OÜ Aktiva Finance Group hagi S.J-i väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3560,81 eurot
vastu võlgnevuse
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood 10746479 esindajad Hageja lepingulised esindajad Ahto Järvela, Pavel Butsenko Kostja: S.J , isikukood XXX Asja läbivaatamine
27.01.2025. a kohtuistungil, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi S.J-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group OÜ kanda. Rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Aktiva Finance Group OÜ peab määrama laenulepingu nr L89002842737 ja selle muutmiskokkulepetest tulenevad tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema.
Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtule teada anda 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisel täiendab maakohus otsust puuduva osaga ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva hakkab kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 1 ja 2; § 448 lg 41; § 632 lg 3). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.S.J (kostja) ja AS Inbank (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 01.08.2019. a lepingu nr L89002842737, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Lepingut muudeti seoses maksepuhkuse taotlustega 21.04.2020. a, 21.12.2021. a ja 24.04.2023. a. Igal korral vormistati olemasolev kohustus uueks laenulepinguks ning määrati uus tasumise periood. Alates 24.04.2023. a oli kostja põhikohustuse suuruseks 2832,81 eurot, intressimääraks 15,9% aastas ning krediidikulukuse määraks 20,26% aastas. Lisandus lepingutasu 25 eurot, igakuine haldustasu 2,50 eurot. Kohustus tuli tasuda 36 osamaksega alates 15.05.2023. a.
2.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.09.2023. a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale ka täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu üles 28.09.2023. a ning loovutas oma lepingust tuleneva nõude 29.09.2023. a OÜ-le Aktiva Finance Group (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohustuste nõuetekohaselt tasumata jätmise tõttu on tekkinud ka sissenõudmiskulud ja viivis. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata laenu põhiosa 2695,69 eurot, intress 141,45 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 245,06 eurot ning hagi esitamisele järgnevast päevast alates viivis 15,9% tasumata põhivõlgnevuselt aastas. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja on seisukohal, et 01.08.2019. a lepingu sõlmimisel kontrollis esialgne võlausaldaja piisavalt kostja maksevõiet. Kuna järgnenud lepingumuudatustega kostjale täiendavat laenusummat ei väljastatud, ei tulnud lepingumuudatuste puhul uut kontrolli teostada.
4.Kostja on seisukohal, et laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet, seega ei saanud laenuandja veenduda kostja maksevõimelisuses. Kostja sai laenu 4900 eurot ja on tagasimakseid teinud kokku 4885,02 euro ulatuses. Kostja ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid.
2
KOHTUOTSUSE PÕHJENDSED
5.Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Aktiva Finance Group OÜ esitatud hagi hind koos kõrvalnõuetega on 3560,81 eurot. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
7.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4l sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
8.Eelnevat arvestades teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata, märkides lühidalt üksnes järgnevat.
9.Vaidlust ei ole, et Inbank AS ja S.J sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr 01.08.2019. a nr L89002842737, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Lepingutasu kinnipidamise tõttu maksti välja 4900 eurot. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt muudeti lepingut seoses maksepuhkuse taotlustega 21.04.2020. a, 21.12.2021. a ja 24.04.2023. a ning lepingumuudatuste alusel täiendavat laenu ei väljastatud. Ka puudub vaidlus selles, et kostja on lepingu alusel teinud makseid kogusummas 4885,02 eurot.
10.Tarbijakrediidilepingu regulatsioon rajaneb 05.04.1993. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate
3
nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
11.Hageja on seisukohal, et S.J-iga laenulepingu sõlmimisel 2019. aastal ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kontroll on teostatud laenutaotluses esitatud andmete ja maksehäireregistri ning Pensioniregistrist nähtuvate andmete alusel. Laenu taotleja sissetulekute ja väljaminekute võrdluse analüüsist nähtuvalt oli S.J võimeline laenulepingut täitma. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
12.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal.
13.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403 4 lg 7 4
kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud laenulepingu alusel kokku 4885,02 eurot. Hageja peab uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjatele teatavaks tegema
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on menetluses iseseisvalt ilma lepingulise esindajata osalenud ega ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega puuduvad kostjal eelduslikult menetluskulud, mida hagejalt välja mõista. Kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.