Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): VV (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x, xxxxx xxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): JI (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx, xxxxxx xxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev
Istungi toimumise aeg
05.10.2017
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 21.06.2017 otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
3.2.Lõpetada menetlus VVi hagis JIi vastu sõiduauto rentimisega tekitatud kahju hüvitise 3 200 euro nõudes.
3.3.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-18399 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõitis 15.06.2016 hageja temale kuuluva sõiduautoga XXXXX pimedas Xxxxxxx maakonnas Xxxxx vallas Xxxxx-Xxxxx teel otsa kostjale kuuluvale sõiduteele jooksnud hobusekarjale. Seoses liiklusõnnetusega tekkis hageja sõiduautole hulgaliselt kahjustusi. OÜ Rehorent taastusremondi kalkulatsiooni kohaselt on sõiduki taastamismaksumus 1 621,50 eurot.
2.Kuna liiklusõnnetuse tagajärjel muutus sõiduk praktiliselt sõidukõlbmatuks, siis oli hageja sunnitud rentima sõiduki. 29.03.2016 rendilepingu järgi on hageja rentinud sõidukit Xxxxx renditasuga 400 eurot kuus. Renditasu ajavahemikul 01.04-01.12.2016 moodustab 3 200 eurot.
3.Kostja on hagejale oma süülise käitumisega tekitanud kahju 4 821,15 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista, kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole selgitanud liiklusõnnetuse ja väidetavalt kostjale kuuluva hobusekarja teele jooksmise vahelist seost. Tõendamata on liiklusõnnetuse toimumine, hobusekarja jooksmine teel, hobusekarja kuulumine kostjale.
5.Hageja väited kahju kohta on tõendamata. Hagiavalduses pole esile toodud, milliseid kahjustusi hagejale kuuluv sõiduk sai.
6.OÜ Rehorent kalkulatsioon ei tõenda hagejal tekkinud kahju suurust. Kalkulatsioon on tehtud 9 kuud pärast liiklusõnnetuse toimumist. Väidetavalt 15.02.2016 liiklusõnnetuses kahju saanud sõiduki turuväärtus moodustab ca 670 eurot. Turuväärtus on saadus e-portaalis www.auto.24.ee müügis olevate sõidukite hindade matemaatilisest keskmisest, kuid igal juhul ei ületa 1000 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja kahju ei saa ületada liiklusõnnetuses kahju saanud sõiduki koguväärtust.
7.Hageja väidetavad kulud rendiautole ei ole põhjendatud. Jääb arusaamatuks, miks sõiduki remonti ei tehtud koheselt pärast liiklusõnnetust. Teiseks ei saa mõistlikuks pidada 3 200 euro ulatuses kulude tegemist rendiautole olukorras, kus kahjustatud sõiduki turuväärtus ei ületa 1000 eurot.
8.Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et käesoleval juhtumil on tegemist kahe suurema ohu allika valitsemisega, tegemist on riskivastutusega. Sellises olukorras ei saa sõiduki omanik ega loomapidaja nõuda teiselt poolelt kogu talle kuuluvale sõidukile või loomale tekkinud kahju hüvitamist, sest ta kannab sellise kahju tekkimise riski.
9.Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
Esimese astme kohtu otsus
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-18399
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 670 eurot, lõpetas menetluse 3200 euro väljamõistmises seoses nõudest loobumisega, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 1 340 eurot ning viivise menetluskulude maksmisega viivitamisel.
11.Maakohus leidis, et asjas leidis tõendamist see, et hageja juhitud auto põrkas kokku 15.02.2016 kella 04.53 paiku kostja renditud hobustega. Ootamatult teele sõidukile ette jooksnud hobuseid ei loe kohus takistuseks, mida juht pidi ette aimama. Tõendamist ei leidnud, et hageja rikkus LS § 50 lg 3 p 1 sätteid. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et OÜ Rehorent kalkulatsioon ei tõenda hagejale tekkinud kahju suurust. Taastusremondi eelkalkulatsioonis toodud mootorsõiduki vigastused kattuvad liiklusvahendi vaatlusprotokollis 15.02.2016 toodud sama sõiduki vigastusega. Seega ei ole tähtsust sellel, et remondikalkulatsioon on tehtud 9 kuud hiljem. XXXXX väljalaskeaastaga 1997 turuväärtus on e- portaalis www.auto.24 müügis olevate sõidukite matemaatilise keskmise järgi 670 eurot, kuid ei ületa 1000 eurot. Kuna kostja auto ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, siis leiab kohus, et hagejale kuuluva sõiduki väärtuseks tuleb lugeda 670 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimiseks vajalike investeeringuteta on hageja sõiduki väärtus 500 eurot.
12.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et sõiduki omanik ei saa nõuda loomapidajalt sõidukile tekkinud kahju hüvitamist, sest sõiduki omanik kannab ise osaliselt sellise kahju tekkimise riski. Hageja osa kahju tekkimises tuleb kostja riskivastuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena. Kohus jääb selle juurde, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 670 eurot.
13.Hageja loobus kohtuistungil kostjalt 3 200 euro väljamõistmisest seoses sõiduauto rentimisega. Loobumine tuleb vastu võtta. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud kompromissiga. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Apellant on seisukohal, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning jättis kohaldamata materiaalõiguse normi, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama.
16.Loomapidaja vastutuse põhjendamisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1060 ja 1056 lg-t 1 ning jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 139. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolude kohaselt põrkas hagejale kuuluv sõiduauto kokku väidetavalt kostjale kuuluvate hobuustega, mille tagajärjel sai hagejale kuuluv auto kahjustatud. Seega oli tegemist ühe suurema ohu allika valitseja poolt teise suurema ohu allika valitseja kahjustamisega. Tegemist on riskivastutusega. Sellises olukorras ei saa sõiduki omanik ega loomapidaja nõuda teiselt poolelt kogu talle kuuluvale sõidukile tekkinud kahju hüvitamist, sest ta kannab VÕS § 139 kohaselt vähemalt osaliselt sellise kahju tekkimise riski. Kostja on kogu menetluse vältel tuginenud sellele, et kumbki pool peab kandma oma kahju, kuid maakohus jättis kostja vastavasisuliselt vastuväited käsitlemata.
17.Apellant leiab, et hüvitise suuruse määramisel VÕS § 139 tähenduses saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka liiklusõnnetuses osalenud suurema ohu allika valitsejate (antud juhul autojuht ja loomapidaja) käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Maakohus
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-18399 ei oli liiklusõnnetuse tekkimise põhjusi järjepidevalt käsitlenud, tuvastades, et sõiduteel oli kaks hobust (ja kolm hobust jooksid veel tee poole) ning seda, et hageja sõitis tee peal olevale kahele hobusele otsa. Teisal on maakohus tuvastanud, et hageja sõiduauto põrkas kokku teele ootamatult jooksnud hobustega. Apellant märgib, et tegemist on kardinaalselt erinevate olukordadega. Juhul, kui hageja sõitis otsa tee peal olevale 2-le hobusele, on hageja ise täielikult vastutav liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Juhul, kui hageja sõitis otsa teele jooksnud hobustega, suureneb loomapidaja osalus liiklusõnnetuse põhjustamises.
18.Maakohtu väide, et hageja sõiduauto põrkas kokku teele ootamatult jooksnud hobustega, ei tugine ühelgi asjas kogutud tõendil. Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtuvalt sõitis hageja otsa 2-le hobusele, kes seisid tee peal. Hageja ei saanud ise sõiduki peatamisega hakkama ega suutnud õigeaegselt pidurdada.
19.Kohtule on esitatud 13.02.2016 hageja sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart, mille järgi on hageja sõidukil tuvastatud 9 väheohtlikku riket ja puudust ning 6 ohtlikku riket ja puudust. 13.02.2016 tehnoülevaatuse kontrollikaardis juhitakse tähelepanu asjaolule, et ohtlike rikete ja puuduste olemasolu korral on liikumine lubatud mööda lühemat teed garažeerimis- ja remondikohani ja tagasi ülevaatuspunkti. Kostja on menetluses väitnud, et hageja peab kandma ise kahju saamise riski, kui ta kasutab liikluses mootorsõidukit, mille kasutamine liikluses on õigusaktidega keelatud. Maakohus märkis otsuses lakooniliselt, et maakohus ei tuvastanud, et hageja autol olevad tehnilised vigastused põhjustasid liiklusõnnetuse, kuid maakohus ei analüüsinud, kuidas võisid hageja autol tuvastatud rikked mõjutada liiklusõnnetuse tekkimist.
20.Kohtutoimikus puuduvad tõendid, et hageja auto kokkupõrge toimus kostjale kuuluvate hobustega. Kogutud tõendid kinnitavad, et kostjale kuuluvate hobustega kokkupõrget ei toimunud.
21.Kahjustatud sõiduki turuväärtuse leidmisel tugines maakohus e-portaali www.auto24.ee müügis olevate sõidukite müügihindadele, mille matemaatiline keskmine moodustab 670 eurot. Vaidlustatud kohtuotsuses leidis maakohus, et kostja ei tõendanud, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimiseks vajalike investeeringuteta on hageja sõiduki väärtuseks 500 eurot. Apellant leiab, et olukorras, kus kohus leidis, et teatud asjaolu suhtes puuduvad tõendid, oleks maakohus pidanud tegema kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Apellant märgib, et maakohus oleks saanud otsustada kahjuhüvitise suuruse üle oma siseveendumuse kohaselt.
22.Apellant on seisukohal, et menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine ei olnud põhjendatud. Kohtuistungil loobus hageja nõudest 3 200 eurot. Loobutud summa moodustab kogunõudest 66,4 %. Seega oleks maakohus pidanud menetluskulud 66,4 % ulatuses jätma hageja kanda ning seda sõltumata ülejäänud nõuete rahuldamise ulatusest.
23.Pärast haginõuete osalist loobumist jätkas maakohus menetlust nõuete osas, mille summa moodustas 1 621,15 eurot. Maakohus rahuldas nõude 670 euro ulatuses. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud jaotama menetluskulud võrreldes hagi rahuldamise ulatusega. Hageja pakkus kompromissina 1000 eurot, kuid kohtuotsusega mõisteti hageja kasuks 670 eurot. Maakohus ei rahuldanud haginõudeid sellesarnases ulatuses nagu kompromissina hageja pakkus, mistõttu TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks eeldused puudusid.
24.Asja materjalidest nähtub, et hageja tegi kompromissettepaneku alles maakohtu 28.04.2017 kohtuistungil, kus asja vaadati läbi sisuliselt. Kostja selles menetlusstaadiumis kompromissiga enam ei nõustunud ja jäi vastuväidete juurde, sest hageja nõuetest loobumist arvestades oli kostjale selge, et hagi jäetakse valdavas osas rahuldamata.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-18399
Vastus apellatsioonkaebusele
25.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte kanda. Maakohtu otsus on osas, milles kostjalt mõisteti välja 670 eurot lõppjärelduses õige, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
27.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et 15.02.2016 toimunud liiklusõnnetuses osalesid kostjale kuuluvad hobused. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Tunnistajate MPi ja RK ütlustest nähtub, et 15.02.2016 oli liiklusõnnetuse toimumise kohas palju hobuste värskeid kabjajälgi. Tunnistaja MV ütlustest nähtub, et 15.02.2016 olid JIile kuulunud hobused aedikust lahti pääsenud, kuna aedik oli katki tehtud. JIi ütlustest väärteoasjas nr 2700,16, 000268 (I kd, tlk 75) nähtub, et 2016 veebruaris olid tema hobused aedikust lahti pääsenud.
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 15.02.2016 liiklusõnnetuse tagajärjel pidi vähemalt ühel hobusel esinema vigastus.
29.JIi antud ütlustest väärteoasjas (I kd, tlk 75) nähtub, et järgmisel päeval peale seda, kui hobused olid veebruaris 2016 aedikust lahti pääsenud, tuli JI Eestisse ja nägi ühel hobusel vigastust ja paistes jalga. Hiljem, so 23.01.2017 andis kostja väärteosasjas ütlusi, et hobusel vigastused puudusid (I kd, tlk 77), mida kordas ka 28.04.2017 kohtuistungil antud seletustega. Kostja ei ole põhjendanud, miks tema poolt väidetu sisu ajas muutus. Kuna kõige varasemalt antud ütlused on ajateljel liiklusõnnetuse toimumise ajale lähemal, siis tuleb ringkonnakohtu arvates varasemalt antud ütlusi hobusel vigastuse olemasolu kohta pidada usaldusväärsemateks. Asjaolu, et tunnistaja MV ei näinud hobustel vigastusi, ei tõenda ringkonnakohtu arvates veenvalt, et need puudusid, sest ei selgu see, kas ja kuidas tunnistaja hobustel võimalikke vigastusi tuvastada püüdis.
30.Kostja tõi asjas esile, et liiklusõnnetuse võis põhjustada ka metsloom, näiteks metssiga. Tunnistaja RK ütluste kohaselt viitasid sõiduki vigastused liiklusõnnetuse paigas sellele, et liiklusõnnetuse põhjustas kõrgemate jalgadega loom. Koosmõjus tunnistajate MPi ja RK ütlustega, et liiklusõnnetuse paigal oli palju hobuste jalajälgi ning hageja antud seletustega, et liiklusõnnetus tekkis kokkupõrkel hobusega, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hageja juhitud sõiduki kokkupõrge metsloomaga ei ole tõendamist leidnud.
31.Hinnates eelnimetatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab ringkonnakohus, et asjas on tõendamist leidnud hageja väide kostjale kuuluvate hobuste liiklusõnnetuses osalemises.
32.Ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda kostja väidetega, et maakohus tuvastas hagejale kuuluva liiklusõnnetuses osalenud sõiduki väärtuse valesti. Asjas esitas kostja väljavõtted müügiportaali www.auto.ee.24.ee müügis olevatest hagejale kuuluva sõidukiga sarnastest sõidukite müügikuulutustest. Nimetatud portaalis olid sarnaste sõidukite hinnad vahemikus 264 eurot kuni 1000 eurot. Põhimõtteliselt võib nõustuda kostja esindaja ringkonnakohtus esitatud väitega, et ilmselt mõjutab sõidukite müügikuulutustes müügihinna erinevust sõiduki läbisõidu suurus. Samas tuleb asuda seisukohale, et läbisõidu suurus mõjutab sõiduki hinda selle kaudu, et läbisõidu suurusele vastab tavaliselt ka sõiduki seisund ehk mida suurem läbisõit, seda kehvemas
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-18399 olukorras on sõiduki tehniline seisund ja sellest tulenevalt suurem ka tõenäosus rikete tekkeks. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, kui suur oli hagejale kuulunud sõiduki läbisõit. Seega leiab ringkonnakohus, et matemaatilise keskmise kaudu hagejale kuuluva sõiduki hinna määramine maakohtu poolt ei olnud ebaõige. Ka kostja on ise selliselt hagejale kuuluva sõiduki väärtuse määranud (I kd, tlk 25). Maakohus on matemaatilise keskmise kaudu sõiduki väärtuse määramisel arvestanud ka seda, et hagejale kuuluval sõidukil esinesid vead, mistõttu ei saa müügiportaalis sarnase sõiduki kõrgemat müügihinda arvestada.
33.Ringkonnakohus osutab, et hagejale kuuluva sõiduki turuväärtuse tõendamine oli kostja tõendamiskoormus, sest kostja väitis, et olenemata sõiduki remondimaksumusest ei saa hageja nõuda kahju hüvitisena suuremat summat kui sõiduki väärtus. Kostja ei ole väitnud, et ta ei teadnud tõendamiskoormuse jaotust. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei teinud kostjale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheited on põhjendamatud. Kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4) ning alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Arvestades ka asjaolu, et pooli esindasid kohtus advokaadid, ei saa lugeda kostja väiteid, et maakohus jättis ebaõigesti kostjale selgitamata täiendavate tõendite esitamise vajaduse, põhjendatuks. Kuna kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et hagejale kuuluva sõiduki turuväärtus võib olla väiksem, kui müügikuulutuste järgi leitud matemaatiline keskmine, siis on maakohtu tuvastatud hageja sõiduki väärtus põhjendatud.
34.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud asja lahendamisel VÕS § 1060 ja § 1056 lg-t 1. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu. Hagiavalduses tugines hageja nii süül põhineva deliktilise vastutuse kui ka riskivastutuse sätetele. Kuigi asjast ei nähtu, et maakohus oleks hagejalt küsinud, kas ta soovib järjestada võimalikud nõude alused või jätab hageja kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada, ei saanud kohtu poolt otsuses õiguse kohaldamine tulla kostjale üllatusena. Juba vastuses hagiavaldusele viitas kostja võimalusele, et riskivastutuse tõttu võib mõlemast poolest realiseerunud riski tõttu jätta nendele tekitatud kahju nende endi kanda. Sama seisukohta väljendas kostja ka apellatsioonkaebuses. Kuna käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja juhitud sõiduk põrkas 15.02.2016 kokku kostjale kuuluva hobusega (hobustega), siis kohaldus käesolevas asjas riskivastutuse erikoosseis ehk VÕS § 1060. Kuna liiklusõnnetuses osalesid sõiduk ja hobune (hobused), siis VÕS § 1056 lg 1 kuulub käesolevas asjas kohaldamisele, kuna see sätestab suurema ohu allika valitseja riskivastutuse suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise korral.
35.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata VÕS §
139.Apellatsioonkaebuse nimetatud väited ringkonnakohtu arvates põhjendatud ei ole. Ette võib küll heita maakohtu otsuse vormistuslikku külge. Maakohus on VÕS § 139 kohaldamisele viidanud otsuse lõpuosas (II kd, tlk 19), kuid põhjendused, miks ei kuulu kahjuhüvitis vähendamisele, on suures osas esitatud varem. Nii on maakohus leidnud (II kd, tlk 16), et liiklusseaduse reeglite rikkumist hagejale ette heita ei saa, sest hageja lubatud sõidukiirust ei ületanud, hagejale ei saa ette heita tehnoülevaatuse läbimata sõiduki kasutamist, sest sel ajal kui liiklusõnnetus juhtus, oli hageja teel sõiduki remondikohani. Samuti on maakohus osutanud, et ta ei tuvastanud, et hageja autol olevad vigastused põhjustasid liiklusõnnetuse (II kd, tlk 17). Seega võib küll
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-18399 asuda seisukohale, et maakohus ei ole loogises järjekorras märkinud kohtu tuvastatud asjaoludest tehtud järeldusi, järelduste tegemisel arvestatud tõendeid ja seda millist seadust kohus kohaldas, kuid maakohtule ei saa ette heita, et ta on jätnud VÕS § 139 kohaldamata.
36.Ringkonnakohus osutab, et VÕS § 139 võimaldab kohtul hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud suurema ohu allika valdaja ise kahju tekkimise põhjustas. VÕS § 139 järgi saab seega hüvitise suuruse määramisel arvestada nii iga suurema ohu allika riskist lähtuvaid, kui ka suurema ohu allika valdajate käitumist iseloomustavaid asjaolusid, sh eelkõige käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ja liiklusnõuete eiramist.
37.Hoolimata eeltoodud erinevatest võimalustest hinnata VÕS § 139 järgi, kas ja millisel määral on kahjuhüvitise piiramine põhjendatud, saab käesoleva asja lahendamisel arvestada vaid neid asjaolusid, millele kostja tuginenud on. Kostja esitas maakohtus alles kohtuvaidluste jooksul esitatud teesides järgmised seisukohad: - hageja ei saanud 15.02.2016 sõiduki juhtimisega hakkama, kuna ei suutnud õigeaegselt pidurdada ja seisma jääda ning sõitis seetõttu hobustele otsa. - hageja kasutas liikluses sõidukit, mille kasutamine oli keelatud, kuna asjas esitatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi järgi sõiduk tehnonõuetele ei vastanud.
38.Maakohus leidis otsuses, et hageja sõidukil olevad tehnilised vigastused liiklusõnnetust ei põhjustanud ning leidis, et liiklusõnnetuse põhjustasid teele jooksnud hobused. Seega arvestas maakohus kostja teesides esitatud väiteid. Hageja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et kostja on mingid väited esitanud hilinenult, seetõttu saab nendega arvestada.
39.Apellatsioonkaebuses tugines kostja samuti teesides esitatud väidetele, täiendades neid väiteid veel sellega, et hageja oleks pidanud suutma sõiduki peatada, kuna hageja väidete järgi seisid hobused teel. Lisaks heitis kostja maakohtule ette, et maakohus ei ole analüüsinud, kuidas võisid hageja autol tuvastatud rikked mõjutada liiklusõnnetuse toimumist.
40.Ringkonnakohus leiab, et kostja väited selle kohta, et hobused, kellele hageja juhitud sõiduk otsa sõitis, seisid teel (kostja väidete järgi seisid teel kogu aeg ühe koha peal), ei ole tõendamist leidnud. Hageja väärteoasjas antud ütlustest ja kohtuistungil antud seletustest ei nähtu, et hobused seisid kogu aeg ühe koha peal, nagu kostja on hageja ütlusi/seletusi tõlgendanud. Hageja ütlustest/seletustest nähtub, et osa hobustest liikus juba tee peal ja osa hobuseid liikus suunaga tee poole.
41.Põhjendatud ei ole kostja väited, et maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme, jättes tuvastamata, kuidas hageja sõidukil esinenud rikked võisid mõjutada liiklusõnnetuse toimumist. Kostja ei toonud maakohtus esile, kas ja kuidas mõni tehnoülevaatusel tuvastatud riketest üksikult või rikked kogumis võisid mõjutada liiklusõnnetust, seetõttu ei saa maakohtule ette heita, et mingeid kostja väiteid ei ole analüüsitud.
42.Kostja tugines sellele, et hageja kasutas liikluses sõidukit, mille kasutamine oli keelatud, kuna asjas esitatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi järgi sõiduk tehnonõuetele ei vastanud. Maakohus on õigesti leidnud, et sõiduki kasutamine liikluses polnud täiesti keelatud, sõidukit võis kasutada remondikohta minekuks. Hageja seletustest kohtuistungil nähtub, et ta oli 15.02.2016 teel remondikohta, kirjeldades mh, miks ta nimetatud ajal teel remondikohta oli ja mida ta sõiduki juures kavatses remontida. Täiendavalt osutab ringkonnakohus asjaolule, et kuigi sõiduki tehnoülevaatuse aktis oli esile toodud mitmed rikked sõidukil, tuvastasid liiklusõnnetuse toimumise kohale saabunud politseitöötajad, et hagejale kuuluva sõiduki rooliseadmete, pidurisüsteemi, rehvide ja valgustusseadmete seisund olid
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-18399 töökorras. Kuna kohtuistungil antud seletuste kohaselt läks hageja 15.02.2016 hommikul töökotta, et vahetada stabilisaatori puksid, võib sellest järeldada, et muud tehnoülevaatusel tuvastatud pidurite ja tuledega seotud puudused olid kõrvaldatud.
43.Selliseid tõendeid, millest võib järeldada, et hageja rikkus liikluseeskirja nõudeid, kuna ei suutnud enne hobuseid sõidukit peatuma saada, asjas esitatud ei ole. Arvestada tuleb asjaoluga, et liiklusõnnetus toimus pimeda ajal asulavälisel teel ning kostja ei ole väitnud, et temale kuuluvad, ilma saatjata liikunud hobustel olid mingid eraldusmärgid, mis oleks võimaldanud sõidukijuhil pimedas hobuste olemasolu ja liikumist piisaval kaugusel tuvastada selleks, et sõiduk ohutult peatada.
44.Kostja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et käesoleva asja asjaoludel peaks pooltevahelise vastutuse jagama selliselt, et mõlemad pooled kannavad oma kahju. Ringkonnakohus osutab, et kostja väited ei ole põhjendatud juba seetõttu, et kostja väidete järgi ei ole temal kahju tekkinud. Nimelt väidab kostja, et liiklusõnnetuse tagajärjel ei ole tema hobustele vigastusi tekkinud.
45.Arvestades käesolevas asjas igast avariis osalenud suurema ohu allikast objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, võib ühest küljest asuda seisukohale, et sõiduki liikumiskiirust arvestades on sõidukist tulenev ohu suurus suurem, teisest küljest tuleb asuda aga seisukohale, et kahju tekkimise tõenäosuse osas omab pimedas kontrollimatul trajektooril ja kiirusel liikuv teadmata suuruses isendite arvuga hobusekari (hageja tuvastas 5 hobust) võrreldes nõuetekohaselt juhitud ja selleks ettenähtud rajal liikuva sõidukiga tunduvalt suuremat riski. Ringkonnakohtu arvates tuleb antud juhul sõidukist potentsiaalselt lähtuva ohu suurust arvestada üksnes juhul, kui sõidukist lähtuv ohutegur konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerus. Arvestades eelnimetatud riskide ulatust erinevate suurema ohu allikate vahel on ringkonnakohus seisukohal, et konkreetselt käesolevas asjas on tõendamata, et hageja juhitud sõiduki ohutegur mõjutas antud juhul liiklusõnnetuse toimumist. Asjas tõendamist leidnud oludes oli hageja jaoks hobustele otsasõit vältimatu sündmus.
46.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, osas, milles kostja leidis, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, arvestades asjaolu, et hagi rahuldati osaliselt, asja olemust ja seda, et hageja tegi kostjale ettepaneku lahendada asi kompromissiga, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta nende endi kanda arvestades TsMS § 171 lg-s 1 sätestatut koosmõjus TsMS § 163 lg-ga 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et ühest küljest võib küll nõustuda maakohtu seisukohaga, et hageja kompromissiettepanek oli sellesarnases suuruses, nagu hageja pakkus, arvestades hagis esitatud kogunõuete suurust, samas loobus hageja lõpptulemusena asjas esitatud kahju hüvitamise nõudest, mis tekkis vajadusest rentida liiklusõnnetuse tõttu kahjustada saanud sõidukile asendusõiduk, mida menetluskulude jaotusel tuleb samuti arvestada. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et hageja kompromissiettepaneku tegemise ajal oli talle selge, et hageja hagi jääb suuremas osas rahuldamata ja seetõttu ei olnud ta nõus enam kompromissi kohtuistungi alguses sõlmima. 28.04.2017 istungi protokollist nähtub siiski, et veel peale poolte ja tunnistajate ülekuulamist ei olnud kostja nõus kompromissiga seetõttu, et leidis, et hageja juhitud sõiduki kokkupõrge kostjale kuuluvate hobustega ei ole tõendatud (I kd, tlk 201). Nagu eeltoodud seisukohtadest nähtub, leidis kostjale kuuluvate hobuste osalemine liiklusõnnetuses tõendamist. Hagi rahuldati osaliselt teisel põhjusel.
47.Ringkonnakohus osutab, et kostja väited, et 09.02.2017 korraldaval istungil loobus hageja kohtu pakutud kompromissi sõlmimisest, on küll õiged, kuid kostja jätab tähelepanuta, et enne seda on nimetatud istungil avaldanud kostja, et ta ei ole kohtu
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-18399 pakutud kompromissiga nõus. Kostja väitis, et on nõus sellega, kui hageja loobub hagist (I kd, tlk 39) Teatavasti ei ole kompromissi ühepoolselt võimalik sõlmida. Menetluskulude jaotus
48.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.