Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29. mail 2017 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-13327
Kohtuasi
XxxxAS-i hagi XxxxOÜ (endise nimega XXXX OÜ) ja Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise solidaarselt väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
21 146,98 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XxxxAS (registrikood xxxx, asukoht xxxx); lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja I: XxxxOÜ (endise nimega XXXX OÜ, registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx, xxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
19. aprill 2017
Resolutsioon
1.XxxxAS-i hagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise solidaarselt väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxx solidaarselt XxxxAS-i kasuks välja põhivõlg 18 297,08 EUR (kaheksateist tuhat kakssada üheksakümmend seitse eurot ja 08 senti) ja viivis 1386,13 EUR (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 13 senti) ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 05.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses solidaarselt XxxxOÜ ja Xxxxkanda
Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt menetluskulud 2050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot XxxxAS-i kasuks
3.Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni XxxxAS-i kasuks
4.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga
Menetluskulude jaotus
707806963 Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue
1.Hageja palus 05.09.2016 esitatud hagis välja mõista XxxxOÜ-lt (edaspidi kostja I) ja Xxxx(edaspidi kostja II) solidaarselt XxxxAS-i (edaspidi hageja) kasuks välja põhivõlg 18 297,08 EUR ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1386,13 EUR ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 05.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.Kostja I esitas hagejale veotellimuse veoteenuse tellimiseks/saamiseks kauba transportimiseks Xxxx OÜ-le asukohaga Xxxx ning kauba transportimiseks XxxxOÜ-le asukohaga xxxx. Hageja teostas kostja I poolt tellitud veoteenused vastavalt 30.09.2015 saatelehtedele. Hageja esitas kostjale teostatud veotöö eest 29.09.2015 arved nr CD337969 (79,14 EUR) ja CD337970 (198,42) kokku 277,56 EUR.
3.Kostja I võlgnes hagejale 14.09.2015 seisuga kostja I poolt tellitud ja hageja poolt teostatud veoteenuse eest esitatud arvete alusel võlgnevuse summas 30 019,52 EUR-i. Kostja I esitas hagejale 14.09.2015 digitaalselt allkirjastatud maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks summas 30 019,52 EUR. Hageja aktsepteeris kostja I esitatud maksegraafikut, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma võlgnevuse 30 019,52 EUR järgnevalt: 30.09.2015 – 10 000,00 EUR; 15.10.2015 – 10 000,00 EUR; 30.10.2015 – 10 019,52 EUR. Kostja I tasus 28.09.2015 hagejale vastavalt maksegraafikule vaid esimese osamakse 10 000,00 EUR, kuid jättis teise ja kolmanda osamakse 20 019,52 EUR tähtaegselt tasumata. 4. November 2015 seisuga oli kostja I võlgnevus hageja ees kokku 20 297,08 EUR, mis koosnes maksegraafikust tulenevast võla jäägist 20 019,52 EUR ja tasumata arvetest CD337969 ja CD337970 summas 277,56 EUR, kokku 20 574,64 EUR.
5.Kostja II ja hageja sõlmisid 12.11.2015 käenduslepingu, mille punkti 2 kohaselt käendaja/kostja II kohustub tasuma ja kustutama kliendi/kostja I rahalised kohustused hageja ees, mis on tekkinud poolte vahel teostatud tehingute alusel, kui klient/kostja I ei täida oma lepingujärgseid kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt hiljemalt 28.02.2016. Käenduslepingu punkti 4. kohaselt käendaja/kostja II kohustus kostja I võlgnevuse kustutamiseks hageja ees on tagasivõtmatu, tingimusteta ning solidaarne kostja I vastutusega ja hõlmab kõiki selle kehtivuse ajal tekkivaid rahalisi kohustusi hageja kasuks, sealhulgas intressid, viivised, kahjud.
6.Hageja edastas kostjale 17.02.2016 e-kirjaga meeldetuletuse, et kui kostjad ei tasu hiljemalt käenduslepingus toodud 28.02.2016 kuupäevaks võlgnevust, pöörab hageja nõude kostja II
vastu. Hageja andis 29.02.2016 e-kirjas kostjatele teada, et kuna võla tasumise tähtaeg on möödunud, alustab hageja võla sissenõudmist. Kostjad hageja telefonikõnedele ja e-kirjadele ei vastanud. Kostja II edastas hagejale e-kirja 21.03.2016, milles palus hagejal oodata kuni 15.04.2016 aprillini, mil ta peaks saama müüdud ühe põllumajandusettevõtte ja juhul, kui müük ei õnnestu, lubas kostja II anda hagejale kostjate võla tagatiseks kinnistu ning pikendada tasumist sügiseni. Kostjad aprilli keskpaigaks hagejale võlga ei tasunud ja hagejaga ühendust ei võtnud.
7.Hageja loovutas 21.04.2016 nõude 20 297,08 EUR (koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid) Julianus Inkasso OÜ-le, mille alusel Julianus Inkasso OÜ väljastas kostjale I ja kostjale II võlateatise ning nõudis võla tasumist solidaarselt mõlemalt kostjalt hiljemalt 28.04.2016. Kostja I tasus 01.07.2016 võlast 2000,00 EUR. OÜ Julianus Inkasso loovutas 18.08.2016 nõude tagasi hagejale, mille kohta edastati kostjatele teatised posti teel, pärast mida volitas hageja OÜ-d Julianus Inkasso end kohtus esindama.
8.Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse (VÕS § 113 lg 1) viivise määraga 0,022% päevas alates maksegraafikus toodud osamaksetele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 05.09.2016. a kokku summas 1365,33 EUR ja alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 05.09.2016 kokku 20,80 EUR.
9.Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (18 297,08 EUR) täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
10.Kostjad esitasid taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks kostja II suhtes, kuna hagejal puudub nõue kostja II vastu tulenevalt käenduslepingu tühisusest. Käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummat. Tegemist on sedavõrd olulise rikkumisega, mille puhul on seadusandja ette näinud lepingu tühisuse tagajärje VÕS § 143 lõikes 2. Kostja II on füüsiline isik ja sellest tulenevalt tuleb kohaldada käenduslepingule tarbijakäenduslepingute suhtes seaduses sätestatut.
11.Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Hageja ja kostja I vahel toimusid enne hagiavalduse esitamist läbirääkimised perioodil 03.05.2016 kuni 16.08.2016. hagis esitatud nõude osas, milles kostja I tegi 06.05.2016 ettepanekud võlgnevuse tasumiseks ja selle kohustuse tagamiseks notariaalselt sõlmitava sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Hagi esitamine sellises olukorras on ebamõistlik, ei vasta hea usu põhimõttele ja poolte ning kohtu ressurssi raiskav. Kostja I poolt hagejale pakutud kohtuväline lahendus tagaks hagejale täpselt sama tulemuse, mida edukuse korral käesolevas tsiviilasjas annaks kohtulahend. Kostjad leiavad, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja see omab muu hulgas tähendust menetluskulude jagamisega seonduvalt. Isegi kui hagi rahuldatakse tuleb võtta arvesse asjaolu, et hagejale oli pakutud enne kohtumenetlust kohtuotsusega õiguslikult samaväärset kohtuvälist lahendust. Menetluskulud peavad täies ulatuses jääma hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
12.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: •
kostja I esitas hagejale veotellimuse veoteenuse transportimiseks Xxxx OÜ-le asukohaga Xxxx.
tellimiseks/saamiseks
kauba
•
kostja I esitas hagejale veotellimuse kauba transportimiseks XxxxOÜ-le asukohaga xxxx.
•
hageja teostas kostja I poolt tellitud veoteenused vastavalt 30.09.2015 saatelehtedele ja esitas kostjale teostatud vedude eest 29.09.2015 arved nr CD337969 (79,14 EUR) ja CD337970 (198,42) kokku 277,56 EUR
•
kostja I võlgnes hagejale 14.09.2015 seisuga kostja I poolt tellitud ja hageja poolt teostatud veoteenuse eest esitatud arvete alusel võlgnevuse summas 30 019,52 EUR-i
•
kostja I esitas hagejale 14.09.2015 digitaalselt allkirjastatud maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks summas 30 019,52 EUR
•
hageja aktsepteeris kostja I esitatud maksegraafikut, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma võlgnevuse 30 019,52 EUR järgnevalt: 30.09.2015 – 10 000,00 EUR; 15.10.2015 – 10 000,00 EUR; 30.10.2015 – 10 019,52 EUR
•
kostja I tasus 28.09.2015 hagejale vastavalt maksegraafikule esimese osamakse 10 000,00 EUR, kuid jättis teise ja kolmanda osamakse 20 019,52 EUR tähtaegselt tasumata
•
hageja loovutas 21.04.2016 nõude 20 297,08 EUR (koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid) Julianus Inkasso OÜ-le, mille alusel Julianus Inkasso OÜ väljastas kostjale I ja kostjale II võlateatise ning nõudis võla tasumist solidaarselt mõlemalt kostjalt hiljemalt 28.04.2016
•
kostja I tasus 01.07.2016 võlast 2000,00 EUR
•
OÜ Julianus Inkasso loovutas 18.08.2016 nõude tagasi hagejale, mille kohta edastati kostjatele teatised posti teel
•
hagejal on kostja I vastu 14.09.2015 sõlmitud maksegraafiku alusel ja veoteenuse osutamise eest tasumata 29.09.2015 arvete nõue, kokku 19 683,21 EUR, millest põhinõue on 18 297,08 EUR ja viivise nõue 1386,13 EUR
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjaga II sõlmitud käendusleping on kehtiv ning kas võla nõudmine kohtu kaudu on kooskõlas hea usu põhimõttega.
14.VÕS § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
15.Kohtule esitatud kirjavahetusega (lk 23-29, 55-56) on tõendatud, et hageja edastas kostjale 17.02.2016 e-kirjaga meeldetuletuse, et kui kostjad ei tasu hiljemalt käenduslepingus toodud 28.02.2016 kuupäevaks võlgnevust, pöörab hageja nõude kostja II vastu. Hageja andis 29.02.2016 e-kirjas kostjatele teada, et kuna võla tasumise tähtaeg on möödunud, alustab hageja võla sissenõudmist. Kostja II edastas hagejale e-kirja 21.03.2016, milles palus hagejal oodata kuni 15.04.2016 aprillini, mil ta peaks saama müüdud ühe põllumajandusettevõtte ja juhul, kui müük ei õnnestu, lubas kostja II anda hagejale kostjate võla tagatiseks kinnistu ning pikendada tasumist sügiseni ning tegi 06.05.2016 ettepaneku võlgnevuse tasumiseks ja selle kohustuse tagamiseks notariaalselt sõlmitava sundtäitmisele allumise kokkuleppega.
16.Eeltoodust nähtuvalt on kostjad küll pakkunud hagejale tagatist, kuid seda pakkumist ei ole realiseeritud ning tagatisi nõude tagamiseks seatud. Kuna ka võlgnevus on kuni käesoleva ajani tasumata jäetud, siis on kostjad kohustuse mittetäitmisega rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes ja hagejal oli õigus oma nõudega vastavalt VÕS § 108 lg 1 pöörduda kohtusse. Hagi esitamine sellises olukorras ei ole ebamõistlik ega vastuolus hea usu põhimõttega ega poolte ning kohtu ressurssi raiskav nagu kostjad on vastuväidetes esile toonud. Vastupidi hageja pöördumine kohtusse on põhjendatud, kuna kostja II on oma osaluse kostjas I võõrandanud, pärast mida kostja I enam isegi kohtusse ilmunud ei ole.
17.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
18.VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
19.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
20.Käenduslepinguga (lk 20-22) on tõendatud, et kostja II ja hageja sõlmisid 12.11.2015 käenduslepingu, mille punkti 1 kohaselt tagatakse kostja I nõuded summas 20 297,08 EUR-i ning punkti 2 kohaselt kohustub käendaja tasuma ja kustutama kliendi, kelleks on lepingu punkti 1 kohaselt kostja I, rahalised kohustused hageja ees, mis on tekkinud poolte vahel teostatud tehingute alusel, kui klient ei täida oma lepingujärgseid kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt hiljemalt 28.02.2016. Käenduslepingu punkti 4. kohaselt on käendaja kohustus kostja I võlgnevuse kustutamiseks hageja ees tagasivõtmatu, tingimusteta ning solidaarne kostja I vastutusega ja hõlmab kõiki selle kehtivuse ajal tekkivaid rahalisi kohustusi hageja kasuks, sealhulgas intressid, viivised, kahjud.
21.Kostjate esindaja 06.05.2016 e-kirjast Julianus Inkassole (lk 55) nähtub, et kostjad on kinnitanud, et hageja nõue kostja I vastu on tagatud. Järelikult on kostja II pidanud käenduslepingut kehtivaks ja oma vastutuse ulatusest aru saanud, kuivõrd ta on pakkunud hagejale ka lisatagatist. Kohus tuginedes VÕS § 29 lg 1 ja 143 lg-le 2 asub seisukohale, et käendusleping ei ole tühine, kuna sellest nähtub kostja II vastutuse maksimumsumma ning kostja II on aru saanud, et ta tagab hageja I võlga. Järelikult vastutab kostja II kostja I kohustuste täitmise eest summas 20 297,08 EUR-i, mis ongi käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks. Kostja vastuväited, et käenduslepingust ei ole käendaja vastutuse maksimumsumma arusaadav, on põhjendamatud. Asjaolu, et punktis 1 puudub sõna „maksimumsumma“ ei tee lepingu punkti 1 ebaselgeks ega arusaamatuks ka tuginedes VÕS § 29 lg-le 4. Käenduslepingu punktist 1 ei tulene, et tegemist oleks üksnes käendatava põhinõudega.
22.Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. VÕS § -st 65 lg 1 ja 145 lg 1 tulenevalt tuleb võlgnevus kostjatele välja mõista solidaarselt.
23.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määräks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgse viivise määraga 0,022% päevas alates maksegraafikus toodud osamaksetele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 05.09.2016 kokku 1365,33 EUR ja arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 05.09.2016 kokku 20,80 EUR. Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud.
24.TsMS § 367 kohaselt viivise nõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
25.Seega tuleb vastavalt hageja taotlusele välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (18 297,08 EÜR) täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
29.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud riigilõivu 900 eurot ja tema lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 86 eurot, kokku 1150 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja kulutused on antud asja keerukust, hagiavalduse mahukust ja lisatud tõendeid arvestades põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele täies ulatuses.
30.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusele tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hageja kasuks.
31.Hageja taotluse ja TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga 707806963. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.