lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-10212/24

Võlaõigus › Seltsingulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-10212/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Seltsingulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1453
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedAÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselAÕS § 90 lg 1Valdaja omandi eeldusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 657 lg 3Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 580 lg 1Seltsingulepingu mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-10212/38Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-10212

Tsiviilasi

O.D. hagi J.Z. vastu rahalise hüvitise saamiseks 3468,22 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.D apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. oktoober 2017 Apellant: O.D. (hageja), ik XXX; Vastustaja: J.Z. (kostja), ik XXXX; esindaja advokaat Roman Golovenko

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2017 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 581Panused
VÕS § 589Seltsinguvara
VÕS § 600Seltsingu likvideerimine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.O.D (hageja) esitas 04.07.2016 hagi J.Z. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 3468,22 eurot. Hagiavalduse kohaselt elasid menetlusosalised koos alates 2010. a detsembrist. Neil oli ühine majapidamine. Perre sündis 2013. a laps. Kooselu lõppes 2015. a novembris. Poolte vahel oli seltsinguleping. VÕS § 589 lõikest 1 tuleneb eeldus, et kogu seltsingu jooksul omandatud vara läheb seltsinglaste ühisomandisse. Kuna seltsing on lõppenud, peab toimuma seltsingu likvideerimine ja seltsinguvara jaotamine VÕS § 600 alusel. Seltsingu likvideerimisel kohaldatakse kaasomandi jaotamise sätteid (AÕS § 77 lg 2). Hageja soovis hagiavalduses nimetatud esemete osas ühise omandi lõpetamist, vara jätmist kostjale ning hagejale hüvitise välja mõistmist. Hageja ostis erinevaid mööbliesemeid (1348,39 eurot), voodipõhja ja voodi (1348,39 eurot); teleri (649 eurot, järelmaksuga); arvuti ja monitori (1074,22 eurot, järelmaksuga); sülearvuti, hiire, sülearvutikoti, traadita ruuteri (615,97 eurot); tindiprinteri (39 eurot); USB otsiku (5,32 eurot); fotopaberi (9,59 eurot); turvatooli (75,40 eurot); öökapi ja kummuti (149,76 eurot); külmiku (285 eurot); pesumasina (265 eurot); õhupuhastaja (69 eurot); esikukomplekti (80,99 eurot); gaasikatla ja radiaatorid (1520 eurot, koos paigaldusega). Kostja korterisse jäi ka köögimööbel (960 eurot), pesemiskabiin (280 eurot), käterätiku kuivati (55 eurot), mikrolaineahi (75 eurot), välisuks (280 eurot, koos paigaldusega); kokkupandav liuguks (65 eurot); laevalgusti (99 eurot), kaks siseust (130 eurot, koos lengiga); vannitoa kapp (60 eurot), tööriistakast (100 eurot, koos tööriistadega); akutrell (70 eurot), lapsevoodi (60 eurot), juhtmevaba klaviatuur (20 eurot) ja fotoaparaat (50 eurot).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei olnud poolte vahel seltsingulepingut. Kostja kandis peaaegu kogu oma sissetuleku hageja kontole. Selle eest pidi hageja ostma majapidamistarbeid. Pooli aitasid rahaliselt ka nende vanemad. Aeg-ajalt osteti endale vajalikke asju. Pärast kooselu lõppemist jäi hagejale palju vara (sõiduk, sülearvuti, mängukonsool, tahvelarvuti, konditsioneer). Lapse ja kassi tõttu on kostja valdusesse jäänud asjade väärtus oluliselt langenud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 30. jaanuari 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 927 eurot.

Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lõikes 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingulepingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §d 582-587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema tahet avaldanud. Maakohus leidis, et hageja märgitud esemete puhul on tegemist tavapäraste ostudega (kulutustega) ning kulutused olid tehtud ka hageja enda tarbeks. Samuti ei saa eeldada, et olukorras, kus üks vanem on lapsega kodune ja kasvatab last ning hoiab kodu korras, võib teine vanem nõuda kodus olevalt vanemalt tagasi enda tehtud kulutusi. Kostja on tõendanud, et ta kandis oma raha hageja arvele ning seda kasutati koos majandamiskulude katmiseks ja ostudeks. Ühiste finantsotsuste tegemine on kooselus elavate isikute puhul tavapärane, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks seltsinguga. Asja materjalidest nähtub, et kostja on ajavahemikul 01.09.2011 kuni 09.09.2015 kandnud hageja pangakontole raha kokku summas 18 432,10 eurot (I kd tl 61-83). Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav hageja väide, et kostja raha kasutati elamiseks ja meelelahutuseks. Hageja raha kasutati konkreetsete majapidamises vajalike asjade ostmiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja menetluskulud (õigusabikulu 900 eurot ja tõlkekulu 27 eurot, kokku 927 eurot) on põhjendatud ja vajalikud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei analüüsinud maakohus, kas hagi saaks rahuldada muul materiaalõiguslikul alusel, kui seltsingulepingu alusel. Maakohus eksis TsMS § 438 lg 1 vastu, mis sätestab, et otsust tehes hindab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Hagi tulnuks rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel; 2) oleks saanud hagi rahuldada ka käsunduslepingu sätete alusel; 3) rikkus maakohus otsuse põhjendamiskohustust. Maakohus ei käsitlenud otsust põhjendades kõiki faktilisi asjaolusid ja tõendeid. Maakohus jättis hindamata hageja pangakonto väljavõtted. Maakohus ei analüüsinud hageja esitatud faktilisi asjaolusid.
5.Kostja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse kohaselt: 1) ei ole kohus seotud poolte õiguslike hinnangutega. Kohus on põhjendanud, et hagi rahuldamata jätmise põhjus on nõude tõendamatus (p 13). Kostja tõendas maakohtus, et ebaõige on väide, et kõik asjad ostis hageja. Hageja ei ole põhjendanud, et täidetud oleks VÕS § 1028, § 1041, § 628 lg 1 eeldused. Alusetu rikastumine krediiditeenuste arvel on üllatuslik. Hageja pidas ülal last ja tema ema; 2) hindas ja analüüsis maakohus piisavalt kõiki asjaolusid ja tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 3 alusel tuleb maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Apellant on õigesti märkinud, et maakohus on hageja nõude põhjendatust hinnanud üksnes seltsingulepingu sätete alusel, kuid on jätnud analüüsimata, kas hageja nõue võiks olla põhjendatud mõnel muul õiguslikul alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega seltsingulepingu osas ning kohtu järeldusega, et seltsingulepingu alusel puudub hagejal nõudeõigus. TsMS § 438 lg-st 1 tuleneb, et kohus peab võtma seisukoha kõigi poolte esitatud õiguslike väidete osas ja nendega mittenõustumisel oma seisukohti põhjendama. Samas peab kohus piiritlema, millisest õiguslikust alusest tulenevalt võib hageja nõue olla põhjendatud ja millised sätted on vaidluse lahendamisel olulised. Kui hagi võib kuuluda rahuldamisele mitme nõudenormi alusel, tuleb võimalikke nõudenorme analüüsida järjekorras. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (§ 436 lg 7). Siiski ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust
8.Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus ei ole pooltega arutanud, kas hageja nõude alusena saaks kohaldada mõnda muud materiaalõiguse normi ega andnud pooltele võimalust esitada sellest tulenevalt täiendavaid väiteid ja tõendeid, siis tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et kahe isiku kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse. Hagiavalduses väitis hageja, et seltsingusuhte lõpetamisel kohaldatakse asjaõiguse sätteid ning hagis loetletud esemed on poolte kaasomandis. Hageja märkis, et soovib kaasomandi lõpetamist konkreetsete varaesemete suhtes, nende jätmist kostjale, kuna esemed on kostja valduses ja kasutuses ning hagejale esemete väärtuse hüvitamist rahas. Ringkonnakohtu istungil arutas kohus menetlusosalistega õiguslikku olukorda ning hageja jäi seisukoha juurde, et tegemist on kaasomandis olevate varaesemetega. Kostja oli kõhkleval positsioonil ning ei soovinud selget seisukohta esitada. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust, kuna nõude suurust ja tõendamisega seotud mõlemapoolseid komplikatsioone ning asja uue arutamisega kaasnevaid kulusid arvestades oli hageja tehtud kokkuleppe ettepanek mõistlik. Pooled kompromissile ei jõudnud, kuid ringkonnakohus soovitab seda võimalust pooltel veelkord kaaluda. Kompromissi sõlmimise võimalus on pooltel kuni kohtulahendi jõustumiseni.
9.AÕS § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja nimetatud esemete soetamise ajal elasid pooled koos, kasutasid rahalisi vahendeid ühiselt. Kostja kinnitas, et ta kandis oma sissetulekud hageja arvele ja hageja soetas nii enda kui kostja raha eest erinevaid korteri sisustamiseks vajalikke esemeid ning kestvuskaupu, samuti tegi kulutusi igapäevaseks elamiseks vajalike kaupade soetamiseks. Seega saab muude tõendite puudumisel lähtuda eeldusest, et ühiselt kasutatud esemed omandati kaasomandisse. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel tuvastama iga hageja poolt nimetatud varaeseme osas, kas tegemist on kaasomandisse omandatud esemega ning seejärel andma pooltele võimaluse kaasomandisse kuuluvate esemete osas väärtuse kohta tõendite esitamiseks. Hageja kaotab omandiõiguse kohtuotsuse jõustumisega ning omandi eest väljamõistetav hüvitis tuleb arvestada võimalikult selle aja seisuga, millal omandiõigus kaotatakse.

10.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval