Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-10822
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi Xxxxvastu võla ja viiviste nõudes
57 155,50 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, Xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helmeri Indela (AB esindajad INDELA, Lõõtsa 2B, Tallinn 11415; telefon: 683 3000; e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx; telefon xxxx; e-post: xxxx). Tsiviilasja hind
Kohtuistungi toimumise aeg 04.10.2017 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helmeri Indela Kohtuistungil osalesid Kostja: Karin Alliksaar
RESOLUTSIOON
Jätta XxxxOÜ hagi kostja Xxxxvastu 52 677,84 euro ja alates 14.07.2016 sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Xxxx OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt asutas Xxxx03.11.2009 Xxxx OÜ, mille põhiliseks tegevusalaks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus, ehitusprojektide juhtimine ning majutusteenuste osutamine. Xxxx OÜ osanik Xxxxnimetas 12.04.2012 Xxxx OÜ juhatuse liikmeks kostja Xxxx. Kostja koos oma ema Xxxxtegelesid OÜ Xxxx raamatupidamisega. Kostja teostas makseid ja edastas arved oma emale, kes koostas maksuarvestused, deklaratsioonid ja tegi kõik raamatupidamiskanded Xxxx AS poolt renditavas programmis.
2.Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige Xxxxkoostas 2016. aasta esimesel poolel Xxxx OÜ 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruandeid, mille käigus ilmnes, et kostja oli juhatuse liikmena kandnud äriühingu arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX enda isiklikule arveldusarvele 8 erineva maksega kokku 14 000 eurot. Maksed olid tehtud ajavahemikul 02.05.2014 kuni 21.07.2014 ning maksete selgitusse oli märgitud, et tegemist on preemiaga.
3.Xxxx OÜ ei ole võtnud vastu otsust maksta kostjale preemiat. Xxxx OÜ raamatupidamise dokumentatsioonis puuduvad dokumendid selle kohta, et Xxxx OÜ oleks otsustanud maksta kostjale preemiat. Samuti ei ole Xxxxjuhatuse liikmena ega Xxxx OÜ osanikuna ÄS § 168 lg 1 p-s 10 sätestatud korras võtnud vastu otsust maksta kostjale preemiat, kuigi preemia maksmine eeldab ÄS § 168 lg 1 p 10 kohase otsuse olemasolu. Preemia maksmine on reeglina erandlik tegevus, mistõttu nähtub ülekannetest, et kostja on nädalaste või paarinädalaste vahedega teinud äriühingu arveldusarvelt enda isiklikule arveldusarvele õigusliku aluseta väljamakseid summas 14 000 eurot. Kotsja omastas äriühingu vara ja tekitas äriühingule kahju summas 14 000 eurot.
4.Kostja tasus Xxxx OÜ seadusliku esindajana preemialt 14 000 eurolt riigile riiklikud maksud kogusummas 10 231,47 eurot. Seega on kostja tekitanud Xxxx OÜ arveldusarvelt endale alusetute väljamaksete tegemise ning riigile maksude tasumise teel kahju summas 24 231,47 eurot (14 000 eurot + 10 231,47 eurot).
5.Lisaks avastas Xxxx2014. aasta majandusaasta aruande koostamise järel, et kostja on jätnud Xxxx OÜ raamatupidamise tegevust korraldava isikuna alates juulist 2014 kuni oktoobrini 2014 deklareerimata suures ulatuses ettevõtte poolt osutatud majutusteenuse käivet ning on omastanud Xxxx OÜ sularahakassas olnud rahalisi vahendeid summas 27 956 eurot. Xxxx OÜ osutas alates juulist 2014 Xxxx asuvas hoones majutusteenuseid. Valdav osa majutusteenust tarbinud klientidest tasus majutusteenuse eest Xxxx OÜ-le sularahas. Kliendid tasusid sularahas ja maksekaardiga Xxxx OÜ-le ajavahemikul 2014. juulist kuni 2014. oktoobrini majutusteenuste eest kokku 30 097 eurot.
6.Hageja selgitas, et 2014. juuli käive oli 16 360 eurot, mis nähtub Xxxx arvest ja Xxxx kinnitusest. 2014. aasta augusti käive oli 11 140 eurot, mis samuti nähtub Xxxx arvest ja Xxxx kinnitusest. 2014. aasta septembri käive oli 926 eurot ja oktoobri käive 1671 eurot, mis nähtub Xxxx arvetest ja Xxxx kinnitusest. Kuigi ettevõtte majutuse brutokäive perioodil 07.201410.2014 oli 30 097 eurot, oli ettevõtte raamatupidamises perioodil 07.2014-10.2014 kajastatud majutuse brutokäibena vaid 2141 eurot. 2014. aasta juulis deklareeriti käibeks 0 eurot, 2014. aasta augustis 1157 eurot, 2014. aasta septembris 680 eurot ning 2014. aasta oktoobris 304 eurot.
7.Seega tuvastas Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige XxxxXxxx OÜ majandusaasta aruannete koostamise käigus tehtud kontrolli tulemusena, et perioodil 07.2014-10.2014 oli äriühingu kassa puudujääk 27 956 eurot: 2014. aasta juulis 16 360 eurot, 2014. aasta augustis 9 983 eurot, 2014. aasta septembris 246 eurot ja 2014. aasta oktoobris 1 367 eurot.
8.Valdav osa majutusteenust tarbinud klientidest tasus majutusteenuse eest Xxxx OÜ-le sularahas, mistõttu majutusteenuste osutamisest tekkis äriühingul sularahakassa summas 28 211 eurot (majutusteenuse brutokäive 30 097 eurot – 1886 eurot klientide poolt Xxxx OÜ pangaarvele tasutud käive). Xxxx OÜ sularahakassa hoidmisega tegeles kostja, kes hoidis sularahakassat oma elukohas Xxxx , mis oli sel ajal äriühingu asukohaks. Xxxx OÜ sularahakassasse kuuluvad rahalised vahendid anti juhatuse liikme Xxxx poolt kostja valdusesse, et kostja teeks ühingu lepingupartneritele ülekandeid ning paneks laekunud sularaha panka.
9.Kuna kostja ei ole ettevõtte sularaha panka pannud, nõudis Xxxxkostjalt sularahakassa Xxxx OÜ-le üleandmist. Kostja ei ole tagastanud Xxxx OÜ-le sularahakassas olevaid rahalisi vahendeid summas 27 956 eurot, vaid on kolmandatele isikutele väitnud, et kostja valduses neid enam ei ole. Seetõttu oli alust arvata, et kostja on Xxxx OÜ sularahakassas olnud raha summas 27 956 eurot omastanud, tekitades seeläbi kahju summas 27 956 eurot.
10.Täiendavalt on kostja tekitanud OÜ-le Xxxx kahju, mis tuleneb majutusteenusega seotud käibe õigeaegsest deklareerimata jätmisest ja käibemaksu tasumata jätmisest tekkinud maksuintressidest. Intressid olid 08.06.2016 seisuga 490,37 eurot ning antud summa on Xxxx OÜ riigile tasunud. Kostja pidi temale usaldatud majutusteenuse osutamisega saadud sularahakäibe deklareerima ning vastavad andmed ühingu raamatupidajale edastama, kuid kostja jättis selle tegemata, sest kostja omastas sularahakassa summas 27 956 eurot. Kui Xxxx sai teada käibe deklareerimata jätmisest, esitas ta koheselt Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioonide muudatused ning Xxxx OÜ tasus käibemaksu.
11.Kokku tekitas kostja Xxxx OÜ-le 08.06.2016 seisuga kahju summas 52 677,84 eurot (24 231,47 eurot +27 956 eurot + 490,37 eurot). Xxxx OÜ osanik Xxxxvõttis 08.06.2016 vastu osaniku otsuse, mille kohaselt nõuab äriühing välja kostjalt kui juhatuse liikmelt ühingule tekitatud kahju. Xxxx OÜ esitas 08.06.2016 kostjale kahju hüvitamise nõude. Kuigi kostja sai nõudekirja kätte juba 09.06.2016, ei ole ta tekitatud kahju hüvitanud ega nõudekirjale vastanud.
12.Xxxx OÜ osanik Xxxxvõttis 28.06.2016 vastu osaniku otsuse, millega otsustas loovutada kahju hüvitamise nõude hagejale, kuna Xxxx OÜ-l puudusid rahalised vahendid nõude sissenõudmiseks. Xxxx OÜ ja hageja sõlmisid 28.06.2016 nõude loovutamise lepingu. Nõude esitamisel viitas hageja õiguslikult sellele, et kostja rikkus ÄS § 187 lõikest 1 ja TsÜS §st 35 tulenevaid juhatuse liikme kohustusi. Kostja on Xxxx OÜ-st 14 000 euro õigusliku aluseta endale väljamaksmisel ning antud rahasummadelt riigile maksude summas 10 231,47 eurot deklareerimisel ja tasumisel rikkunud juhatuse liikmel lasuvat hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja kui juhatuse liikme poolt rahaliste vahendite õigusliku aluseta endale väljamaksmine on käsitletav ühingu rahaliste vahendite omastamisena (KarS § 201). Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumisena käsitletav ka kostjale usaldatud ning Xxxx OÜ sularahakassas olnud rahaliste vahendite summas 27 956 eurot omastamine.
13.Täiendavalt on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitanud OÜ-le Xxxx kahju seoses asjaoluga, et kostja jättis juhatuse liikmena majutusteenusega seotud sularahakäibe õigeaegsest deklareerimata ja käibemaksu tasumata. Kostja pidi temale usaldatud majutusteenuse osutamisega saadud sularahakäibe deklareerima ning vastavad andmed ühingu raamatupidajale edastama, kuid kostja jättis selle tegemata. Kostja rikkus juhatuse liikme tavapärast hoolsuskohustust, mille hulka kuulub majandustegevuses tekkiva käibe deklareerimine. Käibe deklareerimata jätmise põhjuseks oli sularahakassas olnud vahendite omastamine. omastas sularahakassa summas 27 956 eurot. Käibe deklareerimata jätmisest tekkis Xxxx OÜ-le kahju maksuintresside näol, mis olid 08.06.2016 seisuga 490,37 eurot.
14.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1. Kostja on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitanud Xxxx OÜ-le varalise kahju summas 52 677,84 eurot. Kui kostja ei oleks teinud omale
õigusliku aluseta ülekandeid summas 14 000 eurot ega tasunud antud rahasummalt makse summas 10 231.47 eurot, ei oleks vastavas ulatuses Xxxx OÜ-le kahju tekkinud. Samuti oleks Xxxx OÜ majanduslik olukord parem, kui kostja ei oleks omastanud temale usaldatud Xxxx OÜ rahalisi vahendeid (sularahakassat) summas 27 956 eurot, vaid oleks selle asemel majutusteenuse osutamisest tekkinud sularahakäibe nõuetekohaselt deklareerinud. Kuna kostja jättis sularahakäibe deklareerimata, muutusid käibe hilisemal deklareerimisel seaduse alusel sissenõutavaks ka maksuintressid summas 490.37 eurot, mille Xxxx OÜ oli sunnitud riigile tasuma. Seega on kostja tekitanud Xxxx OÜ-le rahalist kahju kokku summas 52 677,84 eurot.
15.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 14.07.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivis kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 52 677,84 eurolt aastas.
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole mõistnud, et hagi esemeks ei ole tema ning Xxxx ühisvara jagamine või Xxxx tegevus OÜ Xxxx juhatuse liikmena. Kostja on tunnistanud, et ta oli OÜ Xxxx juhatuse liige ajavahemikul 12.04.2012 kuni 20.10.2014. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on juhatuse liikmena kandnud Xxxx OÜ arveldusarvelt enda isiklikule arveldusarvele 14 000 eurot ja tasunud Xxxx OÜ nimel antud rahasummalt riigile maksud.
17.Kostja väited, et nad otsustasid koos Xxxx OÜ Xxxx ühisosanikena maksta kostjale preemiat ja tasuda sellelt summalt makse, on tõendamata ja eluliselt ebausutavad. Kostja ei ole esitanud Xxxx OÜ osaniku Xxxx otsust kostjale preemia maksmise kohta. Xxxx on Xxxx OÜ ainuosanik. Kuivõrd Xxxx ei ole Xxxx OÜ-d osa ühisest kuuluvusest informeerinud, sai ÄS § 165 lg 1 ls 2 alusel ÄS § 168 lg 1 p 10 kohase preemia maksmise otsuse vastu võtta üksnes Xxxx OÜ osanik Xxxx , mitte tema ja kostja ühiselt. Xxxxon avaldanud, et ta ei ole võtnud vastu otsust kostjale preemia maksmise kohta. OÜ Xxxx juhatuse liikmed ei saanud vastu võtta otsust preemia maksmise kohta, sest see kuulub osanike pädevusse.
18.xxxxOÜ juhatuse liige Xxxx on avaldanud hagejale, et äriühingu juhatus ei ole võtnud vastu otsust kostjale preemia maksmise kohta. Kostja ei ole sellist Xxxx OÜ juhatuse otsust kohtule esitanud. Meelevaldsed on kostja väited, et talle maksti preemiat seetõttu, et 2014. aastal valmis Xxxx asuv arendus ning see arendus osutus ülimalt kasumlikuks. Kostja väited on tõendamata ega vasta tegelikkusele. Xxxx arendus valmis alles 10.12.2014, mil hoonele väljastati kasutusluba. Kaks esimest võlaõiguslikku korteri müügilepingut sõlmiti 2014. aasta augustis. Järelikult ei saanud ajavahemikul 02.05.2014-21.07.2014 kostjale preemia väljamaksmise põhjuseks olla asjaolu, et arendus sai valmis või et projekt osutus kasumlikuks. Preemia väljamaksmise ajaks ei olnud Xxxx OÜ suutnud ühtegi korterit võõrandada, mistõttu puudus võimalus hinnata arenduse kasumlikkust. Kostja väited on ebaõiged ka põhjusel, et Xxxx OÜ ei suutnud hoone aluseks oleva kinnistu ostmiseks Xxxx OÜ-lt võetud laenu tagasi maksta.
19.Tõendamata on kostja väited, et kostja ja Xxxxotsustasid Xxxx OÜ-st omastatud 14 000 euro arvel osaliselt tagastada Xxxx saadud laenu summas 32 000 eurot. Sellist otsust ei ole vastu võetud ning laenu ei ole tagastatud. Kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja vastutuse seisukohalt ei oma õiguslikku tähtsust küsimus, kuidas on kostja omastatud 14 000 eurot hiljem kasutanud või kuhu raha edasi kandnud. Kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ning Xxxx OÜle tekkis kahju ajahetkel, mil kostja kandis Xxxx OÜ arveldusarvelt raha enda isiklikule arveldusarvele. Xxxx ei ole andnud laenu Xxxx OÜ-le, vaid Xxxxja kostja kui abikaasad võtsid ühise laenukohustuse Xxxx ees. Kostja ei ole täitnud Xxxx OÜ-st omastatud raha arvel Xxxx OÜ kohustusi Xxxx ees. Kostja väited, et Xxxx oli teadlik raha omastamisest on tõendamata ega oma õiguslikku tähtsust, kuna iga juhatuse liige vastutab eraldi üksnes enda käitumise eest.
20.Kostja on Xxxx OÜ-s kuritarvitanud oma väidetavat pearaamatupidaja ametipositsiooni ning kasutanud seda suures ulatuses rahaliste vahendite omastamiseks. Kostja poolt Xxxx OÜ-st raha omastamises ei ole midagi erakorralist, vaid sellist praktikat on kostja viljelenud ka teistes
äriühingutes, mille juhatuse liikmeks on kostja olnud. Nimelt hageja on 26.09.2016 nõude loovutamise lepingu alusel omandanud MTÜ-lt Xxxx (registrikood xxxx) kostja vastu 400 eurose kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise nõue tuleneb asjaolust, et kostja on MTÜ Xxxx juhatuse liikmena kandnud 25.01.2016 MTÜ Xxxx arveldusarvelt iseenda arveldusarvele 400 eurot selgitusega „laen“. MTÜ Xxxx üldkoosolek ei ole otsustanud kostjale laenu anda.
21.Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele. Käesoleval juhtumil ei ole kostja preemia ja sellega seotud riiklike maksude riigile tasumisel käitunud äriühingu huvides, vaid on olnud huvide konfliktis, eelistades enda huve. Kuna 14 000 euro kostjale väljamaksmisel puudub alus, on kostja Xxxx OÜ-st 14 000 eurot omastanud ning tekitanud äriühingule täiendava kahju antud rahasummalt riigile maksude summas 10 231,47 eurot tasumisega.
22.Kostja on eitanud sularaha kassast raha omastamist, kuigi ta ei vaidlustanud sularahakassa olemasolu ja selle suurust. Kostja etteheited Xxxx käitumisele on asjakohatud. Kostja väited, et ta ei ole sularahakassat omastanud, on tõendamata. Kostja on ennast ise nimetanud Xxxx OÜ pearaamatupidajaks, kelle ülesannete hulka kuulus rahaliste arvelduste tegemine. Hageja väidet kinnitab asjaolu, et kostja tegi endale kõik preemiamaksed. AS LHV Pank kinnitustest perioodi 03.01.2014-07.11.2014 kohta nähtub, et kostja tegi enamuse kõigist ülekannetest. Järelikult tegeles kostja kõikide Xxxx OÜ arveldustega.
23.Hageja pidas ebausutavaks, et kostja tegeles ülekannetega, aga ei tegelenud sularahakassa pidamise ja hoidmisega. Pearaamatupidaja tavapäraste tööülesannete hulka kuulub sularahakassa pidamine ja hoidmine. Xxxx OÜ sularahakassasse kuuluvad rahalised vahendid anti Xxxx poolt kostja valdusesse. AS LHV Pank kinnitusest nähtub, et kostja on Xxxx OÜ nimel tasunud vähemalt kaks xxxx arvet. Järelikult pidi kostja omama ülevaadet sularaha kassast, sest vastupidisel juhul ei oleks kostja saanud raamatupidamist korraldada. Kostjale pidi xxxx arvete tasumisel olema arusaadav, et ühingus esineb raha puudujääk, kuna xxxx arvetelt nähtub majutuskäive on mõnevõrra suurem kui kassa hetkeseis. Kostja ei juhtinud 2014. aastal kordagi Xxxx tähelepanu raha puudujäägile.
24.Kostja on teinud Xxxx OÜ juhatuse liikmele Xxxx ule muid ettepanekuid äriühingu vara omastamiseks. Xxxx OÜ-le kuulus maastur Toyota Land Cruiser. Kui kostja valdas sõidukit, sõideti maasturile tagant sisse, kuid maastur ei saanud märkimisväärselt kahjustada. Sellele vaatamata edastas kostja 16.03.2015 Xxxx e-kirja, milles tegi ettepaneku sõiduk hea hinnaga maha kanda ja eraisikule arvele võtta. Seega tegi kostja Xxxx ule faktiliselt ettepaneku omastada Xxxx OÜ-le kuuluv sõiduk Toyota Land Cruiser, millise ettepanekuga Xxxx korraliku ja Xxxx OÜ-le lojaalse juhatuse liikmena ei nõustunud. Kostja tegi 26.03.2015 Xxxx e-kirja teel ettepaneku osta Xxxx OÜ-le kuuluv sõiduk Toyota Land Cruiser 1000 euroga ära. Kuivõrd sõiduki turuhind oli ca 10 korda suurem, keeldus Xxxxsellest.
25.Kostja ebalojaalsust Xxxx OÜ suhtes näitab kostja alusetu kaebus kriminaalmenetluse asutamata jätmise teatele. Antud kostja kaebuse p-s 1.35 heidab kostja Xxxx ule ette seda, et viimane võõrandas 29.07.2015 Xxxx OÜ nimel sõiduki 12 000 euroga olukorras, kus väidetavalt maksab Toyota Land Cruiser vahemikus 15 999 – 21 500 eurot.
26.05.11.2014 omastas kostja Xxxx OÜ arveldusarvelt õigusliku aluseta 50 000 eurot, kandes antud rahasumma mistahes õigusliku aluseta enda arveldusarvele. Alles pärast seda, kui Xxxxselgitas kostjale, et viimane on omastamiskuriteo toime pannud ning Xxxx OÜ kavatseb pöörduda prokuratuuri, soostus kostja 50 000 eurot ühingu arveldusarvele tagasi kandma.
27.Hageja esitas kohtule täiendava tõendina Xxxx OÜ poolt tehtud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljavõtte, millelt nähtub riigi maksuintresside tasumise nõue Xxxx OÜ vastu summas 502,35 eurot (09.06.2016 seisuga). Tõend tõendab kahju tekkimist summas 490,37 eurot. Xxxx OÜ tasus maksuintressid Maksu- ja Tolliametile 08.06.2016.
28.08.02.2017 seisukohtades pidas hageja paljasõnalisteks kostja väiteid, et Xxxxoli kostja tehtud preemiamaksetest teadlik. Xxxxavastas preemiamaksed 2016. aasta kevadel raamatupidamise dokumentide läbitöötamisel. Asjaolu, millal Xxxxpreemiamaksete tegemise tuvastas, ei oma õiguslikku tähendust. Õiguslikku tähendust ei oma ka asjaolu, et kostja on omastatud vahendid Xxxx üle kandnud, sest hilisemad toimingud rahaga ei oma tähtsust. Kostja jätab tähelepanuta, et raha ükskõik kumma abikaasa pangakontol on abikaasade ühisvara. Xxxxei saanud ülekannetest kasu, sest kostja arveldusarvel olev raha oli nagunii abikaasade ühisvaraks, mida ei muutnud ülekannete tegemine Xxxx arveldusarvele.
29.Hageja leidis, et ainuüksi maksekorralduste selgitustesse sõna „preemia“ märkimine ei tõenda, et kostjal oli õigus äriühingult raha saada. Hageja viitas TsÜS § 131 lõikele 1. Äriühingu juhatuse liikmele iseendale raha ülekandmisel eeldatakse, et esindaja (kostja) rikkus tehingu tegemisel esinduse aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi (hoolsus- ja lojaalsuskohustus). Kostja ei ole tõendanud, kuidas on Xxxx OÜ-st rahaliste vahendite enda arveldusarvele kandmine ning seejärel riiklike maksude riigile tasumine Xxxx OÜ majanduslikes huvides.
30.Kostja on avaldanud, et tema eksabikaasa Xxxx kolis ühisest kodust välja 2014. a novembris. Kostja edastas Xxxx ule 23.11.2014 e-kirja, milles teatas, et varade osas mina Sinuga vaidlema ei hakka. Ilmselgelt me kokkuleppele ei jõuaks - mõlemad peame üksteist rahaahneteks ebaõiglasteks kaabakateks. Mina pesen oma käed sellest puhtaks. Ma teen oma vennast volitatud isiku, kes esindab mind kõigis finantsküsimustes. Kostja vend Xxxx edastas 10.12.2014 Xxxx kostja nimel e-kirja, millele oli lisatud kostja koostatud Exceli tabel. Kostja koostatud Exceli tabelist nähtub, et Xxxx OÜ-l oli 10.12.2014 seisuga sularahakassa summas 30 000 eurot. Järelikult pidi veel 10.12.2014 seisuga (ehk pärast Xxxx lahkumist 2014. a novembris Xxxx ja kostja ühisest kodust) olema kostja valduses Xxxx OÜ sularahakassa summas 30 000 eurot. Ebaõige on kostja väide, et ta ei tea sularaha kassast midagi ega ole seda hoidnud. Ilma sularaha füüsiliselt üle lugemata ei saanud kostja koostada tabelit. Kostja esindaja e-kiri tõendab, et seisuga 10.12.2014 oli sularaha kostja valduses.
31.19.03.2017 seisukohtades leidis hageja, et kostja vastu esitatud nõude loovutamise kehtivus ei sõltu sellest, kas loovutamiseks oli olemas OÜ Xxxx ainuosaniku otsus. Xxxx OÜ jaoks oli Xxxxainuosanik, sest vaid tema oli osanike nimekirja kantud ning Xxxxei ole OÜ Xxxx teavitanud osa ühisest kuuluvusest.
32.Hageja viitas ÄS § 34 lõikele 2, millele tuginedes sai hageja eeldada äriregistri kande õigsust. Kuna Xxxxoli Xxxx OÜ juhatuse liige, oli tal pädevus sõlmida 28.06.2016 nõude loovutamise leping. Seetõttu ei oma tähtsust, kas selleks oli olemas Xxxx OÜ ainuosaniku Xxxx otsus või mitte. Xxxx ul oli õigus sõlmida nõude loovutamise lepingut ka ilma osaniku otsuseta, sest osaühingu sisesuhetes toimuvat ei ole võimalik üle kanda osaühingu välistele kolmandatele isikutele.
33.Hageja arvates ei olnud vaidlust selle üle, et Xxxxon Xxxx OÜ jaoks ainuosanik, kuna tema on ainukese isikuna kantud osanike nimekirja. Kostja on esitanud Pärnu Maakohtu 22.04.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-5010, millest nähtuvalt on kostja esitanud Xxxx vastu hagi, kohustamaks teda andma tahteavalduse kostja kandmiseks Xxxx OÜ osanike nimekirja. Järelikult on ei olnud kostja kantud Xxxx OÜ osanike nimekirja. Hageja viitas ÄS § 165 lõikele
1.Xxxxon hagejale kinnitanud, et ta ei ole Xxxx OÜ-le teinud tahteavaldust, mille kohaselt on osa tema ja kostja ühisomandis. Oluline on, et osa ühisest kuuluvusest teataks isik, keda osaühing on seni pidanud osanikuks või osa ühine kuuluvus oleks tõendatud tema tahteavaldusega (või seda asendava kohtulahendiga). Kostja ei ole tõendanud kohtule Xxxx tahteavaldust Xxxx OÜ-le ega esitanud seda asendavat kohtuotsust. Kostja ei oleks saanud osaleda tema vastu kahju hüvitamise nõude ja selle nõude loovutamisele suunatud osanike otsuste vastuvõtmisel, kuna ÄS § 177 lg 1 välistab selle.
34.Iga juhatuse liige vastutab enda tegevuse eest. Olukorras, kus kostja kandis Xxxx OÜ arveldusarvelt enda isiklikule arveldusarvele rahasummasid ning korraldas nendelt rahasummadelt riiklike maksude tasumise, ei ole sellist käitumist võimalik ette heita Xxxx . Kostja ei ole tõendanud, et Xxxxoleks kandnud raha kostja arveldusarvele. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolu, et Xxxxoleks deklareerinud maksud. Kuna sularahakassa oli kostja valduses, vastutas kostja üksinda sularahakassa säilimise eest.
35.Kostja ja Xxxxei olnud Xxxx OÜ-ga sõlminud kirjalikku juhatuse liikme lepingut, kus oleks määratletud juhatuse liikmete täpne tööjaotus. Kes milliste juhatuse liikme ülesannetega tegeles, kujunes aja jooksul välja igapäevase praktika käigus. Kostja tegeles Xxxx OÜ raamatupidamise, sularahakassa pidamise ja deklaratsioonide esitamisega. Kostja on need asjaolud omaks võtnud. 30.08.2016 esitatud hagi vastuse punktis 4.4. on kostja omaks võtnud, et ta tegutses OÜ-s Xxxx pearaamatupidajana. 26.01.2016 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-1255 esitatud hagi p-s 1.5 kinnitas kostja, et ta tegutses ettevõtte pearaamatupidajana. Kostja tegi enamiku ettevõtte pangaülekannetest. Hageja esitas kohtule AS LHV Pank kinnituse koos OÜ Xxxx konto väljavõttega ajavahemikus 03.01.2014 kuni 01.08.2014 kohta, millest nähtub, et viidatud perioodil tegi kostja 241 ülekannet ja Xxxx49 ülekannet. Seega tegi Xxxxüksnes 16,9% ülekannetest, tehes seda siis, kui oli vaja ehitamiseks mõeldud materjali poest kiiresti kätte saada ja muudel erandlikel juhtudel.
36.Kui kostja kandis raha edasi Xxxx , ei teadnud viimane ega pidanudki teama, et kostja poolt tema kontole üle kantud rahalised vahendid pärinevad Xxxx OÜ-st. Juhatuse liikmete solidaarne vastutus on tõendamata, sest iga juhatuse liige vastutab oma tegude eest. Isegi kui tegemist on solidaarse vastutusega, ei ole see aluseks kostja vastu hagi rahuldamata jätmisele kooskõlas VÕS § 65 lõikega 1.
37.18.05.2017 seisukohtades pidas hageja asjakohatuteks kostja viiteid ÄS § 174 lõikele 4. Antud sätte kohaldamine eeldab, et senine osanik on osa ühisest kuuluvusest äriühingut informeerinud, mida Xxxxei teinud. Osa ühisest kuuluvusest peab Riigikohtu praktika järgi osaühingut informeerima senine osanik, mistõttu kostja kirjad Xxxx OÜ-le (mille kättesaamine Xxxx OÜ poolt on tõendamata) ei oma mistahes õiguslikku tähtsust. Kostja väide, et OÜ Xxxx on teda pidanud osanikuks, on paljasõnaline. Äriseadustik ei erista pere-ettevõtet ega 10 osanikuga osaühingut, regulatsiooni on ühesugune mõlemal juhul. Kostja väide, et hageja XxxxOÜ teadis või pidi teadma Xxxx OÜ osa ühisest kuuluvusest Xxxx ja kostjale, on ainetu.
38.Hageja pidas alusetuks kostja väidet, et viimane oleks osanike koosolekul osalemise korral saanud otsust vaidlustada. Selline õigus oli kostjal ÄS § 178 lg 2 kohaselt olemas sõltumata koosolekul osalemisest, kuid kostja on minetanud õiguse otsuse vaidlustamiseks. Kostja väited nõude loovutamise lepingu fiktiivsuse kohta on paljasõnalised.
39.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud. Hageja osutati õigusabi hinnaga 96 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1100 eurot ja hagi tagamise riigilõivu summas 50 eurot. Hageja õigusabikulud olid 4475,60 eurot, millele lisandus viimasel istungil osalemisega seoses õigusabikulu 460,80 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena 5625,60 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
40.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja Xxxx abiellusid xxxx . Xxxx asutas 06.11.2009 Xxxx OÜ. Kuna äriühing asutati poolte abielu kestel, kuulub äriühing abikaasade ühisvara hulka ja kokkuleppe alusel märgiti asutajaks ainult Xxxx . 15.07.2011 sõlmisid kostja ja Xxxxabieluvaralepingu, mille kohaselt jäi kinnistu asukohaga Xxxx , kostja lahusvaraks.
Abieluvaralepingus ei lepitud midagi kokku Xxxx OÜ kohta, mistõttu kuulub äriühing mõlemale abikaasale võrdselt.
41.Kostja oli Xxxx OÜ juhatuse liikmeks 12.04.2012 kuni 20.10.2014. Kostja tegutses kuni 07.11.2014 ehk kuni Xxxx kodunt lahkumiseni pearaamatupidajana ja projektijuhina. Xxxx OÜ raamatupidajana töötas tasuta kostja ema Xxxx . 2014. a valmis Xxxx OÜ-l Pärnu linnas 11 korteriga korterelamu aadressiga Xxxx . Kuues korteris käivitati juunikuus edukalt apartmenthotell esialgse ärinimega Xxxx . Viis korterit otsustati osanike poolt ühiselt realiseerida müügi teel, et rahastada järgmist kinnisvara-arendusobjekti.
42.Kuna Xxxx arendus osutus kasumlikuks, otsustasid kostja ja XxxxOÜ Xxxx osanikena maksta kostjale preemiat summas 14 000 eurot. Xxxx isa Xxxx oli laenanud varasemalt Xxxx kinnisvarainvesteeringute tarbeks 32 000 eurot ning kostja ja Xxxxostustasid ühiselt, et selle preemia mahus tagastatakse Xxxx osaliselt saadud laen. Kogusummas 12 000 eurot kandis kostja samas mahus ning samal päeval, mil preemiasumma kostjale laekus, raha üle Xxxx isiklikule arveldusarvele.
43.Kostjale selgus tagantjärele, et raha XxxxXxxx edasi ei kandnud. Kostja pidas pahatahtlikuks Xxxx väidet, et ta ei olnud kostjale tehtud preemia väljamaksetest teadlik. Millistest vahenditest oleks kostja suutnud Xxxx ülekandeid teha, jääb arusaamatuks. Xxxxoli preemia väljamaksetest teadlik ning omas igapäevast juurdepääsu Xxxx OÜ arveldusarvetele. Preemiaraha liikus edasi tema isiklikule arveldusarvele, järelikult otsustasid preemia maksmise kostjale mõlemad osanikud ühiselt. Seega on alusetu Xxxx OÜ nõue kostja vastu summas 24 231,47 eurot (14 000 eurot + 10 231,47 eurot).
44.Xxxx OÜ pakkus Pärnus alates 2014. aasta juunist majutusteenust. Seoses kostja raseduse ja dekreedipuhkusega kujunes Xxxx OÜ-s välja töökorraldus, kus Xxxxtegeles Pärnu linnas asuva apartment-hotelli juhtimisega ainuisikuliselt. Majutusteenuse eest saadud sularaha hoiustas Xxxxenda ja kostja ühises kodus Saue linnas, aadressil Perve 3 asunud relvakapis, mille uksekoode teadis ainult Xxxx .
45.Xxxxoleks pidanud väljastama igale majutusteenuse kliendile kviitungi teenuse eest tasumise tõendamiseks ning edastama selle Xxxx OÜ raamatupidajale, Xxxx ele, kes nende kviitungite alusel oleks sisestanud andmed raamatupidamisprogrammi Merit,. Tegelikkuses teavitas XxxxXxxx t ainult nendest tehingutest, mille puhul kliendid nõudsid ametlikku arve väljastamist. Xxxx ult saadud info põhjal väljastas Xxxx nõutud arved ning saatis need koheselt Xxxx . Kostja ei osalenud arve väljastamiseks vajalikus infovahetuses ega hilisemas arve liikumise protsessis. Xxxx sai deklareerida vaid neid tehinguid, millistest informeeris teda Xxxx . Kostja pidas pahatahtlikuks väidet, nagu oleks tema viimastel raseduse kuudel saanud mingeid andmeid esitamata jätta.
46.26.09.2014 sündis kostjale ja Xxxx ühine tütar Xxxx . 14.10.2014 korraldas Xxxxpettuse teel 15.07.2011 abieluvaralepingu lepingu muutmise lepingu sõlmimise. Abieluvaralepingut muudeti selliselt, et Xxxx kinnistud kuuluvad poolte ühisvarasse ning Xxxx kinnistuid hüpoteekidega koormavaid nõudeid täidetakse vastavalt nende nõuete aluseks olevatele laenulepingutele. Lisaks lepiti kokku, et abielu lahutamise korral korraldatakse ühiselt ühisvaraks olevate Xxxx kinnistute ja muu ühisvara müük maksimaalselt 6 kuu möödumisel lahutuse vormistamisest. Abieluvaralepingus ei mainitud Xxxx OÜ-d, mistõttu oli tegemist endiselt ühisvaraga.
47.Xxxxplaanis siis juba kostja juurest lahkuda, et asuda koos elama hageja omaniku Xxxx õe Xxxx . 20.10.2014 eemaldas Xxxxebaseaduslikult ning ilma kostja nõusolekuta kostja Xxxx OÜ juhatuse liikme kohalt. 05.11.2014 avastas kostja, et ta on eemaldatud Xxxx OÜ juhatuse liikme kohalt ning Xxxxoli kandnud mitmeid kordi suuri rahasummasid Xxxx OÜ arveldusarvelt kostja
arvates fiktiivsete arvete eest oma sõpradele kuuluvate äriühingute arvetele. Esialgse emotsiooni tõttu kandis kostja Xxxx OÜ arvelt enda isiklikule arveldusarvele 50 000 eurot, mille kostja järgmisel päeval äriühingule tagastas. Kostja teavitas tagasikandest Xxxx ning nõudis samas ekirjas temalt enda viivitamatut kandmist äriregistrisse Xxxx OÜ osanike nimekirja.
48.07.11.2014 varahommikul tuli Xxxxenda ja kostja ühisesse koju, pakkis oma asjad, võttis relvakapist kogu äriühingu sularaha, viis minema äriühingule kuuluvad arvutid ning raamatupidamise dokumentatsiooni ning sulges kostja ligipääsud äriühingu ja eraisiku nimel olevatele ühistele arveldusarvetele ning maksuameti e-portaalile. Xxxx elt võttis Xxxxära raamatupidamise dokumendid.
49.03.12.2014 esitas kostja Xxxx OÜ osanikuna juhatusele avalduse, milles palus selgitust Xxxx OÜ tegevuse kohta ning palus taastada enda juhatuse liikme staatus ning teavitas juhatust sellest, et Xxxx OÜ on poolte ühisvaras, mistõttu tuleb seda vallata ühiselt. Samuti palus kostja Xxxx OÜ juhatuselt ehk Xxxx ult selgitust äriühingu raamatupidamise ja dokumentide eemaldamise kohta. Xxxx OÜ juhatus ei ole kostja päringule siiani vastanud. 04.01.2015 tegi kostja Xxxx OÜ-le teistkordse avalduse, milles teatas, et osa on ühisvarasse kuuluv. Kostja avaldusele vastust ei saanud.
50.Alates 22.04.2016 on kostja Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-16-5010 esialgse õiguskaitse korras sundlõpetamise või muu kahju ärahoidmiseks Xxxx OÜ juhatuse liige. Lisaks sai kostja Xxxx AS käest oma valdusesse Xxxx OÜ raamatupidamise varukoopia ning pangaväljavõtted, millest nähtuvad mitmed Xxxx tehtud äriühingut kahjustavad tehingud ja väljamaksed. Xxxxesitas 01.05.2016 äriregistrile OÜ Xxxx 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruanded, mis sisaldasid valeandmeid. 11.05.2016 tegi kostja Xxxx e-kirja teel järelepärimise ebaseaduslike tehingute kohta, millele ta ei vastanud.
51.Kostja pidas absurdseks väide, et Xxxxsai kostjale tehtud preemiamaksetest ja väidetavast sularaha omastamisest teada alles 2016. aasta juunis. Tegelikult oli Xxxxsunnitud deklareerima majutustegevusest tuleneva käibe Maksu- ja Tolliameti alustatud juurdluse tõttu Xxxx OÜ-s toimunud maksupettuste pärast. Xxxx OÜ juhatuse liige on Xxxx , antud äriühingu osad kuuluvad OÜ-le Armonie, mille omanik on Xxxx ’i elukaaslane Xxxx . Xxxx OÜ pakub majutusteenust varasemalt Xxxx OÜ-le kuulunud korterites, mille Xxxxvõõrandas fiktiivsete nõuete alusel Xxxx OÜ-le, mis kuulub vandeadvokaat Maidu Kaasikuga sõlmitud käsunduslepingu alusel tegelikult Xxxx . 08.07.2016 esitas kostja Xxxx tegevuse osas kuriteo teate.
52.Kui vastaks tõele hageja väide, et kostja on omastanud OÜ Xxxx sularaha, jääb arusaamatuks, miks elas kostja koos oma kolme alaealise lapsega 2014. a detsembris ja 2015. a jaanuaris ning veebruaris enne emapalga käivitumist täelikus puuduses, laenates söögiraha laste arveldusarvetelt.
53.Kostja pidas õigustühisteks Xxxx ainuosaniku otsuseid OÜ-s Xxxx. Osa kuulus abikaasade ühisvarasse ja abikaasadel oli võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Kostja viitas ÄS § 165 lõikele 1. Osanike nimekirja kanne ning osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine ei oma osast tulenevate õiguste teostamisel tähtsust. Kostja viitas ka ÄS § 172 lõikele 4, mille kohaselt kui osaühing teab või peab teadma, et isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud, tuleb teade saata kõikidele osanikele. Kui Xxxx OÜ juhatus teadis või pidi teadma, et kostja on Xxxx OÜ kuuluva osa ühisomanik (mida Xxxxilmselgelt teadis või pidi teadma) ei ole kantud osanike nimekirja, tulnuks Xxxx OÜ juhatusel saata kõikide osanike koosolekute kutse kostjale. Vaidlus puudub asjaolus, et seda tehtud ei ole. Kostja leidis, et ÄS § 172 lg 4 saab analoogia korras kohaldada ka ÄS § 165 lg 1 puhul.
54.Läbi Xxxx on OÜ-le Xxxx omistatav teadmine, et kostja oli osa ühisomanikuks ning kostjal olid kõik osaniku õigused, sealhulgas õigus teabele ja õigus koosolekul osalemisele. Otsuseid said kostja ja Xxxxvastu võtta ainult ühiselt.
55.02.11.2016 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Xxxxei ole kunagi vastu vaielnud asjaolule, et kostja on OÜ Xxxx ühisosanik. Alates Xxxx OÜ asutamisest kuni Xxxx kodust lahkumiseni novembris 2014. aastal tegelesid kostja ja Xxxx äriühingu juhtimisega ühiselt. Kostja usaldas kuni novembrini 2014. a Xxxx ega esitanud nõudmisi kokkulepete kirjaliku vormistamise kohta. Kostja leidis, et hagi on esitatud tema survestamiseks seoses ühisvara jagamise menetlusega ning hageja näol on tegemist varihagejaga.
56.Kostja isiklikult arveldusarvelt tehtud maksetest Xxxx nähtub selgelt, et Xxxxoli preemiamaksetest teadlik ja oli tegelik kasusaaja. Kostja oli preemia ülekannete tegemisel kindlas veendumuses, et need on tehtud osanike ühisel otsusel. Kui Xxxxei ole vormistanud korrektselt preemia väljamaksetega seotud toiminguid või on need dokumendid teadlikult “ära kaotanud”, siis on see Xxxx lohakus ettevõtete asjaajamisel.
57.Ühisvara jagamise menetluses tsiviilasjas nr 2-16-1255 on Xxxxväitnud, et kostja sai OÜ-st Xxxx palka ning preemiat, et tagada kõrge vanemahüvitise saamine. Ükskõik, milline oli Xxxx arvamus preemia väljamaksete eesmärgist, puuduvad tõendid, et ta oleks osanikuna olnud väljamaksete vastu või need oleksid olnud tehtud ilma tema teadmise ja nõusolekuta.
58.Meelevaldsed on hageja väited, et Xxxx arendus ei olnud kasumlik. Kuus korterit võeti kasumlikult kasutusele apartement-hotellina ja ülejäänud viis korterit olid siseseinte ehitusjärgus. Lõpliku valmimise kulusid oli võimalik prognoosida. Esimese korteri ostjaga sõlmiti broneerimisleping juba juuli alguses. 29.07.2014 väljastati Xxxx hoonele osaline kasutusluba, mis hõlmas esimest trepikoda (korterid 1, 2, 3, 4, 5 ja 6) ehk siis apartment-hotelli osa, mis alustas oma tööd juba juunis 2014.
59.Kostja pidas küüniliseks hageja väidet, et arendus ei olnud kasumlik, sest OÜ Xxxx ei suutnud tagasi maksta Xxxx OÜ-lt võetud laenu ja pidi võla tõttu kuus korterit loovutama. Xxxx OÜ kuulub tegelikult käsunduslepingu alusel Xxxx . Ebaõige on hageja väide, et Xxxxei pidanud tagasi maksma Xxxx saadud laenu. Seoses MTÜ Alt Merjamaa ülekannetega nõustus kostja ülekande tegemise faktiga. Kostja tegi ülekande pärast seda, kui Xxxxomastas kogu ülejäänud ühisvara.
60.Kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest preemia maksti osanike ühisel otsusel ja sellest sai tegelikku kasu Xxxx . Kostja ei ole kunagi Xxxx OÜ sularahakassat pidanud. Ehitusettevõttes on sularahakassa selle käes, kes reaalselt ehitusplatsil tegev on. Xxxxon ise väitnud, kaasa arvatud vastuses ühisvara jagamise hagile tsiviilasjas 2-16-1255, et kostja tegeles osaühingus ainult pangamaksete tegemisega. Samas ei ole Xxxxvarasemalt väitnud, et kostja oleks tegelenud sularahaga. Klientidelt sularaha vastuvõtmisega tegeles Xxxx . Kui kostja oleks sularaha omastanud, oleks Xxxx selle tagastamist temalt nõudnud koheselt ühisest kodust lahkumisel 2014. aasta novembris.
61.Xxxx OÜ oli väikeettevõte, mille kaks abielus omanikku jagasid ülesandeid vastavalt vajadusele ja kus puudus tavapärane pearaamatupidaja. Kui suures äriühingus peab sularahakassat pearaamatupidaja, ei tähenda automaatselt, et seda tegi Xxxx OÜ-s kostja. Sularaha kassa oli Xxxx kontrolli all. Alusetud on hageja etteheited, et kostja ei teadnud Xxxx arveid tasudes deklareerimist vajava majutuskäibe suurust. Kostja ei teadnud, et Xxxxei ole Xxxx ele majutusteenuse eest saadud sularaha tšekke üle andnud. Kostja usaldas oma abikaasat.
62.Hageja väited, et kostja üritas omastada Toyota Land Cruiserit, on asjasse puutumatud. Äriühingu omanikud võivad kokku leppida tegevuses, mis ei kahjusta kolmandate isikute huve ega ole seaduse vastane. Xxxxvõõrandas antud sõiduki oma õemehele turuhinnast ca 5000 eurot odavamalt, siis kahjustas ta sellega kostja huve ca 2500 euro suuruses summas. Xxxxnimelt võõrandas Toyota Land Cruiseri hinnaga 12 000 eurot oma õemehele Xxxx 29.07.2015. Sõiduki võõrandati turuhinnast ca 5000 eurot odavamalt. Tegelikkuses kasutab sõidukit siiani Xxxxja tegemist oli fiktiivse tehinguga.
63.17.04.2017 seisukohtades leidis kostja, et kõik Xxxx kui Xxxx OÜ ainuosaniku otsused on õigustühised, sealhulgas 08.06.2016a kahjuhüvitise nõude otsus ja 28.06.2016 nõude hagejale loovutamise otsus. Osa oli ühisvara ja abikaasadel oli võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Kostja viitas ÄS § 165 lõikele 1 ja leidis, et osaga seotud õigusi said ühised omanikud teostada vaid ühiselt. Kanne osanike nimekirjas ja osaühingule ühisomandist teatamine ei omanud tähtsust. Kooskõlas ÄS § 172 lõikega 4 pidi Xxxx , kes teadis või pidi teadma, et kostja on samuti osanik, teatama koosoleku toimumisest kõigile osanikele.
64.Kostja leidis, et Xxxx teadmise läbi on ÄS § 165 lg 1 alusel Xxxx OÜ-le omistatav teadmine, et Xxxxja kostja on osa ühisomanikud ning kostjal on kõik osaniku õigused. Xxxx OÜ on selle asutamisest alates pidanud kostjat osanikuks; samuti on Xxxxja tema esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela tunnistanud Xxxx OÜ osade võrdset kuulumist Xxxx ile ja kostjale. Kostja on Xxxx selgesõnaliselt mitmetes avaldustes teavitanud keelust teha äriühingut puudutavaid otsuseid ilma kostja nõusolekuta. Osa kuulumist ühisomandisse teadis või pidi teadma hageja, sest hageja omanik ja juhatuse liige Xxxx on Xxxx elukaaslase Xxxx e vend ehk lähikondlane. Hageja esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela teadis Xxxx OÜ osade kuulumisest kostjale. Ebaõige on hageja väide, et ta omandas nõude heauskselt.
65.Kui kostja ei oleks saanud hääletada tema vastu kahjunõude esitamisel, oleks ta koosolekul osalemise korral saanud otsust vaidlustada. Igal juhul ei olnud Xxxx ul õigust otsustada ilma kostjata nõude loovutamist oma lähikondsele. Nõude loovutamise leping on fiktiivne.
66.Kui Xxxx ul oli õigus nõue loovutada, tuleb nõue jätta rahuldamata, sest preemia maksmise otsus oli mõlema osaniku otsus. Eluliselt ebausutav on hageja väide, et Xxxxei olnud preemiamaksetest teadlik enne 2016. aasta kevadet.
KOHTU PÕHJENDUSED
67.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
68.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja Xxxxabiellusid xxxx ; 2) Xxxx OÜ asutati 03.11.2009; 3) Xxxx OÜ osanikuna märgiti äriregistrisse Xxxx , kes oli ühtlasi äriühingu juhatuse liige; 4) kostja oli OÜ Xxxx juhatuse liige ajavahemikul 12.04.2012 kuni 20.10.2014; 5) kostja koos oma ema Xxxxtegelesid OÜ Xxxx raamatupidamisega; 6) Xxxxvõttis Xxxx OÜ ainuosanikuna vastu 08.06.2016 otsuse, millega otsustas esitada kostja vastu kahju nõude; 7) Xxxxvõttis Xxxx OÜ ainuosanikuna vastu 28.06.2016 otsuse, millega otsustas loovutada kahju hüvitamise nõude kostja vastu hagejale; 8) hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 28.06.2016 nõude loovutamise lepingu; 9) hageja osanik ja juhatuse liige Xxxx on Xxxx elukaaslase vend;
10) Xxxx OÜ osa on kostja ja Xxxx ühisomandis; 11) alates 22.04.2016 on kostja Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-16-5010 esialgse õiguskaitse korras sundlõpetamise või muu kahju ärahoidmiseks nimetatud uuesti Xxxx OÜ juhatuse liikmeks.
69.Pooled vaidlevad selle üle, kas Xxxx kui Xxxx OÜ ainuosaniku otsused kostja vastu nõude esitamiseks ja selle nõude loovutamiseks on kehtivad ja seaduslikud arvestades asjaolu, et osa kuulus Xxxx ja kostja ühisomandisse. Pooled vaidlevad sisuliselt ka selle üle, kas hageja kahju nõue kostja vastu on põhjendatud.
70.Hageja väitis, et kui Xxxxasus 2016. aasta alguses koostama Xxxx 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruandeid, avastas ta, et kostja oli ajavahemikul 02.05.2014 kuni 21.07.2014 kandnud endale 8 kandega kokku 14 000 eurot. Makste selgitustesse oli märgitud „preemia“, kuigi XxxxXxxx osanikuna ei olnud vastu võtnud otsust kostjale preemia maksmise kohta. Kuna Xxxx OÜ pidi tasutud preemia summadelt maksma makse summas 10 231,47 eurot, tekitas kostja kahju kokku summas 24 231,47 eurot.
71.Lisaks avastas Xxxx , et kuigi kostja oli vastutav raamatupidamise korraldamise eest, oli ta jätnud alates juulist 2014 kuni oktoobrini 2014 deklareerimata suures ulatuses majutusteenuse käibe ja omastanud sularahakassas olnud vahendid summas 27 956 eurot. Kliendid tasusid majutusteenuse eest viidatud perioodil sularahas ja muul viisil kokku 30 097 eurot, kuid raamatupidamises oli kajastatud käive vaid summas 2141 eurot. Kuigi Xxxxandis kostjale korralduse viia sularaha panka, kostja seda ei teinud, vaid omastas raha. Õigeaegse käibe deklareerimata jätmisega tekitas kostja kahju maksuintresside tasumisest tuleneva kahju summas 490,37 eurot, mille Xxxx OÜ on riigile tasunud. Kokku tekitas kostja kahju 52 677,84 eurot (24 231,47 eurot +27 956 eurot + 490,37 eurot), mille hageja palus kostjalt välja mõista. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 14.07.2016 seaduses sätestatud määras.
72.Hageja leidis, et juhatuse liikmena rikkus kostja hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust. Menetluse käigus väitis hageja esmalt, et Xxxx OÜ ainuosanikuks oli Xxxx , kes ei võtnud vastu otsust kostjale preemia maksmise kohta. 22.02.2017 eelistungil võttis hageja omaks, et Xxxx OÜ osa oli kostja ja Xxxx ühisomandis, kuid väitis, et osanikud ei olnud vastu võtnud otsust preemia maksmise kohta. Hageja leidis, et kostja väited Xxxx arenduse kasumlikkusest olid ebaõiged, sest esimese korteri võlaõiguslik müügileping õnnestus sõlmida alles 2014. aasta augustis ja seetõttu ei saanud kasumlikkuse tõttu kostjale preemiat maksta. Samuti väitis hageja menetluses algselt, et kostja ei tõendanud saadud preemiast osa raha tagasimaksmist Xxxx . Menetluse käigus hageja siiski nõustus antud kostja väitega, kuid leidis, et see ei oma tähtsust, sest saadud raha oli poolte ühisomandis. Lisaks viitas hageja, et kostja on raha omastanud ka teistelt äriühingutelt ja teinud Xxxx OÜ-le ettepaneku osta viimase sõiduk turuhinnast väiksema hinnaga. Hageja leidis, et kuna kostja ise nimetas ennast pearaamatupidajaks, kuulus tema kohustuste hulka järelikult sularaha hoidmine. Kuna kostja vend esitas Xxxx Exceli tabeli, milles oli Xxxx OÜ sularaha kassa suurus ära märgitud, oli kostja järelikult sularaha üle lugenud ja valdas seda. Samuti tegi kostja enamuse ettevõtte ülekanntest.
73.Nõude loovutamise lepingut pidas hageja kehtivaks sõltumata sellest, kas nõude loovutamiseks oli olemas Xxxx OÜ ainuosaniku otsus. Hageja jaoks oli XxxxXxxx OÜ ainuosanik, kes oli kantud äriregistrisse. Xxxxpidas ennast ise äriühingu ainuosanikuks ega teatanud Xxxx OÜ-le, et osa on ühisomandis. Kuna äriühingut sellest ei teavitatud, on ainuosaniku otsused kehtivad. Väited Xxxx ja kostja võimalikust solidaarsest vastutusest on asjakohatud, sest iga juhatuse liige vastutab enda tegude eest.
74.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et Xxxx OÜ osa kuulus tema ning Xxxx ühisomandisse, sest nad olid abielus ja abieluvaralepingute kohaselt ei olnud kokku lepitud, et tegemist oleks
lahusvaraga. Otsuse kostjale preemiat maksta võtsid Xxxxja kostja vastu ühiselt, sest Xxxx arendus oli majutusteenuse osutamisel kasumlik. Saadud summast kandis kostja enamuse kohaselt üle Xxxx , kes vajas enda sõnul raha selleks, et tagastada isalt saadud laen. Alles hiljem on kostjale selgunud, et laen jäi tagastamata. Samuti vajas Xxxxsularaha selleks, et lõpetada ülejäänud Xxxx korterite ehitus. Xxxxoli algusest peale teadlik preemia väljamaksete tegemisest, sest kostjal puudusid muud sissetulekud talle ülekannete tegemiseks. Xxxxoli maksetest tegelik kasusaaja. Xxxxomas juurdepääsu ettevõtte kontodele, külastas regulaarselt Interneti panka ja tegi aeg-ajalt ülekandeid. Kostja ja Xxxx ühisvara jagamise menetluses tsiviilasjas nr 2-16-1255 väitis Xxxx , et kostjale maksti preemiat selleks, et tagada kõrge vanemahüvitis.
75.Majutusteenuse klientidelt raha vastuvõtmisega tegeles Xxxxainuisikuliselt ja hoiustas klientidelt saadud sularaha kodus oma relvakapis, mille koode kostja ei teadnud. Xxxxpidi iga majutusteenuse kliendile väljastama kviitungi ja esitama selle Xxxx OÜ raamatupidajale Xxxx ele, kes tegi igapäevaseid sissekandeid raamatupidamise programmi ja esitas deklaratsioone. Xxxxteavitas Xxxx vaid nendest tehingutest, kus kliendid soovisid arve väljastamist. Tagantjärgi on kostjale Xxxx arvete alusel selgunud, et tegelik majutusteenuse käive oli suurem. Exceli tabeli koostamisel lähtus kostja Xxxx arvetest, mitte ei lugenud reaalselt sularaha üle.
76.Xxxx kui Xxxx OÜ ainuosaniku otsuseid pidas kostja tühisteks. Osa kuulus tema ja Xxxx ühisvarasse ning neil oli võrdne õigus teostada osast tulenevaid õigusi. Xxxx OÜ juhatus teadis, et osa kuulub ühisvarasse ja kutse osanike koosolekule oleks tulnud saata kostjale, mida tehtud ei ole. Läbi Xxxx on Xxxx OÜ-le omistatav teadmine, et kostja oli osa ühisomanikuks. Nõude loovutamise leping on fiktiivne, sest osa kuulumisest ühisvarasse hageja teadis. Hageja omanik ja juhatuse liige on Xxxx lähikondne.
77.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, sest Xxxx poolt ainuisikuliselt vastu võetud otsused nõude esitamiseks kostja vastu ja selle nõude loovutamiseks hagejale on õigustühised. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu on sisuliselt tõendamata.Samuti leiab kohus, et Xxxx poolt ainuisikuliste otsuste tegemine ja hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
78.Iseenesest on õiged hageja väited, et TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Õige on samuti hageja väide, et iga juhatuse liige vastutab äriühingu ees oma tegevuse eest. Kohus ei pea võimalikuks aga nõustuda hageja väitega, et TsÜS § 131 lg 1 kohaselt saab juhatuse liikme poolt enda kontole raha kandmisel eeldada, et tegemist on juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisega. Sellist eeldust TsÜS § 131 lõikest 1 ei tulene. TsÜS § 131 lg 1 reguleerib seda, millistel juhtudel võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud ja esindatava huvidega vastuolus oleva tehingu. Samuti sätestab TsÜS § 131 lg 1, et kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Hageja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et raha ülekanne ei kujuta endast mitte tehingut, vaid õigustoimingut. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks Xxxx OÜ-ga sõlminud mõne tehingu, mille viimane oleks tühistanud.
79.Kohus leiab, et hageja nõude põhjendatuse analüüsimisel tuleb esmalt hinnata, kas Xxxx oli õigus ainuosanikuna võtta vastu otsuseid nõude esitamiseks kostja vastu ja selle nõude loovutamiseks hagejale või mitte. Sisuliselt ei vaidle pooled enam selle üle, et Xxxx OÜ osa kuulus Xxxx ja kostja ühisomandisse.
80.PKS § 24 lg 2 sätestab, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse
kohta sätestatut. Varaühisuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui abikaasad ei ole varaliste õiguste suhtes Eesti õiguse kohaldamise kokkuleppega valinud varasuhte liiki. PKS § 25 näeb ette, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Kooskõlas PKS § 28 lõikega 1 teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
81.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja Xxxxabiellusid xxxx ning Xxxx OÜ asuti nende abielu jooksul ehk 03.11.2009. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Xxxx OÜ (äriregistri väljavõte toimiku 1. kd, lk 14-16) kanti registrisse 06.11.2009. Alates 12.04.2012 kuni 20.10.2014 oli kostja äriühingu juhatuse liige. Samal ajal oli alates 06.11.2009 äriühingu teiseks juhatuse liikmeks Xxxx . Osanikuna on äriregistrisse märgitud Xxxx .
82.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja ja Xxxxabiellusid xxxx (toimiku 1. kd, lk 80). 15.07.2011 sõlmis kostja Xxxx abieluvaralepingu (toimiku 1. kd, lk 81-86). Abieluvaralepingu punkti 2.1. kohaselt pidid kostja lahusvaraks jääma kinnistud Saue linnas aadressil Perve tn 3 ja Xxxx . Kokkuleppeid muu vara kohta abieluvaraleping ei sisaldanud. 14.10.2014 sõlmisid Xxxxja kostja teise abieluvaralepingu (toimiku 1. kd, lk 89-94), mille kohaselt lepiti kokku, et Saue linnas Perve 3 ja Perve 3a kinnistud hakkavad kuuluma poolte ühisvara hulka. Muu vara osas pooled kokkuleppeid ei sõlminud. Seega ei leppinud abikaasad kokku, et Xxxx OÜ osa oleks kummagi abikaasa lahusvaraks. Järelikult kuulus osa ühisvarasse.
83.Vandeadvokaat Maria Mägi ja kostja e-kirjade vahetusest 2015 aastal (toimiku 2. kd, lk 1213) nähtub, et advokaat kohtus kostja esindajana Xxxx uga, kes kohtumisel avaldas seisukohta, et Xxxx OÜ osa kuulub ühisvarasse, kuigi sellel puudub väärtus. 04.10.2017 istungil tunnistajana ütlusi andnud Xxxx(toimiku 2. kd, lk 130-132) väitis, et pidas ennast Xxxx OÜ ainuosanikuks ja pidas vastavalt sellele osanike nimekirja. Osanike otsuseid võttis tunnistaja enda sõnul vastu ainuisikuliselt. Kohus ei pea Xxxx kui tunnistaja ütlusi usaldusväärseks osas, et ta väidetavalt ei teadnud osa kuulumisest ühisvarasse. Kuivõrd tunnistaja oli sõlminud kostjaga kaks abieluvara regulatsiooni puudutavat lepingut, pidi talle olema teada, kuidas kujuneb abielulistes suhetes ühisvara ja kuidas lahusvara. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et kostja esitas 03.12.2014 Xxxx OÜ-le avalduse (toimiku 1. kd, lk 100), milles viitas selgelt, et Xxxx OÜ kuulub ühisvarasse ning milles ta nõudis enda juhatuse liikme staatuse taastamist ja ligipääsu ettevõtte raamatupidamise andmetele. 04.01.2015 tegi kostja teise avalduse (toimiku 1. kd, lk 101), milles ta juhtis tähelepanu, et tema eelmisele pöördumisele ei vastatud. Seega pidi Xxxx hiljemalt nimetatud avalduse saamise ajaks olema selge, et osaühingu osa ei ole tema lahusvaraks. Hageja on käesolevas menetluses esitanud Xxxx 02.02.2016 e-kirjaga saadetud pöördumise AS LHV Pank poole (toimiku 1. kd, lk 170), milles ta avaldas, et soovib pangalt saada andmeid Xxxx OÜ konto kasutamise kohta seoses ühisvara jagamisega. Kuna Xxxxsoovis saada andmeid nimelt Xxxx OÜ konto kohta, sai ta järelikult aru, et tegemist on ühisvaras oleva ettevõttega.
84.Vaatamata sellele võttis Xxxx08.06.2016 Xxxx OÜ ainuosanikuna (toimiku 1. kd, lk 41-43) vastu otsuse esitada kostja vastu kahju nõuded kokku summas 52 688,43 eurot ja määrata Xxxx OÜ esindajaks vaidluses vandeadvokaat Helmeri Indela. Xxxx OÜ esitas kostjale kahju hüvitamise nõude 08.06.2016 (toimiku 1. kd, lk 44-45) ning kostja sai nõude kätte 09.06.2016 (toimiku lk 46). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostjale kui osa ühisosanikule saadeti kutse osanike koosolekule.
85.28.06.2016 võttis XxxxXxxx OÜ ainuosanikuna vastu teise otsuse (toimiku 1. kd, lk 47), millega otsustati kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue loovutada hagejale. 28.06.2016 sõlmisid Xxxx OÜ, keda esindas Xxxxja hageja nõude loovutamise lepingu (toimiku 1. kd, lk 48-49) ning hageja omandas kostja vastu nõude summas 52 688,43 eurot. Kostjale teatati nõude loovutamisest (toimiku lk 50). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostjale kui osa
ühisosanikule saadeti kutse osanike koosolekule.
86.ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS § 154 lg 1 kohaselt tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Eeltoodust tuleneb, et Xxxx OÜ osanikuna oli kostjal samuti õigus osaleda osanike koosolekutel ning otsustada nõuete loovutamisega seotud küsimusi. Lisaks tuleneb ÄS § 165 lõikest 1, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja.
87.Kohus ei nõustu siinkohal hageja väidetega, et kuivõrd Xxxxei teavitanud Xxxx OÜ-t sellest, et osa kuulub tema ja kostja ühisomandisse, olid tema kui ainuosaniku tehtud otsused seaduslikud. ÄS § 172 lg 4 sätestab, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud, tuleb teade saata kõigile osanikele. Asjakohatud on hageja väited, et kuna Xxxx OÜ ei teadnud, et osa kuulub ühisomandisse, ei olnud kostjale vaja saata kutset osanike koosolekule.
88.Juriidilise isiku näol on tegemist õigusliku abstraktsioonina, mis tegutseb oma organite kaudu. Xxxx OÜ juhatuse liikmeks, samuti äriregistrisse kantud osanikuks, kes pidas osanike nimekirja, oli Xxxx . Xxxxoli kohtu hinnangul teadlik sellest, et ta on kostjaga abielus ning Xxxx OÜ oli asutatud pärast abiellumist. Xxxxoli kohtu hinnangul teadlik, et äriühingu osa kuulub abikaasade ühisvarasse. Xxxx teadlikkus osa kuulumisest ühisvarasse nähtub kostja saadetud pöördumisest, vandeadvokaat Maria Mägi saadetud e-kirjast ja Xxxx enda e-kirajst ASle LHV Pank 02.02.2016. Järelikult oli Xxxxjuba 2015. aastal teadlik, et osa kuulub ühisvarasse. Selle teadmise tõttu oleks tal 2015. aastal Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikmena tulnud teha vastav kanne osanike nimekirja. Kutse osanike koosolekule oleks ta pidanud saatma ka oma endisele abikaasale ehk kostjale. Kuna Xxxxoli teadlik osa kuulumisest ühisomandisse, ei saa hageja tugineda sellele, et Xxxxei teinud formaalset teavitamise avaldust enda juhitud äriühingule.
89.Sisuliselt puudus kohtu hinnangul selliseks formaalseks teavitamiseks vajadus. TsÜS § 133 lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Xxxx OÜ kasutas oma majandustegevuses püsivalt Xxxx kui juhatuse liiget. Seega tuleb Xxxx kui juhatuse liikmele teadaolevad asjaolud lugeda teadaolevateks Xxxx OÜ-le.
90.Riigikohus on leidnud, et kui osa on abikaasade ühisvaras, ei oma ühisvarasse kuulumise tuvastamisel tähtsust, kas osanike nimekirja on kanne tehtud ning kas osa ühisvaras olemisest on osaühingule teatatud (RK TKo 3-2-1-99-08, p 15, 3-2-1-65-08, p 28). Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes üks abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus (RK TKo 3-21-99-08, p 15). Abikaasad võivad ühisvarasse kuuluvast osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt isegi juhul, kui osanike koosoleku toimumisest teatati vaid ühele neist (samas, p 16). Eeltoodust tuleneb, et Xxxxei saanud ühisomandisse kuuluvast osast tulenevaid õigusi kasutades üksinda otsust vastu võtta sõltumata sellest, kas Xxxx OÜ-le oli osa ühisest kuuluvusest teatatud
või mitte. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab vaid üks abikaasadest, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa ainult ühe abikaasa tahteavaldusest (RK TKo 3-2-1-65-08, p 28). Osaühingu juhatusele tuleneb ÄS § 150 lõikest 3 kohustus muuta osanike nimekirja kantud andmeid, kui osa ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud (RK TKo 3-2-1-65-08, p 29).
91.ÄS § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. ÄS § 170 lg 2 järgi on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Vastavalt ÄS § 171 lõikele 1 kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Osanike koosolekul koostatakse ÄS § 171 lg 4 kohaselt osalevate osanike nimekiri koos nende nimede ja osadest tulenevate häälte arvuga. Juhatus peab ÄS § 172 lg 1 kohaselt saatma koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Samuti tuleneb eelviidatud ÄS § 172 lõikest 4, et kui osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud, tuleb teade saata kõigile osanikele.
92.ÄS § 1721 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. ÄS § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
93.Kohus leiab, et Xxxx Xxxx OÜ ainuosanikuna 08.06.2016 ja 28.06.2016 vastu võetud otsused on tühised, sest otsuste tegemisel rikuti oluliselt osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Xxxx oli teadlik, et osa kuulub ühisvarasse ning osanike osas on osanike nimekirja kanne ebaõige. Vaatamata sellele ei saatnud ta juhatuse liikmena kutset kummalegi koosolekule kostjale kui osa teisele ühisomanikule. Xxxx ei olnud üksinda õigust võtta vastu otsuseid osanike nimel. Riigikohus on leidnud, et juba ainuüksi koosoleku toimumisest ette teatamise tähtaja rikkumine on oluline koosoleku kokku kutsumise korra rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühisuse, sest koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse (RK TKo 3-2-1-10-17, p 13). Olulisteks on sellised rikkumised, mis takistavad osaniku õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist (RK TKo 3-2-1-76-14, p 21).
94.Otsuste tühisust ei muuda kohtu hinnangul see, et ÄS § 177 lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Antud säte reguleerib vaid hääletamise korda, kuid ei reguleeri osanike koosolekute kokku kutsumise korda. Vaatamata sellele, et kostja ei oleks saanud formaalselt 08.06.2016 otsuse vastuvõtmisel hääletada, oleks tulnud teda kutsuda osanike koosolekule. Nõude loovutamise küsimuses oli kostjal igal juhul õigus hääletada. Kuna Xxxx poolt 08.06.2016 ja 28.06.2016 vastu võetud otsused on tühised, ei saanud neist tuleneda õiguslikke tagajärgi. Xxxx ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping ei ole seetõttu kehtiv.
95.22.02.2016 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku 2. kd, lk 91-95), et hageja viited sellele, et äriühingut ei olnud teavitatud osa kuulumisest ühisvarasse ei saa olla asjakohased, sest
Xxxxoli ise juhatuse liige, kes pidas osanike nimekirja ja pidi teadma, et osa kuulub ühisvarasse. Kohus selgitas hagejale ÄS § 168 lg 1 p 10 ja asjaolu, et kuna kostja ei ole osanikuna otsustanud nõude loovutamise üle, võib loovutamisel puududa õiguslik alus. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja täiendavalt, et Xxxx poolt 08.06.2016 ja 28.06.2016 vastu võetud otsustel oli õiguslik alus ning et kostjale saadeti enne koosoleku toimumist nõuetekohane kutse. Kutse saatmist kostjale osanike koosoleku kohta ei ole hageja isegi väitnud, rääkimata väite tõendamisest.
96.VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud sättest teha järeldust, et kostjal ei olnud õigust esitada hagile vastuväiteid tulenevalt sellest, et nõude loovutamise aluseks olev ainuosaniku otsus on tühine. VÕS § 171 lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
97.Riigikohus on leidnud, et osaühingu poolt nõude loovutamise lepingu tühisuse vastuväite võib esitada isik, kelle vastu olev nõue loovutati, est VÕS § 170 eesmärgiks ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv (RK TKo 3-2-1-35-05, p 17, 3-2-1-74-15, p 11). Seetõttu ei saa hageja nõude esitamisel kostja vastu väita, et nõude loovutamise aluseks olevate osanike otsuste kehtivus ei oma õiguslikku tähendust. Kohus loeb samuti ebausutavaks hageja väite, et hagejale ei olnud teada osa kuuluvus Xxxx ja kostja ühisvarasse ning hageja tugines üksnes äriregistri kandele. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja seaduslik esindaja ja osanik oli Xxxx lähikondne, mistõttu pidi talle osa kuulumine ühisvarasse olema teada.
98.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hagi kostja vastu tuleks jätta rahuldamata sõltumata Xxxx ainuosanikuna vastu võetud otsustest seetõttu, et hageja nõue ei ole sisuliselt tõendatud. Riigikohus on leidnud, et osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks ÄS § 187 lg 2 kohaselt on juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine, osaühingule varalise kahju tekkimine ja põhjuslik seos rikkumise ning kahju vahel (RK TKo 3-2-1-129-15, p 13). Lisaks peab juhatuse liige oma kohustuste rikkumise eest vastutama. Osaühing peab nõude esitamisel tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ning kahju on tekkinud just selle kohustuse rikkumise tulemusena (RK TKo 3-2-1129-15, p 13, 3-2-1-197-13, p 14). Kui osaühingul on mitu juhatuse liige, tuleb nõude eeldused teha kindaks iga juhatuse liikme kohta eraldi ehk tuleb tuvastada, milles seisnes konkreetse juhatuse liikme kohustuste rikkumine (RK TKo 3-2-1-129-15, p 14).
99.Kohus leiab, et hageja ei ole antud asjas tõendanud, et kostja on juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et preemia väljamakseteks puudus õiguslik alus ning preemia väljamaksete tegemisel rikkus üksnes kostja mõnda juhatuse liikme kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikmena kohustust esitada maksudeklaratsioone. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdas hagiavalduses märgitud summas Xxxx OÜ-le kuuluvat sularaha, vastutas sularaha kassa hoidmise eest ja omandas sularaha. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud üksnes Xxxx kirjalikud kinnitused ja tema kui tunnistaja ütlused, kuid need ei ole hageja väidete tõendamiseks kohtu hinnangul piisavad. Xxxx kirjalikud kinnitused ja tunnistajana antud ütlused lähevad vastuollu teiste asjas kogutud tõenditega.
100.22.02.2016 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku 2. kd, lk 91-95) vajadust tõendada, et kostjal lasus juhatuse liikmena ainuisikuliselt sularaha hoidmise kohustus. 29.05.2017
eelistungil (toimiku 2. kd, lk 121-122) juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kuna Xxxxsai endale enamuse Xxxx OÜ-st kostjale preemiamaksetena üle kantud summadest, ei saa olla usutavad hageja väited, et Xxxxpreemia maksetest midagi ei teadnud. Kohus juhtis tähelepanu, et Xxxxja kostja olid omavahel abielus ning saadud rahalised vahendid olid nende ühisvaraks. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
101.AS LHV Pank 30.05.2016 kinnitusest ning sellele lisatud maksekorraldustest (toimiku 1. kd, lk 17-28) nähtub, et kostja tegi Xxxx OÜ arveldusarvelt 02.05.2014 endale ülekande summas 2500, 08.05.2014 summas 1000 eurot, 16.05.2014 summas 2000 eurot, 06.06.2014 summas 2000 eurot, 18.06.2014 summas 2000 eurot, 20.06.2014 summas 2500 eurot, 02.07.2014 summas 1000 eurot ja 21.07.2014 summas 1000 eurot. Kõigi maksete selgitustesse on märgitud kas „preemia“ või „preemia osamakse“ või „osamakse“. 05.11.2014 tegi kostjale endale ühtlasi ülekande summas 50 000 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et viimase makse kostja tagastas Xxxx OÜ-le. Kostja esitas kohtule omakorda enda konto väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 87-88), millest nähtub, et Xxxx OÜ-lt saadud summadest kandis kostja Xxxx edasi kokku 11 313 eurot. Seega sai Xxxxenamuse kostja poolt äriühingu kontolt kantud rahast enda valdusesse.
102.Hageja esitas kohtule 12.07.2016 Xxxx poolt allkirjastatud „kinnituskirja“ (toimiku 1. kd, lk 29-31), milles ta kinnitas, et kostja kandis Xxxx OÜ kontolt enda kontole preemiamaksetena 14 000 eurot, milliselt summalt tasus äriühing tulumaksu 3721,52 eurot, töötuskindlustusmakseid 542,50 eurot ja sotsiaalmaksu 5967,45 eurot. Kinnituses on samuti märgitud, et kontrolli tulemusena tuvastati ettevõtte kassas sularaha puudujääk 27 956 eurot. Brutokäive antud summas oli deklareerimata. Kontrolli tulemusena tehti parandused ettevõtte käibedeklaratsioonidel perioodil 07.2014 kuni 10.2014. Kokku oli antud perioodil jäetud Maksu-ja Tolliametile tasumata käibemaksu summas 2 309,30 eurot, millelt arvestati intresse 490,37 eurot ja intressidelt arvestati ettevõtte tulumaksu 122,59 eurot.
103.Hageja esitas kohtule Xxxx BV majutusteenuse vahendamise eest esitatud arved (toimiku 1. kd, lk 32-35) 2014. aasta juuli, augusti, septembri ja oktoobri eest, milliste kohaselt oli majutusteenuse käive kokku nendel kuudel 29372 eurot. Hageja esitas kohtule ka käibemaksu deklaratsioonid 2014. aasta juuli, augusti, septembri ja oktoobri eest (toimiku 1. kd, lk 36-39) ja pangakonto väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 40), mille kohaselt tasus Xxxx OÜ 08.06.2016 ja 09.06.2016 Maksu- ja Tolliametile kokku 2 816,48 eurot. Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et Xxxx OÜ osutas Xxxx arvete kohaselt 2014. aasta juulis, augustis, septembris ja oktoobris majutusteenust suuremas mahus, kui oli märgitud samal perioodil koostatud maksudeklaratsioonides.
104.Xxxx OÜ 2014. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 1. kd, lk 100-124), et majandusaasta lõppes äriühingule kasumlikult. Antud tõend ei ole kooskõlas hageja väitega, et 2014. aastal toimis ettevõte kahjumlikult, mis iseenesest juba välistas kostjale preemia maksmise otsuse tegemise. Aruanne oli Xxxx poolt allkirjastatud 01.05.2016. Kuigi Xxxxväitis istungil tunnistajana antud ütlustes, et sai kostja poolt tehtud ülekannetest, puuduvast sularahast ja esitamata maksudeklaratsioonidest teada alles 2016. aastal viimase kahe aasta majandusaasta aruandeid koostades, ei loe kohus seda väidet usutavaks.
105.11.05.2016 saatis kostja e-kirja Xxxx , milles juhtis tähelepanu asjaolule, et Xxxx on esitanud Xxxx OÜ-le arveid suuremas mahus, kui on deklareeritud käive majutusteenuse eest. Kostja soovis teada, miks on jäänud deklareerimata majutuse käive vähemalt summas 24 000 eurot ja kuhu on jäänud klientide tasutud raha. Eeltoodud tõendist lähtuvalt ei pea kohus usutavaks ja tõendatuks hageja väidet, et kostja valdas Xxxx OÜ poolt 2014. aasta majutusteenuse osutamisest saadud sularaha ja jättis oma kohustusi rikkudes esitamata maksudeklaratsioonist. Kostja e-kirjast võib kohtu hinnangul järeldada, et ka kostja sai teadlikuks majutusteenuse käibe tegelikust suurusest siis, kui ta asus üle vaatama Xxxx esitatud
arveid, millised kajastasid tegelikku majutusteenuse mahtu.
106.Hageja esitatud ehitiste registri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 156-157) nähtub, et Pärnus Xxxx asuvale korterelamule on kasutusluba väljastatud 10.12.2014. Samas nähtub hageja esitatud tõendist, et kasutusloa väljastamise ajaks oli elamu juba kasutusel. Eeltoodud tõendiga ei ole kooskõlas hageja väide, et Xxxx arendustegevus oli kahjumlik ainuüksi seetõttu, et kortereid ei õnnestunud 2014. aasta suvel müüa. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et Xxxx OÜ asus 2014. aasta juulist alates osutama majutusteenust ning tegi seda majanduslikult edukalt. Hageja ise on väitnud, et majutusteenuse osutamisest tulenev käive oli märkimisväärselt suurem, kui tegelikult maksudeklaratsioonides kajastati. Seega on hageja omaks võtnud, et Xxxx OÜ tegeles 2014. aasta suvel ja sügisel edukalt majandustegevusega ja teenis sellest tulu.
107.Maksu-ja Tolliameti Internetilehe väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 189) nähtub, et Xxxx OÜ tasus 05.09.2016 maksuintressi summas 502,35 eurot. Seega tuli Xxxx OÜ-l tasuda maksuintresse, kuid ainult intresside tasumise kohustuse täitmisest ei saa kohus järeldada, et kostja on tekkinud kahju eest vastutav.
108.Hageja esitas kohtule menetluse käigus veel täiendava kinnituse AS-lt LHV Pank koos konto väljavõttega (toimiku 1. kd, lk 169-182), millest nähtub, et kuigi valdava osa ettevõtte ülekannetest tegi kostja, kasutas Xxxx samuti regulaarselt võimalust teha ettevõtte kontolt ülekandeid. Sama nähtub AS LHV Pank kinnitusest, mis puudutab Xxxx OÜ kontot 01.03.2014 kuni 01.08.2014 (toimiku 2. kd, lk 105-110). Ainuüksi valdava osa ülekannete tegemisega kostja poolt ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, et kostja ka valdas ja omastas hageja väidetud summas sularaha.
109.07.02.2017 saatis hageja seaduslik esindaja Xxxx e-kirja, milles küsis, kuidas toimus Xxxx OÜ-s sularahakassa hoidmine ja kas selle kohta on esitada täiendavaid tõendeid (toimiku 2. kd, lk 82). Xxxx vastas e-kirjale 08.02.2017 (toimiku 2. kd, lk 83) ning kinnitas, et ta edastas klientidelt saadud sularaha kostjale, kes korraldas koos oma emaga ettevõtte raamatupidamist. Xxxxväitis oma pöördumises, et ta eeldas kostja poolt sularaha panka viimist. Samuti edastas Xxxxkoos oma kinnitusega e-kirjad, milliste kohaselt saatis kostjat esindanud kostja vend Xxxx kostja koostatud Exceli tabeli, milles oli Xxxx OÜ sularaha kassa suuruseks märgitud 30 000 eurot. Kinnitusele lisatud e-kirjadest (toimiku 2. kd, lk 84-88), et vastav tabel oli kostja venna poolt saadetud ning tabelis oli Xxxx OÜ kassajäägi suuruseks sularahas märgitud 30 000 eurot. Täiendavalt esitas hageja kohtule kostja esindaja poolt koostatud hagiavaldusest ühisvara jagamiseks (toimiku 2. kd, lk 101-104), mille punktis 1.5 oli kostjat nimetatud Xxxx OÜ pearaamatupidajaks ja projektijuhiks.
110.Kohus leiab, et eelviidatud tõenditest kogumis ei saa järeldada, et kostja oleks rikkunud mõnda juhatuse liikme kohustust. Ainuüksi asjaolust, et kostja on ennast ise nimetanud äriühingu pearaamatupidajaks, ei saa hageja meelevaldselt järeldada, et kostja oli vastutav sularaha kassa hoidmise eest. Hageja ei ole tõendanud, et sularaha, mille kadumist hageja kostjale ette heidab, oli üldse kostja valduses ning kostja vastutas sularaha hoidmise eest. Hageja etteheited maksudeklaratsioonide esitamata jätmise osas on kohtu hinnangul asjakohatud, sest poolte vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et tegelikult esitas maksudeklaratsioone raamatupidamise programmis kandeid teinud Xxxx , kes on vastavate toimingute tegemist oma tunnistajana antud ütlustega kinnitanud. Xxxx sai deklaratsioone esitada vastavalt nendele andmetele, mida talle esitasid juhatuse liikmed. Tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et majutusteenuse klientidelt võttis sularaha vastu ainult Xxxx , kes esitas vastavad andmed deklaratsioonide esitamiseks Xxxx ele.
111.Tunnistaja Xxxx (toimiku 2. kd, lk 132 pöördel -133) kinnitas 04.10.2017 istungil antud ütlustes, et ta tegi Xxxx OÜ-s raamatupidamist aastatel 2012 kuni 2014. Tunnistaja ei teinud ise
pangaülekandeid, vaid tegi igapäevaseid sissekandeid raamatupidamise programmi ja esitas maksudeklaratsioone. Sularaha arvestus toimus tema sõnul raamatupidamise programmis ja tunnistaja käes raha ei olnud. Tunnistaja ei teadnud, kelle käes see on. Xxxxsaatis tunnistajale ekirja iga majutusteenuse kliendi andmetega, mille alusel koostas tunnistaja arve. Tunnistajal ei olnud enda sõnul aimugi, et osa kliente tasus sularahas, sest Xxxxesitas talle andmed ainult panga kaudu tasunud klientide kohta. Tunnistaja sõnul toodi talle majutusteenuse osas vaid sularaha väljaminekuid tõendavad tõendid, mitte kunagi sularaha sissetulekut tõendavaid tõendeid. Tunnistaja pidas arusaamatuks, kuidas tekkis sularaha kassa.
112.Tunnistaja Xxxx tunnistas, et Xxxxtuli tema juurde ajal, mil ta hakkas kostjast lahutama ning teatas tunnistajale, et kostja tulevik on tagatud ja kostja hakkab saama suurt emapalka. Xxxxteadis tunnistaja sõnul preemiamaksetest.
113.04.10.2017 vande all ütlusi andnud kostja (toimiku 2. kd, lk 129 pöördel – 130) avaldas, et Xxxx objektil hakati majutusteenust osutama alates juunist 2014. Majutusteenuse osutamisega tegeles ettevõttes Xxxx , kes võttis klientidelt vastu sularaha. Kui klient soovis, väljastas kostja ema kliendile arve. Xxxx OÜ juhatuse liikmete kohustused kostja vande all antud ütluste kohaselt kirjaliku otsusega jaotatud ei olnud ja ülesandeid jaotati vastavalt vajadusele. Kostja sõnul oli preemiamaksete tegemine tema ja Xxxx ühine kokkulepe. Kuna tegu oli perefirmaga ja perre oli sündimas laps, oli mõistlikum teha väljamakseid preemiamaksetena, sest see tekitas emapalka ja suurendas pere sissetulekut tulevikus. Otsus sündis kostja ütluste kohaselt kodus ühise arutelu käigus. Enamuse preemiamaksetest andis kostja üle Xxxx . Kostja väitis, et ta tegi väljamakseid vastavalt Xxxx korraldustele.
114.Sularaha hoidis Xxxxkostja ütluste kohaselt enda käes. Sularaha arvestust kostja sõnul ettevõttes ei peetud ja enne majutusteenuse osutamist sularaha ei olnud. Majutusteenuse osutamisel ei nõudnud kostja kordagi Xxxx ult, et viimane näitaks talle sularaha ette, et saaks seda kontrollida. Kostja selgitas, et kohtule esitatud tabeli koostamisel ta ei lugenud sularaha reaalselt üle, vaid järeldas andmeid xxxx arvete järgi. Xxxx esitas igakuiselt vahendamise eest arveid, mis oli 10% majutuse käibest. Järelikult pidi ülejäänu olema tasutud sulaharas. Xxxx OÜ kontodele oli ligipääs nii kostjal kui ka Xxxx ul, kuigi põhiliselt tegi ülekandeid kostja. Xxxxsisenes samuti igapäevaselt Interneti panka.
115.Kohus loeb tunnistaja Xxxx e ja kostja vande all antud ütlustega kogumis tõendatuks, et Xxxxvõttis Xxxx OÜ majutusteenuse klientidelt 2014. aastal vastu sularaha, kuid ei esitanud raamatupidamisele korrektseid andmeid saadud sularaha kohta, mistõttu ei saanud deklaratsioone koostanud raamatupidaja Xxxx esitada korrektseid maksudeklaratsioone. Tunnistaja ja kostja ütlustega kogumis loeb kohus tõendatuks, et sularaha hoidmise korda ei olnud Xxxx OÜ-s kehtestatud. Kuna majutusteenuse kliendid andsid raha Xxxx kätte, loeb kohus tõendatuks, et sularaha oli nimelt tema ja mitte kostja valduses.
116.Tunnistaja Xxxx e, kostja vande all antud ütluste ning kohtule esitatud kontode väljavõtete alusel loeb kohus kogumis tõendatuks, et Xxxxteadis koheselt 2014. aastal preemiamaksete tegemisest. Kohus loeb kostja väited osanike ühise otsuse tegemise kohta seoses preemiamaksetega tõendatuks tunnistaja Xxxx e ning kostja enda vande all antud ütlustega. Kohus loeb usutavaks, et kostja ja Xxxxotsustasid majutusteenusest tulu tekkimisel ühiselt teha kostja kontole preemiamakseid selleks, et viimane hakkaks tulevikus saama vanemahüvitist. Antud põhjusele preemia maksete tegemisel on viidanud tunnistaja Xxxx . Seejuures peab kohus alusetuks hageja väiteid, nagu oleks kostja muutnud menetluse käigus seisukohti seoses sellega, miks preemia maksed tehti. Kostja on menetluse käigus nimelt väitnud, et ta kandis saadud summad üle Xxxx selleks, et viimane saaks tagastada isalt võetud laenu. Asjas kogutud tõenditest nähtub tõepoolest, et Xxxx kandis 21.02.2014 Xxxx üle 32 000 eurot selgitusega „laen“ (maksekorraldus toimiku 1. kd, lk 158). Samas on kostja menetluses algusest peale
väitnud, et ta sai alles hiljem teada, et Xxxxsaadud summat laenu kustutamiseks ei kasutanud. Ühtlasi on Xxxxkostja väiteil ise kinnitanud ühisvara jagamise menetluses, et summad kanti kostja konto kaudu üle selleks, et võimaldada kostjal saada tulevikus vanemahüvitist.
117.04.10.2017 istungil tunnistajana ütlusi andnud Xxxx(toimiku 2. kd, lk 130-132) kinnitas, et kostjal ja temal ei olnud kirjalikku kokkulepet juhatuse liikmete ülesannete jaotamise osas. Tunnistaja nõustus, et tal oli võimalus kontrollida seda, mis äriühingu kontodel toimus ning aegajalt tegi ta ülekandeid. Seega ei kinnita ka tunnistaja Xxxx ütlused, et üksnes kostja kui juhatuse liikme kohustuseks oli korraldada raamatupidamist ning vastutada sularaha hoidmise eest.
118.Xxxxkinnitas tunnistajana, et tema võttis vastu Xxxx majutusteenuse osutamisel klientidelt raha. Samas väitis Xxxx , et ta andis sularaha üle kostjale ning viimane pidi sularaha tema korralduste kohaselt panka panema. Kohus ei loe tunnistaja väiteid kostjale sularaha üleandmise kohta usutavateks, sest need ei lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Kui Xxxxoleks andnud sularaha kostjale üle panka viimiseks, oleks ta pidanud esitama raamatupidajale Xxxx ele andmed ja tõendeid sularahas toimunud müügi kohta, kuid seda ei teinud Xxxxkordagi. Tunnistaja Xxxx e ütlustega on tõendatud, et andmeid majutusteenuse käibe kohta esitas talle ainult Xxxx . Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et kostjale selgus alles hiljem Xxxx esitatud arvete kontrollimisel, et majutusteenuse käive oli raamatupidamisele teadaolevatest andmetest suurem. Järelikult loeb kohus tõendatuks, et Xxxxei andnud kostjale üle majutusteenuse klientide poolt tasutud sularaha ning jättis sularaha saamise kohta andmed raamatupidajale esitamata, mistõttu jäid õigeaegselt esitamata käibedeklaratsioonid. Kuivõrd Xxxx OÜ juhatuse liikmete kohustused ei olnud kindlaks määratud, lasus Xxxx ul samasugune kohustus nagu kostjal tagada raamatupidamise andmete õigsus ja sularaha olemasolu.
119.Xxxxväitis tunnistajana antud ütlustes, et ta sai kostjale tehtud preemiamaksetest teada 2016. aastal aruannete tegemise käigus. Ühise otsuse tegemist preemia kohta ta eitas. Samas tunnistaja möönis, et osa preemiarahast jõudis tema kontole tagasi. Tema sõnul oli kostja lubanud talle tagasi maksta 2012. aastal ära kasutatud raha, mis kuulus tunnistajale. Tunnistaja Xxxxkinnitas, et kostjal puudus 2014. aastal ametlik töökoht, kuid kostja olevat talle valetanud raha päritolu kohta. Kohus viimaseid tunnistaja väiteid usutavateks ei loe, sest need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Asjas kogutud tõenditest nimelt nähtub, et tunnistajal oli igapäevaselt ligipääs Xxxx OÜ kontodele ja ta teadis preemiamaksete tegemisest. Kohus ei saa pidada eluliselt usutavaks tunnistaja väiteid, milliste kohaselt ei olevat tal preemiamaksete tagasi saamisel olnud täpselt teada, kust saadud raha pärineb, kuigi kostjal puudus muu töökoht või sissetulek. Samaaegselt väitis tunnistaja istungil, et ta sai Xxxx OÜ-st väheses summas palka, kuid pidas perekonda ülal. Kuivõrd kostjal puudus muu sissetulek, loeb kohus tõendatuks kostja väiteid, et pooled võtsid osanikena ühiselt vastu otsuse kanda raha preemiamaksetena kostja kontole selleks, et viimane hakkaks edaspidi saama vanemahüvitist. Tunnistaja Xxxx osalemine ühise otsuse tegemisel on kohtu hinnangul vastupidiselt hageja väidetele tõendatud nimelt sellega, et kostja kandis enamuse summast koheselt päras raha saamist edasi Xxxx .
120.Xxxx väited, milliste kohaselt olevat kostja kui tema endine abikaasa pidanud talle tagasi maksma 2012. aastal kasutatud raha, on kohtu hinnangul asjakohatud. Xxxxei ole väitnud ning hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks tekkinud Xxxx ees kirjeldatud kohustus. Lisaks tuleneb PKS §-st 17, et kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
121.Hageja väited, milliste kohaselt olevat kostja ka varem teinud ühelt mittetulundusühingult endale alusetu kande ja teinud Xxxx OÜ-le ettepaneku võõrandada talle turuhinnast soodsamalt sõiduki Toyota Land Cruiser, on kohtu hinnangul asjasse puutumatud ega tõenda kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Asjasse puutumatu on ka hageja väide, et kostja kandis Xxxx OÜ kontolt endale 50 000 eurot, sest kostja on antud summa äriühingule tagastanud.
122.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, sest see on sisuliselt tõendamata. Abikaasadena oli kostjal ja Xxxx ul vastu võetud ühine otsus preemiamaksete kandmiseks kostja kontole ning enamuse summast sai endale Xxxx . Xxxxvõttis ise klientidelt vastu sularaha, kuid ei esitanud selle kohta raamatupidajale andmeid maksudeklaratsioonide esitamiseks. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et Xxxxoleks sularaha üle andnud kostjale.
123.Lisaks kõigele varasemale leiab kohus, et Xxxx poolt 08.06.2016 ja 28.06.2016 ainuosanikuna otsuste vastu võtmine ja hagejale nõude loovutamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Sisuliselt on Xxxx tegevuse tulemusena loodud formaalne nõue kostja vastu, kuigi tegemist oli tehingute ja toimingutega, mida tegid abikaasad ja milliste eest on nad juhatuse liikmetena ja abikaasadena solidaarselt äriühingu ees vastutavad.
124.TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kooskõlas TsÜS § 138 lõikega 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Antud juhul on hageja esitanud nõude, mille tegelik eesmärk on kostjale kahju tekitamine.
125.Xxxxloovutas hagejale tühise otsusega nõude, mis selle põhjendatuse korral oleks pidanud kaasa tooma tema ja kostja solidaarse vastutuse. Nimelt näeb ÄS § 187 lg 2 ette, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui Xxxx hinnangul puudus preemia maksete tegemiseks osanike ühine otsus, oli ta saadud summade osas äriühingu eest solidaarselt vastutav koos kostjaga, sest ta sai enamuse summadest enda kontole. Lisaks oli emma-kumma abikaasa kontole laekunud summa puhul tegemist nende ühisvaraga (RK TKo 3-2-1-36-06, p 11). Kui äriühingu juhatuse liikmete vahelised kohustused ei olnud jaotatud ning mõlemad tegelesid raamatupidamisele aruannete esitamisega, pidi raamatupidamises korrektsete kannete tegemise eest samuti vastutama mõlemad juhatuse liikmed solidaarselt. Kui kostja oleks 2014. aastal omandanud Xxxx OÜ sularaha, oleks tegemist olnud abikaasade ühisvaraks oleva summaga, mille eest oleksid mõlemad solidaarselt olnud äriühingu ees vastutavad.
126.Lisaks tuleneb PKS § 18 lõikest 1, et tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Seega juhul, kui preemia väljamakse tehti ilma ühise osanike otsuseta, kuid saadud raha muutus ühisvaraks ning seda kasutati perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks, on saadud summa osas tekkinud xxxx ja kostjal äriühingu ees solidaarkohustus. Kohus osundab, et Xxxxkinnitas tunnistajana antud ütlustes, et ta pidas perekonda ülal. Samas ta kinnitas, et sai Xxxx OÜ-st palka vaid 300 eurot. Muude sissetulekute olemasolu ta ei väitnud. Järelikult kasutasid nii Xxxxkui kostja äriühingust saadud rahalisi vahendeid perekonna ülalpidamiseks.
127.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Xxxx kui ainuosaniku otsused ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja nõue kostja vastu 52 677,84 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 14.07.2016 põhinõude summalt seadusjärgses määras.
128.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas ei esitanud kostja kohtule taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostjal puudus menetluses lepinguline esindaja. Seetõttu ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist ulatust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.