võlgnik ja usaldusisik Jonas Terna (pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX, e-postXXX) võlausaldaja I Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8A, 15176 Tallinn, telefon
1200, e-post [email protected]) võlausaldaja II Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, 15040 Harju maakond, telefon 631 0310, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Jonas Ternat (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada Jonas Terna kohustustest vabastamise menetlus.
3.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Jonas Terna kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Jonas Terna esitas 27.05.2014 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohus kuulutas 09.09.2014 määrusega kell 13.00 välja Jonas Terna pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. 29.03.2016 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 16.11.2016 määrusega lõpetas kohus Jonas Terna pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega algatas kohus Jonas Terna suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, sh esitama kohtule aruandeid iga poolaasta. Esimene aruanne tuli esitada 01.05.2017, järgmine 01.11.2017, jne. Samuti kohustus võlgnik tegema kord aastas väljamakseid võlausaldajatele, seda iga aasta 20. oktoobril.
Tsiviilasi 2-14-52516
2.Kohus saatis 23.05.2017 Jonas Ternale kirja meeldetuletusega aruande esitamiseks. Kirjas olid välja toodud alateemad, mida aruanne kajastama peaks. Võlgnik esitas aruande 08.06.2017. Kohtul tekkis aruandest nähtuva pinnalt mitmeid küsimusi, mistõttu saatis kohus 14.06.2017 võlgnikule järelepärimise. Kohus kohustas võlgnikku esitama töölepingu tööandjaga GekoTrans OÜ, selgitama, kas ja kuidas on võlgnik otsinud mõistlikult tulutoovat tegevust, s.t tasuvamat tööd, kuivõrd võlgniku töötasu on kõigest 398,00 eurot, selgitama oma igakuiseid kulutusi, kuivõrd need ei ole vastavuses konto väljavõttest nähtuvaga, samuti leidis kohus, et võlgnikul tuleb avada enda isiklik arvelduskonto, kuhu peab laekuma võlgniku kogu sissetulek, et kohtul oleks võimalik kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
3.Jonas Terna esitas kohtule 29.06.2017 oma töölepingu. 03.08.2017 vastas võlgnik kohtu 14.06.2017 järelepärimisele. 09.08.2017 saatis kohus Jonas Ternale uue järelepärimise, kuivõrd Jonas Terna ei vastanud 03.08.2017 kirjaga kõikidele kohtu küsimustele. Vastamata jäid küsimused, mis puudutasid tulutoovama töö otsimist, kulutuste ja konto väljavõttest nähtuva omavahelist mittevastavust ning võlgniku isikliku konto avamist.
4.28.08.2017 esitas Jonas Terna kohtule enda pangatehingute väljavõtte AS-ist SEB Pank perioodi 01.08.2017–23.08.2017.
5.06.09.2017 saatis kohus Jonas Ternale järgmise kirja selgitades, et kolmest küsimusest, mis võlgnikule saadeti, vajasid kaks selgitavaid vastuseid. Kohus hoiatas võlgnikku – kui võlgnik ei täida PankrS § 173 lg 2 (teabe andmise kohustus) ja või § 173 lg 3 (tulu loovutamise kohustus) ja kahjustab sellega võlausaldajate huve, lõpetab kohus PankrS § 175 alusel kohustustest vabastamise menetluse ja jätab võlgniku kohustustest vabastamata.
6.18.09.2017 vastas Jonas Terna kohtule, et töötab autojuhina ning temal ei ole võimalik kriminaalkaristuse tõttu tasuvamat tööd leida. Selgituseks kulude kohta vastas võlgnik, et võtab palga täies ulatuses kohe sularahas välja ja tasub kõige eest sularahas, kuna ei tea, millal see jälle arestitakse, kinni pannakse või rahast tühjaks tehakse. Võlgnik ütles, et võib kohtule pabertšekke esitama hakata.
7.26.09.2017 toimus Jonas Terna kohustustest vabastamise menetluse kohtuistung. Võlgnik avaldas istungil, et võla jääk on umbes 13 000 eurot ning tal ei ole millestki võlga tasuda. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse korda, kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning võimalust loobuda kohustustest vabastamise menetluse jätkamisest. Võlgnik ei lisa muud kui, et temal raha rohkem ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
8.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
9.PankrS §175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
2/4
Tsiviilasi 2-14-52516
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
12.PankrS § 173 lg 1 sätestab võlgniku kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on korduvalt küsinud võlgnikult teavet, kas ja kuidas on võlgnik otsinud tulutoovamat tegevust. Võlgnik ei ole esitanud selle kohta tõendeid, vaid vastanud napisõnaliselt, et tal on kriminaalne taust ja tal ei ole võimalik paremat tööd leida. Võlgnik ei ole kohtule esitanud asjakohaseid selgitusi, miks ta oma töövõimele vastavalt tööd teha ei saa. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik püüdnud piisavalt leida tasuvamat tööd, et täita oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate ees.
13.Võlgnik pidi võlausaldajatele tegema esimese väljamakse 20.10.2017, aga kohtule pole esitatud teavet, et võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud oleks. Võlgnik on seeläbi, et ta ei ole otsinud tasuvamat tööd ning pole võimeline mingilgi määral võlausaldajate nõudeid rahuldama, kahjustanud võlausaldajate huve.
14.PankrS § 173 lg 2 sätestab mh kohustuse mitte varjata oma tulusid ning vara ja esitada kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Kohus on küsinud teavet võlgniku väljaminekut kohta, kuivõrd tema kirjalikust aruandest ning konto väljavõttest nähtuvad andmed ei klappinud. Võlgnik ei ole kohtule sisulist vastust andnud, mis kõrvaldaks kohtu küsimused. Omamata võlgniku tulude ja vara ning tegevuse kohta adekvaatset infot, ei ole kohtu hinnangul välistatud, et võlgnik ei võiks kahjustada võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 sätestab, et kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
15.26.09.2017 toimunud kohtuistungil ilmnes, et võlgnikul puudub tahe täita kohustustest vabastamise menetluses temal lasuvaid kohustusi, eelkõike rahuldada võlausaldajate nõudeid.
16.Kuivõrd Jonas Terna ei soovi leida tulutoovamat tegevust, mistõttu ei suuda ta võlausaldajate nõuded rahuldada, ning ta ei esita ammendavaid vastuseid kohtu küsimustele, siis leiab kohus, et võlgnik rikub mitmeid kohustusest vabastamise menetluses temal lasuvaid kohustusi.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Jonas Terna ei soovi leida tasuvamat tööd, et rahuldada võlausaldajate nõudeid, ning ta ei vasta ammendavalt ja sisuliselt kohtu küsimustele. Võlgnik pidi tegema 20.10.2017 võlausaldajatele esimese väljamakse. Võlgnik avaldas kohtuistungil, et temal ei ole raha, et võlgasid tasuda. Kohus leiab, et võlgniku sellise käitumisega on võlgnik rikkunud tahtlikult PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, st võlausaldaja huvi saada oma nõue rahuldatud.
18.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Jonas Terna kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, s.o võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS §-s 173 3/4
Tsiviilasi 2-14-52516
nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eeltoodu alusel tuleb keelduda Jonas Ternat pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
19.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Jonas Ternat pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Jonas Terna pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.