lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-490/100

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-490/100
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 2, 4, 5, 6PankrS § 173 lg 1, 2, 4PankrS § 172 lg 5, 6PankrS § 2TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 465 lg 2Määruse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-490/9Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus27.01.20152-15-490/130Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus07.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-21978/104Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-490

Tsiviilasi

EE pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21. juuli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EE määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): EE (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad, vastustajad): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), TCM Estonia OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital, ITM Inkasso OÜ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 21. juuli 2017 määrus tühistada osas, millega lõpetati EE suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti tema kohustustest vabastamisest, samuti kohustustest vabastamise menetluse kohta teate avaldamise osas (resolutsiooni punktid 1–3). Muus osas (resolutsiooni punkt 4) jätta sama määrus muutmata. Saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrusega kuulutati välja EE (võlgnik) pankrot. Maakohus lõpetas 15. juuli 2015 määrusega pankrotimenetluse ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik esitas 11. jaanuaril 2016, 15. juulil 2016 ja 15. jaanuaril 2017 kohtule aruanded, milles märkis, et tal ei ole sissetulekut ja ta pole seetõttu võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik on otsinud tööd, kuid pole seda leidnud.
3.Maakohus kuulas võlgniku suuliselt ära 20. veebruaril 2017. Võlgnik avaldas, et tegelikult on tal olnud sissetulek juhutöödest. Samuti on võlgniku abikaasal firma, kuhu võlgnik oleks saanud tööle minna, kuid ei näinud selleks vajadust, sest sel juhul tuleb suur osa oma sissetulekutest loovutada võlausaldajatele.
4.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukohad kolm võlausaldajat. Aktsiaselts PlusPlus Capital leidis, et tuleb jätkata kohustustest vabastamise menetlust, kuigi võlgnik ei ole makseid teinud. Eesti Inkasso OÜ teatas, et ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamisega nõus, kuna võlgnik ei ole midagi tasunud. Eesti Vabariik märkis, et ei esine asjaolusid, mis oleksid aluseks võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.Võlgnik esitas 15. juulil 2017 aruande, millest nähtub, et alates 1. märtsist 2017 töötab ta M OÜ-s (edaspidi „tööandja“), kellelt sai ka töötasu sama aasta maikuust juulini ca 430–365 eurot kuus.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6.Maakohus lõpetas 21. juuli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja määras avaldada sellekohane teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud.
7.Maakohus märkis, et pankrotiseaduse (PankrS) § 172 lg 6 alusel kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab, kui võlgnikule usaldusisikut ei määrata. PankrS § 173 lg 2 alusel peab võlgnik andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei määranud võlgnikule usaldusisikut, mistõttu tuli võlgnikul endal esitada kohtule andmed oma vara ja sissetulekute kohta.
8.Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud oluliselt PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud teabe andmise kohustust, sest võlgnik ei märkinud kohtule esitatud aruannetes andmeid enda sissetulekute kohta. Seejuures teatas võlgnik 20. veebruari 2017 kohtuistungil, et ta on saanud tulu. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole võlgnik aruandeid parandanud, et selle alusel võlausaldajatele väljamakseid teha ja on alates 27. aprillist 2017 tulu saamist salgama asunud. Võlgnik on tahtlikult kohtu korraldusi eiranud, mistõttu ei täida kohustustest vabastamise menetlus enam oma eesmärki. Võlgniku käitumist võib pidada äärmiselt ebausaldusväärseks, mistõttu ei ole enam võimalik kohustustest vabastamise menetlusega jätkata.
9.Võlgnik rikkus ka PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul otsinudki tulutoovamat tegevust, et võlausaldajate nõuded saaksid mingiski ulatuses rahuldatud.

2 (5)

Võlgnik avaldas 20. veebruari 2017 ärakuulamisel, et ta ei pidanud mõistlikuks tööle minna, sest siis oleks ta ka pidanud oma sissetuleku loovutama. Seega on võlgnik tahtlikult vältinud võimalust, et võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud. Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes tegutseb tööandja alates 2013. aastast ja aastatel 2016 ja 2017 oli ettevõttel majandustegevus. Võlgniku 15. juuli 2017 esitanud aruandest nähtub, et ta on alates 1. märtsist 2017 tööl tööandja juures, kuid on tulu saanud alates

1.maist 2017. Seejuures on tööandja osanik ja juhatuse liige võlgniku abikaasa, kellele kuulub ka teine äriühing – J OÜ. Nimetatud äriühingute tegevusvaldkonnaks on ehitusega seotud teenused, millega võlgnik on tegelenud enne pankroti välja kuulutamist. Äriregistris on J OÜ e-posti aadressiks märgitud XXX, mis osutab asjaolule, et võlgnik töötab selles äriühingus. Seega on võlgnik aruannetes valetanud, et on otsinud tööd seda leidmata, sest tegelikult on võlgnik tegutsenud mitteametlikult abikaasale kuuluvates osaühingutes, et vältida enda sissetuleku loovutamist võlausaldajatele.
10.Kokkuvõtvalt lähtus maakohus talle esitatud teabest kohustustest vabastamise menetluse kestel ja leidis, et võlgniku poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu tuleb tema suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
11.Juhindudes PankrS § 175 lg-st 7 määras maakohus avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

MÄÄRUSKAEBUS

12.Võlgnik esitas 9. augustil 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:  võlgnik pole rikkunud teabe andmise kohustust, kuna esitas kohtule aruanded;  võlgnik selgitas 20. veebruaril 2017 kohtule, et on otsinud tööd, kuid on leidnud ja mõningal määral teinud üksnes juhutööd. Sissetuleku saamist pole ta kinnitanud, sest juhutöödega seda ei kaasnenud. Seega ei saa väita, et võlgnik pole tulutoovat tegevust otsinud;  istungil selgitas võlgnik ka, et mõistis valesti võimalike sissetulekute jaotust enda ja võlausaldajate suhtes, kuid tööle minekut ei ole ta ebamõistlikuks pidanud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital vaidles määruskaebusele vastu. Teised võlausaldajad määruskaebusele ei vastanud Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 13. septembri 2017 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, millega lõpetati võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti teda kohustustest vabastamast, samuti kohustustest vabastamise menetluse kohta teate avaldamise osas. Maakohtu menetluslikku otsustust määruse saatmise kohta ei ole vaidlustatud. Asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 3 (5)
15.Maakohus lähtus õigesti sellest, et PankrS § 175 lg 5 järgi võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et PankrS § 175 lg 5 kohaldamise eeldused on täidetud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS-s ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1916, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Muu hulgas pole sellisest võimalusest ilmajätmiseks alust võlgniku puhul, kelle kohustustest vabastamise menetlus on kestnud vähem kui poole seadusega ette nähtud tavapärasest ajast ja kes on asunud tööle. Vaidlustatud määruse järgi tugines maakohus võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel nii PankrS § 175 lg-le 2 (järgnevas p 16) kui ka lg-le 4 (järgnevas p 17). Ringkonnakohus leiab, et kummalgi alusel ei olnud põhjust praegu veel otsustada võlgniku kohustustest vabastamata jätmist, mida põhjendab järgmiselt.
16.PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos (p 1); võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (p 2). Maakohtu põhjenduste järgi on praegu võlgnikule ette heidetav PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste rikkumine. PankrS § 173 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1); samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ja vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2); võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3); lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%, kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Maakohus viitas määrust põhjendades lg-tele 1, 2 ja 4. Maakohtu etteheide PankrS § 173 lg 1 osas ei olnud vaidlustatud määruse tegemise ajal enam põhjendatud, sest võlgnik oli asunud tööle ja esitanud selle kohta kohtule enne määruse tegemist ka aruande, milles kajastas tööst saadud tulu. Sellises olukorras on kohustustest vabastamisest keeldumine ennatlik, sest eeldatavasti on võlgnikul võimalik tööst saadava tasu arvel menetluse käigus võlausaldajata nõudeid vähemalt osaliselt rahuldada. PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumist ei ole maakohus asjaoludega sidunud ega ka põhjendanud, sellega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat kohtumääruse põhjendamise kohustust. Maakohus ei tuvastanud, millist tulu või vara oleks võlgnik kohtu ees varjanud. Pelgalt võlgniku e-posti aadressi märkimine võlgniku abikaasa äriühingu kontaktides ei anna alust lugeda võlgnikku oma kohustusi oluliselt ja süüliselt rikkunuks. Kui maakohtul on menetluse jätkudes kahtlus, et võlgnik suunab oma aja ja töise ressursi abikaasa ettevõttesse, siis saab kohus selle kohta ise andmeid ja tõendeid koguda (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 13 teine lõik).

4 (5)

PankrS § 173 lg-s 4 nimetatud kohustuse rikkumiseks peaks kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik jättis endale tulust suurema osa kui seaduse või kohtumäärusega ette nähtud. Neid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

17.PankrS § 175 lg 4 järgi peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kohustanud võlgnikku andma teavet vande all ja võlgnik oleks sellest keeldunud. PankrS § 175 lg 4 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast keeldumiseks peab kohus eelnevalt selgitama, millise teabe vande all andmata jätmise või tähtajaks andmata jätmise tõttu kohus menetluse lõpetab (Riigikohtu
2.novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16, p 19 teine lõik). Käesoleva asja toimikust ei nähtu, millise teabe vande all andmata jätmisega seostas kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetamise.
18.Eelneva põhjal ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mis annaksid alust keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Samas ei saa praegu veel ka otsustada võlgniku kohustustest vabastamist, mida taotleb määruskaebuses võlgnik. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
19.Asja edasisel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada menetluses eripäraga, et PankrS § 172 lg 6 järgi on võlgnik ise määratud usaldusisikuks. Kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita (vt Riigikohtu 2. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16, p 18). Kohtul tuleb eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega. Kui maakohus leiab, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, on tal võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja määrata teine usaldusisik (PankrS § 172 lg 5). Kui aga võlgnik jätkab ise usaldusisiku kohustuste täitmist, siis tuleb maakohtul järelevalve teostamisel selgelt eristada võlgniku kohustusi võlgniku ja usaldusisiku rollis. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes need rikkumised, mis võlgnik paneb toime võlgniku rollis.
20.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi sisulises osas ja kohustustest vabastamise menetlus jätkub, siis ei ole käesolev määrus menetlust lõpetav lahend. Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamisel.
21.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval