Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. oktoober 2017. a
Tsiviilasja number
2-17-5112
Tsiviilasi
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1218 eurot 79 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. juuni 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood: 11223507); esindaja Ülle Velling Vastustaja (kostja): KORTERIÜHISTU RAHU 28A (registrikood: 80158560); esindaja advokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. juuni 2017 otsus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (hageja) esitas 31. märtsil 2017 hagi KORTERIÜHISTU RAHU 28A (kostja) vastu kahju 1218 eurot 79 senti hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 15. augustil 2016 kindlustusjuhtum aadressil Rahu 28A-53 Narva (korter nr 53), milles sai veekahjustusi korteri siseviimistlus ja kodune vara. Hageja ja kindlustusvõtja Žanna Korunosi vahel oli sõlmitud varakindlustusleping, mille kohaselt oli korter nr 53 kindlustatud muu hulgas vedeliku või auru lekke riski vastu omavastutusega 60 eurot. Ehitustark Santehnika OÜ tuvastas, et veekahju põhjustas kuumavee püstaku automaatse väljalaskeklapi lekkimine, mille korrashoiu kohustus on kostjal. Hageja tellimusel teostas korteri ülevaatuse Brevanor OÜ, kes esitas taastamistööde hinnapakkumise summas 598 eurot 79 senti. Kindlustusvõtja soovis saada rahalist hüvitist, et iseseisvalt teostada korteri taastamistöid. Lisaks siseviimistlusele sai veekahjustusi veelekke kohas olev kodune vara, mille väärtuseks hindas kindlustusvõtja 680 eurot. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale kahju summas 1218 eurot 79 senti vastavalt Brevanor OÜ hinnapakkumisele ja kindlustusvõtja vara nimekirjale. Kostja ei reageerinud hageja 30. septembri 2016 tagasinõudele.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teostas 2009. aastal kuumavee püstaku remonti, sh trepikojas, kus asub kahjustatud korter. Kahjustatud korteri peal asuva korteri nr 65 omanik Marina Bergardt ei lubanud kostja poolt tellitud ehitusfirmat korterisse. Marina Bergardti oli teavitatud, et juhul kui ta ei võimalda remondifirmale juurdepääsu püstaku remondi tegemiseks, kannab tema vastutust püstakust tuleneva riisiko eest. Kostja tegi oma lepingulise kohustuse täitmisel mõistlikke pingutusi, et täita oma kohustusi. Kuna kohustus jäi osaliselt täitmata Marina Bergardti süül, on hagiavaldus esitatud vale kostja vastu. Hagiavaldus tuleb esitada Marina Bergardti vastu. Kostja ei ole nõus esitatud nõude suurusega. Brevanor OÜ tegutseb äriregistri andmete kohaselt elamute ja mitteeluhoonete ehituse valdkonnas ja ei ole pädev ekspertiiside tegemises. Puuduvad tõendid, et kalkulatsioonis kajastatud remont on vajalik just kahju kõrvaldamiseks. Korteris olevale varale tekkinud kahju suurus tuvastatakse ainult kahjustatud korteri omaniku
poolt esitatud nimekirjaga ja kahju suurust tõendavad tõendid puuduvad. Pole tõendatud, et kahjustatud korteri omanik kandis kahju kõrvaldamisega seotud kulud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 8. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 tuleneva kindlustusandjale kuuluva tagasinõude. Tagasinõude rahuldamiseks peab kostja vastutama tekkinud kahju eest. Riigikohus on 8. oktoobri 2014 otsuse nr 3-2-1-61-14 p-s 30 leidnud, et korteriühistu võib vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks. Sama otsuse kohaselt saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1. Maakohtu hinnangul pidi hageja tõendama, et kostja on kohustust rikkunud, st kostja jättis täitmata kostja üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks ning selle tagajärjel sai korter nr 53 veekahjustusi. Hageja ei ole sellise kohustuse rikkumist tõendanud. Maakohtu hinnangul ei vastuta korteriühistu igal juhul kaasomandist tulenenud mõjutuste tõttu tekkinud kahju eest. Korteriühistu saab vastutada kaasomandist tulenenud mõjutusest põhjustatud kahju eest üksnes juhul, kui kahju tekkis korteriühistu poolse kohustuse rikkumise tagajärjel. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning tehnosüsteemi renoveerimist elamus teostanud (tl 28). Maakohus leidis, et kuigi korteris asuv kuumavee püstak ei ole korteri reaalosaks, on tegemist korteriomaniku mõjusfääris asuva seadmega. Maakohtu hinnangul on alusetud hageja väited, nagu peaks korteriomanik tagama ühistu otsuse täitmist, mille järgi tuleb tehnosüsteemi renoveerida ja need tööd tingivad vajaduse pääseda korterisse. Maakohtu hinnangul on korteriomanikul kohustus hoida korras elamu tehnosüsteemi osa, mis faktiliselt asub korteri reaalosa piires ja korteriomaniku mõjusfääris. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks jätnud täitmata üldkoosoleku otsusest tuleneva remondi-, hooldus- või muu kohustuse, mis tõi kaasa veeavarii. Juhul, kui kostjale saaks ette heita mõne üldise hoolsuskohustuse rikkumist, ei saaks hagi kostja vastu rahuldada, sest kostja võimalik kohustuse rikkumine oli vabandatav. Korteriomanik ei lasknud kostja poolt tellitud ehitusfirma töötajaid tööde teostamiseks korterisse ja kostja ei saanud kahju ära hoida. Kostjal puudus õigus ja pädevus korterisse korteriomaniku loata siseneda ning vajalikke töid teostada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Hageja hinnangul on maakohtu otsuse resolutsioon vastuoluline. Maakohus on jõudnud erinevatele seisukohtadele ja leidnud, et hageja ei ole tõendanud kostja kohustuste rikkumist, kostja ei ole kohustust rikkunud ja kostja kohustuste rikkumine on vabandatav. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole kohustust rikkunud. Kostja esitatud väidetest ja tõenditest ei saa järeldada, et kostja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ja on taganud tehnosüsteemide korrasoleku ning tema vastutus oleks üle läinud korteri nr 65 omanikule. Maakohtu otsus on selles osas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetekohaselt põhjendamata.
Maakohus on kohtuotsuses valesti tuginenud oletusele, et reaalosa pinnal asetsevate tehnosüsteemi osade korrashoiu eest vastutab üksnes korteriomanik. Tehnosüsteemide korrasoleku tagamine on kostja vastutusalas ja kahju on tekkinud tehnosüsteemide korrasoleku tagamata jätmise tulemusel, kostja vastutab sellest tuleneva kahju eest. Hageja leiab, et maakohtu käsitlus kohustuse rikkumise vabandatavusest ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on vabandatavuse väljenduseks vääramatu jõu esinemine. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja poolt esitatud tõendi (KÜ 11. märtsi 2009 kiri) alusel leidis maakohus ekslikult, et kostja on omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning teostanud tehnosüsteemi renoveerimist elamus (tl 28). Nimetatud kiri ei tõenda, et kostja teostas 2009. a kuumavee püstaku remonti trepikojas, kus toimus veeavarii, samuti ei ole tõendatud, et korteri 65 omaniku süül jäid korteris 65 avariitööd tegemata. Kostja pidi tõendama, miks ta ei saanud kohustusi täita ja et ta teavitas korteri 65 omanikku vajadusest pääseda korterisse avariitööde tegemiseks, ja andis tähtaja, millal soovitakse tööde tegemiseks korterisse pääseda. Kirjal puudub adressaat ning ei ilmne, et kiri oleks üle antud korteri 65 omanikule. Arusaamatu on kirja allosas korteriühistu esimehe omakäeliselt lisatud teade, et korteri nr 65 omanik viibib 11. märtsil 2009 kell 9.00 kodus, kuid ei ava korteri ust, millega ei võimalda püstaku remonti. Kuna kirja koostamise ajaks on märgitud 11. märts 2009 ning ei ole tõendatud, et korteri 65 omanikku oleks eelnevalt teavitatud vajadusest tagada sissepääs korterisse
11.märtsil 2009 kell 9.00 avariitööde tegemiseks, ei olnud korteriomanikul kohustustust ukse avamiseks ja korterisse sissepääsu võimaldamiseks. Maakohus ei ole nõuetekohaselt analüüsinud ja hinnanud hageja väiteid ning on teinud meelevaldse järelduse, nagu puuduks korteriühistul pädevus ja õigus korterisse omaniku loata siseneda. Riigikohus on korteriühistu õigusi analüüsides korduvalt leidnud, et korteriühistul on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu (kütte)süsteemi korrasolek. Hagejale on mõnevõrra üllatuslik kohtu käsitlus, et elamu tehnosüsteemide korrasoleku eest vastutaksid üksnes korteriomanikud ning seda ka juhul, kui on moodustatud korteriühistu. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu hagejaga, et maakohtu otsuse resolutsioon on sõnastatud vastuoluliselt ja ebaselgelt. Resolutsioon on selge ja arusaadav. Hageja märkused puudutavad kohtuotsuse põhjendavat osa. Maakohus kajastas kaasuse arutlemise käiku selgelt ja jälgitavalt, vaatas läbi poolt- ja vastuargumendid. Kostja nõustub maakohtuga, et hageja peab tõendama, et kostja oli hooletu või tegevusetu maja tehnosüsteemide teenindamise osas. Kostja võimalused nõuda juurdepääsu korterisse on piiratud. Hageja väidab, et kostja 11. märtsi 2009 kirjaga pole tõendatud, et kostja on omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning tehnosüsteemi renoveerimist elamus teostanud. Nii hagi vastuses kui ka edaspidises menetluses ei seadnud hageja seda kahtluse alla. Hageja esitas uue väite, mida ei ole uuritud maakohtus ja see ei ole lubatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt s.o maakohtu otsuse tühistamist puudutavas osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud, ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatut, et 15. augustil 2016 toimus aadressil Rahu 28A Narva veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada korteri nr 53 siseviimistlus ja kodune vara. Pooled ei vaidle selle üle, et tekkinud veekahju põhjustas korteris nr 65 kuumavee püstaku automaatse väljalaskeklapi lekkimine. Korter nr 53 oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja juures kodukindlustuspoliisiga, omavastutusega 60 eurot (tl 6). Hageja tasus kindlustusvõtjale kokku 1218 eurot 79 senti (tl 18 pöördel).
8.Hageja nõuab kostjalt kui korteriühistult VÕS § 492 lg 1; KOS § 15 lg-te 5 ja 6 ja VÕS § 115 alusel kahju hüvitamist, mis on tekkinud korteri nr 53 korteriomanikule. Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (vt nt Riigikohtu 8. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Juhul, kui korteriühistu on oma kohustusi rikkunud, vastutab ta VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu
8.oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30).
9.Maakohus on õigesti leidnud, et korteris asuv kuumavee püstak ei ole KOS § 2 lg 2 järgi korteriomandi reaalosa. Korteriomandite omanike kaasomandis on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks (vt Riigikohtu
21.oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-107-15, p 13). Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tehnosüsteemi renoveerinud. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et renoveerimistööd on toimunud, on maakohtu otsuses viidatud sellekohased tõendid venekeelsed ja ilma tõlketa. Maakohus on rikkunud eelmenetluse sätteid, jättes menetlusosaliselt nõudmata oluliste dokumentide (sh vastuse hagiavaldusele ning kohtunõudele) tõlked eesti keelde. TsMS § 32 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Asjas esitatud menetlusdokumentide puhul ei ole tegemist ka TsMS § 33 lg 1 järgsete mahukate dokumentidega. Ringkonnakohus leiab, et ka TsMS § 405 lg-s 1 p-s 5 nimetatud lubatud tõendite kogumise nõuetest kõrvalekaldumine ei tähenda, et olulised menetlusdokumendid, millele kohus lahendit tehes tugineb, ei ole varustatud eestikeelse tõlkega.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et remonditööde käigus ei lubanud korteri nr 65 omanik korteriühistu poolt tellitud ehitusfirma esindajatele juurdepääsu tema korterisse. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt puudub korteriühistul pädevus ja õigus korterisse omaniku loata siseneda on iseenesest õige. Ekslik on aga maakohtu järeldus, et olukorra aktsepteerimisega, mille tagajärjel jäi ühe korteri kuumavee süsteem renoveerimata, on korteriühistu oma kohustused kaasomandi korrashoiu tagamiseks täitnud. Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna nimetatud KOS § 15 lg-s 6. Ringkonnakohus leiab, et kostja võib korteriomandi korrashoiu kohustust olnud rikkunud siis, kui ta ei võtnud ette meetmeid, mille tulemus oleks nimetatud tööde tegemise vajalikkuse üle otsustamine: kostja üldkoosoleku kokkukutsumine ja edasiste otsuste vastuvõtmine, kuidas käituda olukorras, kus üks
korteriomanik keeldub täitmast tema KOS §-dest 11 ja 15 tulenevaid kohustusi korteriomandi korrashoiuks. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel teha kindlaks, kas olukorras, kus remonditööd viidi läbi 2009. aastal ning üks korteriomanik keeldub lubamast remonditöid teha, on kostja rikkunud oma kohustust tagada eseme korrashoid, jättes vajalikud meetmed olukorra lahendamiseks tarvitusele võtmata.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt isegi juhul, kui kostjale saaks ette heita mõne üldise hoolsuskohustuse rikkumist, ei saaks hagi kostja vastu rahuldada, sest kostja kohustuste rikkumine oli vabandatav, ei ole õiguslikult põhjendatud. Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab VÕS § 103 järgi lg 2 pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida (vt Riigikohtu 20. juuni 2006. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-64-06, p 16). Iseenesest õige võib-olla maakohtu seisukoht, mille järgi vastutaks korteriühistu siis, kui korteriomanik on juhtinud tähelepanu mõne remonditöö vajalikkusele ja soovinud ühistult meetmete tarvitusele võtmist, kuid ühistu ei ole korteriomaniku pöördumisele reageerinud. Korteriomanik võib KOS § 15 lg 5 järgi nii valitsejalt kui ka korteriühistult nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Nimetatu ei tähenda aga, et korteriühistul ei oleks kohustust KÜS § 2 järgi korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ja kaasomandi eseme korrashoiu tagamiseks. Juhul, kui korteriühistule on teada, et üks korteriomanik rikub oma kohustusi teiste korteriomanike ees, tuleb korteriühistul vajadusel kutsuda kokku ühistu koosolek või rakendada muid esialgseid meetmeid olukorra lahendamiseks. KOS § 14 lg 1 võimaldab äärmuslikes olukordades juhtudel, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, teistel korteriomanikel nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel selgitada välja, kas korteriühistu on oma kohustusi täitnud, andes pooltele võimaluse tõendite esitamiseks. Maakohtule tuleb arvestada tõendamiskoormise jaotumisel ka sellega, et hagejal ei ole võimalus esitada ühistu koosoleku protokolle vms asjaolusid, mis tõendavad kostja hoolsuskohustuse täitmist. Juhul, kui kostja on oma kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid rikkunud, on korteriomaniku kui kahju kannatanud isiku kahju hüvitamise nõue hagejale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Riigikohus on 11. mai 2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 p-s 18 leidnud, et kuna korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine, siis võib korterelamu ühiskommunikatsiooni rikkest tuleneva kahju tekitamise eest vastutada ka korteriühistu. Korteriühistu vastutus ei välista aga omi kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg-t 1)
12.Maakohus leidis, et puudub vajadus tekkinud kahju suuruse hindamiseks. Olukorras, kus maakohus ei ole selgitanud välja kostja kohustuse rikkumise ning jätnud täielikult hindamata hüvitatava kahju suuruse, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja menetleda. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.TsMS § 173 lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.