Naissaare Turismi- ja Puhkekeskus OÜ hagi M V vastu kulutuste hüvitamise nõudes 5000 eurot
Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osales: Kostja M V ( Kohtuistungil ei osalenud: Hageja Naissaare Turismi- ja Puhkekeskus OÜ (reg kood 12110610, asukoht Roosnapere, Naissaare küla, Viimsi vald, 74003 Harjumaa), lepinguline esindaja Tatjana Kalin Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap 12.09.2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetlukulud hageja kanda.
2.Määrata kostja menetluskulude suuruseks kokku 1129.20 eurot.
3.Välja mõista Naissaare Turismi- ja Puhkekeskus OÜ-lt M V kasuks menetluskulud summas 1129.20 eurot.
4.Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
5.Kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda arveldusarvele IBAN XXXXX, selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17- 100538“. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-17-100538 kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED
1.Naissaare Turismi- ja Puhkekeskus OÜ on esitanud hagi M V vastu kulutuste hüvitamise nõudes. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolud kohaselt kostja ja Roland Kaubandus OÜ (registrikood 10327682) vahel sõlmiti 03.08.2015.a. rendileping, mille alusel rentis Roland Kaubandus OÜ kostjale Naissaarel lühiajaliselt elektrisõiduki Polaris Ranger EV registreerimismärgiga 26BJ (lisa 1 – rendileping) Lepinguga kokkulepitult andis Roland Kaubandus OÜ sõiduki kostja valdusse tingimusel, mille kohaselt vastutab kostja sõiduki ja selle korrasoleku eest kogu Rendiperioodi kestel, kandma täielikku ja tingimusteta vastutust sõiduki säilimise eest alates selle vastuvõtmise hetkest, kuni sõiduki tagastamiseni ning kohustatud sõiduki tagastama samas olukorras nagu vara talle üle anti. Lepingus fikseeriti ühtlasi sõiduki kasutaja omavastutuse summa ülempiir – 5 000 eurot. 03.08.2015.a. kell 19:31 paiku leidsid Roland Kaubandus OÜ esindajad sõiduki mahajäetuna. Sellele eelnevalt oli sõidukiga tehtud raske avarii – sündmuspaigas tehtud fotodelt (lisa 2 - fotomaterjal) nähtuvalt oli sõidukiga sõidetud vastu puud ja mille tagajärjel oli see (sõiduk) muutunud sõidukõlbmatuks. 05.08.2015.a. edastas Roland Kaubandus OÜ kostjale teatise ühes esialgsete sõiduki taastamistööde maksumusega ning edastas Kostjale arve omavastutuse summas (lisa 3 – (e-)kirjavahetus). Nimetatud kirja kättesaamist on Kostja kinnitanud 10.08.2015.a., kuid mistahes muul viisil ei ole nõudekirjale reageerinud. 28.08.2016.a. on Roland Kaubandus OÜ loovutanud nõude kostja vastu hagejale (lisa 4- nõude loovutus). Käesolevaga palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 5000 eurot VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda mh kahju hüvitamist. Käesoleval juhul seisneb hagejale (tema õiguseellasele) tekitatud kahju sõiduki taastamisele tehtud kulutuste hüvitamises, millised on lepinguga piiratud 5 000 euroga ning millise summa tasumist hageja kostjalt nõuab. Tuginedes ülaltoodule palub hageja: 1. välja mõistja kostjalt hageja kasuks 5 000 eurot; 2. hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Hageja on esitanud M Ve vastu 03. augustil 2015 sõlmitud rendilepingust / volitusest nr 194 tuleneva kahju hüvitamise nõude. Riigikohus on 25. novembri 2015 lahendi nr 3-2-1-130-15 punktis 15 selgitanud, et lepingulise kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldised eelduseks on muuhulgas: (i) võlgnik on lepingut rikkunud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1), (ii) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); (iii) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); (iv) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Praegusel juhul ei ole hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamise kohustuslikud eeldused täidetud. Täpsemalt on tõendamata M Ve poolt lepingu rikkumine, kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja selgitab oma väiteid alljärgnevalt. 1) Kohustuse rikkumine on tõendamata
2-17-100538 Esmalt olgu märgitud, et kuigi vaatlusalune 03. augusti 2015 rendileping/volitus on pealkirjastatud rendilepinguna, on see juriidiliselt kvalifitseeritav üürilepinguna. Rendilepingu üheks tunnuseks on, et rentnikul on võimalik saada renditud asjast vilja. Praegusel juhul lepingul selline tunnus puudub. Sõiduki registreerimismärgiga 26BJ (edaspidi sõiduk 26BJ) kasutamisega ei kaasnenud vilja saamine. Seega on tegemist tasulise asja kasutamise lepinguga ehk üürilepinguga. Tulenevalt kuulub kohaldamisele üürilepingu regulatsioon. Võttes aluseks üürilepingu regulatsiooni, on hageja nõue käsitletav kahjuhüvitise nõudena, mida on põhjendatud asjaoluga, et M V ei tagastanud üürilepingu eset (sõidukit 26BJ) lepingujärgsele kasutamisele vastavas seisundis vaid puudustega. Kohalduvaks õigusnormiks on VÕS § 334 lg 1. Riigikohus on 26. septembri 2012 lahendi nr 3-2-1-98-12 punktis 10 selgitanud, et sellise nõude esitamisel peab hageja tõendama, millises seisundis oli üürilepingu ese enne selle M Ve kasutusse andmist ning millises seisundis oli ese pärast M Velt tagasi saamist ning et puudused tekkisid just eseme M Ve poolt kasutamise ajal. Praegusel juhul ei ole hageja vastavaid tõendeid esitanud. Esiteks on ebaselge, millises seisundis oli sõiduk 26BJ M Vele üleandmisel. Teiseks pole tõendatud millises seisundis oli sõiduk 26BJ pärast tagasi saamist. Kolmandaks on tõendamata, et väidetavad puudused tekkisid just sel ajal, kui sõiduk oli M Ve kasutuses. Hageja on esitanud üksnes fotod (hagi lisa 2) mingisugusest sõidukist. Need fotod ei tõenda aga Riigikohtu poolt esile toodud asjaolusid. Esiteks ei tõenda need, millises seisundis sõiduk 26BJ M Vele üle anti. Teiseks ei tõenda need, millises seisundis sõiduk 26BJ tagasi saadi. Fotodel on pildistatud mingisugust sõidukit, kuid vastava sõiduki registreerimismärk ei ole nähtav. Samuti pole võimalik tuvastada, millal fotod on tehtud. Kolmandaks ei tõenda need, et väidetavad puudused tekkisid just M Ve poolt sõiduki 26BJ kasutamise ajal. Taas ei ole fotodel nähtav, mis on fotodel kujutatud sõiduki registreerimismärk ning selgisetu on, millal on need fotod tehtud. Lisaks on oluline, et M Ve arvates ei saa üksnes fotodega väidetavaid sõiduki puuduseid üldse tõendada. Sõiduki puuduste nimekirja saaks esitada üksnes vastava ala eriteadmisi omav ekspert, kes teostab põhjaliku sõiduki puuduste tehnilise ülevaatuse. Menetlusosalistel ega kohtul ei ole M Ve hinnangul võimalik tuvastada ja nimetada, millised puudused fotodel kujutatud sõidukil täpselt on ning seejärel hinnata, kuidas neid puuduseid peaks kõrvaldama. 2) kahju olemasolu on tõendamata Hageja ei ole tõendanud ka kahju olemasolu. M V jääb selle juurde, et hageja pole suutnud sõiduki 26BJ puuduseid tõendada. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et sellised puudused on tõendatud, siis on oluline, et praeguseks peavad olema puuduste kõrvaldamise kulud kantud. Sellist järeldust kinnitab asjaolu, et Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi kohaselt on sõidukil 26BJ alates 10. märtsist 2017 kehtiv liikluskindlustus (LISA). Kohustuslik liikluskindlustus on vajalik sõidukitele, mida kasutatakse liikluses. Kui sõidukit ei saa liikluses kasutada, puudub vajadus liikluskindlustuse tegemiseks. Seega, kuivõrd sõidukit 26BJ kasutatakse liikluses, peab see olema igal juhul remonditud. Hageja pole esitanud kuludokumente, mis tõendaks remondikulu kandmist hageja või OÜ Roland Kaubandus poolt. Selge pole ka summa, mille hageja või OÜ Roland Kaubandus kandis. M V kahtlustab siinkohal, et sõiduk 26BJ oli väidetava puuduste tekkimise ajal 03. augustil 2015 kindlustatud (nt kaskokindlustusega) ning remondikulu kattis hoopis kindlustusandja. Seega ei tekkinud hagejal või OÜ-le Roland Kaubandus kahju üldse või see tekkis vaid piiratud omavastutuse (nt 300 eurot) ulatuses. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik saab. Praegusel juhul oleks vastava kasuna käsitletav kindlustusandja poolt kantud sõiduki 26BJ remondikulud. Need kindlustusandja kulutused peab kahjuhüvitisest maha arvama. Juhul, kui neid kulutusi maha ei kanta, rikastuks hageja M Ve arvel alusetult.
2-17-100538 3) Väidetava rikkumise ja kahjuvaheline põhjuslik seos on tõendamata. Viimasena ei ole tõendatud kohustuse rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos. Põhjuslik seos on tõendamata, kuna hageja pole tõendanud M Ve poolt lepingulise kohustuse rikkumist ning kahju esinemist.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETELE
3.Kostja vastuväidetega kaasnevalt teatab hageja, et jääb esitatud nõude juurde ning leiab, et kostja vastuväited ei saa olla aluseks hagiavalduse rahuldamata jätmisel. Täiendavalt soovib hageja märkida järgnevat. Puudutavalt liikluskindlustusega seonduvalt on hageja esitanud sõiduki omaniku poolse selgituse ning sellega ühes ka kehtinud kohusliku liikluskindluse poliisi. Antud juhul ei olnud aga tegemist liiklusõnnetusega LS mõistes ja mistõttu kindlustus antud juhtumit liikluskahjuks ei pidanud ega kahju hüvitanud. Antud sõidukitele ei ole (ei olnud 2015.a.) võimalik sõlmida ka kaskokindlustust (kuivõrd ükski hagejale teadaolnud kindlustusselts seda antud sõidukile ei pakkunud) ja mida arvestavalt ei olnud võimalik seesugust kindlustuslepingut sõlmida (ega hilisealt kahju hüvitamist nõuda). Hageja nõustub siinkohal kostjaga täiesti selles, et olukorras, milles kindlustus sõidukikahjud hüvitanuks, pidanuks hageja vastava hüvitise võrra oma nõuet vähendama. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole aga kindlustusandja kahju hüvitanud, puudub vajadus antud küsimusel täiendavalt peatuda. Kostja vaidlustab, et tegemist ei pruukinud olla üldse sama sõidukiga. Hageja juhib sellele vastuseks tähelepanu hagiavaldusele lisatud fotomaterjalile (teine foto), millest nähtuvalt on sõiduki armatuurlaual sõiduki number 26. Hageja nendib ühtlasi, et kostja poolt ongi esitatud valdavalt väited, millest nähtuvalt seab viimane üldse kahtluse alla sõiduki korrasoleku hetkel, mil kostja sai sõiduki enda valdusse, seab kahtluse alla (hagejale arusaadavalt) asjaolu, et kostja oli sõiduki valdajaks/juhiks õnnetuse tekkimise hetkel vms. Hageja peab seesuguseid väiteid pigem pahatahtlikuks arvestades, et kostja ei ole tegelikkuses toonud välja ühtegi asjaolu/tõendit oma väidete kinnituses ning mille põhjal võiks kostja vastutus olla välistatud/piiratud. Vastuseks väitele, mille kohaselt ei pruukinud sõiduk kostjale valdusse andmisel olla korras, osundab hageja LS § 161 lg 1 p 1 sätestatule, mille kohaselt oli kostja kohustuseks enne sõidu alustamist veenduda maastikusõiduki korrasolekus. Sõidukile tekitatud kahjustuste iseloomu arvestavalt ei ole usutav, et kostja võttis oma valdusesse sõiduki kahjustustega, millised on hageja poolt esitatud fotomaterjalidest tuvastatavad. Mis puutub kahju põhjustanud sündmust, on sündmuskoha vaatluse ja õnnetuse asjaolusid (nähtavas kohas vastu puud sõitmine) tuvastatav ka eksperte kaasamata, et õnnetuse põhjustajaks oli sõidukijuhi poolt liiklemise reeglite eiramine. Ilmselgelt ei ole kostja järginud LS § 164 sedastatud nõudmisi sõidukiiruse valikul ning mida arvestavalt on hageja hinnangul olnud tegu raske hooletusega, kuid õnnetuspaigalt lahkumist arvestades isegi tahtlusega. Hageja kinnitab ühtlasi, et sõiduk on remonditud ning remondiks tehtud kulutuste summa ületab 8 000 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastu 3. augustil 2015 sõlmitud rendileping/volitusest nr 194 tuleneva kahju hüvitamise nõude. Lepingulise kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldised eelduseks on muuhulgas: (i) võlgnik on lepingut rikkunud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1), (ii) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); (iii) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); (iv) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
2-17-100538 Kohus nõustub kostjaga selles, et praegusel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise kohustuslikud eeldused täidetud - tõendamata on kostja poolt lepingu rikkumine, kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja OÜ Roland Kaubandus sõlmisid 3.08.2015 rendileping/volituse nr 194, mille alusel rentis Roland Kaubandus OÜ kostjale Naissaare Turismi- ja Puhkekeskuses sõiduki Polaris Ranger EV registrimärgiga 26BJ /t.l. 20/. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab rendiautole tekitatud väidetavate kahjustuste eest ja on kohustatud hagejale tasuma lepingust tulenevalt omavastutuse 5000 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76) lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja osundab kohtu arvates õigesti, et kuigi 3.08.2015 rendileping/volitus on pealkirjastatud rendilepinguna, on see oma sisult üürileping. Rendilepingu üheks tunnuseks on, et rentnikul on võimalik saada renditud asjast vilja, praegusel juhul aga lepingul selline tunnus puudub, kuna sõiduki Polaris Ranger EV kasutamisega ei kaasnenud vilja saamine. Seega on tegemist tasulise asja kasutamise lepinguga ehk üürilepinguga ning sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele üürilepingu regulatsioon. Võttes aluseks üürilepingu regulatsiooni, on hageja nõue käsitletav kahjuhüvitise nõudena, mida on põhjendatud asjaoluga, et kostja ei tagastanud üürilepingu eset (sõidukit Polaris Ranger EV) lepingujärgsele kasutamisele vastavas seisundis vaid puudustega. Kohalduvaks õigusnormiks on VÕS § 334 lg 1, mille kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Rendilepingu/volituse kohaselt on rendivara omavastutuse summa 5000 €; rentnik vastutab vara ja selle korrasoleku eest kogu rendiperioodi jooksul, ehk alates sõiduki vastuvõtmisest kuni hetkeni, mil sõiduk tagastatakse rendileandjale; rentnik on kohustatud vara tagastama ja üle andma samas olukorras ja kompaktsuses ning kohta, kus vara talle üle anti. Vara ei tohi olla vigastatud ja vara peab laitmatult funktsioneerima. Lepingu lisa ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus tegi hagejale vastava ettepaneku /vt protokoll lk 92/. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagis esitatud kahjuhüvitise nõude esitamisel peab hageja tõendama, millises seisundis oli üürilepingu ese enne selle kostja kasutusse andmist ning millises seisundis oli ese pärast kostjalt tagasi saamist ning et puudused tekkisid just eseme kostja poolt kasutamise ajal. Praegusel juhul ei ole aga hageja ka vaatamata kohtu ettepanekule /vt 12.09.2017 kohtuistungi protokoll t.l. 92/ vastavaid tõendeid esitanud, mistõttu pole täpselt teada, millises seisundis oli
2-17-100538 sõiduk kostjale üleandmisel, samuti millises seisundis oli sõiduk pärast kostjalt tagasi saamist ning et väidetavad puudused tekkisid just sel ajal, kui sõiduk oli kostja kasutuses. Hageja on esitanud üksnes fotod sõidukist /t.l. 21-23/, kuid need ei tõenda kohtu hinnangul seda millises seisundis sõiduk kostjale üle anti ning kostjalt tagasi saadi - millised väidetavad puudused sõidukil esinesid ning et puudused tekkisid just kostja poolt sõiduki kasutamise ajal. Fotodel on sõiduk, mille registreerimismärk ei ole nähtav, samuti ei ole tuvastatav fotode tegemise aeg. Fotode järgi ei ole võimalik tuvastada ja nimetada, millised puudused fotodel kujutatud sõidukil täpselt on ega hinnata, kuidas neid puuduseid peaks kõrvaldama. Hageja ei ole tõendanud sõiduki väidetavaid puuduseid ega puuduste kõrvaldamise kulude kandmist st hageja pole esitanud kuludokumente, mis tõendaks remondikulu kandmist hageja või OÜ Roland Kaubandus poolt. Tõendamata on hageja väidetud remondikulu suurus, mis hageja väitel on rohkem kui 8000 eurot /vt hageja 6.09.2017 menetlusdokument t.l. 79-80/. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid ka kohustuse rikkumise ja kahju vahelise põhjuslikku seose kohta, kuna hageja pole tõendanud kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumist. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud ja seda ka vaatamata sellele, et kohus hagejale vastava ettepaneku tegi /vt t.l. 92 protokoll/. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahj u on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Kohus asub lähtuvalt eeltoodust seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
6.1.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kostja menetluskulude suuruseks kokku 1 237,20 eurot ja mõista kulud hagejalt kostja kasuks välja ning määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist; Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on NJORD Advokaadibüroo OÜ teinud seoses tsiviilasjas 2-17-100538 õigusabi osutamisega järgmisi töid ja kostjale on tekkinud kulud järgmiselt kokku summas 1237.20 eurot (summad näidatud käibemaksuga): 1) 10/05/2017 arve nr 20170330, õigusabi 5,5 tunni eest (tunni hinne käibemaksuta 121,27 €) - 800.40 €; 2) 06/05/2017 arve nr 20170449, õigusabi 0,7 tunni eest (tunni hinne 84,29 €) -70.80 €;
2-17-100538 3) 08/07/2017 arve nr 20170590, õigusabi 1,2 tunni eest (tunni hinne 116,67 €)-168.00 €; 4) 05/09/2017 arve nr 20170701, õigusabi 0,5 tunni eest (tunni hinne 130 €) - 78.00 €; 5) 08/09/2017 toimiku täiendamine hageja seisukohaga 0.2 h, 12.00 €; 6) 11/09/2017 täiendava menetluskulude avalduse koostamine 0,8 h - 108.00 €. Kostja ei ole käibemaksukohuslane ning seega on õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. Kõik näidatud kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2- 17-100538. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
6.2.Hageja ei ole kostja menetluskulude osas oma seisukohta avaldanud.
6.3.Hinnates kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas ja selle lisadeks olevatel arvetel /t.l. 86-89/ kirjeldatud ja teostatud õigusabitoiminguid (tööde kirjeldust) leiab kohus, et need vastavad toimiku materjalile ning osutatud õigusabi on kostjale osutatud mahus olnud põhjendatud ja vajalik v.a 11.09.2017 menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 0,8 tundi summas 108 eurot. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes ( vt RKTKo nr 3-2-1-4-15 p 13). Kostja esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel on kohus hinnanud TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, võttes arvesse, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 14). Seega määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks kokku 1129.20 eurot (1237,20 – 108) ja mõistab kulud hagejalt kostja kasuks välja.