Hageja: EH, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Urmas Arumäe, vandeadvokaat Kostja: TA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxx
Asja läbivaatamise aeg
20.oktoober 2017, kirjalik menetlus (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
Kostjal menetluskulusid ei ole.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 2015 lühiajalise laenulepingu tähtajaga kuni 27.09.2015. Laenusumma oli 3300 eurot ja viivis 1% päevas iga viivitatud päeva eest. Laenu tagatiseks lubas kostja hagejale üle anda oma Lyoness’i liikme-ID konto: x, mille pidajaks on OÜ Lyoness Eesti. Üleandmine pidi toimuma lepingu lisas nr 1 toodud formaalse avalduse alusel. Kost-ja võetud kohustusi ei täitnud, st laen koos viivistega on tagasi maksmata ning pandiese on hageja nimele vormistamata. Eeltmärgitud asjaoludel palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 3300 eurot põhivõlga ning 3300 eurot intressi ja viivist hagi esitamise seisuga. Alternatiivina palus hageja kohustada kostjat vormistama hageja nimele Lyoness’i liikme-ID konto: x, mille pidajaks on OÜ Lyoness Eesti (tl 21-22). 07.02.2017 seisukohas ei vaielnud hageja vastu asjaolule, et kostja 18.03.2016 tasus 500 eurot (kirjas ka lepingu pöördel). Samuti kinnitas hageja, et kostja on 09.01.2017 kandnud hageja kontole 3300 eurot. Samas leidis hageja, et eelmärgitud asjaolud ei anna alust väita, et osa võlast on tasutud juba enne hagiavalduse esitamist või et põhivõlg on tasutud. Laenulepingu p-s 7 on pooled kokku leppinud, et esmajärjekorras tasub võlgnik viivisevõlgnevuse, seejärel intressid ja alles siis laenusumma. Seisuga 18.03.2016 oli viiviseid kogunenud 5709 eurot (33 € päevas x 173 päeva). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kohustuse jääk põhivõla osas 3300 eurot ja viiviste osas 14086 eurot. Arvestades, et 09.01.2017 seisuga on tasutud viivist 3800 (500+3300) eurot, on sama aja seisuga kohustuse jääk viiviste osas 11710 eurot. Põhivõlg 3300 eurot on kostjal jätkuvalt tasumata. Intressi ei ole kohaldatud. Lõpliku nõudena palub hageja kostjalt välja mõista 3300 eurot põhivõlga ja 3300 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja on märkinud, et loobub viiviste suuremas osas sissenõudmisest kohtu kaudu (tl 38-40). Tsiviilasi nr 2-16-18436
04.08.2017 selgituses teatas hageja, et eelistab kirjalikku menetlust (tl 23).
KOSTJA VASTUVÄITED
Vastuses hagile (e-kirjana) kinnitas kostja, et sai EH (H) laenu 3300 eurot ja lisas, et on saadud laenu osaliselt tagasi maksnud enne hagiavalduse esitamist. Kinnitus laenu osalise ta-gasimakse kohta on fikseeritud hageja laenulepingu originaaleksemplari tagaküljel. Kostja vastuväidete kohaselt kandis ta 09.01.2017 hageja kontole täiendavalt 3300 eurot, mida tõendab maksekorraldus. Viivise osas leidis kostja, et viivis 1% kalendripäevas on ebamõistlikult suur ja vastuolus heade kommetega. Kostja palus viivise nõuet mitte rahuldada. Veel märkis kostja, et tema laenulepingust tulenev kohustus hageja ees on täidetud, kuna ta on tasunud rohkem, kui laenu summa. Konto üleandmise nõue on alusetu, kuna laenulepingu tagatise osas ei saavutanud pooled kokkulepet ja seda põhjusel et konto üleandmine hagejale olnuks sisult vara võõrandamine mitte pantimine. Isegi kui kohus leiab, et kostjal on veel mingi rahaline nõue laenulepingu alusel, ei anna see alust kostjalt välja nõuda kostja Lyonessi kontot hagejale. Tõendina esitas kostja 09.01.2017 maksekorralduse (tl 32,33). 20.03.2017 e-kirjana saadetud seisukohas palus kostja vähendada viivise nõuet, kuna lepingus sätestatud viivise määr ületab head tava. Viivise kogusumma ei tohiks ületada laenu põhisummat. Seetõttu saab viivisnõue olla maximaalselt 2800 eurot, kuna kostja on varasemalt 500 eurot juba tasunud. Hageja seisukoht, et viivise nõue on suurem, kui 3300 eurot, on vastuolus nii heade kommete kui ka hagiavaldusega. Kostja palus sellist viivise nõuet mitte välja mõista (tl 53). 04.09.2017 e-kirjas märkis kostja, et on tasunud laenulepingu põhiosa 3300 eurot ja lisaks intresse 500 eurot (lisaks veel 300 eurot, mida ta ei saa hetkel tõendada). Ühtlasi teatas kostja, et ei soovi kohtuistungit (tl 68).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Pooled ei vaidle asjaolude üle, et - EH (ka Laenuandja või hageja) ja TA (ka Laenusaaja või kostja) vahel on 2015 sõlmitud lühiajaline laenuleping (edaspidi Leping); - Lepingu alusel (p 1) andis EH TA 3300 eurot laenu ning viimane pidi saadud laenu tagastama hiljemalt 27.09.2015 (p 3); - tähtaegselt tasumata summadelt pidi TA maksma viivist 1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (p 7). Vaidlust pole ka selles, et TA ei tagastanud laenu kokkulepitud tähtajaks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on tasunud oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 18.03.2016 hagejale 500 eurot ja 09.01.2017 täiendavalt 3300 eurot. Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud (tl 5,17,32,33,42). Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.
3.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 ja 7 koosmõju kohaselt kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel kuupäeval ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlustamata ja tõendatud asjaoludega on tuvastatud, et kostja Lepingus kokkulepitud tähtajaks saadud laenu hagejale ei tagastanud. Sellest tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt Lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja nõuabki käesolevas menetluses kostjalt Lepingust tulenevat põhivõlgnevust summas 3300 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et on hagejale Lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Lepingus märgitud viivise määr 1% päevas on kostja hinnangul ebamõistlikult suur, ületab hea tava piiri, st on vastuolus heade kommetega.
4.Hageja nõue tuleneb kahe füüsilise isiku vahel sõlmitud laenulepingust. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud hagejaga laenulepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib kostja puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. TsMS § 436 lõikest 7 tulenevalt kontrollib kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on sellekohaseid vastuväiteid esitanud või mitte. See asjaolu on hageja vandeadvokaadist esindajale teada. Tsiviilasi nr 2-16-18436 2 (4)
VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Seda, et tüüptingimused on eelnevalt välja töötatud tingimused, on märkinud ka Riigikohus (vt lahend 3-2-1-94-14). Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline Laenuleping (tl 17) oma väliste tunnuste poolest tüüptingimustega lepingu tunnustele. Nimelt on lepingublanket trükitud, lünktekstiga ja väljaprinditud. Nimetatud asjaolud omakorda viitavad sellele, et blanketile trükitud lepingutingimused on eelnevalt välja töötatud ja selliste tingimustega lepingublankette kasutatakse teiste lepingupartnerite suhtes. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ja tarbijast kostja vahel 2015 sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga.
5.Kohus on otsuse p 2 tuvastanud, et EH ja TA on sõlminud laenulepingu; et selle Lepingu p 1 alusel andis hageja kostjale 3300 eurot laenu ning et kostja pidi 3300 eurot laenu lepingu p 3 kohaselt tagastama hiljemalt 27.09.2015. Arvestades, et pooltel ei ole vaidlust Lepingu p-de 1 ja 3 tingimuste osas, puudub alus pidada Lepingut nende punktide osas tühiseks. Seega on Leping p-de 1 ja 3 osas pooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja on hagejalt 3300 euro laenu saamise ka omaks võtnud (tl 32). Otsuse punktis 2 on kohus vaidlustamata asjaoluna tuvastanud, et kostja ei tagastanud hagejale saadud 3300 eurot laenu Lepingus kokkulepitud tähtajaks, st hiljemalt 27.09.2015. Seega rikkus kostja Lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Kohustus muutus sissenõutavaks 28.09.2015. Hageja oli hagiavalduses õigustatud nõudma kostjalt 3300 euro laenu tasumist.
6.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivist Lepingu p 6 alusel. Lepingu p 6 tekst „Juhul, kui laenusaaja ei tagasta laenusummat ja ei tasu intressi käesolevas lepingus ettenähtud tähtajaks, tasub laenusaaja viivist 1% tähtaegselt tasumata summadelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest“ on blanketile trükitud täies mahus (lünkadeta). Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et Lepingu p 6, sh selles sätestatud viivise määr (1% kalendripäeva eest), on eelnevalt väljatöötatud lepingutingimus, mida kostja ei saanud mõjutada. See omakorda tähendab, et Lepingu p 6 tingimus on tüüptingimus.
7.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on eelnevalt (otsuse p-s 2) tuvastanud, et pooled on sõlminud laenulepingu, millega kostja kohustus tasuma hagejale viivist 1% päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, so 365% aastas. Seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt oli vaidlusalusel ajal kehtinud referentsiintressimäärasid arvestades (alates 01.01.2015 kuni 30.06.2016 – 0,05% ja alates 01.07.2016 - 0,00%) suurusjärgus 8,0–8,05% aastas, so 0,022% päevas. Seega ületab pooltevahelise laenulepingu järgne viivisemäär sama aja seadusjärgset viivisemäära üle neljakümne viie korra. Seetõttu on kohtu hinnangul Lepingu p 6 järgse viivisemäära puhul tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, millist saab VÕS § 41 lg 1 kohaselt pidada tühiseks. Kohtu taolist seisukohta toetavad ka Riigikohtu selgitused. Nii on Riigikohus selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt lahend 3-2-1-139-14), samuti Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt lahend 32-1-25-16). Lisaks on Riigikohus avaldanud seisukoha, mille kohaselt ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist Tsiviilasi nr 2-16-18436 3 (4)
vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-66-05).
9.Kuna kohus asus seisukohale, et Lepingu p 6 järgne (lepinguline) viivisemäär on tühine, ei ole hagejal tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-st 1 tulenevalt õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Hageja on õigustatud nõudma viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt (3300 eurot) alates 28.09.2015. Laenulepingu p 7 kohaselt hakatakse viivist arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast (tl 17). Seega on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda viivist alates 28.09.2015. Hageja on esitanud kostja vastu hagi Pärnu Maakohtusse 08.12.2016 (tl 1, 4). Seega tuleb viivis põhinõudelt summas 3300 eurot arvestada perioodi 28.09.201507.12.2016 eest. 28.09.2015 – 31.12.2015 (95 päeva); 8,05% (365 päeva aastas) - 69,14 eurot 01.01.2016 – 30.06.2016 (182 päeva); 8,05% (366 päeva aastas) – 132,10 eurot 01.07.2016 – 07.12.2016 (160 päeva); 8% (366 päeva aastas) – 115,41 eurot Kokku on seadusjärgne viivis põhinõude 3300 eurot perioodi 28.09.2015 – 07.12.2016 eest 316,65 eurot. See tähendab, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist 316,65 eurot ning kostjal on kohustus see tasuda.
10.Otsuse p-des 5 ja 9 on kohus jõudnud järeldustele, et hageja oli õigustatud hagiavalduses nõudma kostjalt tähtaegselt tagastamata 3300 euro laenu tasumist ning et hagejal on perioodi 28.09.2015 - 07.12.2016 eest õigus nõuda kostjalt viivist 316,65 euro. Seega saab hageja õigustatud kogunõue kostja vastu (põhinõue + viivis) olla 3316,65 eurot. Kohus on tuvastanud (p 2), et kostja on Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 18.03.2016 tasunud hagejale 500 eurot ning 09.01.2017 täiendavalt 3300 eurot. Seega on kostja Laenulepingu täitmiseks tasunud hagejale kokku 3800 eurot. Arvestades, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt 3616,65 euro tasumist, kostja on aga otsuse tegemise ajaks tasunud hagejale 3800 eurot, seega hageja õigustatud nõudest rohkem, on kostja oma Lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud. Eetoodut kogumis arvestates tuleb EH hagi TA vastu põhivõla ja viivise saamiseks jätta rahuldamata.
11.Alternatiivnõudena nõudis hageja kostja kohustamist vormistama hageja nimele Lyoness’i liikme-ID konto: x. Hagiavalduse asjaolude kohaselt lubas kostja oma Lyoness’i liikme-ID konto: x hagejale üle anda laenu tagatiseks. Üleandmine pidi toimuma lepingu lisas nr 1 toodud formaalse avalduse alusel (tl 21-22). Kostja leidis vastuses hagile (tl 32), et konto üleandmise nõue on alusetu. Laenulepingu tagatise osas ei saavutanud pooled kokkulepet ning konto üleandmine hagejale olnuks sisuliselt vara võõrandamine, mitte pantimine. Isegi kui kohus leiab, et laenulepingu alusel on kostja vastu on veel mingi rahaline nõue, ei anna see alust kostjalt välja nõuda tema Lyonessi kontot hagejale. Hageja kostja vastuväidetele konto üleandmise kohta ei vastanud ega ka põhistanud oma alternatiivnõuet täiendavalt. Laenulepingu (tl 17) p 8 kohaselt leping lõpeb laenusaaja poolt laenusumma, intresside ja viivise täielikul tasumisel. Kohus on antud asjas leidnud, et kostja on laenusumma ja viivise tasumise kohustused täitnud. Seega saab lugeda, et laenuleping on lõppenud. Olukorras, kus hageja pidi kostja Lyoness’i liikme-ID konto: x hagejale üle andma laenu-lepingu tagamiseks, mis käesolevaks ajaks on lõppenud, ei ole hageja alternatiivnõue põh-jendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus on osaliselt muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 otsusega:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20.10.2017 otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 3300 euro väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. 4 (4)
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista TA (A) E H (H) kasuks välja põhivõlg 3300 eurot. Jätta rahuldamata hagi viivise 3300 eurot väljamõistmiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades poolte kanda, st hageja kanda jäävad 50% kostja kuludest ja kostja kanda 50% hageja kuludest, ülejäänud osa kuludest jäävad kummagi menetlusosalise enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist.
5 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.