnevalt hagejale palve ja hiljem heakskiidu tema laenumaksete täitmiseks ei tähenda see, et kostja oleks andnud hagejale tehinguga aluse laenumakseid tasuda või kohustanud teda laenumakseid tasuma. Seega puudus hagejal õiguslik alus kostja kohustuse täitmiseks. Laenukohustuse täitmine kostja eest on olnud kostja huvides ning kostja tahe asjaajamiseks nähtub kohtule esitatud ekirjadest. Kostja on esitanud hagejale palveid, et tema laenukohutusi täidetaks ja on laenukohustuse täitmist ka hilisemates e-kirjades heaks kiitnud. Kostja on hagejale ka kinnitanud, et asub oma kohustusi hiljem täitma ja kavatseb muuhulgas ka tasutud laenumaksed hagejale tasuda (tl 36-49, 166-171).
2-16-19590
12.Kostja viited sellele, et tegelik laenusaaja oli hoopis Xxxxon asjakohatud, kuna laenulepingu pooleks oli kostja, mitte Reet Kõiv, samuti nähtub notariaalsest lepingust nr 2745, et laenusumma kanti just Xxxxkontole (tl 143, pöördel). Kostja on oma vastuväidetes tuginenud ka sellele, et laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus on täidetud ilma hüpoteeki realiseerimata. Kostjal on iseenesest õigus selles, et laenulepingust tulenev kohustus on täidetud ja hüpoteeki realiseeritud ei ole. Samas ei ole kostja kohtule tõendanud ega isegi väitnud, et on ta ise või hoopis keegi kolmas isik kostja laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud. Seda, et kostja on laenuandja ees olnud võlgnevuses näitavad laenuandja e-kirjad, milles juhitakse tähelepanu võlgnevusele laenuandja ees (tl 42, 45). Kostja on hageja poolt tasutud maksete abil vabanenud laenukohutusest ise seda kohustust täitmata. See, et kostja vabanes VÕS § 78 alusel kohustusest laenuandja ees, ei vabasta aga kostjat kohustustest hageja ees, kes kostja kohustuse täitis, sest hagejal tekkis laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega tagasinõudeõigus kostja vastu.
13.Kostja on tuginenud muuhulgas sellele, et laenurahast summas 150 000 krooni anti hagejale 80 000 krooni ja ülejäänud jäi Reet Kõivu vajaduste katteks. Kostja ei ole oma väited millegagi tõendanud ega põhistanud. Puudub igasugune alus eeldada, et pärast hüpoteegilepingu sõlmimist kostja kontole kantud summast kostja hagejale midagi sularahas tagasi andis. Kostja väited on paljasõnalised ning tõendamata. Samuti on kostja menetluses väljendanud seisukohta, et tema e-mailid ja Facebooki konto oli häkitud, kaaperdatud ning võõras valduses pikka aega. Kostja ei ole ka neid väiteid millegagi tõendanud või põhistanud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis selgitaksid, miks pidi keegi kaaperdama kostja e-maili konto ja sealt jagama hagejale lubadusi, paluma kostja kohustuse täitmist laenuandja ees või vahendama hagejale laenuandja meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Kohtule ei ole kostja väited eluliselt usutavad ja kohus jätab need tähelepanuta.
14.Kostja on muuhulgas viidanud sellele, et hageja nõue võib olla aegunud (tl 77). Kohus on käesoleva õigussuhte kvalifitseerinud kui käsundita asjaajamise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 järgi seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätte rakendusalasse jääb just käsundita asjaajamine. Hageja on teinud esimese makse laenuandjale 20.05.2010.a, seega ei ole aegumistähtaeg käeoleval juhul möödunud.
15.VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Asjaoludest nähtuvalt ei saa kuidagi eeldada, et hageja tegi kostja eest laenumakseid ilma soovita neid laenumakseid tagasi saada. Hageja on pöördunud kostja poole oma raha tagasisaamise sooviga, kostja on alguses lubanud oma kohutusi täita, kuid hiljem on maksejõuetuse ettekäändel tagasimaksetest keeldunud.
16.Kostja palub hagi rahuldamata jätta ka põhjusel, et ta on varatu ja tema tervis on äärmiselt halb. Kohus märgib, et varatus ja invaliidsus ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus saaks vähendada nimetatud alustel küll kõrvalnõudeid, kuid käesoleval juhul ei ole hageja viivist või intressi palunud kostjalt välja mõista.
17.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 20749,93 eurot.
2-16-19590
18.TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja on esitanud kohtule taotluse käenduslepingule kohtuekspertiisi teostamiseks (tlk 147). Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd 08.09.2009.a käenduslepingu ei ole käesoleva asja lahendamisel mingit tähtsust.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja hagi täielikult ning seetõttu tuleb jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
22.Hageja palub 18.04.2017.a ja 31.05.2017.a kohtule esitatud vastustes kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 950 eurot ning kohtukulud kogusummas 600 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude avaldusele vastuväiteid esitanud.
23.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
25.Tsiviilasja toimiku kohaselt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 900 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõivu tasumine summas 900 eurot hagiavalduse esitamisel on põhjendatud kulu, mille kostja peab hagejale hüvitama.
26.Kohus on seisukohal, et riigilõivu hüvitamine summas 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kuna Harju Maakohus jättis 28.02.2017.a määrusega hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata, siis ei pea kohus põhjendatuks eeltoodud kulu hüvitamist kostja poolt. Hagi tagamise taotluse esitamisel tekkinud kulu hüvitamine on põhjendamatu, eelkõige seetõttu, et hageja ei põhjendanud kohtule hagi tagamise vajalikkust ning hageja ei kõrvaldanud hagi tagamise taotluses esinevaid puuduseid.
2-16-19590
27.Tsiviilasja toimiku kohaselt on hageja kohtukulud tekkinud juriidilise nõustamise teenuse kasutamisest. Hageja on esitanud kohtule juriidilise nõustamise arve summas 100 eurot ning maksekorraldused, millelt nähtub, et hageja on xxxx OÜ-le kandnud nõustamise, järelpärimiste ja dokumentide koostamise eest kokku 600 eurot.
28.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Kohus märgib seoses hageja kohtukuludega järgmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8011 p-s 23 märkinud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Riigikohus on samas punktis märkinud, et nõustaja kulud TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi hüvitamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Esindaja esindusõigust tõendab TsMS § 221 lg 2 alusel volikiri, mis esitatakse kohtule. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on menetluse kestel kasutanud lepingulist esindajat, samuti on hageja kõik dokumendid allkirjastanud isiklikult. Hageja lepingulise esindaja olemasolu peab nähtuma tsiviilasja toimikust. Seega ei kuulu hageja nimetatud kulud kostjalt väljamõistmisele ning hüvitamisele.
30.Tulenevalt eeltoodust ning menetluskulude jaotusest rahuldab kohus hageja avalduse osaliselt ning määrab kostjale kohustuse hüvitada hagejale menetluskulud summas 900 eurot (riigilõiv). Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulud summas 650 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ning 600 eurot kohtukulud.
31.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.