Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud XxxxOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on OÜ-l Xxxx kahel äripinnal (Xxxxja Xxxx) üürilepingute alusel tegutsev lillekauplus. 03.08.2017. a seisuga on OÜ Xxxx maksejõuetu, kuivõrd vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ-l Xxxx on kaks võrdset osanikku ja juhatuse liiget Xxxx ja Xxxx. Teine osanik ja juhatuse liige Xxxx on teinud ettevõtte varatuks, so viinud minema kogu ettevõtte põhivara ja teinud ülekandeid firmadele, kellega OÜ-l Xxxx ei ole mingeid suhteid, kellelt OÜ Xxxx ei ole saanud ei kaupa ega teenust. Kuna võlgnevuste pärast OÜ-le Xxxx enam kaupa ei antud, ei olnud klientidele ka värskeid lilli anda ja kassasse ei tulnud enam raha juurde ning alates 01.08.2017. a on kauplus suletud. Avaldajale teadaolevalt on OÜ-l Xxxx kohustusi kokku summas 4 470,49, võlad võlgnikule on kokku summas 148,91 eurot. Avaldajale teadaolevalt on hetkel ettevõttel varasid 0 eurot, pangakontol on 2,06 eurot. Avaldaja palub kohtul välja kuulutada OÜ Xxxx pankrot. 29.08.2017. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevat vara raamatupidamise andmetel kokku 7 111,75 eurot, kuid reaalselt on enamus vara asukoht teadmata. Ajutine pankrotihaldur esitas 03.10.2017. a e-posti teel Xxxx ́ile teabenõude, milles palus muu hulgas selgitada, kus asub Xxxx poodi jäänud vara 4 727,00 euro väärtuses ning 2 kassaaparaati, lillekülmik ja espressomasin. Vastusena esitas Andres Suurväli (Digimaailm24 OÜ juhatuse liige) 2017. a juulis sõlmitud pandilepingu, mis on sõlmitud tagamaks nõuet, mis tuleneb 01.02.2017. a sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille kohaselt loovutati Xxxx ja võlgniku poolt 01.06.2016. a juhatuse liikme lepingust tekkinud nõuded ajavahemikus 1.06.2016. a kuni 31.12.2016. a kogusummas 10 500,00 eurot (vt lisa nr 5). Küsimusele pandiesemete tänase asukoha ja saatuse osas ei ole haldur pandipidajalt vastust saanud. Samuti ei ole haldurile Xxxx poolt esitatud vastust mis on saanud temale teadaolevalt varadest, mis asusid Xxxx kaupluses. Võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 14 000 eurot. Võlgniku juhatuse liikme Xxxx selgituse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused seoses sellega, et teine juhatuse liige, Xxxx, on teinud ettevõtte varatuks, s.o. viinud minema kogu ettevõtte põhivara ja teinud ülekandeid firmadele, kellega võlgnikul ei ole mingeid suhteid, kellelt võlgnik ei ole saanud ei kaupa ega teenust. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on

raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul võivad üheks maksejõuetuse põhjuseks (lisaks lahkhelidele juhatuse liikmete vahel ning prognoositust halvematele majandusnäitajatele) olla kuriteo tunnustega teod (võlgniku varade kadumine, ülekanded pangakontodelt, varade võõrandmaised). Juhatuse liikme Xxxx tegevus vastab kohtu hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatule, mille järgi füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti KarS § 3841 lg 1 sätestatule, mille kohaselt juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige Xxxx on rikkunud PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning ei ole täitnud oma teabeandmise kohustust, siis ei ole võimalik kindlaks teha võlgniku vara asukohta, vara võõrandmaise täpseid asjaolusid ning maksejõuetuse tekkimise täpseid põhjuseid. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis 2017. a suvel, mil võlgnik muudeti varatuks. Võlgniku juhatuse liige Xxxx esitas pankrotiavalduse 04.08.2017. a. Juhatuse liige Xxxx pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmise või tagasinõudmine. Ajutine pankrotihaldur ei välista vara tagasivõitmise võimalust seoses 23.07.2017. a tehtud ülekandega summas 2 480 eurot ja 28.07.2017. a summas 185 eurot OÜ-le Xxxx selgitusega OÜ Xxxx nõue. Tagasivõitmise alused esinevad vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 2 ning § 113 lg 1 p 2. Samuti on praeguseks ebaselged võlgniku vara pantimise ja võimaliku võõrandamisega seotud asjaolud. Pant seati lähikondse isiku Xxxx võla katteks ning tegemist võib olla ühe isiku eelistamisega teiste võlausaldajate ees. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 350 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 350 eurot ja halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 58,97 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul likviidne vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Oliver Ennokile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule xxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.