DSV Transport AS hagi Griya Hijaw OÜ (endine ärinimi
AGRICULTURAL
INVESTMENT
GROUP OÜ) ja RR vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RR apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
21 146,98 eurot
Hageja: DSV Transport AS (registrikood 10342368), Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja II: RR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Svištš Istungi toimumise aeg
10. oktoober 2017
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja II RR kanda.
2.Välja mõista RR-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 638 eurot (õigusabikulud) DSV Transport AS kasuks.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb RR-l tasuda DSV Transport AS-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga 707806963. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.DSV Transport AS esitas 05.09.2016 Harju Maakohtule hagi, paludes Agricultural Investment Grupp OÜ-lt (praegune ärinimi Griya Hijaw OÜ – maakohtu menetluses kostja I) ja RR-lt (maakohtu menetluses kostja II) solidaarselt välja mõista põhivõla 18 297,08 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1386,13 eurot ja edasiulatuva viivise. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja I hagejalt veoteenuse kauba transportimiseks Karuvälja OÜ-le asukohaga Karuvälja tee, Hirla küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa ning Estonia OÜ-le asukohaga Tehnika 1, Oisu alevik, Türi vald, Järvamaa. Hageja teostas veo ja esitas kostjale selle eest arved nr CD337969 summas 79,14 eurot ja CD337970 summas 198,42 eurot. Arvete tasumise tähtaeg oli 29.09.2015. Kostja I ei ole arveid tasunud.
3.Lisaks võlgnes kostja I hagejale veoteenuse eest esitatud arvete alusel 30 019,52 eurot. Kostja I esitas hagejale võlgnevuse tasumiseks 14.09.2015 digitaalselt allkirjastatud maksegraafiku, mida hageja aktsepteeris. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja I tasuma võlgnevuse kolme osamaksena järgmiselt: 30.09.2015 - 10 000 eurot, 15.10.2015 – 10 000 eurot ja 30.10.2015 – 10 019,52 eurot. Kostja tasus 28.09.2015 esimese osamakse, teine ja kolmas osamakse kogusummas 20 019,52 eurot on tasumata. 2015. a novembri seisuga oli kostja I võlgnevus hageja ees kokku 20 297,08 eurot.
4.Hageja ja kostja II sõlmisid 12.11.2015 käenduslepingu, mille p 2 kohaselt kohustus kostja II tasuma ja kustutama kostja I rahalised kohustused hageja ees, mis on tekkinud poolte vahel teostatud tehingute alusel, kui kostja I ei täida lepingujärgseid kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt hiljemalt 28.02.2016. Lepingu p 4 kohaselt on kostja II kohustus tagasivõtmatu, tingimusteta ja solidaarne kostja I vastutusega ning hõlmab kõiki selle kehtivuse ajal tekkivaid rahalisi kohustusi hageja kasuks, sealhulgas intressid, viivised, kahjud. Kostjad ei ole kohustust hageja ees täitnud.
5.Hageja loovutas nõude summas 20 297,08 eurot 21.04.2016 Julianus Inkasso OÜ-le. Pärast võlateadete ja pankrotihoiatuse saatmist tasus kostja I 01.07.2016 2000 eurot. 18.08.2016 loovutas Julianus Inkasso OÜ nõude tagasi hagejale, millest teavitati ka kostjaid.
6.Kostjad võlgnevad hagejale solidaarselt 14.09.2015 maksegraafiku, 29.09.2015 arvete ja käenduslepingu alusel hagiavalduse esitamise seisuga 18 297,08 eurot, millele lisandub viivis seadusejärgses määras.
Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi kostja II suhtes läbi vaatamata või tervikuna hagi rahuldamata ja kostjate menetluskulud hageja kanda.
8.Hagi kostja II suhtes tuleb jätta läbi vaatamata, kuna käendusleping on tühine. Käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummat, mis on tarbijakäenduslepingu oluline tingimus (VÕS § 143 lg 2). Tegemist on olulise rikkumisega, mis toob kaasa lepingu tühisuse. Lepingus fikseeritud võla suurus ei ole kokkulepe rahalise vastuse maksimumsumma kohta, mida kinnitab nii käenduslepingu p 4 kui ka asjaolu, et hageja nõudis käendajalt kohtuväliselt lepingus fikseeritud võlgnevust ületava summa tasumist.
9.Hagi esitamine olukorras, kus kostja I pakkus õiguslikult kohtuotsusega samaväärset kohtuvälist lahendust, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega menetlusõiguse heas usus kasutamise kohustusega. Hageja ja kostja I pidasid nõude üle läbirääkimisi vähemalt 03.05.2016 kuni 16.08.2016. Kostja I pakkus 06.05.2016, et sõlmitakse notariaalne kokkulepe võlgnevuse tasumiseks koos kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega. Kostja I pakkus täitmiseks erinevaid maksegraafikuid, millega hageja kord nõustus ja seejärel sellest jälle taganes. Samuti teostas kostja I osaliselt makseid nõude vähendamiseks kokkuleppe sõlmimise eesmärgil. Hageja ise on läbirääkimiste perioodi jäävad asjaolud hagiavalduses jätnud käsitlemata ja eksitab sellega kohut. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, mis omab tähtsust menetluskulude jaotamisel. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt menetluskulude hüvitisena välja 2050 eurot.
11.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: kostja I esitas hagejale veotellimuse veoteenuse tellimiseks/saamiseks kauba transportimiseks Karuvälja OÜ-le asukohaga Karuvälja tee, Hirla küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa; kostja I esitas hagejale veotellimuse kauba transportimiseks Estonia OÜ-le asukohaga Tehnika 1, Oisu alevik, Türi vald, Järvamaa; hageja teostas kostja I poolt tellitud veoteenused vastavalt 30.09.2015 saatelehtedele ja esitas kostjale teostatud vedude eest 29.09.2015 arved nr CD337969 (79,14 eurot) ja CD337970 (198,42 eurot) kokku 277,56 eurot; kostja I võlgnes hagejale 14.09.2015 seisuga kostja I poolt tellitud ja hageja poolt teostatud veoteenuse eest esitatud arvete alusel 30 019,52 eurot; kostja I esitas hagejale 14.09.2015 digitaalselt allkirjastatud maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks summas 30 019,52 eurot; hageja aktsepteeris kostja I esitatud maksegraafikut, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma võlgnevuse 30 019,52 eurot järgnevalt: 30.09.2015 – 10 000 eurot; 15.10.2015 – 10 000 eurot; 30.10.2015 – 10 019,52 eurot; kostja I tasus 28.09.2015 hagejale vastavalt maksegraafikule esimese osamakse 10 000 eurot, kuid jättis teise ja kolmanda osamakse – kokku 20 019,52 eurot tähtaegselt tasumata; hageja loovutas 21.04.2016 nõude 20 297,08 eurot (koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid) Julianus Inkasso OÜ-le, mille alusel Julianus Inkasso OÜ väljastas kostjale I ja kostjale II võlateatise ning nõudis võla tasumist solidaarselt mõlemalt kostjalt hiljemalt 28.04.2016; kostja I tasus 01.07.2016 võlast 2000 eurot; OÜ Julianus Inkasso loovutas 18.08.2016 nõude tagasi hagejale, mille kohta edastati kostjatele teatised posti teel; hagejal on kostja I vastu 14.09.2015 sõlmitud maksegraafiku alusel ja veoteenuse osutamise eest tasumata 29.09.2015 arvete nõue, kokku 19 683,21 eurot, millest põhinõue on 18 297,08 eurot ja viivise nõue 1386,13 eurot. Pooled vaidlevad
selle üle, kas kostjaga II sõlmitud käendusleping on kehtiv ja kas võla nõudmine kohtu kaudu on kooskõlas hea usu põhimõttega.
12.Pooltevahelise kirjavahetusega on tõendatud, et kostjad pakkusid hagejale tagatist, kuid seda pakkumist ei realiseeritud ja tagatist ei seatud. Kuna ka võlgnevus on tasumata jäetud, on kostjad kohustuse mittetäitmisega rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut ja hagejal oli õigus pöörduda oma nõudega kohtusse. Hagi esitamine ei ole ebamõistlik, vastuolus hea usu põhimõttega ega poolte ja kohtu ressurssi raiskav, nagu kostjad leiavad. Hageja pöördumine kohtusse on põhjendatud, kuna kostja II on oma osaluse kostjas I võõrandanud, pärast mida ei ilmunud kostja I ka kohtusse.
13.Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv. Käenduslepingust nähtub kostja II vastutuse maksimumsumma ja kostja II sai ka aru, et ta tagab kostja I võlga. 06.05.2016 e-kirjast järeldub, et kostja II pidas ka ise käenduslepingut kehtivaks ja sai oma vastutuse ulatusest aru. Ta pakkus hagejale ka lisatagatist. Kostja II vastutab kostja I kohustuste täitmise eest seega 20 297,08 euro ulatuses. Kostja vastuväide, et käenduslepingust ei ole käendaja vastutuse maksimumsumma arusaadav, on põhjendamatu. Et lepingu p-s 1 puudub sõna „maksimumsumma“ ei tee seda ebaselgeks ega arusaamatuks ka tuginedes VÕS § 29 lg-le 4. Käenduslepingu p-st 1 ei tulene, et tegemist oleks üksnes käendatava põhinõudega.
14.Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ja võlgnevus tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt koos seadusejärgse viivisega alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Apellatsioonkaebus
15.Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostja II vastu ning osas, milles kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjalt II solidaarselt kostjaga I hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 2050 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja II palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu rahuldamata ja kostja II menetluskulud hageja kanda.
16.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus õigusnorme, jättes kohaldamata menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus tõlgendas ebaõigesti käenduslepingut ja poolte ühist tahet selle sõlmimisel, kui leidis, et käendusleping on kehtiv.
17.Kohus jättis tähelepanuta tõendid (Julianus Inkasso OÜ võlateatis ja pankrotihoiatus), millest tuleneb üheselt, et käenduslepingut tuleb tõlgendada nii, et see ei sisalda tarbijakäenduse andnud isiku rahalise vastutuse maksimumsummat. Hageja ei ole ise väidetavat rahalist maksimummäära järginud ja nõudis kostjalt II määra ületava summa tasumist. Rahalise maksimumsumma kokkuleppimise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.
18.Maakohus oleks pidanud tegema teistsuguse otsuse, tuginedes ka üksnes käenduslepingu tekstile. Käenduslepingus ei sisaldu kokkulepet vastutuse rahalise maksimumsumma kohta. Lepingus sisaldub üksnes viide põhinõude arvutuskäigule. Lisaks on käenduslepingu p-s 4 sätestatud täiendav vastutus kõigi rahaliste kohustuste osas. See välistab lepingu p-s 1 nimetatud summa käsitlemise vastutuse maksimumsummana.
19.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 143 lg-t 2 ja VÕS § 29 lg-t 1, kui leidis, et kostjate esindaja 06.05.2016 e-kirjast nähtub, et kostja II pidas käenduslepingut kehtivaks ja pidi olema teadlik oma vastutuse ulatuses, kuna ta pakkus lisatagatist. Kohtu põhjendused ei ole loogilised ega mõistlikult jälgitavad. Lisatagatise pakkumine ja viidatud kiri ei oma käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma määratlemisel lepingupoolte ühise tahte
tuvastamisel tähtsust. Käendaja arusaam, et ta tagab põhivõlgniku võlga, ei võimalda tuvastada kohustuse maksimumsumma kokkulepet ega sellise lepingu kehtivust.
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral palub kostja II jätta hageja menetluskulud tema enda kanda, võttes menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvesse põhivõlgniku valmidust põhinõude täitmiseks graafiku alusel ja hageja pahatahtlikku taganemist eelnevalt kokkulepitud tegevuskavast ajatamise kokkuleppe sõlmimiseks pärast 2000 euro tasumist kostja I poolt. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi kostja I vastu ja mõistis temalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 2050 eurot.
23.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, mis puudutab kostjat II - milles maakohus rahuldas hagi kostja II vastu solidaarselt kostjaga I, jättis menetluskulud solidaarselt kostjaga I ka kostja II kanda ning mõistis kostjalt II solidaarselt kostjaga I välja menetluskulude hüvitise 2050 eurot.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et käendusleping on kehtiv. Käenduslepingu p-s 1 on kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsumma 20 297,08 eurot. Selle summaga tagatakse hageja nõudeid Agricultural Investment Grupp OÜ (kostja I) vastu. Lepingu p 2 järgi on käendaja (kostja II) kohustatud tasuma ja kustutama kliendi (kelleks on lepingu p 1 kohaselt kostja I), rahalised kohustused hageja ees, mis on tekkinud poolte vahel teostatud tehingute alusel, kui klient ei täida oma lepingujärgseid kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt hiljemalt 28.02.2016. Lepingu p-s 4 on kokku lepitud, et käendaja (kostja II) vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga (kostjaga I) ja käendus hõlmab kõiki rahalisi kohustusi, sh intressid, viivised, kahjud.
27.Ekslik on kostja II arusaam, nagu välistaks lepingu p 4 lepingu p-s 1 nimetatud summa käsitlemise vastutuse maksimumsummana. Käenduslepingu järgi ei või hageja erinevad nõuded kokku ületada 20 297,08 eurot. Nimetatud summa kujutab endast absoluutset maksimumsummat, mida saab võlausaldaja käendajalt nõuda käenduslepingu alusel põhivõlgniku poolt käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral vastavalt VÕS §-le 145. Lepingu tekstist ei tulene, nagu oleks lepingu p-s 1 märgitud põhinõude arvutuskäik, mitte käendatav summa, nagu kostja II väidab.
28.Ekslik on kostja II seisukoht, et käenduslepingu tõlgendamisel tuleb hinnata nõude vahepealse omaniku Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud võlateatist ja pankrotihoiatust. Kolmanda isiku tegevust ei saa omistada hagejale. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks
nõudnud kostjalt II lepingu p-s 1 märgitud summast suurema summa tasumist, nagu kostja II apellatsioonkaebuses väidab.
29.06.05.2016 e-kirja alusel ei tuvastanud maakohus käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat, nagu kostja II väidab, vaid seda, et kostja II pidas käenduslepingut kehtivaks ja sai oma vastutuse ulatusest aru samamoodi, nagu hageja.
30.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuses tühistamiseks vaidlustatud osas ja see tuleb jätta muutmata. Menetluskulud
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja II kanda. Hageja apellatsioonimenetluse kulude jätmiseks tema enda kanda TsMS § 162 lg 4 järgi puudub alus.
32.Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, et hageja ja kostja I pidasid läbirääkimisi perioodil 03.05.2016 – 16.08.2016 ning hageja ei nõustunud võla tasumisega maksegraafiku alusel. Viidatud perioodil oli nõude omanik Julianus Inakasso OÜ, kelle tegevust ei saa omistada hagejale, nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis. Kostjal I oli võimalik võlga ositi tasuda ka ilma notariaalse kokkuleppeta, kuid ta ei ole seda teinud. Ringkonnakohus ei tuvastanud hageja pahatahtlikku käitumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonimenetluse kulude kostja II kanda jätmine ja temalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, nagu kostja II apellatsioonkaebuses väidab.
33.Hageja palus kostjalt II välja mõista apellatsioonimenetluse kulude (õigusabikulud) katteks 805 eurot ja viivise menetluskuludelt. Õigusabiteenust on osutatud 3 tundi 30 minutit tunnihinnaga 86 eurot (apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund 30 minutit ja kohtuistungil osalemine 1 tund ) ning vastuse koostamine ja kohtusse esitamine 5 tundi 51 minutit tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta). Arvestades seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, maakohus lahendas asja hageja kasuks ja apellatsioonkaebuses ei esitanud kostja II võrreldes varasema menetlusega uusi väiteid, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud määrata hageja lepingulise esindaja kuludena kindlaks tasu kolme tunni eest tunnihinnaga 86 eurot ja 4 tunni eest tunnihinnaga 95 eurot, kokku 638 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on kostja II kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.