2-13-10291 AS SEB Pank ja Aktsiaseltsi SEB Liising hagi SM vastu 719 006,04 euro väljamõistmiseks solidaarselt hagejate kasuks või 359 503,02 euro väljamõistmiseks kummagi hageja kasuks. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine Harju Maakohtu 6. septembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Hagejad (vastustajad): AS SEB Pank (registrikood 10004252) ja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767), ühine lepinguline esindaja Janek Alvela Kostja (määruskaebuse esitaja): SM (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 6. septembri 2017 määrus tühistada osaliselt kostja SM kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise osas ja teha selles osas uus määrus, millega suurendada kostjale hüvitatava menetluskulu summat 15 171 euro võrra.
2.Sama määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, millega kummaltki hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 5 522 eurot ja sellest summalt viivis.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.1.Rahuldada kostja SM avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2.Määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 26 215 eurot.
2.3.Mõista kostja SM kasuks hagejalt AS SEB Pank välja menetluskulu hüvitis 13 107,50 eurot ja hagejalt Aktsiaselts SEB Liising 13 107,50 eurot.
2.4.Kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni tuleb hagejatel tasuda kostja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures kummagi hageja tasutavalt osasummalt 5 522 eurot algab viivise arvestus 22. septembrist 2017 ja osasummalt 7 585,50 eurot käesoleva määruse jõustumisest.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 14. septembri 2015 otsusega AS SEB Pank (hageja I) ja Aktsiaseltsi SEB Liising (hageja II, koos hagejad) hagi SM (kostja) vastu 719 006,04 euro väljamõistmise nõudes ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26. veebruari 2016 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus tühistas 22. novembri 2016 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. aprilli 2017 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse hagi osalise rahuldamise kohta. Ringkonnakohus jättis hageja I kanda tema enda menetluskulud ja 50% kostja menetluskuludest ning hageja II kanda tema enda menetluskulud ja 50% kostja menetluskuludest. Riigikohus jättis 13. juuni 2017 määrusega hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning seega jõustus ringkonnakohtu 21. aprilli 2017 otsus 13. juunil 2017.
2.Kostja esitas 14. juulil 2017 taotluse menetlusekulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud riigilõivust 3 400 eurot ja lepingulise esindaja kulust kogusummas 29 445 eurot (sisaldab käibemaksu).
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohus rahuldas 6. septembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 11 044 eurot. Maakohus mõistis kostja kasuks kummaltki hagejalt välja 5 522 eurot ja lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Põhimenetlus algas juba 2013. aastal, aga maakohus tegi esimese otsuse 14. septembril 2015. Seetõttu lähtus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud korrast ja määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 järgi.
5.Maakohtus kantud õigusabikulude kohta märkis kohus, et tulenevalt TsMS § 176 lg-st 4 oleks kostja pidanud menetluskulude nimekirja esitama maakohtu menetluses, mitte tagantjärgi pärast lõpplahendi jõustumist. Kostja teatas 12. augusti 2015 kohtuistungil, et tal ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitada, samuti ei soovinud kostja istungiga seonduvate kulude osas nimekirja esitada. Kuna kostja maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja ei esitanud, on kostja menetluskuluks maakohtu menetluses null eurot.
6.Samuti ei mõistnud maakohus hagejatelt välja esmases apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid. Kostja teatas 4. veebruari 2016 kohtuistungil, et tal ei ole kohtule 2 (5)
menetluskulude nimekirja esitada ning palus välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu. Pooltele 29. detsembril 2015 saadetud kohtukutses on selgitatud, et TsMS § 176 lg 1 alusel tuleb kohtuistungil esitada menetluskulude nimekiri apellatsioonmenetluses kantud menetluskulude kohta, hiljem ei saa menetlusosaline kulude osas taotlusi esitada. Kuivõrd tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitatud, määras kohus kostja menetluskulude suuruseks esmases apellatsioonmenetluses 3 400 eurot (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv).
7.Kassatsioonmenetluses pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 7,5 t ulatuses: kassatsioonkaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule 4,5 t (taotletud 7,5 t asemel) ja hagejate vastuse läbitöötamine ning seisukoha koostamine 3 t. Võttes arvesse tsiviilasja sisu ja keerukust, on kostja esindaja tunnitasu (156 eurot) põhjendatud. Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja õigusabikulud kassatsioonimenetluses põhjendatud 1 170 euro ulatuses.
8.Apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 41,5 t ulatuses tunnitasuga 156 eurot. Seega on kostja põhjendatud õigusabikulude suuruseks apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel 6 474 eurot.
9.Eeltoodust tulenevalt on kostjale hüvitatavate menetluskulude summa 11 044 eurot (3 400 eurot riigilõiv apellatsioonmenetluses, 1 170 eurot õigusabikulud kassatsioonimenetluses ja 6 474 eurot õigusabikulud apellatsioonmenetluses uuel läbivaatamisel). Kuivõrd ringkonnakohus jättis kummagi hageja kanda 50% kostja menetluskuludest, siis tuleb kummaltki hagejalt välja mõista kostja kasuks 5 522 eurot ( = 11 044 : 2).
MÄÄRUSKAEBUS
10.Kostja esitas vaidlustatud määruse peale 21. septembri 2017 määruskaebuse, milles palub selle tühistada osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata ja hagejatelt välja mõistmata kostja lepingulise esindaja kulu maakohtus ja esimeses apellatsioonimenetluses ning osas, milles maakohus vähendas kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakulu. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: kuigi kohtud nõudsid põhimenetluse kestel menetluskulude nimekirjade esitamist, ei määranud ükski kohtuaste kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Sellises olukorras kohaldub TsMS § 177 lg 2 ja menetluskulud määratakse kindlaks iseseisvas hagita menetluses. Iseseisvas hagita menetluses on menetlusosalisel õigus ja kohustus esitada kogu menetlusega seotud kulude nimekiri ja kohtu nõudmisel nende kandmist kinnitavad tõendid. Kehtiv menetlusõigus ei võimalda jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldust (osaliselt) rahuldamata üksnes seetõttu, et lõplik nimekiri esitati mitmeastmelise tähtaja viimasel etapil; maakohus ei põhjendanud kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu vähendamist 3 t võrra. Kassatsioonkaebus rahuldati, mis näitab, et tegemist oli vajaliku ajakuluga. Kuigi kaebus on kirjutatud lühidalt, tuleb arvestada, et selge kaebuse koostamine on ajakulukam, kui argumentide kuhjamine olulist ebaolulisest eristamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 5. oktoobri 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3 (5)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kostja taotluse rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada ja uue määrusega kostjale hüvitatavaid menetluskulusid suurendada maakohtus ja esmases apellatsioonimenetluses põhjendatult kantud õigusabikulude võrra. Määruskaebus rahuldatakse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.
13.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles määrati kindlaks tema õigusabikulud apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel. Samuti ei esitanud määruskaebust hagejad. Seega on vaidlustatud määrus jõustunud kummaltki hagejalt kostja kasuks 5 522 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas.
14.Maakohus on põhjendamatult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud TsMS § 174 lg-st 1. Maakohus rahuldas 14. septembri 2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ühtlasi määras kohus kindlaks hagejatele hüvitatava menetluskulude suuruse. Kuna ringkonnakohus tühistas 21. aprilli 2017 otsusega maakohtu otsuse, sh menetluskulu jaotuse osas, ja jättis kostja menetluskulud võrdselt hagejate kanda, ei pidanud ringkonnakohus otstarbekaks põhimenetluses kostjale hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks määrata. Sellisel juhul tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast kohtuotsuse jõustumist (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19-22). Sellele viitas ringkonnakohus ka 21. aprilli 2017 otsuse p 22 viimases lõigus. TsMS § 177 lg 2 alusel tuli maakohtul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Kuigi TsMS § 176 sätestab, millal tuleb menetluskulude nimekirju esitada, ei saa menetlusosalisele ette heita, kui ta enne vastava määruse tegemist esitab ühtse menetluskulude nimekirja kõigi menetluses kantud kulude kohta. Kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Samuti ei näe TsMS ette menetluskulude nimekirja hilisema esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata jätmist põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega (vt Riigikohtu 7. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16, p-d 13 ja 14). Järelikult ei olnud käesoleval juhul alust jätta kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulude hüvitamise taotlus rahuldamata pelgalt põhjusel, et kulunimekirja varem ei esitatud. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ja lahendab kostja taotluse sisuliselt.
15.Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks maakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingute ajakulu vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale kokku 80,5 t ulatuses. Vähendamisele kuulub maakohtus 12. augusti 2015 istungiga seotud aeg. Kuna istung kestis 1 t, saab pidada vajalikuks ajakuluks selle ettevalmistamiseks 2 t. Seega kokku on
12.augusti 2015 istungiga seotud ajakulu põhjendatud 3 t ulatuses. Ebavajalik oli kostja esindaja ajakulu (9,5 t) ringkonnakohtu 20. novembri 2014 määrusega seonduvalt, kuna nimetatud määrus ei olnud edasikaevatav. Esmase apellatsioonimenetluse õigusabikulu on vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale põhjendatud 16,75 t ulatuses. Kuna kostja esindaja tegi maakohtus asja menetlemisel põhjalikult tööd ja esitas korduvalt sisulisi seisukohti hagi osas, saab põhjendatuks pidada apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 8 t ulatuses. Kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisel 4 (5)
esindajal ei peaks sisuka apellatsioonkaebuse koostamine aega võtma üle ühe tööpäeva. Ka riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse koostamine ei peaks tal aega võtma üle 1 t. Samuti tuleb vähendada ringkonnakohtu 4. veebruari 2016 istungiga seotud aega. Istung kestis 1 t ja seega on mõistlik aeg istungiks ettevalmistamisele 2 t. Kokku on 4. veebruari 2016 istungiga seotud ajakulu põhjendatud 3 t ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluse ja esmase apellatsioonimenetluse raames põhjendatud kokku 97,25 t ulatuses (= 80,5 + 16,75). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Järelikult tuleb kostjale hüvitatavate õigusabi kulude suuruseks täiendavalt määrata 15 171 eurot (= 97,25 × 156). Sellest summast kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks kummaltki hagejalt väljamõistmisele täiendavalt 7 585,50 eurot (= 15 171 : 2). Kokku peab kumbki hageja tasuma 13 107,50 eurot ( = 5 522 + 7 585,50).
16.Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse muutmiseks osas, millega maakohus määras kindlaks kostja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitise. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 11). Maakohus ei ole kassatsioonimenetluses kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kuna maakohus hindas ühe menetlusdokumendi (kassatsioonkaebus) koostamise ajakulu, siis on maakohtu põhjendustest aru saada, et maakohus hindas selle koostamiseks kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, et kõnealuse kaebuse koostamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg oli 4,5 t.
17.Eelneva põhjal on kostjale hüvitatavate menetluskulude summa kokku 26 215 eurot ( = 11 044 + 15 171). See on tervikuna kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega.
18.Kostja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seega märgib kohus TsMS § 177 lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et hagejatel tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kuna maakohtu määrus kummaltki hagejalt osasumma 5 522 eurot ja sellelt viivise väljamõistmise osas jõustus edasi kaebamata, siis tuleb eristada viivise arvutamise algusaegu. Poolte esindajad said vaidlustatud määruse kätte 6. septembril 2017, st määruse vaidlustama osa jõustus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt 15-päevase kaebetähtaja möödumisel 22. septembril 2017. Alates sellest ajast tuleb hagejatel maksta viivist osasummalt 5 522 eurot.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
20.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.