Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

põhisummale maksma ka intressi ja viivist. Hageja esitas nõude võlgniku pankrotimenetluses ja kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu.

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei anna menetluskulude nimekirja hilisem esitamine praegu alust jätta enne kohtuistungit tekkinud menetluskulusid arvestamata. Maakohus andis menetlusosalistele kohtuistungil tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 8. septembrini 2015 ja võimaluse esitada menetluskulude kohta seisukohti kuni 11. septembrini 2015. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ehk 8. septembril 2015. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud korda ja pidanud tähtaja määramisel silmas vaid kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulude nimekirja esitamist. Kostja II ei esitanud kohtuistungil ega 8. septembril 2015 maakohtule esitatud menetlusdokumendis TsMS § 333 lg 1 kohast vastuväidet kohtu tegevusele, s.t ei vaidlustanud sellist tähtaja määramist. Kuigi maakohtu juhised olid vastuolus seadusega ja eksitavad, ei anna see alust jätta hagejal enne kohtuistungit tekkinud menetluskulusid arvestamata, sest hageja lähtus menetluskulude nimekirja esitamisel maakohtu juhistest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

jõustunud enne käesolevat otsust. Samuti on otsus täies ulatuses enne käesolevat otsust jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 2477 euro 50 sendi suurused menetluskulud, sest kostja I ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas kohus võib mõista menetlusosaliselt välja sellised menetluskulud, mille teine pool on kandnud enne kohtuistungit, kuid mille nimekirja ta esitab kohtule pärast viimast kohtuistungit, kuid kohtu määratud tähtpäevaks. Vaidlustamata asjaolude kohaselt andis maakohus 3. septembri 2015. a kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 8. septembrini 2015. Hageja esitaski selleks tähtpäevaks menetluskulude nimekirja, milles sisaldusid kõik menetluskulud, mida ta oli menetluse vältel kandnud. Kostja II leiab, et maakohus ei oleks tohtinud mõista temalt hageja kasuks välja neid menetluskulusid, mis olid hagejal tekkinud enne 3. septembri 2015. a kohtuistungit, kuna TsMS § 176 lg 1 esimese lause järgi pidanuks hageja esitama enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi.

istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kolleegium on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Ühtse kulunimekirja esitamine ei venita menetlust, sest kohus peab TsMS § 176 lg 1 teise lause järgi nagunii andma pooltele tähtaja viimasel kohtuistungil kantud kulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 176 lg 8 kohaselt peab kohus määrama teisele poolele lisaks ka maksimaalselt seitsmepäevase tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Pigem võib menetluse venimist põhjustada mitmeastmeline kulunimekirjade esitamine, kui enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekiri esitatakse kohtule hilinemisega ja menetlusosaline taotleb hiljem TsMS § 67 järgi menetlustähtaja ennistamist. Kuna sellest, et kohus enne kohtuistungit kantud, kuid pärast kohtuistungit esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid ei arvesta, saab menetlusosaline üldjuhul teada alles kohtulahendist, siis kaasneb tähtaja ennistamise taotlusega selles menetlusetapis õiguslik ebaselgus menetluskulude kindlaksmääramise kohta juba tehtud lahendi suhtes. Samuti nõuavad tähtaja ennistamise taotluse lahendamisele kuluvad toimingud (TsMS §-d 67-68) täiendavat aega ning tähtaja ennistamata jätmise määruse peale on võimalik esitada määruskaebus (TsMS § 68 lg 4 esimene lause), mis võib menetlust veelgi venitada. Ka 1. jaanuarist 2015 jõustunud TsMS § 176 muudatust sätestanud seaduse eelnõu („Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 545 SE") seletuskirjas on märgitud, et tähtaja ennistamise menetlus on märkimisväärselt aeganõudev.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.