A. M. (sündinud 24.01.1969, elukoht: xxx, Venemaa Föderatsioon, e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.AS-i Eesti Väärtpaberikeskus hagi N. E. lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
vastu võlgnevuse 737,78
euro ja
2.Välja mõista N. E.`lt /solidaarvõlgnikult/ AS-i Eesti Väärtpaberikeskus kasuks 01.11.2002 Aktsiate Registreerimise Taotlusest tulenev võlgnevus summas 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 55 senti, sh põhivõlgnevus 129,60 eurot perioodi 14.12.2014-15.09.2015 eest ja 01.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 18,95 eurot.
3.Välja mõista N. E.`lt /solidaarvõlgnikult/ AS-i Eesti Väärtpaberikeskus kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (129,60 eurolt) alates 02.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas.
4.Jätta poolte poolt käesolevas menetluses kantud õigusabikulud poolte endi kanda.
5.Jätta kostja kanda hageja poolt tasutud riigilõiv selle õigustatud ulatuses, so summas 30 eurot ning välja mõista kostjalt N. E.`lt hageja AS-i Eesti Väärtpaberikeskus kasuks riigilõiv summas 30 (kolmkümmend) eurot. Muus osas, so summas 100 eurot, jätta riigilõiv hageja enda kanda.
6.Välja mõista N. E.`lt hageja AS-i Eesti Väärtpaberikeskus kasuks viivis menetluskuludelt (30 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
8.Toimetada kohtuotsuse ärakiri kolmandale isikule, A. M.`ile, kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt TsMS § 317 lg 3. Sellisel juhul loetakse käesolev kohtuotsus kolmandale isikule, A. M.`ile, avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.AS Eesti Väärtpaberikeskus esitas 07.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS Peipsi Trade ja N. E. vastu võlgnevuse 755,75 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus tegi 09.10.2015 võlgnikele maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule N. E.`le kätte toimetatud 25.10.2015 ja võlgnikule Peipsi Trade AS-le 04.11.2015. Võlgnik N. E. esitas 25.10.2015 nõudele vastuväite. AS-i Peipsi Trade suhtes tegi kohus 17.12.2015 maksekäsu, millega kohus kohustas solidaarvõlgnikku AS-i Peipsi Trade tasuma AS-le Eesti Väärtpaberikeskus põhinõude summas 620,65 eurot, kõrvalnõuded summas 157,13 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kohus kohustas võlgnikku AS-i Peipsi Trade tasuma AS-le Eesti Väärtpaberikeskus täiendavalt viiviseid järgmiselt: 0,05% päevas summalt 620,65 eurot alates 18.12.2015. Pärnu Maakohtu 17.12.2015 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev
nõue N. E. vastu üle hagimenetlusse Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 28.12.2015 määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtule (tl. 1-12).
2.02.02.2016 esitas hageja kohtule hagi N. E. vastu võlgnevuse 737,78 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas AS Peipsi Trade 01.11.2002 hagejale Aktsiate Registreerimise Taotluse, mille alusel hageja kohustus registreerima AS Peipsi Trade aktsiad, pidama aktsiaraamatut ja teostama sellega seotud teenuseid ning AS Peipsi Trade kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale ja esitatud arvetele. Tulenevalt EVKS § 23 lg 1 katab registripidaja oma teenuste osutamise kulud teenuste eest võetava tasuga vastavalt registripidaja poolt kinnitatud hinnakirjale. Pooled leppisid kokku, et AS Peipsi Trade tasub hageja poolt esitatud arvete alusel. AS Peipsi Trade ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning seisuga 01.02.2016 võlgneb hagejale 620,65 eurot. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud teenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega endale võetud kohustusi. VÕS § 65 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Peipsi Trade AS-lt sissenõutava summa osas on maksekäsk tehtud 17.12.2015. Hageja on esitanud oma nõude N. E. vastu äriregistrist nähtuvate andmete alusel. Taotluse esitamisega hagejale ning taotluse aktsepteerimisega AS-i Eesti Väärtpaberikeskus poolt võttis kostja vastavalt registreerimistaotluse IV osa punktile 2 endale kohustuse maksta arvete tasumisega viivitamise korral hagejale viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on seisuga 01.02.2016.a. arvestanud viivist kokku summas 117,13 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 620,65 eurot ja viivised summas 117,13 eurot; samuti viivise alates 01.02.2016.a. kuni võlasumma täieliku tasumiseni 0,05% tagastamata võlasummalt päevas. Hageja palub mõista välja menetluskulud, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 287,60 eurot, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (tl. 20-52).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 18.02.2016 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud, samuti ei nõustunud kostja hagi menetlusse võtmisega, kuna AS-i Peipsi Trade suhtes on tehtud maksekäsk. Kostja arvamuse kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna arvete tasumisega tegeles teine juhatuse liige, so A. M.. Kostja oli juhatuse liikmeks ainult 2 kuud, juhatuse liikmete ametikohustused olid jagatud vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Kostja esitas 18.02.2016 kohtule taotluse kaasata kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse AS Peipsi Trade juhatuse liige A. M.. Taotluse kohaselt oli ajavahemikus 08.12.2014 kuni 25.01.2015 N. E. ja A. M.i (kui juhatuse liikmete) vahel kokkulepe kohustuste jaotumise osas, mis oli sõlmitud 08.12.2014. Selle dokumendi alusel vastutas kogu AS Peipsi Trade finantstegevuse, sh. raamatupidamise ja arvestuse eest A. M.. N. E. ei omanud kokkupuudet AS Peipsi Trade finantstegevusega. AS Eesti Väärtpaberikeskuse poolt esitatud arvetest kogusummas 620,65 eurot olid ainult kaks arvet (14.12.2014 summas 4,32 eurot; 16.01.2015 summas 4,32 eurot) esitatud tasumiseks ajavahemikul, mil N. E. oli AS Peipsi Trade juhatuse liikmeks. Peamised kaks arvet summas 112,33 eurot ja 374,40 eurot olid esitatud oktoobris 2014, kui N. E. ei olnud AS Peipsi Trade juhatuse liige. Kostja märkis ka seda, et hagejal oli õigus taotleda emitendi sundlõpetamist, kui tasu maksmisega viivitatakse rohkem kui 6 kuud. Kostja lisas vastusele arve õigusabikulude kohta summas 200 eurot (tl. 57-62).
HAGEJA SEISUKOHT
4.Hageja esitas 15.11.2016 kohtule seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega alljärgnevatel põhjendustel: 17.12.2015 on tehtud maksekäsk, millega on väljamõistetud 755,75 eurot AS-lt Peipsi Trade hageja kasuks. Kuna N. E. esitas nõudele vastuväite, siis anti tema suhtes nõue menetlemiseks üle Viru Maakohtule;
15.11.2016 Äriregistri väljatrüki kohaselt on AS Peipsi Trade juhatuse liikmed A. M. ja N. E.. EVKS § 23 lõike 3 alusel registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga (samale seisukohale on kohus asunud ka Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 2-11-51884). Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostja on vastutav EVKS § 23 lõike 3 alusel hageja ees ning kohustus kuulub täies ulatuses tasumisele. VÕS § 65 lõike 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ei pea hageja vajalikuks A. M.i menetlusse kaasamist. EVKS § 23 lõike 3 teise lause kohaselt kui tasu maksmisega viivitatakse üle kuue kuu, võib registripidaja taotleda kohtus emitendi sundlõpetamist. Seega on registripidajal õigus, mitte kohustus taotleda emitendi sundlõpetamist. Hageja palub jätta kohtul tähelepanuta seisukohale lisatud vene keelne dokument. TsMS § 32 lõike 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Hageja ei välista kompromissi sõlmimist lähtudes TsMS § 394 lg 2 punktist 7. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätkuvalt hagiavaldus rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. (tl. 74-77). 05.01.2017 KOHTUISTUNG
5.05. jaanuari 2017 kohtuistungil jäi hageja esindaja Aljona Melter hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja märkis, et N. E. on senini AS Peipsi Trade juhatuse liige. Iga juhatuse liige peab endale aru andma, et ta võtab riski, et 3-ndad isikud ei tea, mis ettevõtte siseselt toimub. Peipsi Trade maksekäsust ei ole midagi laekunud. Hageja ei nõustunud 3. isiku kaasamisega, kuna see venitaks asja menetlust. Samuti võivad suureneda menetluskulud. Kostja esindaja esitas taotluse tunnistaja Paul Kärbergi ülekuulamiseks. Samuti jäi kostja esindaja 18.02.2016 esitatud taotluse juurde kaasata kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse AS Peipsi Trade juhatuse liige A. M., kuna nii E. kui ka M. olid juhatuse liikmed ning ettevõtte finantstegevusega tegeles just nimelt A. M., ainult temal oli ligipääs pangakontodele, seega peaks ta olema samasugune vastutaja, nagu E.. Tunnistaja Paul Kärberg andis kohtuistungil ütlusi, et ta on Peipsi Trade põhiaktsionär Peipsi Trade LTD kaudu ja talle kuulub 26 Peipsi Trade aktsiat. M. on juhatuse liige ja tema tegeleb majandusega. M. käib Eestis tihti, tunnistaja teada elab ta Pihkva oblastis. Ta on Peipsi Trade LTD osanik 100%. Peipsi Trade nõukogusse ta ei kuulu. 25.01.2015 nõukogu koosoleku protokollis on tema poja allkiri, tema pojad on juhatuse nõukogus. M. ütles, et tema saatis registrisse kirja, aga siis tuli panna uus juhatuse liige sinna, selle pärast jäi asi venima, ta ütles, et tahab teha ettepaneku, kellega koos hakata töötama. Ta osales N. E. kutsumises juhatuse liikmeks, sest teisi kandidatuure ei olnud, nad palusid ta ajutiselt sinna, sest seaduse kohaselt peab olema 2 juhatuse liiget. N. E. nõustus olema juhatuse liikmeks, tingimusel, et ta ei tegele majandusküsimustega, ainult reklaami ja informatsiooniga, nendel tingimustel ta nõustus ja siis tehtigi kohustuste jaotus liikmete vahel, majandustegevuse ja finantstegevusega tegeleb M., ainult temal oli ligipääs pangaarvele ja rahade ülekandmisele. N. E. oli ainult ajutiselt, rohkem sellel põhjusel, et juhatuses peab olema 2 liiget, kusagil kuu aja pärast ta keeldus ja kirjutas avalduse, tööl ta ei käi ja töötasu ei saa, tol ajal ta juba töötas teises kohas ja ka praegu töötab teises kohas. Praktiliselt ta polnudki kogu selle aja jooksul Peipsi Tradega seotud. Tunnistaja teada ta pole kordagi töötasu saanud ja see oli põhjus, miks ta ära läks. Lepingus kohustuste jaotamisest sai ta teada päris alguses, kui palusid E.t sellele kohale. Isegi kui N. E. oleks soovinud arveid ära maksta, ta poleks saanud seda teha, tal polnud juurdepääsu finantsasjadele, pangas oli vormistatud ligipääs ainult M.ile. N. E. seisab juhatuse liikme nimekirjas selle tõttu, et avalduse registrisse saab anda ainult juhatuse liige. Nad ei ole leidnud uut juhatuse liiget.
Nõukogu ei saanud anda korraldusi arve tasumiseks, tasuda sai ainult M.. Tehti tööjaotus, et N. E. ei vastuta. Ta arvab, et nõukogu polnud kursis, et arved on maksmata, see kuulus M.i alla, tema tegeles arvete maksmisega. Mis puudutab maksmist, siis juhatuse liige otsustab maksmise, nõukogu tasumist ei otsusta. Kord aastas toimub üldkoosolek ja siis esitatakse aruanne, firma finantsiline majandustegevus on nii nõrk, et midagi ei toimu, tal polnud aasta jooksul ühtegi tehingut. Tunnistaja arvab, et oleks M. saanud dokumendid kätte, oleks ta ammu ära maksnud selle summa. (tl. 102-110).
6.12.01.2017 määrusega kohus rahuldas kostja taotluse ja kaasas tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel A. M.`i (tl. 112-113). Kolmandale isikule A. M.`ile on kohtudokumendid kätte toimetatud avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09. juunil 2017.a. (tl. 130, 133)
7.Kohus teatas 06.09.2017 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 05. oktoobrini 2017.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 20. oktoobril 2017 kohtu kantselei kaudu (tl. 134, 136).
8.Hageja esindaja esitas kohtule menetluskulude (õigusabikulude) nimekirja, mille kohaselt hageja õigusabikulud moodustavad 600 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Kostja esindaja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
10.Asjas ei ole vaidlust selles, et AS Peipsi Trade esitas 01.11.2002 AS-le Eesti Väärtpaberikeskus taotluse aktsiate registreerimiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et AS-l Peipsi Trade on võlgnevus hageja ees summas 737,78 eurot, sh põhivõlgnevus 620,65 eurot ja viivised 117,13 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on AS Peipsi Trade juhatuse liige. Vaidlus on selle üle, millisel ajavahemikul kostja oli/on juhatuse liikmeks: kostja väitel oli ta juhatuse liikmeks ainult 2 kuud, so 08.12.2014-25.01.2015. Hageja seisukohalt oli kostja AS Peipsi Trade juhatuse liikmeks pikema perioodi vältel, sh hagi esitamise seisuga. Vaidlus on ka selle üle, kes vastutab hageja poolt väljastatud arvete mittetasumise eest, kas kostja või AS Peipsi Trade teine juhatuse liige, kolmas isik A. M.. Hageja arvamuse kohaselt vastutavad mõlemad juhatuse liikmed solidaarselt, seega oli hagejal õigus valida, millise juhatuse liikme vastu ta hagi esitab. Kostja N. E. on seisukohal, et kuna vastavalt tema ja A. M.i vahelisele kokkuleppele ta ei tegelenud äriühingu finantstegevusega, siis ta ei pea ka vastutama hageja poolt esitatud arvete mittetasumise eest ning selle eest peaks vastutama A. M.. Kostja asus ka seisukohale, et hagejal oli õigus taotleda emitendi sundlõpetamist, kui tasu maksmisega viivitati rohkem kui 6 kuud, antud juhul moodustas viivitus rohkem kui 12 kuud. Kostja esitas 08.12.2014 sõlmitud kokkuleppe, millest nähtub tema ja A. M.i tööülesannete jaotus (tl. 59, 60). Kostja esitas ka 25.01.2015 AS Peipsi Trade nõukogu koosoleku protokolli, millest nähtub juhatuse liikme N. E. tagasikutsumine (tl. 61).
Äriregistri 16.10.2017 andmete kohaselt on N. E. jätkuvalt AS Peipsi Trade juhatuse liige, so alates 08.12.2014-02.12.2019, seega ei ole kuni käesoleva ajani esitatud registriosakonnale avaldust juhatuse liikme tagasikutsumise kohta.
11.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
12.Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1, 5 kohaselt, juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või nõukogu või juhatuse otsusega. ÄS § 307 lg 1, 2 kohaselt, aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. ÄS § 309 lg 1, 3, 4 kohaselt, juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Juhatuse liikme volituste lõppemise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll.
13.AS Peispi Trade Põhikirja p. 7.2.2 kohaselt võib seltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhatuse õigust esindada seltsi võib piirata üldkoosoleku või nõukogu otsusega. Põhikirja p. 7.2.3 tulenevalt võib juhatus olla nii 1-, kui 2-liikmeline. Põhikirja p. 7.2.5 kohaselt valitakse juhatuse liige 3-ks aastaks. Seega, AS Peipsi Trade põhikirjast tulenevalt on juhatuse liikmel N. E.l samad õigused, mis A. M.il. Kohtule ei ole esitatud üldkoosoleku või nõukogu otsust, mis oleks heaks kiitnud N. E. ja A. M.i vahel 08.12.2014 sõlmitud kohustuste jagamise kokkuleppe. Kuigi tunnistaja P. Kärbergi sõnul oli ta teadlik nimetatud kokkuleppest, siis ei ole kohtule esitatud nõukogu või üldkoosoleku otsust selle kohta. Kuna nõukogu on 3-liikmeline ning otsus peab olema vastu võetud vähemalt 2/3 koosolekul hääletanud liikmete poolt (põhikirja p. 7.3.11), siis ei saa ühe nõukogu liikme, so P. Kärbergi nõusolekut lugeda nõukogu otsuseks. Äriregistri 16.10.2017 väljavõttest nähtub, et N. E. on jätkuvalt AS Peipsi Trade juhatuse liige, so ei A. M. ega ka N. E. ei ole esitanud registriosakonnale avaldust registrikande muutmiseks. Seega ei ole õige AS Peipsi Trade põhiaktsionäri, tunnistaja P. Kärbergi seisukoht, et nimetatud avalduse saanuks registriosakonnale esitada ainult juhatuse liige A. M., seda oleks saanud teha ka N. E. kui juhatuse liige ise, esitades registriosakonnale nõukogu esimehe või tema poolt volitatud isiku poolt allkirjastatud kande muutmise avalduse ja koosoleku protokolli. Antud asjaoludest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et N. E. on AS Peipsi Trade juhatuse liige vähemalt kuni 02.12.2017 (vastavalt Põhikirja p. 7.2.5, kui enne saabuvat tähtaega ei esitata registrile avaldust juhatuse liikme tagasikutsumise kohta).
14.Seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole enam AS-i Peipsi Trade juhatuse liige ning et ta oli juhatuse liikmeks ainult 2 kuud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema ja A. M.i 08.12.2014 kokkulepe oli heaks kiidetud äriühingu nõukogu või üldkoosoleku otsusega, st et kokkulepe omab juriidilist jõudu ja tõendab, et nõukogu või üldkoosolek on piiranud juhatuse liikme õigusi/kohustusi.
15.VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
16.Väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 23 lg 3 kohaselt, registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Kui tasu maksmisega viivitatakse üle kuue kuu, võib registripidaja taotleda kohtus emitendi sundlõpetamist. Vastavalt VÕS § 65 lg 1, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. AS-i Peipsi Trade sundlõpetamise osas nõustub kohus hageja seisukohaga, et EVKS § 23 lg 3 kohaselt hageja võis, kuid ei olnud kohustatud taotlema kohtus äriühingu sundlõpetamist.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
18.Hagile lisatud taotlusest nähtub, et AS Peipsi Trade esitas 01.11.2002 hagejale Aktsiate Registreerimise Taotluse, mille alusel hageja kohustus registreerima AS Peipsi Trade aktsiad, pidama aktsiaraamatut ja teostama sellega seotud teenuseid ning AS Peipsi Trade kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale ja esitatud arvetele (tl. 24). Hagile lisatud arvetest nähtub, et ajavahemikul 30.09.2014-31.08.2015 esitas hageja AS-le Peipsi Trade arveid (16 arvet) kogusummas 620,65 eurot, millele lisandub viivis summas 117,13 eurot (tl. 25-43). Pärnu Maakohtu 17.12.2015 maksekäsuga mõisteti solidaarvõlgnikult AS-lt Peipsi Trade avaldaja kasuks välja võlgnevus summas 620,65 eurot, kõrvalnõuded summas 157,13 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot, samuti viivised 0,05% päevas põhinõudelt (620,65 eurot) alates 18.12.2015 (tl. 8-9). Pärnu Maakohtu 17.12.2015 määruse alusel on algatatud täiteasi nr. 191/2015/1670, mille raames ei ole võlgnikult täitemenetluse käigus rahalisi vahendeid laekunud (tl. 97-98).
19.Kostja N. E. esitas vastuväite seoses sellega, et ainult 2 arvet on esitatud ajal, mil ta oli AS Peipsi Trade juhatuse liige. Kohus, kontrollides nii esitatud arveid kui ka äriregistri andmeid, tuvastas, et enne N. E. juhatuse liikmeks valimist esitati AS-le Peipsi Trade 3 arvet kogusummas 491,05 eurot (30.09.2014 arve summas 112,33 eurot /arvel märgitud 155,52 eurot, kuid hagis on märgitud 112.33 eurot/; 15.10.2014 arve summas 374,40 eurot ja 31.10.2014 arve summas 4,32 eurot). Ülejäänud arved, so alates 30.11.2014 kuni 31.08.2015 (13 arvet) kogusummas 129,60 eurot on esitatud ajal, või on arve tasumise tähtaeg langenud ajale, mil N. E. on AS-i Peipsi Trade juhatuse liige (näiteks 30.11.2014 arve summas 4,32 eurot, tasumise tähtaeg 15.12.2014; antud arvega on kostja ka oma vastuses nõustunud).
EVKS § 23 lg 3 kohaselt, aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Samale seisukohale on asutud ka Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 2-11-51884.
20.Kohus leiab, et kostja vastutab tasumata arvetest tekkinud võlgnevuse eest ainult selle ajavahemiku eest, mil ta on juhatuse liige, st, et kostja ei vastuta 30.09.2014-31.10.2014 esitatud arvete mittetasumise eest. Antud küsimuses on Tartu Ringkonnakohus 15.02.2012 otsuse nr. 2-11-29688 p. 11 asunud seisukohale, et „Samas nõustub ringkonnakohus apellandi seisukohaga selles, et kostja 2 ei saa olla vastutav kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema juhatuse liikmeks valimist. Seadus ei näe ette, et isiku valimisel juhatuse liikmeks läheks talle ilma eraldi kokkuleppeta üle EVKS § 23 lg 3 sätestatud solidaarkohustus enne tema juhatuse liikmeks valimist tekkinud kohustuste täitmise eest.“ Riigikohus on 03.10.2012 otsuse nr. 3-2-1-115-12 p. 11 märkinud et „Registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt aktsiate registreerimise tõttu osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed EVKS § 23 lg 3 esimese lause järgi solidaarselt emitendiga. Tegemist on juhatuse liikme erikoosseisust vastutusega kolmandast isikust aktsiaseltsi võlausaldaja ees ehk teiste võlausaldajatega võrreldes on seadusandja otsustanud registripidajat eelistada. Aktsiaseltsi juhatus tagab ÄS § 233 lg 2 kolmanda lause järgi aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. Viidatud EVKS regulatsiooniga on pandud aktsiaseltsi juhatusele EVK tasude isikliku tagamise kohustus. Võimalikke vabandatavuse aluseid maksmisest keeldumiseks ei ole kostja I menetluses esitanud.“
21.Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja põhivõlgnevus /solidaarvõlgnevus/ ajavahemiku 30.11.2014 kuni 31.08.2015 eest 129,60 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
22.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepinguga ettenähtud viivisemäär moodustas 0,05% päevas tasumata summalt.
23.Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud arvete maksetähtaegdest kuni hagiavalduse esitamiseni, so seisuga 01.02.2016 summas 117,13 eurot alljärgnevalt: Arve nr. Summa Tasumise kuupäev Viivitatud päevade arv Viivis A1419437 112,33 15.10.2014
26,57 A1423832 374,40 29.10.2014
85,92 A1425118 4,32 14.11.2014
0,96 A1425503 4,32 14.12.2014
0,89 A1426005 4,32 16.01.2015
0,82 A1504379 28,80 30.01.2015
5,27 A1505658 4,32 16.02.2015
0,75 A1506052 4,32 16.03.2015
0,69 A1506446 4,32 15.04.2015
0,63 A1510965 28,80 29.04.2015
3,99 A1512261 4,32 18.05.2015
0,56 A1512651 4,32 15.06.2015
0,50
A1513069 A1517631 A1518912 A1519331
4,32 28,80 4,32 4,32
15.07.2015 23.07.2015 17.08.2015 15.09.2015
0,43 2,76 0,36 0,30
Kohus leiab, et viivise summas 117,13 eurot, nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele osaliselt. Kohus rahuldas põhinõude osaliselt, alates 30.11.2014 kuni 31.08.2015 esitatud arvete osas, seega kuulub ka viivisenõue rahuldamisele nimetatud ajavahemikus esitatud arvete tasumisega viivitamise eest.
24.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus alates 15.12.2014 kuni 01.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 18,95 eurot (0,89+0,82+5,27+0,75+0,69+0,63+3,99+ 0,56+0,50+0,43+2,76+0,36+0,30), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367. Menetluskulud
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4, kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 130 eurot, kokku 175 eurot, (millest 17.12.2015 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult AS-lt Peipsi Trade hageja kasuks välja mõistetud 45 eurot), ning õigusabikulud 600 eurot (sh käibemaks, millest 17.12.2015 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult AS-lt Peipsi Trade hageja kasuks välja mõistetud 20 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 600 euro, kokku 775 eurot, samuti viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud Riigilõiv
28.Esialgselt hagihinnalt maksis hageja riigilõivu kogusummas 175 eurot, millest 17.12.2015 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult AS-lt Peipsi Trade hageja kasuks välja mõistetud 45 eurot. Kuna hageja esitas kostja N. E. vastu nõude ka ajavahemiku eest, mil N. E. ei olnud AS Peipsi Trade juhatuse liige, so põhjendamatu nõude, siis kohus käesoleva lahendiga rahuldab hagi osaliselt, summas 148,55 eurot, millele lisandub täiendav viivis, seega hagihind moodustab
172,27 eurot (ühe aasta viivis moodustab 23,72 eurot), millelt kuuluks tasumisele riigilõiv 75 eurot, seega oleks õigustatud kostja suhtes arvestada riigilõivuna 75 eurot. Kuna 17.12.2015 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult AS-lt Peipsi Trade hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 45 eurot, siis kuulub kostjalt N. E.`lt väljamõistmisele riigilõiv summas 30 eurot (75-45), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (30 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Ülejäänud osas, so summas 100 eurot (175-75) jääb riigilõiv hageja enda kanda. Õigusabikulud
29.Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 600 eurot. Kohus, tutvudes kohtule esitatud materjalidega, leiab, et hageja õigusabikulud tuleb jätta täies ulatuses hageja enda kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja, esitades 02.02.2016 kohtule suuremas osas põhjendamatu hagi – hageja nõue kogusummas 589,23 eurot, sh põhinõue 491,05 eurot ja viivised 98,18 eurot, oli esitatud põhjendamatult isiku vastu, kes ei olnud veel juhatuse liige, seega näitas hageja üles hooletut suhtumist nii kohtu kui ka kostja suhtes. Hageja, esitades kohtule hagiavalduse ning olles eelnevalt tutvunud N. E. vastuväitega maksekäsu kiirmenetluses, pidi olema teadlik sellest, et kostja N. E. oli AS Peipsi Trade juhatuse liige alates 08.12.2014, seega oli hagejal võimalus esitada koheselt kostja vastu õige ja põhjendatud hagi. Kohus pöörab hageja tähelepanu asjaolule, et hageja palub maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kuluna mõista kostjalt välja 40 eurot, kuigi TsMS § 4842 kohaselt ei või nimetatud summa ületada 20 eurot, mis on AS-lt Peipsi Trade 17.12.2015 maksekäsuga välja mõistetud. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud jätta hageja menetluskulusid (õigusabikulusid) kostja kanda ja kohus jätab nimetatud kulud, summas 600 eurot, hageja enda kanda. Kostja menetluskulud
30.Kostja menetluskulud on 200 eurot. Kostja palus jätta kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda (tl 62). 05.01.2017 kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekirja ei ole kostja kohtule esitanud. Kohus, lähtudes asjaolust, et kostja ei suutnud tõendada, et tema volitused AS Peipsi Trade juhatuse liikmena lõppesid 25.01.2015; et tema ja A. M.i vaheline 08.12.2014 kokkulepe oli heaks kiidetud äriühingu nõukogu või koosoleku poolt, ning et hagi esitamine kostja vastu oli osaliselt põhjendatud ja seotud kostja enda tegevusetusega (ei esitanud registrile avaldust enda juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta), siis ei ole põhjendatud jätta kostja menetluskulusid (isegi osaliselt) hageja kanda ning kohus jätab kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.