AS SEB Pank ja Aktsiaseltsi SEB Liising hagi Xxxx vastu 719 006,04 euro väljamõistmiseks solidaarselt hagejate kasuks või 359 503,02 euro väljamõistmiseks kummagi hageja kasuks
2.Määrata kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 11 044 eurot.
3.Mõista hagejalt AS SEB Pank (registrikood 10004252) välja kostja Xxxx(isikukood xxxx) kasuks menetluskulud summas 5522 (viis tuhat viissada kakskümmend kaks) eurot ning hagejalt Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767) kostja Xxxx(isikukood xxxx) kasuks menetluskulud summas 5522 (viis tuhat viissada kakskümmend kaks) eurot.
4.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel AS SEB Pank ja Aktsiaselts SEB Liising tasuda kostja Xxxxkasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
2-13-10291
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohus rahuldas 14.09.2015 otsusega AS SEB Pank ja Aktsiaseltsi SEB Liising hagi Xxxx vastu 719 006,04 euro väljamõistmise nõudes ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.02.2016 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus tühistas 22.11.2016 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.04.2017 otsusega Harju Maakohtu 14.09.2015 otsuse. Ringkonnakohus jättis kostja I kanda tema enda menetluskulud ja 50% kostja menetluskuludest ning kostja II kanda tema enda menetluskulud ja 50% kostja menetluskuludest. Riigikohus jättis 13.06.2017 määrusega hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2017 otsus 13.06.2017.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
3.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
4.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
5.Kostja on 14.07.2017 esitanud kohtule taotluse menetlusekulude kindlaksmääramiseks (III kd tl 148-150), mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud riigilõivust summas 3400 eurot ning lepingulise esindaja kulust kogusummas 29 445 eurot (sisaldab käibemaksu).
2-13-10291
6.Alates 01.01.2015 kehtib menetluskulude kindlaksmääramisel uus kord. Riigikohus on selgitanud, et 1. jaanuaril 2015 jõustusid TsMS-i muudatused, mis olulisel määral muutsid menetluskulude kindlaksmääramise korda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. TsMS-is ei sätestata enam võimalust pöörduda menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtu poole § 174 lg 1 varasemas redaktsioonis sätestatud viisil. Kolleegium on märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (RKTKo 11.02.2015, nr 3-2-1-147-14, p. 22). Käesolevas asjas on menetlus alanud juba 2013. aastal, kuid maakohus tegi asjas otsuse 14.09.2015, mil kehtis juba uus menetluskulude kindlaksmääramise kord. Seega lähtub kohus eeltoodust tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramisel alates 01.01.2015 jõustunud korrast ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 1 alusel vastavas kohtuastmes esitatud menetluskulude nimekirjade alusel või nende puudumise korral tsiviilasja materjalide põhjal. Menetluskulud maakohtu menetluses
7.Kostja on oma 14.07.2017 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palunud muuhulgas kindlaks määrata ja vastaspoolelt välja mõista ka maakohtu menetluses kantud õigusabikulud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja 12.08.2015 toimunud kohtuistungil teatanud, et tal ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitada, samuti ei soovinud kostja ka istungiga seonduvate kulude osas nimekirja esitada (II kd tl 130 pöördel). Kohus märgib, et on 26.05.2015 pooltele saadetud kohtukutses selgitanud, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri (II kd tl 120 pöördel). Tulenevalt TsMS § 176 lg-st 4 oleks kostja pidanud oma menetluskulude nimekirja esitama maakohtu menetluses, mitte tagantjärgi pärast lõpplahendi jõustumist. Seega arvestab kohus, et kostja ei ole maakohtu menetluses oma menetluskulude nimekirja esitanud ning kostja menetluskuluks maakohtu menetluses on 0 (null eurot). Menetluskulud esmases apellatsioonmenetluses
8.Kostja on oma 14.07.2017 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palunud muuhulgas kindlaks määrata ja vastaspoolelt välja mõista ka esmases apellatsioonmenetluses kantud õigusabikulud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja 04.02.2016 toimunud kohtuistungil teatanud, et tal ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitada ning palub välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (II kd tl 174 pöördel). Kohus märgib, et on 29.12.2015 pooltele saadetud kohtukutses selgitanud, et TsMS § 176 lg 1 alusel tuleb kohtuistungil esitada menetluskulude nimekiri apellatsioonmenetluses kantud menetluskulude kohta ning vastasel juhul ei saa menetlusosaline hiljem kulude osas taotlusi esitada (II kd tl 168). Seega määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks esmases apellatsioonmenetluses 3400 eurot (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv). Menetluskulud kassatsioonmenetluses
9.Kostja esitas 31.10.2016 oma menetluskulude nimekirja (III kd tl 18-19), mille kohaselt on kostja menetluskuludeks kassatsioonmenetluses õigusabikulu 1638 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja palub hüvitatavatelt menetluskuludelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
2-13-10291 ulatuses. Hagejad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks oma seisukohta kostja menetluskulude nimekirja osas esitanud.
10.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks järgmiste õigusabitoimingute ajakulu järgmises ulatuses: - 27.03.2016 – 28.03.2016 – kassatsioonkaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule – 4,5 tundi; - 27.10.2016 vastustajate 26.09.2016 vastuse läbitöötamine ning seisukoha koostamine – 3 tundi. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu 7,5 tundi.
11.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 156 eurot (käibemaksuga). Kohus hindab käesoleval juhul kostja esindaja tunnitasu võttes arvesse tsiviilasja sisu ja keerukust ning leiab, et kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud.
12.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, seega arvestab kohus talle hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu koos käibemaksuga.
14.Kostja esitas 03.04.2017 oma menetluskulude nimekirja (III kd tl 126-130), mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonmenetluses riigilõiv 3400 eurot ning õigusabikulud summas 7410 eurot (47,5 tunni eest). 03.04.2017 kohtuistungil teatas kostja, et menetluskuludele lisandub ettevalmistusaeg istungiks 3 tunni ulatuses ning kohtuistungi aeg vastavalt protokollile (III kd tl 131 – 132 pöördel). Kostja palub hüvitatavatelt menetluskuludelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on 03.04.2017 kohtuistungil märkinud, et ei vaidle kostja lepingulise esindaja tunnihinnale vastu ning jätavad ajakulu põhjendatuse kohtu hinnata.
15.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks järgmiste õigusabitoimingute ajakulu järgmises ulatuses:
2-13-10291 06.02.2017 – ettevalmistumine ja osalemine 06.02.2017 istungil – 3,5 tundi
4.Arve nr 201703014 08.02.2017 – istungi protokolli läbitöötamine – 0,5 tundi; 23.02.2017 – 27.02.2017 – materjalide läbitöötamine, seisukoha koostamine, täiendamine ja esitamine – 10 tundi; 09.03.2017 – 13.03.2017 – seisukoha koostamine hagejate 27.02.2017 menetlusdokumendi osas – 5 tundi. 03.04.2017 istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine – 3,5 tundi. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu 41,5 tundi. Kohus peab jätkuvalt kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ning seega määrab kohus kostja õigusabikulude suuruseks 6474 eurot.
16.Seega määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas nr 2-13-10291 kokku 11 044 eurot (3400 eurot riigilõiv apellatsioonmenetluses, 1170 eurot õigusabikulud kassatsioonmenetluses ning 6474 eurot õigusabikulud apellatsioonmenetluses uuel läbivaatamisel).
17.Kuivõrd ringkonnakohus jättis hagejate kanda nende endi menetluskulud ning 50% kostja menetluskuludest kostja I kanda ja 50% kostja menetluskuludest kostja II kanda, siis tuleb hagejalt I AS SEB Pank välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 5522 eurot ning hagejalt II AS SEB Liising kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 5522 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.